-1.1 C
Kuressaare
Teisipäev, 30. november 2021
Avaleht Blogi

GALERII: Kirikukontsert ja kuusetulede süütamine

0

Esimene advent saabus Saaremaale kauni lume ja jõulumeeleolu saatel. Kuressaare Laurentiuse kirikus sai nautida kontserti “Jõulumüsteerium”, millele järgnes kuusetulede süütamine ja õnnistatud küünlatule jagamine.

Raha ei ole, pidage vastu!

5

Valimisliidu Terve Saaremaa, Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna poolt sõlmitud koalitsioonilepingu haridusvaldkonda puudutavas artiklis öeldakse – seome huvikoolide õpetajate ja treenerite palgasüsteemi alushariduse õpetajate palgasüsteemiga.

Tore ja kiiduväärt plaan, aga kahjuks ei kannata selle valdkonna õpetajatel enam oodata ning tegutsemist oodatakse kohe. Inimesed on mures ja valmis oma soovide nimel ka streikima ning just sellise võimaliku plaani on muusikakooli pedagoogid ka välja käinud.

Paraku võib uue vallavalitsuse esimesi samme võrrelda endise Venemaa peaministri Dmitri Medvedjevi Krimmi pensionäridele öelduga – raha ei ole, pidage vastu! Raha ei ole muidugi valikuliselt, küll aga kuluvad vallajuhtidele mitmesaja erurosed palgatõusud tänasel keerulisel ajal marjaks ära.

Vallajuhtimine ei ole kerge ja kompetentsetele inimestele tuleb ka korralikku palka maksta. Paraku ei jäta esimese sammuna enda palga tõstmine meie valitsejatest head muljet ja jutt sellest, kuidas eesmärk on parandada kõigi saarlaste elujärge kõlab seni toimunu põhjal õõnsana.

29. november 2021

Parem ikka üks sõda korraga

0
Toomas Alatalu. FOTO: ohtuleht.ee

Mõistagi jääks selleks käimasolev maailmasõda COVID-19 viirusega, mille lõppu enamust rahuldavasse ühiskonna uude seisundisse jõudmist ei oska keegi täna öelda. Nagu oli seis ka aastail 1915–1916 ehk esimese maailmasõja keskel. Või aastail 1942–1943, kui käis teine maailmasõda. Paralleelid mõjuvad jõhkralt, ent siis surid inimesed relvade läbi, nüüd võtab neid nähtamatu vaenlane.

Samas on maailmas piirkondi, kuhu viirus pole väidetavalt jõudnudki ja piirkondi, kus ei tunnistata viiruse kohalolekut ja laastamistööd ning peetakse vihast võitlust oma valitsusega, kes kehtestab meetmeid elanike enamuse ellujäämise nimel. Miks inimesed vihased on, seletub lihtsalt – kõik ju näevad, – ja kriisid selleks ongi, et näha – kuidas ühed rikastuvad kiiremini ja elavad muretumalt kui enne pandeemiat ning kes ei tahaks sama? Ent päris maailmasõdade ajal käis kõik ju samamoodi: vähesed pillerkaaritasid, massid surid nagu kärbsed või tapeti teadlikult. Ainult infot oli siis sellest kõigest vähe.

Täna on infot, igal isikul on oma teadmised ja õigus arvata, mida tahab ning võimalus seda levitadagi. Kõik on nagu selge ja ometi tuleb aeg-ajalt leppida sellega, et arengud lähevad mitte nii nagu oleks õige, vaid selgelt valesti. Ometi kuulutatakse seegi õigeks, kui tegijaks osutub mõni maailma vägev, sest ka neil on õigus eksida, ja õiged vägevad võidavad valesid vägevaid vaid siis, kui kõik õiged nende selja taha koonduvad.

Lihtne näide – USA lahkus ju Afganistanist nii, et kogu 20-aastane töö lendas päevapealt aia taha ja vallandas uued rändevood, mis on juba otsapidi isegi Eestisse jõudnud. Paraku on see alles algus, sest kohe-kohe lahkuvad USA väed ka Iraagist ja samas organiseerib USA demokraatlike riikide tippkohtumist. Vaevalt, et seal antakse aru kahest lüüasaamisest, ent vaevalt ei jäta ükski demokraatlik valitsus, ka Eesti sinna minemata. Valikut ei ole, sest hetkel on mittedemokraatlik maailm ehk vastasleer pealetungil.

Abiks väljuda isolatsioonist

Mõistagi on jutt Euroopa Liidu idapiiril toimuvast. Saab öelda, et massiline ebaseaduslik ja jõuga sissemurdmine Kagu-Euroopasse ja meritsi Lõuna-Euroopasse algas 2015. aastal. Seda viis aastat varem puhkenud araabia revolutsioonide ja kodusõdade tõttu, milliseid kõiki kiirendas kristlastele pühasõda kuulutava Islami kalifaadi tekkimine 2013. aastal.
Euroopale sai saatuslikuks Saksamaa kantsleri Angela Merkeli ootamatu lahkus augustis 2015: „Tulge, saame teiega hakkama.” Tuldigi väiksemate riikide otsustusõigust jalge alla tallates, sest kutsus ju üks suurtest. Tänu Ungari ja Horvaatia valitsuste tehtud taradele jõudsid neist Läänemere äärsetesse riikidesse vähesed.

USA valitsuse kaks äsjast valesammu (Afganistani jäeti ju nende koolitatud 130 000-mehine armee ja 80 000 politseinikku, kes aga kõik laiali jooksid) panid nüüd uued massid liikuma. See andis kahele diktaatorile Putinile ja Lukašenkale idee kasutada seda massi mõjutamaks Euroopa Liitu tühistama nende vastu kehtestatud sanktsioone ja aitama neil väljuda isolatsioonist, kuhu nad olid sattunud. Nii toodigi tuhandeid „turiste” lennukitega Valgevenesse, kes kindlal hetkel jõudsid Poola piirini ja üritasid seda kolonnina ületada. Tehes seda erilise rassismimaigulise ülbusega, sest kõik teatasid soovist minna Saksamaale.

Õnneks jõudis Poola õigel ajal oma armee piirile tuua ja õnneks toetas teda sel hetkel ka kogu põhjapoolsem seltskond, st Eesti, Läti ja Leedu. Saab öelda, et ajalugu kordus – samasugune ühisrinne oli olemas 1919. aastal. Tõsi, Moskva suutis Vilniust Poolale pakkudes selle Leeduga toona tülli ajada, ent tänaseks on vana vaen unustatud ja Leedu-Poola koostöö hetkel suurim, sest nad on ka suurema löögi all.

Putini-Lukašenka rünnak Poola piirile oli selgelt ajastatud, sest viimase seljatagune ehk Saksamaa elab üleminekuajas. Kantsler Merkel oli küll teinud kõik, et Nord Stream 2 avamine toimuks veel tema käe all ja ruttas ka nüüd Putini palvel Lukašenkat ära rääkima. Batka hindas siiski oma võimalusi üle, sest kui sai teatavaks kokkulepitud 2000 „turisti” vastuvõtmine, pöörasid Merkeli enda parteikaaslased talle selja ja kõlas kollektiivne „ei”.

Inglaste roll kordub

Läänemere piirkonna suhtes kõige otsustavamad sammud tegi sedapuhku Suurbritannia, mis jällegi tuletab meelde Briti laevastiku viibimist Eesti vetes 1919. Ka sellel olid oma „agad”, sest inglaste toetusel moodustati toona augustis Tallinnas Loode-Venemaa valitsus (peaminister Lianozov), mis sidus meie valitsuse tunnustamise sooviga Eesti vägede kaasalöömiseks Petrogradi ründamisel ja millest Laidoner osava käiguga loobus. See seik ajaloos sai suuresti korvatud 1994. aastal, kui Inglismaa ainsa suurriigi ja välisjõuna osales Norra, Rootsi, Soome ja Taani kõrval Eesti, Läti ja Leedu sõjameeste esimese visiitkaardi Balti pataljoni (Baltpat) loomisel. Tasub mäletada, et Venemaa väed olid siis veel meie pinnal ja Lääne suurriigid ilmusid siia mitte korraga, vaid üksteise järel.

Inglaste roll olla esimene appiruttaja kordub ka praegu, sest kui Kreml ajas taas ärevaks olukorra Ukraina kõrval, teatas London valmisolekust saata 600 eriväelast Ukrainasse ja päev hiljem olid 150 sõjaväeinseneri kohal Poolas. Mõistagi on füüsiline kohalolek kõvem panus julgeolekusse kui tribüünidelt kostvad kinnitused toetusest.

Veel laiemas plaanis vaagides välistavad sõja puhkemise võimaluse jätkuvad USA-Venemaa kontaktid, mis 17. novembril päädisid teatega Bideni-Putini eelseisvast videokohtumisest selle aasta lõpul või järgmise algul. Teisipäeval aga kõnelesid telefonitsi mõlema armee tegevjuhid, mis kinnitab, et presidendid saavad rahulikult kohtumiseks valmistuda ja kõik teised üksnes pandeemiaga võidelda.

Naised tõusid võrkpalli esiliigas liidriks

0
Saaremaa võrkpallinaiskond Tallinnas peale võidukat mängu Gerardo’s Toys/Neemeco üle. Seisavad (vasakult) Liisel Nelis, Marju Noor, Krislin Heinsoo, Kristi Põld, Janne Järvalt, Elsa Putku, ees (vasakult) Kaari Liis Pihel, Cristin Lepp, Maria Varik, Gerli Gull. FOTO: Cris-Karlis Lepp

Saaremaa naiste võrkpalliesindus mängis nädalavahetusel Eesti 2022. aasta esiliiga meistrivõistlustel kaks mängu. Üleeile alistati Pärnus sealne spordikool 3:2 ja eile kodus Dorpati naiskond 3:0, millega võeti meistrivõistluste põhiturniiril sisse liidripositsioon.

Ott Tänak: tagasilööke oli palju

4
Ott Tänak valmistub uueks hooajaks. FOTO: Hyundai Motorsport
Lõppenud MM-hooajal suutis Saaremaa rallipiloot Ott Tänak vaatamata paljudele tagasilöökidele võita enim kiiruskatseid, kuid kõiki probleeme ta Hyundai puhul siiski kaotada ei suutnud, kirjutab sport.err.ee Ralliportaali Dirtfish ajakirjanik David Evans ütles ühes arvamusloos, et tema arvates on sel hooajal kõige rohkem ebaõnne olnud just Ott Tänakul. Tänaku enese hinnangul võib tänavuse hooaja katkestamisi arvestades öelda, et tagasilööke oli palju. „Võrreldes konkurentidega suutsime siiski kogu hooaja vältel juhtida enim rallisid ja võita kõige rohkem kiiruskatseid. Hyundai saime küll enda jaoks kiireks, aga jäi asju, mida me ei suutnud välja ravida,“ ütles Tänak. „Oma jälje jättis siinkohal kindlasti ka COVID-i periood, mis limiteeris tugevalt meie esimest aastat uues meeskonnas.“ Kuigi hooaja viimane etapp Monzas jäi Tänakul vahele, siis Rally1 auto arendustöö käib täie hooga. „Just tulime tagasi kruusatestilt ja sel aastal on neid sessioone veel omajagu ees ootamas. Novembri lõpust jõuludeni saab testimine olema kindlasti iganädalane töö. Sellisel üleminekuajal soovid, et kuu pikkus oleks vähemalt 70 päeva,“ ütles ta. Varem on tundunud, et Tänak on uue auto suhtes pigem kriitiline. „Väga head tööd on tehtud auto turvalisusega, aga sportlasena ma loomulikult lootsin näha kergemat ja mängulisemat autot. Ekstra kaal muudab autod laisemaks, mistõttu mängulisus kindlasti väheneb. Lõpuks panevad insenerid need autod ikkagi kiiresti sõitma, selles ei pea kahtlema, aga see võtab veel aega,“ sõnas Tänak. Arvestades, et uuel hooajal algab kõik puhtalt lehelt, siis algus saab Tänaku arvates olema huvitav ja regulatsioonide tõttu ei ole kellelgi eeliseid. „Selline olukord on alati põnev, aga hetkel oleme väga tegusad selles osas, mis puudutab auto arendustegevusi ja eks ta läheb niimoodi välja kuni Monte Carlo ralli testikatse päevani.” ütles Tänak Betsafe’ile antud intervjuus ja lisas, et osaleb aktiivselt uue auto arenduses, mis saab jõuludeni olema iganädalane töö.

Palgatõusu nõudvad muusikakooli õpetajad valmistuvad streikima

6
Murelikud õpetajad volikogul oma meelsust avaldamas. FOTO: Meriliis Metsamäe

Muusikakooli õpetajad esitasid Saaremaa vallavolikogule ettepanekud palga tõstmiseks, nende mitterahuldamise korral ollakse uue aasta jaanuarist valmis streikima.

Kesklinna kivisillutise purunemisel mitu põhjust

3
Foto on illustratiivne. FOTO: Meriliis Metsamäe

Esmasest analüüsist selgub, et Kuressaare kesklinna kivisillutise purunemist põhjustavad sillutiskivide ja plaatide termopaisumine ning sillutise ehitusest tulenevad asjaolud. Kohati on kivide lagunemine tingitud ka pinna vajumisest.

Parimad vabaühendused said tunnustatud

0
Auhinna saab Nasva Külaselts. FOTO: Meriliis Metsamäe

Traditsiooniliselt toimub igal aastal Kodanikupäeval vabaühenduste tunnustusüritus, mis seekord toimus reedel MTÜ Randvere Heaks suures saalis. Tunnustusi jagati viies kategoorias.

Soome küttis meie vutineidudele tõelise sauna

0
FOTO: erakogu
Eesti neidude U19 koondis sai aasta viimases mängus aasta suurima kaotuse, jäädes alla võõrsil Soome eakaaslastele koguni 0:15, kirjutab soccernet.ee Üleeile Eerikkiläs toimunud sõpruskohtumise esimesel poolajal püsis seis veel enam-vähem viisakas (0:3), kuid teisel kolmveerandtunnil tagusid soomlannad lõunanaabritele 12 väravat juurde (sic!). Tähelepanuväärne on see, et 15 värava autoriteks olid vaid kolm Soome neidu – Oona Sevenius, Ella Koivu ja Oona Jääskeläinen. Kõik kolm tegid ka kübaratriki. Haruldane juhtum seisneb veel selles, et Jääskeläinen tuli teisel poolajal sisse vahetusest ja jõudis lüüa kaheksa väravat (72., 76., 78., 80., 82., 84., 88., 90+2 minutitel). Soome saunamängus lõid Eesti koondise eest kaasa ka kolm Saaremaa neidu, kõik Lümanda kooli kasvandikud. Kristina Teern mängis rünnakul kogu kohtumise. Väravavaht Victoria Vihman vahetati pingile 73. minutil, kui seis oli 0:7. Teda asendanud Kristiina Kesküla pidi 20 minutiga kaheksa palli võrgust välja võtma. Ka Kaili Lilles läks vahetusse samal minutil, asemele tuli Anna Semjonova. Muide, Eesti neidude U17 koondise eest mängib ka neljas Lümanda kandi neiu, Helina Tarkmeel. „Kuna Soome näol on tegemist naiste jalgpallis maailma absoluutsesse tippu kuuluva riigiga, siis oli suur kaotus ootuspärane. Saaremaa peaks uhke olema siin pigem selle üle, et kolm saarlannat Eesti U19 koondisesse üldse pääsenud on,“ ütles FC Kuressaare president Priit Penu Meie Maale.

FC Kuressaare meeskond tänas kiiriabitöötajaid

2
Meeskonna poolt andsid kingitused üle Mairo Miil ja Sander Laht. FOTO: Alver Kivi

Laupäeval oma tänavuse eduka jalgpallihooaja lõpetanud FC Kuressaare esindusmeeskond käis külas Kuressaare haigla kiirabitöötajatel ning andis tänutäheks nende raske ja vajaliku töö eest üle omapoolsed kingitused.

FC Kuressaare kogukonnajuht Katri Reinart ütles kingitusi üle andes, et meeskond soovib tänada kiirabitöötajate hindamatut tööpanust. „Nad jäävad ju tihtipeale tähelepanust ja tänust välja,“ lausus ta.

„Hädaga tuleb alati kiirabi kohale, aga üldjuhul tänab inimene pärast haiglast välja saamist ikka oma raviarsti. Seepärast leidsime, et väärtustame ka kiirabitöötajaid, sest ka meil on tulnud aegajalt treeningutel ja mängudel ette vigastusi, kus meil on just kiirabi vaja läinud.“

Kogu meeskonna poolt üle antud kingituste hulgas olid piparkoogid, spordijoogid, kohvi ja Poke Bowl Estonia poolt väljapandud tassid. „Aitäh, kallid kiirabitöötajad,“ edastas Kure meeskond omapoolse tänu.

VIIMASED UUDISED