-20 C
Kuressaare
Teisipäev, 7. detsember 2021
Avaleht Blogi Lehekülg 2

Renna Nelis valiti AIMSi juhatusse

0
meie maa

AIMS ehk Rahvusvaheliste maratonide ja distantsijooksude assotsiatsioon on maratonide ja pikamaa maanteejooksude korraldajate ühendus. Assotsiatsioon asutati 1982. aastal Londonis toimunud maratonijooksude juhtide koosolekul.

“On suur au kuuluda Rahvusvahelise Maratonide Liidu juhatusse! Nüüd on veel suurepärasem võimalus pikamaajooksu arengus kaasa rääkida! Töö käib! Korraldamisteni ja jooksmisteni!” sõnas Nelis.

2006. aastast on Renna Nelis korraldanud Eesti suurimaid massispordiüritusi, sealhulgas Tallinna maratoni korraldava Spordiürituste Team NPO liige. Spordiürituste Korraldamise Klubi sai 2018. aastal Euroopa Kergejõustikuliidu poolt eriauhinna, suure panuse massispordi arendamise eest Eestis. Samuti korraldas jooks.ee meeskond 2018. aasta septembris Tallinnas toimunud 22. AIMS World Congressi.

Renna Nelis on esindanud Eestit tõrvikukandjana 2012. aasta olümpiamängudel Londonis. Lisaks ise jooksnud 17 maratoni ja vaid kuu aega enne AIMSi kongressi Tallinnas, läbis Renna Ironmani võistluse.

Siseveekogude jääle minek on keelatud

0
FOTO: erakogu

Alates 2. detsembrist kehtib üle kogu Eesti siseveekogude jääle mineku keeld. Keeld on vajalik selleks, et ennetada veeõnnetusi ja säästa inimelusid.

„Novembri lõpp tõi kaasa püsivad miinuskraadid ja sellega koos tekkis siseveekogudele esimene jää. Viimane nädal on lisaks külmakraadidele pakkunud ohtralt lund ning lumevaip on üle kogu Eesti võrdlemisi paks. See loob mulje, et talv on kõigi sellega kaasnevate rõõmudega kohal. Paraku on kiirelt maha sadanud lumikate aga petlik ning jääkaas on veekogudel veel väga õhuke,“ selgitas Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.

Praegu jääb jää paksus veekogudel mõne sentimeetri piirimaile. Paiguti võib jääkaanel paksust olla küll rohkemgi, kuid ohutu ja tugeva jää moodustumine võtab veel aega. „Jää on selle peal käimiseks ohutu siis, kui selle paksus on veekogu ulatuses ühtlaselt vähemalt 10 sentimeetrit. Selleks aga on vaja veel külmakraade ning veidi kannatust,“ lisas Virkala ning ütles, et kui ka järgmised nädalad pakuvad jätkuvalt miinuskraade, on lootust selleks, et peagi saab ka ohutult jääle minna.

Esimene jää tekitab elevust nii suurtes kui ka väikestes – lapsed kipuvad minema kinni külmunud veekogudele mängima, täiskasvanutes tärkab aga kalapüügisoov, sest käegakatsutavaks muutuvad need kalastuspaigad, mis seni olid raskemini ligipääsetavad.

Taltech tegi Taanis Saaremaa VK-d

0
Saarlasest nurgaründaja Kevin Saar Taanis Gentofte meeste vastu rünnakul. FOTO: CEV

Tallinna võrkpalliklubi TalTech käis läinud nädalal Taanis Gentoftes ja pidas CEV Challenge Cupi 1/16-finaalis kaks kohtumist kohaliku klubi Gentofte Volley’ga. Esimeses mängus võeti kindel 3:0 võit ja kuigi teises lepiti 2:3 kaotusega, edeneti siiski 1/8-finaali, kus neid ootab Šveitsi Volley Schönenwerd.

Lauamängude meistrid on Meelis Uuväli ja Tiia Müürisepp

0
Meeste esikolmik – (vasakult) Olev Kiirend, Meelis Uuväli, Arvet Kruuser. FOTO: Gunnar Usin
Läinud laupäeval selgitati Laimjala mõisas 2021. aasta Saaremaa parimaid lauamängude mitmevõistluses, kus aladeks on teatavasti välkmale, välkkabe, koroona ja lauatennis. Kuigi meeste seas võitis turniiri Eesti meistrivõistluste medalist Meelis Tätte Tartumaalt, kes võistles juhendi alusel seetõttu väljaspool arvestust, siis meistrivõistluste poodium nägi välja alljärgnev: 1. Meelis Uuväli (Kuressaare LTK Tops)., 2. Arvet Kruuser (Salme), 3. Olev Kiirend (Kuressaare LTK Tops). Naiste seas ei leidunud jällegi vastast Tiia Müürisepale (LTK Tops), hõbemedali teenis Maie Ader (Kuressaare) ja pronksiga leppis Kati Sokko (LTK Tops).

Saaremaa vollenaised jätkavad võidulainel

0
FOTO: Saaremaa Võrkpalli Liit
Laupäeval peeti Kuressaare spordikeskuses Eesti naiste võrkpallimeistrivõistluste esiliiga kohtumine Saaremaa ja Kastre valla naiskondade vahel. Peale jäid võõrustajad tulemusega 3:1 (30:28, 20:25, 25: 11, 25:16). Resultatiivseim oli saarlannade poolel Gerli Gull 21 punktiga, järgnesid Janne Järvalt (18) ja Maria Varik (15). See oli Saaremaa naiskonnale neljandaks võiduks järjest ja jätkuvalt ollakse esiliigas liidrikohal. Saaremaa naiskond juhib Eesti meistrivõistlusi 17 punktiga, järgnevad Peetri (16) ja Pärnu spordikool (15). Kõik nimetatud naiskonnad on pidanud seitse mängu. Saaremaal on kuus võitu ja ainus kaotus tuli vastu võtta teisel kohal paiknevalt Peetrilt. „Oleme väga rõõmsad võidu üle. Suutsime ennast kokku võtta ja oma mängu käima tõmmata. Kahes esimeses geimis tegime väga palju oma vigu ja vastased suutsid meid serviga suruda. Aga kahes viimases geimis saime palju ilusaid serviässasid ja blokipunkte. Järgmisel laupäeval on meie selle aasta viimane kodumäng Spartaga, ootame võrkpallisõpru kaasa elama,“ võttis Saaremaa naiskonna diagonaalründaja Maria Varik Saaremaa Võrkpalli Liidu Facebook’i vahendusel mängu kokku.

Arvo Lepp ja Andres Laide said tunnustuse

0
Andres Laide. FOTO: saaresport.ee
Eestimaa Spordiliit Jõud tunnustab igal aastal oma parimaid sportlasi ja spordiedendajaid. Traditsiooniliselt valivad kategooriates Aasta noortetreener, Aasta kohaliku spordielu edendaja ja Aasta piirkondlik spordisündmus oma parimad iga maakonna spordiliidud. Nii on Saare maakonnas Aasta tegijad 2021 Kohaliku spordielu edendaja kategoorias Leisi piirkonna spordijuht Arvo Lepp, Parima noortetreeneri kategoorias kergejõustiku treener Andres Laide (pildil) ja Aasta piirkondliku spordisündmuse kategoorias „Liise Jooks“ Ruhnu saarel. Eestimaa Spordiliit Jõud Aasta tegija 2021 on Jõgeva Kabeklubi eestvedaja Ülar Poom. Eestimaa Spordiliidu Jõud 75. juubeli tähistamine ja spordiaasta pidulik lõpetamine toimub eeloleval laupäeval Tallinnas.

Tantsutüdrukud on Eesti meistrid

0
FOTO: Saaremaa Tantsutüdrukud FB
Eesti meistrivõistlustel cheerleadingus võitis Saaremaa tantsutüdrukute esindustiim kuldmedali, vahendab Saaremaa Tantsutüdrukud Facebook’i leht. Ainult kolm kuud koos treeninud esindustiim võistles Performance cheer kategoorias. Kõik elemendid said sooritatult puhtalt ning neile riputati kaela kuldmedal. Esindustiimi treener on Anita Mäetalu. Esmakordselt panid ennast Cheerleading kategoorias proovile klubi juuniorid kahe erineva grupiga. Kategoorias oli kokku 13 tiimi erinevatest spordiklubidest. Meie tiimidel õnnestusid kavad 100% ehk kõik elemendid kavas tulid välja. Juuniorid saavutasid tihedas konkurentsis 7. ja 11. koha. Juuniorite treener on Karolin Aksalu.

JUHTKIRI – Valmis kaitseks!

0
Olukord maailmas on keeruline ja üha keerulisemaks läheb ning seda mitte ainut koroona viiruse jätkuva leviku tõttu. Ka poliitilised tuuled puhuvad üha tugevamalt ja ähvardavad tõusta tormiks. Paraku ei õnnestu väikesel Eestil ja Saaremaal nendest arengutest eemale jääda. Seepärast peame olema valmis ja valmistuma. Kunagi ei tea, kus ja millal hakkab müristama ning äike võib meie koju sisse lüüa. Peame olema valmis. Õnneks on meil olemas kaitsetahe, meil on olemas inimesed, kes vabatahtlikena panustavad ja harjutavad, et olla ohtudeks valmis, et olla vajalikul tasemel – see on Kaitseliit! Igasügisene õppus Orkaan on just see koht, kus oma valmisolekut katsetatakse, kus vajaminevat õpitakse ja täiendatakse. Kõige selle taustal saame olla kindlad, et meil on inimesed, kes on valmis oma kodusaare eest välja astuma. Kõik peavad teadma, et meil on olemas kaitsetahe, me oleme kaitseks valmis. Aga kui juhtute tulema sõpradena ja heade kavatsustega, siis võõrustame teid meeleldi ja avasüli. 6. detsember 2021

Integraatsia Kalevipoegovna Migrantova ja turbulentsiajastu nüüdisdünaamika

1
Lauri Vahtre. FOTO: err.ee
Meil tegeldakse integratsiooni ja migratsiooniga. Kõvasti ja kõrgeimal tasemel. Avame aupaklikult seitungi ja loeme, täis imetlust: „Ettekanne käsitleb turbulentsiajastul kodakondsuses tekkivaid pingeid ja võimalusi. Tuginedes viimasel ajal ilmunud artiklitele ja peatükkidele keskendub ettekandja demokraatlikule kodanikusubjektsusele ning valdkondliku poliitikakujundamise ja poliitika nüüdisdünaamikale.“ Kas saite midagi aru? Kui ei saanud, siis ärge häbenege, te ei pidanudki saama. Tegemist on oskuslikult kokku seatud sõnamulinaga, mille eesmärk on tekitada teis rumala inimese tunne, see aga peaks innustama teid küsivalt ettekandja poole vaatama: oo, tark ja üllas nooruk, ava meile asjade olemus! Küllap üllas nooruk – pole absoluutselt oluline, kes ta konkreetselt on – siis avaldabki, mis imeasjad on „kodakondsuses tekkivad pinged“ või „nüüdisdünaamika“. Igatahes midagi pööraselt keerulist, mille uurimiseks on tarvis kena patakas veelgi keerulisemalt pealkirjastatud euroraha. Näiteks mütoloogiline olend nimega MIRNet sünnitab pooljumaliku entiteedi nimega Twinning for excellence in migration and integration research and networking ja arutelu arhüksose kvantopside arengustsenaariumide üle turbulentse pinnakulaarsuse nüüdistingimustes võib alata. Mis tähendab „MIRNet“, seda pole kuskil kirjas, aga tubli detektiiv oskab oletada, et lahtikirjutatult Migration and Integration Research Network. Ehk siis migratsiooni ja integratsiooni uurimise võrgustik. Võimas. Programmi nimi on veelgi kõvem pähkel. Olen oma kolmkümmend aastat tegutsenud muu kõrval ka tõlkimisega, aga sellest ma jagu ei saanud. Küsisin Google’i arvamust. Google arvas, et Mestimine tipptasemel rände- ja integratsiooniuuringute ning võrgustike loomiseks. Imepeened nüansid See, sõbrad, võtab ikka jalust maha. See tähendab, minusuguse tuhajuhani. Mitte neid, kes ujuvad mestimisvoogudes nagu lutsukalad ja tunnevad seda värki nagu oma taskut. Migratsiooni ja integratsiooni tuleb uurida kirglikult, meeleheitlikult, raevuka innuga ja hommikust õhtuni, sest tegemist on pööraselt komplekssete protsessidega, aga kui neile lisada veel kriisiolukord turbulentsuse olukorras, siis see ei tõsta nende keerukust mitte ruutu, vaid kuupi. See on nagu järv jõe põhjas – hoomamatu. Tulemus on küll alati teada – kõiges on süüdi eestlased – , kuid selleni võib jõuda väga mitmel erineval moel. Just erinevate tõestuste leidmine ja sõnastamine pakubki intellektuaalset naudingut. Puhastab verd ja annab jõudu kah. Ja kriisid? Te, tainapead, arvasite, et teate, misasi on kriis? No jätke. See, mis on kriis – see on terve teadus. Ka kriise tuleb uurida kirglikult, meeleheitlikult, raevuka innuga ja hommikust õhtuni, et ükskord ometi võetaks teadmiseks, et kriise võib jagada üheteistkümnel erineval moel kaheksasse kuni kolmekümne nelja liiki. Siin on arvukalt imepeeni nüansse. Näiteks kas teadsite, et kriisiolukorras tuleb tegutseda ebakindlates tingimustes? Muidugi mitte, kes oskaks millegi sellise peale tulla, aga spetsialistid näe teavad. See on kõrgem pilotaaž ja kannatab oma keerukuselt vabalt välja võrdluse maailma ühe komplekssema küsimusega, nimelt kuidas moos kommi sisse saab. Need kõik on küsimused, mida ei lahendata üksildase mõtisklemisega, siin on ikkagi tarvis terveid instituute ja mitme põlvkonna vaimset pingutust. See olekski nagu põhimõtteliselt kõik. Panen lehe käest ja seisan suures tänutundes veel paar minutit valvel. Igaks juhuks. Avaldatud autori loal blogist laurivahtre.ee

Mees, kes on pool sajandit tegelenud ajaloo talletamisega

0
Arvi Truu. FOTO: Meriliis Metsamäe

See mees on Arvi Truu, kes 20-aastase noormehena andis sõrme uurimustööle. Tema puhul kehtib ütlus: annad näpu, võtab täiega. Nii on Arvi oma südamelähedase töö juurde jäänud siiani. Paljud tema ajaloo-talletistest on aastakümnete jooksul avaldatud ajalehes Meie Maa ja ajast tingitud erinevaid nimesid kandnud väljaannetes ning hulgas raamatutes.

VIIMASED UUDISED