-3.4 C
Kuressaare
Pühapäev, 23. jaanuar 2022
Avaleht Blogi Lehekülg 4

Orissaare kandlepäev tähistas tähtpäeva

0
Pildil tegutsemas rahvakandle õpituba, mida juhendas Kadri Lepasson. FOTO: Anu Viljaste

Juba kahekümnendat korda toimunud Orissaare kandlepäev tõi kokku üle vabariigi poolsada kandlemängijat. Toimusid õpitoad, suur kontsert ning oli üks igati tore päev, mis algas Vassili Sepa “Orissaare polka” kokkumängu harjutamisega.

Martti Nõu liigub edasi sisemist kutset järgides

2
Möödunud neljapäeval Kuressaare kultuurikeskuses. Martti oli üks neist kuuest kultuuritegijast, kes pälvis Kultuurkapitali aastapreemia. FOTO: Meriliis Metsamäe

1. veebruarist lahkub 11 aastat Orissaare muusikakooli direktori ametit pidanud Martti Nõu. Tema asemel asub juhi kohusetäitja kohale klaveriõpetajana töötav Martti abikaasa, Merilin Nõu.

JUHTKIRI – Õnnetu õnnelik juhus

0
Eesti vanasõna ütleb, et ühe õnnetus on teise õnn. Ja need sõnad pole Kuu pealt võetud, vaid elust enesest. Seda kinnitab ka hiljutine juhtum Kuressaares, kus suure toiduketi kaupluse kõik külmikud ühel ja samal ajahetkel töötamast lakkasid, tekitades ettevõttele küll mitmekümne tuhande eurose kahju, aga rõõmustades paljusid abivajajaid. Muidugi ei rõõmustanud kedagi õnnetus ise, vaid see, et Auriga Rimis releerikke ohvriks langenud sügavkülmakaubad jõudsid tänu ettevõtte kiirele reageerimisele ja otsustavusele Toidupanga, sotsiaalmajade ja teiste organisatsioonide kaudu vähemkindlustatud perede toidulauda rikastama. Kirjeldatud juhtumi puhul on tegemist juhusega ja ehkki saksa filosoofi Friedrich Nietzsche sõnul võitjad juhusesse ei usu, on õnnetu loo juures võitjaid palju. Nende hulgas ka kahju kannatanud kauplus. On ju raske vastu vaielda Erich Frommile, teisele saksa filosoofile, kes on öelnud, et rikas pole mitte see, kel palju on, vaid see, kes palju annab. Olgu või õnnetu juhuse läbi. 19. jaanuar 2022

Elatisesüsteem muutub õiglasemaks

4
Helen Rives. FOTO: erakogu
Uuest aastast muutus elatiste süsteem nii, et elatis seotakse lahti miinimumpalgast ning edaspidi lähevad elatise arvutamisel arvesse saadavad perehüvitised, milleks on lapsetoetus ja lasterikka pere toetus. Uus ja paindlikum süsteem peaks viima õiglasemate lahendusteni ning seega võiks seniste võlglaste lapsed ka päriselt hakata neile välja mõistetud elatist kätte saama. Lisaks saadavatele toetustele lähtutakse edaspidi elatise suuruse arvestamisel ka sellest, kui palju elatist maksev vanem lapsega koos aega veedab. Need põhimõttelised muudatused motiveeriksid seni lapsest lahus elavaid vanemaid oma järeltulijaga rohkem ühist aega veetma ning see aitaks lapsel omakorda säilitada lähedasi suhteid oma eemal elava vanemaga. On väga positiivne, et elatise maksmist ja lapsega suhtlemise teemat hakatakse seaduse toel käsitlema ühtse tervikuna. Tahtmatu elatisevõlgniku staatus Elatist saama õigustatud lapse vanem võib küsida, et milleks oli vaja senist süsteemi muuta. Üheks põhjenduseks on kindlasti asjaolu, et alampalga kiire tõus viimaste aastatel on viinud paljud vanemad tahtmatult elatisevõlgniku staatusesse – neile on käinud üle jõu senise miinimumelatise (292 eurot ühe lapse kohta kuus) maksmine. Seda enam, et uuringute järgi on lapse tegelik keskmine ülalpidamiskulu ühe vanema kohta 180 eurot kuus. Eestis on ligikaudu 42 000 üksikvanemat, kes on õigustatud saama teiselt vanemalt lapse ülalpidamiseks elatisraha. Eelmise aasta detsembrikuu lõpu seisuga on kohtutäiturite menetluses 14 792 alustatud elatise nõuete toimikut. Alates alanud aastast on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot kalendrikuus ning mida edaspidi indekseeritakse iga aasta 1. aprillil statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Elatist maksev lapsevanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Uus süsteemiga võidavad mõlemad pooled, sest on lootus, et kui elatise maksmine muutub inimestele jõukohasemaks, siis jääb elatisevõlglasi vähemaks ning suurem hulk lapsi saavad ka tegelikult elatisraha kätte. Kohtuotsused ja kokkulepped jäävad jõusse Tasub teada, et automaatselt elatise maksmises midagi ei muutu ja kõik varasemad kohtuotsused jäävad jõusse. Elatise muudatuste vajadustega tuleb isikul pöörduda kohtusse. Kohtutäiturid nõuavad ka alates 1. jaanuarist 2022 sisse elatist, mis on kohtuotsusega varem välja mõistetud. Kui enne nimetatud kuupäeva tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on lapsevanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Selliste elatiste suurused külmutatakse ning edaspidi ei tõuse elatis enam seoses alampalga määra kasvuga nii nagu seni. Perekonnaseaduse muudatused puudutavad vaid kohtumenetluses väljamõistetud elatisi ning kui lapsevanemad on sõlminud notariaalse kokkuleppe lapsele elatise maksmiseks, siis sellise kokkuleppe täitmine jätkub vastavalt kokkuleppes sõnastatule. Kohtutäitur lähtub elatise sissenõudmisel ka edaspidi ainult kohtuotsusest või notariaalsest kokkuleppest. Kõik vaidlused elatise suuruse, kestvuse, vähendamiste jne osas tuleb lahendada kohtus. Kui võlgnikuks olev lapsevanem taotleb elatise vähendamist näiteks lapse või temaga koos elava lapsevanema arvele laekuva lapsetoetuse arvelt, tuleb esitada kohtule avaldus elatise muutmiseks. Protsessi keskmes laste tervis ja rahu Elatisega seonduvad teemad tuleb vanematel kokku leppida, kuid seejuures on minu soovituseks ja sooviks, et lahkuminevad vanemad leiaksid endas tarkust teha seda ilma kohtu ja kohtutäiturita. Kohtu- ja täitemenetlusprotsessid on energiakulukad ja kurnavad kõigile pooltele ning mõjutavad lapse elu ja vaimset tervist otseselt, rääkimata tema suhetest vanematega. Isegi kui vanemad on otsustanud lahku minna, peab lahutusprotsessi keskmes olema nende ühine või ühised lapsed ning tema tervis ja rahu. Kui aga tõesti ilma kohtus vaidlemiseta ei saa, siis osalege protsessis aktiivselt ja ärge jätke enda jaoks elatise suurust ja maksmist puudutavates küsimustes lahtisi otsi. Nõnda jäävad ära kohtu tagaseljaotsused, mis paraku praegu üsna tihti kohtutäituriteni jõuavad ning mille sisust saab võlgnik aru alles kohtutäituri juures.

Saaremaa kontori printer paljastas Leedo võltsimise

15
Vjatšeslav Leedot tabas süüdistus kolmes seaduserikkumises ja ta peab kohtu ette astuma. FOTO: Meriliis Metsamäe

Endine praamikuningas Vjatšeslav Leedo läheb kohtu alla peale vara kantimise ka võltsimise eest, mida aitas ekspertidel ära tõestada Leedo firmade Kuressaare kontorist leitud printer.

Saarte Hääle ja raadio Kadi peatoimetaja koondati

4
Oktoobris Saarte Hääle ja raadio Kadi peatoimetajana alustanud Mele Pesti koondati, kirjutas Postimees. “Peatoimetaja koht koondati ära,” ütles Pesti. Pesti ei olnud ainuüksi Saarte Hääle peatoimetaja, vaid oli ka raadio Kadi peatoimetaja ning kogu ettevõtte tegevjuht. “Vjatšeslav Leedo teatas mulle vajadusest koondada,” lisas Pesti. Kas tulevad ka teised koondamised? “Ei tea, sest meil omavahelises vestluses oli juttu vajadusest kärpida ja koondada praeguse majandusliku seisu tõttu. Aga minu teada siiski ei ole toimetusele sellest teatatud,” vastas Pesti. Raadio Kadi OÜ juhatuse liige Gunnar Siiner segitas Postimehele, et peatoimetaja kohta ei ole koondatud, vaid koondati tegevdirektori oma. “Tegevtoimetaja ja peatoimetaja on nüüd ühes isikus,” lausus ta.

Pääste korrapidajad jäävad Saaremaal koduvalvesse

1
Foto on illustratiivne. FOTO: Meriliis Metsamäe

Lääne päästekeskuse juhi Heiki Soodla sõnul muudetakse märtsis Saaremaa päästepiirkonna korrapidamisgrupi töökorraldust nii, et operatiivkorrapidajad hakkavad sündmustele reageerima koduvalvepõhiselt.

Huvihariduskonverents tuleb taas

0
meie maa

Kuressaare Nooruse Kooli huvikool Inspira ja Saaremaa vallavalitsuse eestvedamisel toimub 21.-22. märtsil Kuressaares Thule Kojas üle-eestiline huvihariduskonverents “Mis tuuled puhuvad?”

Rimis lakkasid kõik külmikud korraga töötamast

1
Tühjad külmkapid möödunud nädalavahetusel Auriga Rimi kaupluses. FOTO: erakogu

Auriga keskuses asuva Rimi kaupluse kõik külmikud lakkasid laupäeval korraga rikke tõttu töötamast ja nendes olnud kaup tuli loovutada Kuressaare Toidupangale, kustkaudu suurem osa on juba abivajajateni jõudnud.

Meie Maa 19. jaanuar 2022

0
  • Tormituul lennutas majadelt katused ja murdis puid
  • Pääste korrapidajad jäävad Saaremaal koduvalvesse
  • Rimis lakkasid kõik külmikud korraga töötamast
  • Huvihariduskonverents tuleb taas

 

VIIMASED UUDISED