Suured rahalised otsused ei teki tavaliselt tühja koha pealt. Mõte võib tekkida näiteks, kui näed sobiva kodu müügikuulutust, auto hakkas üles ütlema või tekkis tunne, et elus tuleks mingi muutus ette võtta. Enne kui hakata lahendusi otsima, tasub aga korraks aeg maha võtta ja vaadata ausalt oma rahalisele olukorrale otsa. Tuleks mõelda sellele, mis tegelikult võimalik on, mitte sellele, mida tahaks.
Ainult palganumber ei näita kogu pilti
Esimene asi, mille najal tihtipeale rahalisi otsuseid vastu võetakse, on igakuine sissetulek. See on loogiline asi, mida vaadata, aga üksi ei ütle see tegeliku olukorra kohta kuigi palju. Sama oluline on näiteks see, kui kindel see sissetulek on. Kas iga kuu laekub sama summa või see kõigub kuude lõikes? Kas osa rahast sõltub projektidest, tulemustest või hooajast?
Seejärel tulevad mängu püsikulud. Laenumaksed, kommunaalid, transport, toit, side: need arved ei küsi, kas parasjagu on rahaliselt hea kuu või mitte. Alles pärast nende maha arvestamist hakkab selguma, kui palju sul tegelikult rahalist manööverdamisruumi on.
Väikesed väljaminekud kipuvad märkamatult kuhjuma
Paljud ei mõista, et just väikesed igakuised kulud on need, mis kuu eelarvest suure osa ära söövad. Äppide püsitellimused, järelmaksud, sagedased väikesed poeskäigud; neist igaüks eraldi tundub tühine kulu, mis eelarvet ei mõjuta, aga koos võivad need eelarvest üllatavalt suure osa ära võtta.
Kui neid kulusid eraldi ei jälgi, võib oma peas kulutamise osas kõik korras tunduda, aga reaalsuses on iga kuu lõpus tunne, et raha kadus kuhugi ära. Nii tekib rahaline pinge ja ebakindlus.
Meelerahufond annab hingamisruumi
Oma rahalist võimekust hinnates tasub mõelda ka sellele, kas sul on mingi rahavaru juhuks, kui midagi ootamatut juhtub. Mõtteviis, et “kogun siis, kui rohkem raha on“ ei abista päris olukorras kuigi palju.
Kui meelerahufondi ei ole, muutub iga ootamatu väljaminek probleemiks. Sellises olukorras surve all olles kipuvad otsused tulema kiiresti ja läbimõtlemata. Meelerahufond ei pruugi lahendada kõiki ootamatuid olukordi, aga annab aega mõelda ja kaaluda, mitte reageerida.
Numbrid on abiks, aga need ei tee otsust sinu eest
Erinevad kalkulaatorid võivad olla kasulikud mõistmaks, milliseid otsuseid sa endale üldse lubada saaksid. Näiteks laenukalkulaator aitab mõista, millistest summadest üldse jutt käib. See annab aimu, milline koormus oleks teoreetiliselt võimalik.
Samas tasub meeles pidada, et maksimaalne laenusumma on vaid arvutuslik piir. See ei arvesta sinu harjumusi, turvatunnet ega seda, kui mugavalt sa tegelikult elada tahad. Sealt tulev number ei ole kindlasti soovitus ega eesmärk omaette.
Küsimused, mida endalt ausalt küsida
Rahalise võimekuse hindamine tähendab ka enda vastu aus olemist. Mõned küsimused ei ole mugavad, aga aitavad selgust luua:
- mis saab siis, kui sissetulek mõneks ajaks väheneb?
- kui palju ebakindlust ma tegelikult talun?
- kas see otsus teeb panustab minu elukvaliteedi tõusu ka aasta pärast?
Need küsimused aitavad vältida olukorda, kus otsus tundub hetkel hea, kuid hiljem tuleb välja, et tegelikult on see liigselt koormav.
Ära tee suuri otsuseid hetkeemotsiooni ajel
Rahaline võimekus ei ole ainult numbrite küsimus. Arvestada tuleb oma sisetunnet. Kui mõte suurest otsusest tekitab pidevat pinget, tasub pidurit tõmmata.
Sageli on just aeg see, mis aitab aru saada, kas midagi on päriselt jõukohane või lihtsalt ahvatlev.
Tähelepanu! Tegemist on finantsteenusega. Enne lepingu sõlmimist tutvu finantsteenuse tingimustega või konsulteeri spetsialistiga.