11.9 C
Kuressaare
Neljapäev, 21. oktoober 2021
Avaleht Blogi

Meie Maa 20. oktoober 2021

0
  • Maadlusvõistlus jättis esimese meistritiitli Orissaarde
  • Valimistulemused Saare maakonnas
  • Muusikakoolide õpetajad nõuavad tavaõpetajatega sama palka

 

Orissaare kooli sünnipäeval pidutsevad kõik klassid

0
Orissaare Gümnaasium tähistab reedel 75ndat sünnipäeva. FOTO: Elina Kalm

Reedel tähistab Orissaare Gümnaasium 75ndat sünnipäeva. Kuna keeruline koroonaaeg ei võimaldanud koolil korraldada vilistlaste kokkutulekut, siis otsustati tähistada pidupäeva veidi teistmoodi kui tavaliselt.

Kuidas muuta kadripäev pikalt meeldejäävaks?

0
Mitte ühegi kadripäeva tähistava rahva kombestik pole säilinud nii rikkalikuna kui meil, eestimaalastel. Ometi on juba vaid napi 100 aasta jooksul see vana ja väärikas tähtpäev oma endise elujõu kaotanud. Kadrisandid on aastatega oluliselt noorenenud, sandiperedes kohtab üha harvem värvikaid tegelaskujusid. Arhailiste õnnistamis- ja tänamislaulude asemel kostuvad tubades lihtsad lastelaulukesed ning mahlakad täiskasvanute naljad on sootuks oma koha kaotanud. Kadripäeva tähistamise komme on seotud uskumusega esivanemate hingede tagasipöördumisest meie sekka. Päevaga seotud iidne pärimus ei ole tänapäevani kahjuks säilinud. Võime vaid oletada, et kunagi võis olla see seotud naisterahvaste üleminekuriitusega, et tähistada tütarlapseeast täisikka jõudmist. Alles hiljem segunes see 4. sajandil märtrisurma surnud püha Aleksandria Katariina austamisega, mis eestlaste suus koduselt Kadriks muutus. Lihtsa talurahva jaoks tähendas kadripäev naistepüha, mil tehti algust tubaste töödega. Päevased ja õhtused kadrid Lammaste kaitsja Katariina mälestuspäev oli tuntud ka lambapäevana, sest päevasel ajal käidi uste taga määgimas, et pererahvale karjaõnne kindlustada. Määgijateks olid pigem lapsed ja naised, vähem mehed. Lääne-Eestis käisid päevasel ajal kadriks vanemad ning vaesemad tagasihoidlikult maskeeritud naised, kelle jaoks olid kogutud annid hädavajalikud elus püsimiseks. Õhtustel sanditajatel olid juba suurejoonelisemad plaanid – ande koguti ühise suure kadripeo tarbeks. Mõnel pool kujutas pidu suurt simmanit, teisal aga mängiti maha 60-70 osalejaga pulmapidu, mis võis kesta päevi. Seepärast poetati kadrisantide annikotti just neid pühadetoite, mida ühisele peolauale sünniks panna: lambaliha, kukki-kanu, käkke, ube-herneid, pähkleid, karaskit, leiba, õlut. Kadripäev nagu paljud teisedki rahvakalendri tähtpäevad on olnud alati kogukonna läbikäimise ja lõõgastumise seisukohalt oluline. Kadrisantide poolt toodavast karjaõnnest on meie põlvkonnas siiani tõelist puudust tundnud vaid vähesed. Tänastes oludes aga tajume, et piirangutevabad karjakesi koosolemised ongi üks suur karjaõnn. Vajame elusolemiseks üksteise lähedust ja head seltskonda. Eesti Folkloorinõukogu ärgitab juba neljandat aastat üle-eestilise “Hakkame santima!” aktsiooniga mardi- ning kadripäeva tähistama ning seda just perekeskselt või täiskasvanute seas. Et kadripäev mööduks tänavu nii tormiliselt, et seda oleks veel takkajärele kogu aasta põhjust mäletada, tuleb selleks juba varakult ettevalmistusi teha. Septembrist novembrini toimuvad Eesti eri paikades koolitused, mis ka täiskasvanute silmad särama löövad. Kadripäeva kombestiku koolitus 4. novembril kell 16.00 Karja rahvamajas- annab ülevaate kadripäeva ajaloolisest kujunemisest, kombestikust, kadripere maskeerimisvõimalustest ning muidugi lauludest ja naljadest. Koolituse läbivija on Mari Lepik ehk Tammeougu Mari – taimeökoloogist sõrulane. Õppija, uurija ja õpetaja, kelle eesmärgiks on Sõrvemaa ja sõrulaste isioma kultuuri püsimajäämine. Kadripäeva toidukoolitus 23. oktoobril kell 10.00 Kõrkküla seltsimajas ja 23. oktoobril kell 15.30 Tornimäe rahvamajas on suunatud pere-, sõpraderingis või suuremas kogukonnas kadripäeva tähistajatele. Kes santima ei taha minna, saab püha pidada kas kodus või rahvamajas kadripäeva pidu ettevalmistades. Koolituse käigus antakse ülevaade kadripäeva tavanditoitudest ja kombestikust ning valmistatakse üheskoos just sel päeval pidulauale sobivad road. Koolitusi viib läbi Inga Paenurm – aasta kokk 2005, president Toomas Hendrik Ilvese administratsiooni köögi kokk, Markofka söögimaja perenaine. Täpsema teabe leiad “Hakkame santima!” kodulehelt aadressil hakkamesantima.ee/koolitused/ Registreerimine Krista Lember, krista.lember@rahvakultuur.ee

Uue näoga spaahotell Meri avab uksed tuleva aasta aprillis

7
Spaahotelli Meri uus omanik Johan Lõuk paneb 21-aastasele hoonele eluvaimu sisse. FOTO: Meriliis Metsamäe

Ehkki välisilme jääb muutumatuks, saab uue näo kogu hoone sisemus. Peatselt algavate ehitus- ja remonditööde käigus uuendatakse nii hotellitoad, restoran kui veekeskus.

JUHTKIRI – Meri on ja jääb

2
21 aastat tagasi detsembris omanimelise tervisekeskuse avamisel kõneles president Meri, et Saaremaa on nagu loodud ühe uue tööstuse, nimelt turismitööstuse rajamiseks. Samas avaldas ta kahtlust, et niipea kui hinnavahe Tallinna ja Helsingi vahel ühtlustub, on Eesti turismitööstus tõenäoliselt väga raske probleemi ees, mistõttu peaksime palju suurema perspektiiviga mõtlema selle ainulaadsele rollile, mida Eestis etendavad Eesti saared. Ta tuletas meelde, et Saaremaal oli kunagi oma otseliin Riia, Peterburi ja Helsingiga ning rõhutas, et otseliini Saaremaalt Soome ja Rootsi on vaja ka täna. Muidugi ei osanud isegi tema ette näha kõike seda, millega me teist aastat rinda pistame ning millel on turismitööstusele laastavad mõjud. Seda enam leiavad kinnitust president Meri toona öeldud sõnad, et Jumal ja saatus on Saaremaale andnud ühe erilise asendi, ühed erilised inimesed. Just inimesed, kes kõigest hoolimata pingutavad täna selle nimel, et sektor kokku ei kukuks, on loovad, innovaatilised ning usuvad ja investeerivad tulevikku. 20. oktoober 2021

Populaarsus versus valimistulemus

4
Toomas Alatalu. FOTO: ohtuleht.ee
Eestis on aastatega juurde tulnud kümneid TV- ja raadiokanalites ning sotsiaalmeedias sõnasaavaid ja -võtvaid eksperte, kel millegipärast ei jagu aega, et koos maha istuda ja mõnedes lihtsates asjades kokku leppida. Kasvõi selles, mida ja kuidas rääkida rahvale valimiskampaania ajal. Näiteks kõlas 29. septembril üksmeelne üleriigiline karjatus, sest uuringufirma Norstati andmeil osutus EKRE esimest korda populaarsemaks Reformierakonnast (vastavalt 24,6 / 24,2%). Jäi mulje, et valimisvõitlust pidavalt Eesti poliitmaastikul toimus mingi otsustav muutus. Seda erakondade võistlevat populaarsust on iganädalaselt mõõdetud kevadest saati ja selle ajalist pikkust, süsteemsust ja avalikkusele ettekandmise usinust arvestades pidi ju paratamatult tekkima mulje, et sõnum EKRE edust on oluline eesseisvate valimiste mõttes. Sööb demokraatiat Ometi valiti vaid eraldiseisvaid ja erineva suurusega valijaskondi esindavaid volikogusid ja – tagantjärele võttes – polnud mingit kasu sellest, et EKRE läks algul mööda kesikutest ja seejärel ka reformeritest, kui nood kogusid valimistel Tallinnas ja Tartus ligi 50% häältest, samas kui EKRE-l ja teistel erakondadel tuli rahulduda 5–15%-ga. Eesti poliitika reaalsus on selles, et meil on kaks raskekaallaste erakonda – Keskerakond (KE) ja Reformierakond (RE), kes 2019. aasta Riigikogu valimistel said 160 000 ja130 000 häält ja kaks kärbeskaalus erakonda – Isamaa ja Sotsiaaldemokraadid (SDP), kes kogusid 65 000 ja 55 000 häält, ning keskkaallane EKRE, kes sai siis 100 000 häält. Täpsemal vaatamisel on aga KE täisperemees Tallinnas (äsja kogus seal 89 000 häält ehk 45%) ja RE pea samas rollis Tartus (15 000 häält ehk 37%). Kuna kehtiv valimissüsteem lubab 5% künnise mitteületajate arvel saada lisakohti, siis on need kaks raskekaallast liiga kaua oma kantsides võimul püsinud ning see ei ole ainult Eesti probleem. Pole juhus, et pärast külma sõja lõppu 1993. aastal vastuvõetud demokraatia nn Kopenhaageni kriteeriumid nägid ette võimu roteerumist ehk siis erakondade pidevat vahetumist võimu juures, ent Eestis pole seda juhtunud ei riigi tasemel ja eriti silmatorkavalt kahes suuremas keskuses. Seis, mis sööb demokraatiat, toodab korruputsiooni ja mõttelaiskust. Sestap on rõõm teadmisest, et äsjastel valimistel võtsid väiksemad parteid ja valimisliidud taas ette katse murda kahe suurpartei võimumonopoli Tallinnas ja Tartus. Oma tekkeaegse hiilguse kaotanud Isamaa (1992. aasta valimistel kogus 100 000 häält) kasutas koguni ajaloolist loosungit „Plats puhtaks ühe partei võimust”, sama rääkisid teisedki opositsioonijõud Tallinnas ja sündiski väike ime – KE sai 38 kohta teiste 41 vastu. Paraku polnud viimased valmis võimu üle võtma, pealegi kuulub KE ka riiki valitsevasse koalitsiooni ja nii saab ta jätkata Tallinna valitsemist, selleks mõnd väikest erakonda kaasates. Täpne määratlus On põhjust arvata, et nelja aasta pärast on Tallinnas teine seis. Seda juhul, kui oktoobris 2018 tekkinud erakond Eesti 200 jätkab sama nutikalt kui neil valimistel ja ka EKRE kasvatab toetust. Seda olemasolevat valijaskonda ümber jagades ja aktiviseerides, sest juurdekasv on ju minimaalne. Just Eesti 200 etendas peaosa selles, et nii KE valitsemine Tallinnas ja RE valitsemine Tartus lõid kõikuma – asi, mida peavad enda saavutuseks kõik võimu mitteomanud erakonnad. Tõde on siiski selles, et vaid Eesti 200 määratles täpselt nii KE kui RE nõrgima koha, milleks oli Tartu ja pani sinna kandideerima oma liidri Kristina Kallase. Tema sinnaminek, samal ajal, kui kõik ülejäänud erakondade liidrid kandideerisid Tallinnas (kuhu toodi ka Mart Helme), arvestas RE valitsemisest tüdimuse kõrval ka KE kohaliku ladviku sisevõitlust ning kõik klappis – RE ja KE kaotasid mõlemad toetust ja Eesti 200 sai võidukalt volikogusse. Tekkis veelgi soodsam seis võimu vahetamiseks kui Tallinnas, ent vanad erakonnad reageerisid kärmelt, unustasid lahkhelid ja panid Tartu uue koalitsiooni kokku. Marek Reinaasi juhitud Eesti 200 Tallinna haru tegi samuti tubli tulemuse, tublid oldi ka mujal, RE-le anti vastandudes hoop isegi nende kantsis Viimsis, mis kõik loob eeldused Eesti 200 eduks 2023. aasta riigikogu valimistel. Kena teada, et rünnak suurparteide monopolide kukutamiseks algas just Tartust ja et seda taipas teha uustulnuk suures poliitikas. Jäik hoiak Mis puutub EKRE-sse, siis kahekordistas ta oma häältearvu eelmiste kohalike valimistega võrreldes, ent kinnitas ka oma jäika vaktsineerimise vastast hoiakut. EKRE-l ja Eesti 200-l on pea võrdsed esindused Tallinna ja Tartu volikogudes. Kui esimene vaid kasvatas neid, siis teine sai juba esimesel katsel peatandritel kätte sama, sest mõjub püsinud seisakus värskena, pakub uuendusi, on avatud ja oskab teisi kõnetada. Valimiste sensatsiooniks oli kindlasti Katri Raigi ja tema nimekirja edu Narvas, mis kinnitas, et n-ö varjaagina saabunud eestlanna võib teha ilma venekeelses ja -meelses linnas. Kui Raik ise sai 4512 häält ja nimekiri kokku 9137 häält, siis tema järel volikogusse pääsenuil on kõigil 150-400 häält ehk tegu pole juhuslike inimestega Narvas. Tallinnast ja Tartust väljaspool tegid ilma valimisliidud (kokku 142 000 häält üldvõitja KE 143 000 hääle vastu!), mille kohta ülalmainitud iganädalastel küsitlustel huvi ju ei tuntud. Ometi juhivad neid rahva usaldust pälvivad isikud, kellest paljud on saadud häälte arvult mitme pea jagu teistest nimekirjades olevatest ees, nt Madis Kallas, kes ju samuti vääriksid endi esiletõstmist erakondade liidrite kõrval. Kas neid mittearvestavad küsitlused on ikka teadus? Ehk siis – kõlagu nendegi nimed. Valimiste aastail kohe kindlasti.

Jaht on mitmendat päeva rannal

0
Undva kandis randa kinni sõitnud jahtlaeva taglas jäi Läänemerre. FOTO: erakogu

Merepäästjate senised pingutused möödunud laupäeval Undva kandis Vilsandi rahvuspargi alal randa uhutud jahti lahti saada ei ole seni vilja kandnud, kuid päästetööd jätkuvad.

Valimistulemused Saare maakonnas

11
Enim hääli kogus Saare maakonnas Madis Kallas.

Saaremaa vallavolikogu valimistulemused

 

Maadlusvõistlus jättis esimese meistritiitli Orissaarde

0
Gregor Andreas Amelkin on otsustavas kohtumises Eesti meistritiitli eest vastase haardesse võtnud. FOTO: Eesti Maadlusliit

Laupäeval toimusid Orissaare spordihoones esimest korda Saaremaal Eesti meistrivõistlused maadluses kadettidele (U17), kus kohaliku klubi KonnOnKonn maadleja Gregor Andreas Amelkin võitis kreeka-rooma maadluses kehakaalus kuni 92 kg meistritiitli.

Muusikakoolide õpetajad nõuavad tavaõpetajatega sama palka

0
meie maa

Saaremaa kolme muusikakooli õpetajad soovivad, et nende miinimumpalgad võrdsustataks tulevast aastast üldhariduskoolide õpetajate miinimumpalkadega.

VIIMASED UUDISED