10.1 C
Kuressaare
Laupäev, 16. oktoober 2021
Avaleht Blogi

GALERII: Saare maakonna ettevõtete tunnustamise tänugala

0

Täna õhtul tunnustati KEK-i hoones Saare maakonna silmapaistvaid ettevõtteid.

Saare maakonna Aasta ettevõte 2021 on Klotoid OÜ

0
Auhinda hoiab Klotoid OÜ juhatuse liige Madis Lepp. Foto: Meriliis Metsamäe
  Kuressaares Saare KEKi endises majas, mis praegu on Kena Elu Keskus, kuulutati täna õhtul välja Saare maakonna ettevõtlusauhindade saajad kokku 12 kategoorias. Tegemist on kõrgeima kohaliku tunnustusega ettevõtjatele, kelle tegevus ja eeskuju on enim mõjutanud Saare maakonna elukeskkonda, inimeste heaolu, suurendanud elanike tööhõivet ja sissetulekuid, muutnud maakonda atraktiivsemaks selle elanikele, külastajatele, investoritele ning aidanud kaasa maakonna positiivsele ja tasakaalustatud arengule. Haridusuuendus 2021 – Kuressaare Ametikool Nominendid: Wabariigi Purjelaevaühing MTÜ, KG Huvikool Inspira Aasta startija 2021 – Pidula Wakepark OÜ Nominendid: Lahhentage külastuskeskus, XPRT OÜ Island of Pets Aasta uuendaja/rohetehnoloogia rakendus 2021 – Baltic Workboats AS Nominendid: Elamusfestival I Land Spund, Navicup OÜ, Ökopere OÜ Aasta turundustegu 2021 – Näitus „Viikingid enne viikingeid“, SA Saaremaa Muuseum Nominendid: Tang OÜ Saaremaa mahemuna, Saarte Filmifond Aasta inimene/tegu turismis 2021 – Näitus „Viikingid enne viikingeid“, SA Saaremaa Muuseum Nominendid: Asva viikingiküla, Kõiguste sadam Parim toode/teenus 2021 – Pidula Wakepark OÜ Nominendid: Navicup OÜ, Engelvels OÜ Parim toiduaine 2021 – Mahe vürtsikas tomatipüreesupp, Eco Flora OÜ Nominendid: Saaremaa Delifood OÜ, Öun Drinks OÜ Aasta investeering/arendusprojekt 2021 – Ringtee Ärikeskus OÜ Nominendid: Incap Electronics Estonia OÜ, Saaremaa Tarbijate Ühistu Aasta eksportija 2021 – Incap Electronics Estonia OÜ Nominendid: Sigma Polymer Group OÜ, Öselstuff OÜ Parim maksumaksja 2021 – Saaremaa Vesi OÜ Parim maksumaksja 2021 – Baltic Workboats AS Aasta tööandja 2021 – Freudenberg Sealing Technologies OÜ Nominendid: Saaremaa Tarbijate Ühistu, Baltic Workboats AS Aasta ettevõte 2021 – Klotoid OÜ Nominendid: Gospa OÜ, Baltic Workboats AS

GALERII: Saaremaa kolme päeva jooks start

0

Saaremaa kolme päeva jooks sai täna avapaugu vihmasabina saatel.

Annela Anger: kliima muutumine on tõsine probleem

9
Annela üks puhkehetki, aeg olla koos oma lemmikuga ja mõtiskleda ilmaasjade üle. FOTO: Krõõt Tarkmeel

Annela Anger-Kraavi sünnipaigaks on Saaremaa kunagise Kaarma suurvalla väike Eikla küla. See tähendab, et põngerjaeast alates, mil vastuvõtlikkus kogetule on kõige viljakam, on loodusel olnud tema arengus oluline osa. Ja kui sinna juurde veel vanemate toetav tegevus, siis pole ime, et tüdruku edasised valikud üha enam „loodusradade” suunas liikusid.

Leili ja Linnu allikatel ning füüsalist

0
Kati ja Mehis Raad Leili allikal. FOTO: erakogu

Käesoleva aasta 2. jaanuaril läksime taas loodusretkele, et vaadata Lõve jõe lähedal asuvat Leili allikat. Kokku kujunes marsruut Kuressaare-Saklas Leili allikas-Kalli küla-Kaali meteoriidikraater-Kuressaare.

Kirikuteated

0

EESTI EVANGEELNE LUTERLIK KIRIK

Tänulikkus andide ja inimeste eest

0
Anseküla pidulikust päevast osavõtjad. FOTO: erakogu

Lõikustänupühal on põhjust olla tänulik nii ajalike kui ajatute andide eest! See päev on olnud pidulik paljudes kogudustes, kus kirikutesse toodi nii aia kui põlluande, kuid kaetud oli ka kirikukohvilauad.

JUHTKIRI – Tarbija maksab kõik kinni

0
Elektri ja kütuse hinnad on viimasel ajal tõusnud kiiresti. Kõik, mis liigub ja kõik, mida toodetakse, vajavad selleks energiat. Ent kõige selle peab kinni maksma tarbija. Nii kütus kui elekter kajastuvad ilmselt lähiajal ka toiduainete hindades, mis tähendab, et hinnatõusu tõttu jäävad elu hammasrataste vahele eelkõige väikese sissetulekuga inimesed. Kuigi uuest aastast tõuseb miinimumpalk 70 euro võrra ehk 654 euroni, võib eeldada, et inflatsioon on selleks ajaks palgatõusu ära nullinud. Töötaja ei võida kokkuvõttes midagi, kuna igakuised arved ja hinnad on suurenenud. Õnneks saavad saarlased maakonna piires seni veel liinibussiga tasuta sõita, kuid maakonnast väljapoole saamiseks tuleb osta pilet, millest pääsu ei ole. Bussisõit on juba praegu päris kulukas, arvestades, et Kuressaarest saab Tartusse 20 euro eest. Samas tahavad bussiettevõtted kasumit teenida, ent kusagilt maalt hakkab ka reisijal rahakotis pitsitama ja tuleb otsida alternatiive nagu näiteks Facebooki erinevatest transporditeemalistest gruppidest. 15. oktoober 2021

Perekonnanimedest nii ja teisiti

1
Enda Naaber. FOTO: erakogu
Kunagi aastaid tagasi küsitleti mind inimese perekonnanimede olemuse kohta. Ja kõige olulisemana vastasin, et need nimed peavad midagi tähistama-tähendama. Nüüd aga hakkasin sellele mõtlema sügavamalt ja sisulisemalt. Tihtipeale ei tähenda inimese perekonnanimi midagi. Loetlen: Aakre, Abner, Hussu, Kannes, Prooses, Lembik, Mezei, Pavli, Sorgan, Talas jt. Neid on kümneid tuhandeid. Tähendusega nimed Ma võrdleksin mandriinimeste ja saarlaste perekonnanimesid. Viimaste seas on rohkem kasutusel perekonnanimesid, mis midagi tähendavad. Näiteks: Tuulik, Luik, Kütt, Pihelgas, Tarkmeel, Suurpere, Lõbus, Tael, Kirss, Rosenfeld jt. Meeldivalt tähendusrikkad on muhulaste perekonnannimed. Näiteks: Kõvameees, Auväärt, Lasn, Heapost, Lepik, Tamm, Jõgi, Meri, Pajulaid, Kullerkupp jt. Võrrelgem kõiki neid nimesid! Tekib mitmeid mõtteid. Ühtede puhul kaugenemine, teiste puhul lähedus. Soojustunne. Uhkustunne. Võtame nime Tamm. Inimene nagu tamm. Võtame nime Luik. Nagu hellitusnimi. Siinjuures meenub, et kunagi juhtusin ajalehes Noorte Hääl lugema artiklit, mille autor oli ühe lasteasutuse töötaja Koll. Algul nagu ajas naerma, aga siis leidsin, et asi on tõsisem, ebakohane, täiesti e b a . Nagu on perekonnanimi Liba. Igakord, kui talle kirjutan, tunnen ebamugavust, nagu solvaksin kirjasaajat. Kunagi keskkoolis õppides oli emakeeleõpetajaga jutuks ilu ja inetu, sobilik ja sobimatu meie keeles. Huvitav, miks on siin mitmedki oma perekonnanime valikul eksinud-ekselnud? See jäi tunniarutelus tookord vastuseta. Aga mida arvaks keeleuuendaja Johannes Aavik praegu, kes keeles nägi, et seal peab valitsema kord ja… ILU. Me peame ju tahtma olla kultuursed, me – eesti rahvas. Ja selle mõju ulatub meie keelde. Ilu nimel võideldakse üldse maailmas. Tundliku ja tugeva inimese püüdlemine ongi ilu. Ilu teenib üllast, head. Oma headuses võivad inimesed olla aga lausa geeniused! Püüdmata minna paljukõnelejaks, tunnetan, kui oluline on inimeste perekonnanimede osatähtusus meie keeles. Ja keele vastu peab olema austus, armastus! Kui inimest teinekord eesnime asemel kutsutakse mõne võõra (kas või sõimusõnaga), riivab ju see meie enesetunnet. Nii ka perekonnanime puhul, mis võib äkki olla Koll jne. Hakkan ennast juba kordama. See tee mõtlemise ülesmäge aga poleks asjalik ja ka teiste arvamusi suunav, kui jätaksin lisamata. Murdekeelt on kunagi halvustatud. Seal, kus õpilasel oli kirjandis murdekeelt kasutatud, kirjutas õpetaja: viga! Tänapäeval peaks keeles mitmetele sõnadele samuti juurde kirjutama: viga! Olgu nad siis perekonnanimed! Võrdleksin neid. Nii hea on öelda: „ Läksin kohtuma proua Luigega (mitte Libaga).” „Kirjanik Keskülalt (mitte Kollilt) ilmus uus lasteraamat.” „Õpilane Suurpere (mitte Sorgan) oli tore, seltsiv tüdruk.” Jah, me võiksime olla perekonnanimede moodustamisel ilumeelsed! Vana tõde – elame üks kord. Ja seegi lühike. Osakem hoida aega ja tegemisi mõttetarkuse piiril! Kord, pool sajandit tagasi, pedagoogiaastail, arutlesid õpilased koolis: „Keel on tekkinud inimeste rõõmudest, aga ka vihkamistest. Sellepärast on ta nii kirju ja mitmemeeleoluline. Ja see ongi huvitav!” Võib-olla tõesti!? Aga tulgem vastuste ja kindluse otsimisel kuulsa keelemehe Johannes Aaviku juurde tagasi. Just tema on kinnitanud, et me oleme keele poolest olnud vaesed. Et seda tuli hakata uuendama. Kes rohkemat Johannes Aaviku elutööst teab, mõistab, kui võrratult palju ta suutis keeleuuenduse alal. Ja just temalt on ilmunud murdekeele sõnaraamatud. Rahvas on loonud ja loob keelt igal ajal. Tänases päevas peaks tõsiselt kätte võtma nn perekonnanimede uuendamise, parandamise. Kui ma lugesin Helgi Vihma raamatut Johannes Aaviku ja Friedebert Tuglase kirjavahetusest, joonistus silme ette see eluvõitlus, mida tol ajal kultuuriintelligents keeleküsimustes pidas. Kas meil tänases on julgeid ja vapraid? On ikka!

PEREKONDLIK: 7. – 14. oktoobrini

0

Registreeritud peresündmused Saare maakonnas 7. – 14. oktoobrini.

VIIMASED UUDISED