5 C
Kuressaare
Teisipäev, 21. september 2021
spot_img
Avaleht Blogi

JUHTKIRI – Kodusaar puhtaks!

0

Pole vist olemas ühtegi saarlast, kes ei hindaks oma kodukoha elukeskkonda. Me kõik tahame, et sellel väikesel maalapil oleks turvaline ja meeldiv elada endal, oma perel, naabritel ja külalistel.

Üha enam saab aktuaalseks see, et ühiskondlikus korras ning kogukonna tasemel teed ja rajad, õued ja metsaalused, pargid ja staadionid prügist koristada. Kuigi laupäeval toimunud järjekordne Maailmakoristuspäev loob selleks võimaluse ja panustab lisamotivatsiooniga saame puhtale ümbrusele panustada igapäevaselt ka isiklikku initsiatiivi näidates.

Veel parem, kui me hoiame ise oma elamise puhtana, ei reosta ega lagasta. Hoiame elu enda ümber puhtana täna, homme ja tulevikus. Oleme uhked, kui meie tänavad, metsarajad, õued ja hoovid on koristatud ning prügi paneme sinna, kus on selle koht.

20. september 2021

Mitu pead ja mitu õppevahendit

0
Peeter Olesk. FOTO: Ingmar Muusikus / Ekspress Meedia

Siinkirjutajast ei ole seenilkäijat ühel lihtsal põhjusel. Põhjus ise ei ole ettekääne, vaid tõsiasi: ma ei tunne seeni, sest meie loodusloo õpetaja põhikoolis ei õpetanud neid – kuigi vastab tõele, et minu sünnikodu aias kasvavad tänini võiseened ja mürklid.

Esimene käik loodusmuuseumisse Tallinna vanalinnas Laial tänaval on mul veel rohkem kui pool sajandit hiljem koguni meeles, ent seda juhendas hoopiski algkooli klassijuhataja (muide saarlane Seppelite suguvõsast), mitte zooloogiaõpetaja VI-VIII klassis. Koos oma ainekolleegidega oli ta käinud looduskaitsealadel Kaspia mere lõunarannikul vastu Kesk-Iraani ja tõi sealt kaasa armastuse eksootiliste selgroogsete vastu. Ehkki eksootiline võib olla rändlindki – nagu ka mitut seltsi kalad, aga mitte putukad, kes on lülijalgsed, püüdis meie õpetaja märgata kaukaasia leopardi ja kaspia hüljest. Nõnda ma jäingi seeneasjanduses võhikuks ning tunnen linde palju halvemini kui talukrantse. Pole mul kodus ka käepärast ainsatki mitmevärvitrükilist ja rikkalikult illustreeritud seeneraamatut, sest kokaraamat ei ole seeneraamat, aga mis peaasi, ta ei õpeta seda, mis miskisugune seen üldse on ja kus üks või teine seen kasvab.

Õpetajat ei korva miski

Ma ei vaidle vastu kahetsusväärsele asjaolule, et digitaal- ja distantsõpe (ei ole üks ja seesama!) jätavad õpilase ning üliõpilase ilma vahest kõige olulisemast tegurist nn haridusprotsessis, nimelt vahetust kokkupuutest hea ja metoodiliselt leidliku õpetajaga.

Digitaalõpe tähendab siinkohal õpetamist e-õpikeskonnas, olgu see keskkond ise milline tahes – kas arvutivõrk õppetoas või individuaalne kontakt õpilaste vahel või juurdepääs raamatukokku või heuristiline ekskursioon (seesama, mis ahhaa-efekt). Distantsõpe jällegi on õpetamine eemalt, näiteks täiesti iseseisva töö vormis või siis rühmiti, mõnikord koguni väga väikeste rühmade kaupa nagu paarismäng tennises või klaverimäng kahel pillil. Kui kirjeldatud kujul on distantsõpe treeneri ja klaveriõpetaja juhendamisel päris loomulik ning ka digitaalõpe võib vajada arvutiinstruktorit (keda võib olla isegi mitu, üks rauakolu, teine tarkvara peal), siis järgnevas on peetud distantsõpet silmas paraku just tema negatiivse külje poolt. Head õpetajat ei korva miski ja nimelt kahel põhjusel. Kõigepealt reageerib löögivalmis õpetaja õpilase eksimusele – või ka isikupärasusele – alati kiiremini ja meeldejäävamalt kui algoritmiliselt töötav aparaat ning teiseks parandab leidlik õpetaja õpilast enamasti märksa suuremas mõõtkavas kui seda kirjutavad ette igasugused programmid ja õppekavad.

Hea õpetaja aitab õpilase järjele võib-olla et lausa kogu eluks, halb distants kisub õpilase distantsilt maha kui mitte just terveks eluks, siis pikaks ajaks küll. Probatum est, nagu märgitakse proviisoriapteekides.

Distantsõppe kõrvalnähud

Kahju on raisatud trükipaberist ja tühja-tähjaga ummistatud digiruumist, mis on kulunud artikliteks ja arvamusteks seeüle, mis kõik võib olla distantsõppe halvaks kõrvalnähuks. Võtsin vaevaks vaadata, kui palju on pandeemilises Eestis kirjutatud ning kirjastatud moodsaid õpivahendeid erinevatele raskusastmetele. Pilt on halb isegi seal, kus aine on vanas oskussõnavaras ja tegemist jutustava ainega, näiteks ajalooga. Ajalugu on, uurimused on, loengukursuseraamatut ja õpikuid ei ole. Miks ma kasutan kord „õpikut“, kord „loengukursuseraamatut“, kord aga „õpivahendit“? „Õpik“ on aine käsitlus servast servani. „Loengukursuseraamat“ sisaldab materjali autorile meelepäraselt valitud peatükkide ulatuses (füüsikas võib olla selliseks hüdrodünaamika). Seevastu „õpivahend“ on sissevaade ainesse peaasjalikult iseseisva töö vormis, mitte niivõrd ülesandekogu, kuivõrd valik probleeme. Olgu meil probleemiks näiteks mitmuse moodustamine läänemeresoome keeltes. Kuidas avaldub eri keeltes vastandus „üks – palju“, sellest on eesti grammatikateaduses kirjutatud sageli, märksa tihtimalt kui arvukategooriast.

Kui keeruline võib arvukategooria olla, see tuleb esile näiteks neis keelis, kus mitmusse kõrval eristatakse ka kaksust ehk duaali – samojeedi keeltes, sorbi keeles (lääneslaavi rahvus Ida-Saksamaal) jm. Tartu Ülikooli kauaaegne eesti keele professor Huno Rätsep ongi aastatel 1979 ja 1982) avaldanud õpivahendi „Eesti keele ajalooline morfoloogia“ I-II just valitud peatükkidest ajaloolises morfoloogias, täpsemalt arvukategooriast.
Tegureid, miks ükski ei taha kirjutada algupärast õpivahendit näiteks põlevkivikeemiast, on suur hulk, millest kaugeltki mitte kõik ei jää kinni laiskuse taha. Hea õpivahend maksab palju, kuna ta lisaks muule satub vastuollu ka ootusega, millal kaob arvamine, nagu oleks uurimus igal juhul kaalukam panus teadusesse kui hea õpik.

On tõepoolest nii, et head uurimust võib lugeda ka nagu nauditavat õpikut, ent esiteks ei ole see reegel ja teiseks võib uurimuski vananeda, eriti veel siis, kui tehnoloogiline progress kulgeb kiiresti. Hea üld- või ka kõrvalaine õpiku keskmiseks elueaks on mõnikord mõnikümmend aastat, harvemini rohkem. Tuntavamalt rohkem on see kas firmamärgiga aprobeeritud käsi- või sõnaraamatul. Väga palju sõltub ses suhtes aine sisust ja käsitluse ulatusest, mis arvukatel sõnaraamatutel on sootuks teistsugune kui poliitilise geograafia atlastel.

Kõrgemad nõudmised

Püsin endiselt sellel lainealal, et õpivahendeid peab olema mitu, igal raskusastmel oma ja nad kõik võiksid esitada statistilisest keskmisest pisut kõrgemaid nõudmisi. Et olukorda veidigi ka omalt poolt parandada, kirjutasin ma sõbraliku mõtiskluse – praeguses moesõnaks on „essee“ – teemal „Astrofüüsikast sõbra vaatekohalt. Mitte visand, vaid konspekt“ („Akadeemia“ 2021, nr. 8, lk. 1414–1452; lk. 1485–1486). See ei ole kerge lugemine, kuid vahest aitab lugejat edasi teadmine, et „Tartu Tähetorni kalendris 2022“ ilmub talle vastu eelolevat talve ka jätk pealkirjaga „Astrofüüsikast kiirendifüüsika manu“.

Pealkirja mõistmiseks lisaksin, et üleüldse avaldatakse praegusel ajal kahtlaselt palju igasugused juht- ja saatekirju mitmesugustest pööretest loodusest ning pangandusest ja kui see polegi ilmtingimata pööre, siis kabelimats on ta igal juhul. Head populaarteadust ilmub aniharva. Eksib see, kes usub, et teaduse populaarne esitus on odav. Katsugu siis kirjutada eesti keelt igamehele arusaadavaks tegev raamat eesti keelest ja tema lingvistilisest kirjeldamisest! Kui väga on säärast vaja, selgus mulle umbes kuu aega tagasi, kui minu poole pöördus nüüd juba vana mees, keda oli tabanud ajurabandus peaaju kõnekeskusse vormis, mis ei lase tal enam kõiki häälikuid õigesti moodustada. Keel on, hambad on, kõnemees pole ta kunagi olnud, ent arusaamatuid häälikuid ta välja ei ütle.

Koostasin talle siis pika loendi häälikutest sõna algul, keskel ja lõpus ning liitsõnade osade vahel ja panin ta rääkima sõnu, milliseid ta muidu ilmaski ei kasuta (näiteks hobusele arusaadav „ptruu!“). Keeleteaduses nimetatakse sellist hääldusorganite juhtimist „artikulatoorseks foneetikaks“, aga see ei peaks olema asjaarmastaja asi.
See peaks olema mitme asjatundja peaasi!

Ken Torn kihutab Saaremaa rallil Hyundai R5 autoga

0
Ken Torn ja Kauri Pannas ERC Barum ralli võitjatena poodiumil. FOTO: erakogu

Kui sel hooajal on Ken Torn ja Kauri Pannas Euroopa meistrivõistlustel kihutanud neljaveolise Ford Fiesta Rally3 autoga, siis laupäeval sõidetud Viru rallil startisid mehed Red Grey meeskonna poolt ettevalmistatud Hyundai i20 R5 võistlusautoga, millega ollakse rajal ka kodusel Saaremaa rallil.

Petankis selgusid tänavused Saaremaa karikavõitjad

0
Võhma etapi esikolmik. (Vasakult) Marek Kolk, Siim Sooäär, Ain Koplimäe. FOTO: Kati Sokko
Laupäeval leidis Võhma külamaja juures aset Saaremaa karikavõistluste viimane etapp. Mängiti singlimängu, mis kevadel koroonapiirangute tõttu seekord sügisesse lükkus. Kokku registreerus 16 petankerit, kes alustasid võistlemist neljas alagrupis. Toome lehelugejateni esikuuiku: 1. Siim Sooäär, 2. Ain Koplimäe, 3. Marek Kolk, 4. Urmo Auväärt, 5. Gunnar Usin, 6. Enno Kermik. Ühtlasi tehti kokkuvõtteid ka Saaremaa karikavõistluste üldarvestuses ja autasustati meeste ja naiste esikolmikuid. Kokku oli kavas üheksa karikaetappi, millest läksid kohapunktide näol arvesse kuue parema etapi tulemused. Meeste seas võitis Saaremaa karika seitsmendat aastat järjest Gunnar Usin 250 kohapunktiga. Talle järgnesid: 2. Aare Trave (200), 3. Siim Sooäär (171), 4. Enno Kermik (156), 5. Marek Kolk (140), 6. Ain Koplimäe (131). Naiste seas pälvis esmakordselt karikavõidu Kati Sokko, kelle kontosse kogunes 220 kohapunkti. Järgnesid 2. Urve Vakker (144), 3. Oona Koplimäe (84), 4. Margit Kaldre (82), 5. Cristin Lepp (50), 6.-7. Joanna Kolk ja Inger Antsaar (mõl 10). Kokku osales karivõistlustel 42 petankerit, neist üheksa naismängijat.

FC Kuressaare korraldas Vapruse vastu ajaloolise purustustöö

0
Sander Laht. FOTO: Kati Sokko

See, mis juhtus laupäeval Kuressaare linnastaadionil pole nooremad FC Kuressaare fännid oma silmadega varem näinud. Premium liiga kohtumises alistati lähikonkurent teise poolaja väravatest koguni 6:0. Senine suurim võit pärineb 2005. aastast, kui Tallinna Dünamo võideti 8:1.

Uus kassepaat kannab kalastushuvilised merele

0
Uus paat koos juhendaja Sander Suurhansu ja kalastushuviliste poiste Andris Oja, Markus Leppiku ja Kenneth Ellermaaga. FOTO: Alver Kivi

Huvikooli Inspira kalastusring sai endale harrastuspüügiks uue Kasse 455 R paadi, mille tulemusel saavad kooli lapsed ohutult koos juhendajaga veepeal kalapüüki õppida ja kalaõnne proovida.

Mihkel Tanila jätkab TalTechis

0
MIhkel Tanila. FOTO: erakogu
Eelmisel hooajal TalTechi võrkpallimeeskonnaga liitunud Mihkel Tanila jätkab samas klubis ka tänavu. „Mingid loobumismõtted korraks olid, aga kuna perekonnaseis lubab veel mängida, siis otsustasin ikka jätkata,“ lausus 29-aastane Tanila. „Peres oli juurdekasvu ja Tallinnas mulle sobib. Kui oleks pidanud kusagile mujale mängima minema, siis oleks olnud juba pisut kahtlane.“ Kui kogu oma võrkpalluri karjääri temporündajana mänginud Mihkel Tanilat kasutati mullu TalTechis nurgaründajana, siis tänavu on ta oma õigel positsioonil tagasi. „Mulle endale oli ka see väike värskendus,“ märkis ta, lisades, et tempomehe amet on siiski hingelähedasem ja sobib paremini. Isiklikke eesmärke Mihkel Tanila endale hooajaks ei sea, küll aga usub ta, et TalTechi meeskond on võimeline mängima medalitele. „Kui vaadata tänavust koosseisu, siis miks mitte mängida poodiumile ka Balti liigas,“ rääkis ta.

Ron Sebastian Puiestee tahab jõuda olümpiale

0
Ron Sebastian Puiestee kaugushüppe hoojooksul. FOTO: Alver Kivi

Kuressaare linnastaadionil toimunud kergejõustiku TV10 olümpiastarti 50. hooaja finaalvõistluse vanemate poiste arvestuses võitnud Ron Sebastian Puiesteel on eesmärgid kindlalt paigas ja tulevikus soovib ta jõuda olümpiamängudele.

Eesti piimandussektori majanduslik jätkusuutlikkus vajab tõsist tähelepanu

0
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) saatis (7. sept- toim) maaeluminister Urmas Kruusele pöördumise, milles märgitakse, et tootmiskulude tõus ja madalad piimahinnad on tekitanud piimatootjates ebakindlust. Piimandusel ja loomakasvatusel on ka tulevikus Eesti põllumajanduses oluline roll, mistõttu on vaja meetmeid, et Eesti piimakarja arvukuse vähenemine peatada. „Eesti piimakari on tootlikkust arvestades täna Euroopa tipus, kuid meie pikkade traditsioonidega piimanduse jätkusuutlikkus on küsimärgi all. On selge, et piimatootjate kulud ületavad praegu nende tulusid. Riigi poliitilistest valikutest sõltub suurel määral, kas suudame säilitada piimatootmise praegust taset ning seejuures hoida töökohti ja töötajaid maapiirkonnas. Tuleviku põllumajanduspoliitika peaks kindlustama Eesti piimatootmise majandusliku jätkusuutlikkuse ja looma eeldused vajalike keskkonnainvesteeringute tegemiseks,“ ütles EPKK piimatoimkonna esinaine Pilleriin Puskar. „Looduslikud tingimused ja võimekus piimatootmiseks Eestis on väga head. Kahjuks aga lõpetavad praegu tootmist ka sellised farmid, kus on juba tootmise kaasajastamisse investeeritud. Eestis on loomakasvatuse vähenemine olnud kolossaalne, mistõttu karjade arvu vähendamise ruumi Eestis enam ei ole. Eksport ja globaalsus on piimanduses hästi oluline märksõna,“ ütles Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juht, põllumajanduskoja nõukogu aseesimees Tanel-Taavi Bulitko. „Kõikide tootmissisendite hinnad on kiiresti kasvanud, mis ühel hetkel peab jõudma ka tarbijahindadesse. Piima kokkuostuhind on viimastel kuudel natuke tõusnud ja tõuseb edasi – farmid senise hinnaga hakkama ei saa. Pikemas perspektiivis on toidu üldine hind tõusmas, et tagada tootmise jätkusuutlikkus,“ ütles Valio Eesti tegevdirektor Maido Solovjov. Üheks suureks murekohaks piimatootmises on tööjõupuudus ja tööjõukulude kiire kasv. Agrone juhatuse liige Margus Muld tõi välja, et kuigi kõikide tegevusalade üldpildis põllumajandussektor välistöötajate suure arvu poolest silma ei paista, siis põllumajanduses on lisaks kohalikele inimestele ka välistöötajaid päriselt vaja – kui neid pole, siis jääb lehm lüpsmata või vili lõikamata. OÜ Nordic Milk juhatuse esimees Ülo Kivine tõdes Eesti piimatoodete eksporti analüüsides, et peame ekspordis suurendama kõrgema lisandväärtusega bränditud toodete osakaalu ja vähendama sõltuvust nn mahukaupade ekspordist. Väliskaubanduse suunal tuleks tema sõnul ka koostöös riigiga keskenduda nendele turgudele, kus müügipotentsiaal on kõige suurem. Kivine hindab lisandväärtusega toodete ekspordi edendamiseks oluliseks ka välismessidel osalemist, mis nüüd õnneks taas füüsiliselt võimalik on. Selveri juht Kristi Lomp rõhutas, et toiduained pole lihtsalt mingi anonüümne kaup poeletil. Peame alati teadvustama, millise töö ja vaevaga toit meie toidulauale jõuab. Selver pöörab seetõttu suurt rõhku ka koostööle kohalike põllumeeste ja toidutootjatega. Kõik seminaril osalejad tõdesid, et piimanduse eduks on vaja üha paremat koostööd terves tootmise väärtusahelas, st põllumeeste, toidutööstuste ja kaubanduse vahel. MM

Sel suvisel kadakasel Arkaadial, II

0
Eimar Kipper perega – abikaasa Aino, tütar Katrini ja poeg Raivoga – 1980-ndatel. FOTO: erakogu

Meil kõigil on mälulaekas tallel rohkesti käänulisel eluteel kogetud seiku. Nende seas uskumatult värvikaid juhtumeid ja eluohtlikke olukordi, kuhu inimene võib ühel või teisel moel sattuda. Ja sattutaksegi. Asjakohaseid näiteid on rohkesti.

VIIMASED UUDISED