11.1 C
Kuressaare
Reede, 17. september 2021
spot_img
Avaleht Blogi

GALERII: Incap sai parima praktikakoha auhinna

2

Eesti Tööandjate Keskliit andis täna Incap Electronics Eesti OÜ-le üle parima regionaalse praktikakoha auhinna.

Noored kodu-uurijad Imavere piimandusmuuseumis tänuüritusel

0

Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta – seda teavad Lümanda kandi noored väga hästi. Eelmisel reedel peeti 11. korda Eesti Lugemisühingu ja Järvamaa Muuseumi poolt korraldatud üleriigilise 3.-6. klasside kodu-uurijate võistluse tänupäeva ja konverentsi, kus osalesid ka noored Saaremaa koolidest.

Keila Miikaeli kirik

0

Täna laskis Eesti Post koostöös SA EELK Toetusfondiga käibele uue Eesti kirikuhoone motiiviga postmargi.

125 aastat Eesti esimesest filminäitamisest

0

Eile ilmus postmark tähistamaks 125 aasta möödumist esimesest filminäitamisest Eestis. Margi on kujundanud Indrek Ilves.

Ideaalne laupäev Piretiga Elvas

0
Piret Eesmaa katab etenduses kogu emotsioonide spektri, ükski vaataja ei saa jääda külmaks. FOTO: Rait Avestik

Meistertoimetajad ütlevad, et hea teksti tunneb ära juba esimesest lausest. Hea kirjutaja tunneb ära tema tekstist, mis haarab kohe kaasa, viib lugeja rännakule. Kui mõned aastad tagasi juhuslikult Hiiu Lehe lahti lõin ja mingist kontserdist kirjutatud jutukest lugesin, ei võlunud mind mitte kontsert, millest kirjutati, vaid viis, kuidas sellest oli kirjutatud. „Kes on selle teksti autor?” tekkis kohemaid mõte. Keegi Piret Eesmaa… Tundmatu kuju, aga tekst oli maagiline.

Meenutades armastatud lauljat

0

8. septembril lahkus 91aastaselt manalateele laulja Uno Loop, sel puhul avaldame 2010. aastal Uno Loobi 80. sünnipäeva puhul Hiiu Lehes ilmunud loo Hiiumaa pikaaegselt ajakirjanikult ja Loobi abikaasa Aino lähisugulaselt Valter Voolelt. Tänaseks on kõik kolm meie seast lahkunud.

„Apelsinipressijates” leiab ka loo Karja kirikust

0

„Apelsinipressijad” on Indrek Tenno novellide valikkogumik. See on raamat inimestele, kes julgevad maailma tunnetada sügavamalt, kui igapäevane argitasand nõuab. Inimestele, kes on otsustanud vaadata sügavale iseenda sisse, lootuses leida üles inimeseks olemise lõputu Jumalik loomus.

Margit Kuusi mõtted sõnade taga: vaikus on kuldne, aga sa ei näe…

0

Kui sookured lähevad, saabub eriline vaikus. On tunne, nagu kõrvad oleks lukku läinud või kannaks müra summutavaid kõrvaklappe – kõik on nagu vati sees. Ämblikud on põllu linikuid täis kudunud, udused hommikud näitavad nende suure töö vilju. See on vaikus enne sügistorme. Vaikus enne hirvepullide madalaid möirgeid hallaöö tähistaeva all.

Vabast liikumisest ja Venemaast

0
Toomas Alatalu. FOTO: ohtuleht.ee
Elame murrangulisel ajal, kus nii mõnigi üldkuulutatud tõekspidamine osutub järsku vääraks või siis vaid osaliselt õigeks. Üheks selliseks on kindlasti enam kui 15 aastat jutlustatud ja ka toimunud „inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine”. Puhkes pandeemia ja tänaseks on kõigile samm-sammult puust ette tehtud, et teise riigi piirist enam niisama üle ei saa – jälle on tarvis teatud pabereid enda tervisliku seisundi kohta ette näidata. Pluss olla valmis, et teisel pool piiri võidakse neid ka keset päeva kõige erinevamates situatsioonides küsida. Euroopa Liidu ja Inglismaa vahel toimuv kinnitab, et kontroll võib taas laieneda ka teatud kaupadele, milliseid maailma ühest nurgast teise nihutades unustati pikalt ohud, mida kätkesid neis sisalduvad või prii küüti kasutavad kõiksugused bakterid ja mikroobid elusolenditele teistes piirkondades. Olematu piirikontroll Mõte antud lugu kirjutada sai ootamatu toe Eesti peaministri Kaja Kallase ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheli ühisartiklist, mille ilmutas Eesti Päevaleht (14. september). Paberlehes ilmus sellest vaid osa ja huvitaval kombel saab uuenduslikku lugeda vaid veebis. Seal on 5. lõigus juttu üksnes „andmete vabast liikumisest” (free movement of data), mis on ju üksnes osake ülalmainitud kolmest vabast liikumisest. Järgneb loetelu piiriülestest meetmetest – vaktsineerimistõend, „rändle nagu kodus” (roam like at home) ning meie usaldusteenuste ja digitaalse allkirjastamise raamistik (eIDAS). See „rändle nagu kodus” tuletab aga meelde ÜRO 1948. aasta inimõiguste deklaratsiooni, mille artikkel 13 kuulutab: „Igaühel on õigus riigi piires liikuda ja oma elamiskohta valida. Igaühel on õigus lahkuda ükskõik, millisest riigist, kaasa arvatud kodumaa, ja kodumaale tagasi pöörduda.” Selge, et peetakse silmas vaid oma riigis liikumist, mitte seda, mis ühel hetkel vallandus Euroopa Liidus. See viimane on seotud nn Schengeni lepinguga, mis sõlmiti 1985. aastl Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Hollandi ja Luksemburgi ehk siis arengu ja kultuuritasemelt väga võrdsete riikide vahel, mis viis omavahelise piirikontrolli olematuks. 20 aastat hiljem laiendati seda kogu Euroopa Liidule (Eesti liitus 2007) ja rangete reeglite alusel, millistest algatajad ise kinni ei pidanud. Ehk siis ahvatlev püüdlustetsoon sisaldas algusest peale teistsuguse arengutasemega kante. Tasub näiteks teada, et Alzeeria oli aastani 1962 kõigest Prantsusmaa departemang ehk siis isegi NATO laius toona kaartidel Euroopa kõrval ka Aafrikas! Satelliitparteide lõpp Just Pariisi eestvedamisel said Euroopa Liidu koostööpartneriks 2008. aastal Vahemere lõuna- ja idakaldal asuvad riigid ja kui neis puhkesid veel revolutsioonid ja kodusõjad, hakkas sealt massiliselt Euroopasse eri tasemetega tsivilisatsioonide esindajad valguma. Poliitkorrektsetena peljati küll pikalt sõna „tsivilisatsioon” kasutamist, ent tänane seis Afganistanis on taastanud õiguse nimetada asju õigete nimedega. Tõde on see, et nii inimkonda ähvardavad pandeemiad ja epideemiad kui ka moslemi maailmas pead tõstnud sõjakas keskaeg ja usufanatism nõuavad ikkagi kontrolli riigipiiridel. Külalislahkus on kena ja vabadusi on lihtne kuulutada, ent maailmas jagub kurjust ja on tark vältida ohtlike võõraste sissepääsu. Mis aga puutub Venemaasse, siis seal valitakse Riigiduuma, paarkümmend kuberneri ja kohalikku esinduskogu. Demokraatlikud riigid sedapuhku sealsete valimiste tulemustest eriti ei huvitu, sest mullune protestiliikumine on haihtunud, sama tuleb öelda ka Valgevene toonaste väljaastumiste kohta, mis nagu toetasid teineteist. Selge see, et pandeemia on räsinud kõiki ja kui 2012. aasta Riigiduuma valimistel osales 60% valijatest, 2016. aastal 49%, siis sedapuhku tuleb see osalus veelgi madalam. Muidugi on Kremli poolt antavad arvud alati kahtlased, ent eks sealgi jagatakse tegeliku olukorra tõsidust, kodanike harituse kasvu ju eriti üle pakkuma ei hakata. Puudutan Venemaa valimisi kolmel põhjusel. Esiteks jõuab seal nende valimistega lõpule Kremlit ustavalt teeninud nn satelliitparteide aeg – võib kindel olla, et tegu on räuskava Žirinovski, kommunist Zjuganovi ja esseeri Mironovi luigelauluga. Järgmisel korral asendavad neid ja võib-olla ka nende „parteisid” uued näod ja uued kehad. Teiseks on tunnuslik, et kui eelmisel korral juhtis võimuparteid Ühtne Venemaa valitsusjuht Medvedev, siis sel korral kaitseminister Šoigu ja välisminister Lavrov. Ehk siis – Kreml tegi aastast 2014 kehtiva isolatsiooni tingimustes selge panuse „vaenulikus ümbruses vastupidamisele” ehk riigi sõjalisele tugevnemisele. Samuti suht edukale välispoliitikale, millele nii jätkuv agressioon Ukrainas ja sõda Süürias, aga paraku kõige enam andis jumet juurde USA armee näotu ja arusaamatu lahkumine Afganistanist. Võbinaid tekitav Tegelikult kirjutan seda kõike kolmandal põhjusel. Nädala taguses kommentaaris juhtisin tähelepanu sellele, kuidas Kremli propagandamasin ei kaota pead isegi nüüd, kus muu maailm on hõivatud reageerimisega kliimamuutustele ja pandeemiale. Jätkatakse ju külma rahuga teise maailmasõja kaotanud sakslaste ja jaapanlaste poliitilist paikapanemist. Eelmisel nädalal tehti veel üks, hoopis vene rahvast ja ka meid puudutav käik. Nimelt hoitakse seal rahva patriotismi üleval ka kõiksuguste (silmapaistvalt sõdinud) kangelaslinnade ja nüüd ka rinde heaks eriti pingutanud keskustele töökuulsuse linnade aunimetuste jagamisega. Sedapuhku mängiti viimaste otsustamine välja kui rahvahääletuse tulemus. Kaheteistkümne uue töökuulsuse linna tiitli saajate hulgas on ka Vorkuta, kust Putini sõnul läks iga päev sadu ja sadu ronge kivisöega sõjatehnikat tegevatele tehastele ja külmunud linnadele. Nii see oli, ent eks me tea hästi, kes siis seal sütt kaevas. Kõrvuti päriskaevuritega, ent ikkagi – need olid poliitvangid, sealhulgas ka Balti riikidest sinna sunnitööle saadetud inimesed. Selge see, et iga linn tahab oma mineviku negatiivsed küljed unustada, ent vaikus, mis seda nädalatagust otsust saadab, kinnitab Kremli oskust nii võbinaid tekitava otsuse tegemiseks aega valida.

Särav ja andekas Aili Salong ning tema inimesed

0
Piimapukk tuli Aili ellu teisest klassist ja piimapukk on teda saatma jäänud. Pildil olev on Aili ja Raivo „sünnitatud”, millele aastatega uusi nüansse tekitatakse. FOTO: Meriliis Metsamäe

Taritu kultuurijuht Aili Salong punnis, mis ta punnis, et intervjuust pääseda, aga seekord tuli tal alla anda, sest tema vastuväited polnud veenvad. Olen tema ja ta „tegutsemisviljadega” niipalju küll kursis, et mõista vastuseisu ainsat põhjust – tagasihoidlikkust. Taritu on aga üks iidseid kultuurihälle, kus vilgas ja tunnust leidnud kultuurielu jätkub kõikvõimalikes žanrides.

VIIMASED UUDISED