9.8 C
Kuressaare
Pühapäev, 22. mai 2022
Avaleht Blogi Lehekülg 9307

Internet oli üle ööpäeva maas

0

Tallinna ja Saaremaa liini transmissiooniseadmete rikke põhjustatud interneti püsiühenduse ja elektronposti saamise puudumine häiris pea terve ööpäeva kohalike ettevõtete ja firmade tööd. Eesti Telefoni meediasuhete juht Ain Parmas ütles Meie Maale, et marsruuteri ja modemi läbipõlemise tõttu kolmapäeva ennelõunal oli häiritud internetiteenuseid vahendavate ABC Kompuuteri, Sarma ja Teetormaja klientide töö.
ABC Kompuuteri juhatuse esimees Aivo Maripuu ei osanud öelda, kui palju nende firma kliente otseselt kahju kannatas. “Kindlasti avaldas katkestus suuremal või väiksemal määral mõju,” märkis Maripuu, kelle sõnul oli suuresti häiritud just nende kontori töö. “Kui internetti pole, me töötada ei saa.”
Ka Teetormaja juhatuse esimees Avo Maasik tunnistas, et klientide töö oli rikke tõttu häiritud. Rahalise kahju suurust ei osanud ta hinnata. “Moraalne kahju on kindlasti,” lausus Maasik.
Sarma juhi Endel Kaseväli sõnul püsiühenduse katkemine erilisi probleeme ei tekitanud. “Otsest kahju ei ole meie klientidest keegi nimetanud,” tunnistas ta, lisades, et veidi võis ebamugavusi põhjustada saamata jäänud info.
Ain Parmase sõnul vaadatakse võimalikud kahjutasu nõuded Eesti Telefonile ükshaaval läbi ja lähtuvalt sellest lepitakse kokku, kas ja kuidas tagasiarvestus toimub. Esialgsetel andmetel Saaremaa arvutifirmadel kahjunõudeid esitada plaanis pole. Püsiühendus taastati neljapäeva päeval.ALVER KIVI

Kuressaares tabati illegaalsed stripparid

0

Saare politsei avastas ööl vastu laupäeva Kuressaare Trumbi baarist kolm illegaalselt tegutsenud striptiisitari ja saatis nad Saaremaalt minema. Striptiisibaari Trump saabusid politseinikud kell 2 ööl vastu laupäeva. Politseinikega koos reidil käinud Õhtulehe ajakirjanik kirjeldas eilses lehenumbris, et sel hetkel tantsis baaris lopsakate kehavormidega, aluspükstes ja sukkades brünett neiu.
Telekaamerat ja politseinikke märgates kattis tüdruk näo kätega ja jooksis baari tagaruumi. Sealt leidsid korravalvurid kokku kolm vene keelt rääkivat striptiisitari-illegaali. Naistel kästi end riidesse panna ja nad viidi politseisse. Sinna kutsuti ka baari omanik, kellel paluti salaja Eestisse tulnud stripparite töölepingud ühes võtta.
Õhtulehe andmeil olid Trumbist tabatud neiud Saaremaa ainsad striptiisitarid, kes peale alastitantsimise olevat osutanud ka intiimteenuseid. Reede õhtul avati ka aastaid Saaremaal avaliku saladusena tegutsenud lõbumaja Pihtla vallas Sutu lahe ääres. “Meil pole ühtegi külastajat. Alles täna avasime!” väitis politseinikele Sutu baari baarmen, Kaitseväe maadluskoondise peatreenerina töötav Ants Nisu.
“Saarlaste sõnul on see aga udujutt – Sutus on vene lõbunaised väikeste vaheaegadega töötanud juba aastaid. Kohalike kinnitusel oli tegu nadivõitu kaubaga, aga parema puudumisel ajas see asja ära,” kirjutas Õhtuleht.

Sõmerale projekteeritakse uusi trasse

0

AS-is Kommunaalprojekt on lõpetamisel Sõmera asula insenertehniliste välisvõrkude rekonstrueerimise eelprojekt. Ehitustööde kogumaksumus ületab 10 miljonit krooni. Projekti peab kooskõlastama Kärla vallavalitsus ja siis selgub, kui suures ulatuses Sõmeral vee-, kanalisatsiooni- ja soojatrasse kuulub väljavahetamisele.
Saare maakonnaarst Madis Allik ütles, et Sõmera pärastsõjajärgsed trassid on ammu ajast ja arust ning nende rekonstrueerimiseks taotleti mõned aastad tagasi välismajanduslaenu, kuid tulutult. Nüüd on sotsiaalministeerium asja tõsisemalt käsile võtnud ja projekti tellinud. AS-i Kommunaalprojekt projektijuht Georgi Gerassimov selgitas, et kanalisatsioonitrassidest tuleks Sõmeral pooled välja vahetada, vee- ja soojatrassid aga täies ulatuses.
Madis Allik hindas tööde maksumuseks üle 10 miljoni krooni. Sõmeral on kaks katlamaja ja nende rekonstrueerimine on ka selle hinna sees. Puhastusseadmed sai Sõmera mõned aastad tagasi. Küll aga tuleb lähiajal Sõmera vee puurkaevu üle vaatama sotsiaalministeeriumi haldusosakonna peaspetsialist Arvo Otsep, sest joogivee kvaliteet pole Sõmeral päris korras. Ons viga kaevus või veetorustikus, see vajab väljaselgitamist.
Ministeerium on Sõmera hooldekodule selleks aastaks eraldanud 2,1 miljonit krooni ehitusraha, mida hooldekodu direktori Juhan Nemvaltsi sõnul oleks hädasti vaja 6. maja valmisehitamiseks. “Kui aga sotsiaalministeerium on Sõmeral suuremad tööd käsile võtnud, siis hooldekodu 6. maja võib veel mõned aastad oodata, nagunii on seda 1994. aastast renoveeritud ja eelmisel aastal sai veerand majast valmis,” sõnas Nemvalts. “Meie oleme võtmete vastuvõtja rollis,” lisas ta.
Kuna insenertehniliste välisvõrkude projekteerimiseks kulub ligi pool miljonit krooni, peaks ülejäänud raha ehk ligi poolteist miljonit Madis Alliku hinnangul tänavu ikkagi hooldekodu 6. maja jaoks jääma. “Suurteks trassitöödeks läheb Sõmeral alles järgmisel aastal,” prognoosis Allik.VELJO KUIVJÕGI

Roomassaare sadam sai sinilipu

0

Ainsa Saaremaa sadamana saab Roomassaare sadam tänavu õiguse heisata sinilipp, mis on tunnustus sadama keskkonnasõbralikkusele. Eestis said tänavu õiguse sinilipu heiskamiseks viis väikesadamat: ESS Kalevi Jahtklubi, Roomassaare sadam, Vergi sadam, Haapsalu Jahtklubi, Pärnu Jahtsadam.
Roomassaares heisatakse lipp esmaspäeval, 5. juunil kell 14.
Samal päeval heisatakse 21 Euroopa riigi väikesadamates ja supelrandades kokku üle kahe ja poole tuhande sinilipu, mis on kvaliteedimärk nii sadamale või rannale kui ka kohalikule omavalitsusele, mis tagab külastajatele kvaliteetse looduskeskkonna.
Sinine plagu on usaldatav infoallikas puhta, turvalise ja nauditava rannikuäärse puhkepiirkonna kohta ja samuti tähtis panus üldsuse keskkonnateadlikkuse parandamisse. Lipud on toodetud vastavalt kõrgetele keskkonnanõuetele. Hooaja lõpus tagastatakse plagud ümbertöötamiseks tootjale.
Sinilipu vääriliste randade ja sadamate hindamisel on aluseks mitukümmend kriteeriumnõuet, mis hõlmavad nelja valdkonda: keskkonnakoolitus ja info, keskkonnaalane tegevus, vee kvaliteet, turvalisus ja teenindus.
Sinilipu saamiseks peavad rannad ja sadamad tagama hea veekvaliteedi, samuti hankima ja levitama keskkonnainfot ning hoidma korras oma rajatisi.
Supelrandadest tunnustati Eestis esmakordselt sinilipu vääriliseks Pühajärve rand Otepää vallast. Pühajärve taotles sinilippu juba kolmandat aastat.
Pärnu supelrannale omistatakse tänavu juba kolmandat aastat sinilipu tunnistus, mis antakse üksnes vähestele Euroopa randadele tunnustuseks tehtud töö eest ja julgustuseks edaspidistes ettevõtmistes.

Linna uus arengukava sai valmis

0

Kuressaare linna vastvalminud uues arengukavas on rõhk jätkuvalt linna puhkemajanduslikul edendamisel, sealhulgas kesklinna väljaarendamisel. Erinevalt varasemast “teeme, taotleme, pürgime”-laadist on uuele arengukavale lisatud finantspõhine ülesehitus. Konkreetsetel tegevustel, mida kavandatakse, on vähemalt 80% ulatuses olemas ka rahaline kate, kinnitas linnavalitsuse rahandusosakonna juhataja Urmas Treiel. Ta lisas, et arengukava koostamine käis üheaegselt detailplaneeringu lõpetamisega ja see tegi paljude peatükkide kirjutamise oluliselt kergemaks.

Tuul viis mulla koos seemnega kahelt porgandipõllult

0

Maikuu keskpaiga tugevad tuuled tekitasid Saikla keskuses tõelise liivatormi ja viisid Eeru talu kahelt porgandipõllult seemne koos kümne sentimeetri paksuse mullakihiga. “See on loodusõnnetus,” ütles Eeru talu porgandikasvataja Tulju Ella ja lisas, et need ligi neli hektarit põldu tuleb talul kahjumisse kanda, sest töö on tehtud ja külvajatele nagu kord ja kohus tasu makstud. Peremehe sõnul maksab üks kilo eliitseemet 800 krooni. Ühele hektarile kulub seda 2 kuni 2,5 kilo. Lisada võib veel sedagi, et kogu töö tehakse praegu ära tavalise käsikülvikuga ja et ühe hektari täiskülvamiseks tuleb külvajal 32 kilomeetrit maha käia.
Tulju Ella ütles, et kui vihma peaks tulema kas või üks nädal enne jaanipäeva, külvatakse põllud uuesti üle. Palju suurem tegu on hoopis sellega, kuidas mullavallid põllu äärest põllule tagasi saada. Liiv oli enda alla osaliselt matnud ka ka noored kuusehakatised, mida mees on oma põldude kaitseks kasvama pannud.
Saikla küla Eeru talu on Orissaare valla edukamaid, kus on viis aastat tegeldud porgandikasvatusega. Igal aastal kevadest sügiseni leiavad sellest talust tööd kümned ümbruskonna inimesed. Talu 15-hektariline haritav maa on kõik porgandi all, mis siinsetel liivastel muldadel kõige paremini kasvab. Talu eelmise aasta kogusaagiks oli sada tonni porgandit, millest suurem osa müüdi Tallinna turul. 10 tonni viisid inimesed ise kodust ära.AIMI PITK

Saaremaa seisab metsseakahjustuste lävel

0

Saaremaa põllumajandus seisab metsseakahjustuste uue laine lävel, sest viimaste aastatega oma arvukust kolm korda suurendanud metsanotsud on äraelamiseks hakanud üha enam hankima söögipoolist inimese tagant. “Olen ühekorraga näinud põllul 22 siga,” ütles Kihelkonna vallas tegutseva osaühingu Kangru LP juhataja Rein Sepp. Ühistu maadel Kihelkonna-Pidula maantee ääres on sead sonkinud mustaks tubli kümnendiku 30 hektari suurusest Suurissoo heinapõllust. “Kolhoosiajal, kui sigu oli palju, võis taolist pilti võib-olla näha. Viimase kuue aasta jooksul, mis mina olen ettevõtet juhtinud, ei ole asi nii hull olnud,” rääkis Sepp.
Tema sõnul ei anna niidukiga songitud maa vahel vingerdamine mingit tulemust, mistõttu läheb kogu 30 ha heinapõldu sel suvel mahakandmisele. “Ainus võimalus on maa ümber teha. Need arvestused, mis me oleme teinud lutsernipõldude rajamisega, siis 30 ha põldu saaks korda 70-80 tuhande krooniga,” rääkis Sepp.
Suurissoo ei ole Kangru ühistul ainus sigade poolt ülestõngutud heinamaa, kokku on viimase kahe aastaga saanud kahjustada 50-60 ha põldu. Piimakarja ülalpidamiseks külvab ühistu silo tarvis heinaseemet uutele põldudele.
Sigade arvukus on kasvanud kolm korda
Saare maakonna keskkonnateenistuse peaspetsialist Jaan Ärmus ütles Meie Maale, et metssigade tekitatud kahjustused on muutunud probleemiks kogu maakonnas. Möödunud aastal esitati 15 kahjuavaldust, peale Kihelkonna ka Muhust ja Lümandast.
Viimasel kolmel aastal on sigade arv kasvanud 200 uluki võrra aastas ning loenduse andmetel pesitseb maakonnas praegu 1200 siga ehk sama palju kui kümme aastat tagasi. “Seakahjustuste lainet võime oodata sel ja ka järgmisel aastal,” ennustas Ärmus. Sigade arvukuse ohjeldamiseks võib neid sel aastal lasta Saaremaal limiidivabalt.
Optimaalseks arvuks, mille juures sead saavad söönuks looduslikust toiduvarust, on Saaremaa puhul 400 metssiga. Taolisel hulgal oli sigu metsades 90-ndate keskpaigas, mil nende arvukust aitasid Ärmuse sõnul ohjes hoida ligemale 30 hunti ja salaküttimine. Praegu võib hunte üles lugeda ühe käe sõrmedel. Sigade arvukuse kasvule aitab suuresti kaasa ka asjaolu, et metssiga on ihaldatud jahiobjekt, mida jahiseltsid meelsasti jahituristide tarvis hoiavad.
Kangru ühistu tahab hüvitist
Rein Sepa hinnangul tekkis metssigade probleem Kihelkonnal nüüdseks likvideeritud jahindusettevõtte OÜ Fridrich suutmatusest jahipiirkonda majandada. Kihelkonna valla võimud on sigade tekitatud kahjude hindamiseks üritanud moodustada valla ja osapoolte esindajatest kahjude hindamise komisjoni, kuid jahimeeste esindaja puudumise tõttu pole hindamisest midagi välja tulnud. “Mina isiklikult ei saagi aru, kes siis üldse vastutab, või jääb kogu see kahju meie kanda?” lausus Rein Sepp, kelle hinnangul peaks pärast OÜ Fridrich likvideerimist korvama kahjud riik.
Jaan Ärmus ütles, et kuna Üru rendijahipiirkonnas tegutsenud OÜ Fridrichi vastu laekus hulgaliselt kaebusi ning ettevõte ei suutnud majanduskavast kinni pidada, võeti firmalt jahipiirkonna rentimisõigus ära ning maad anti kasutada Kihelkonna jahiseltsile. Samas ei olene sigade suur arvukus Kihelkonna vallas mitte ainult jahiseltsi tegevusest. Olulist rolli mängib ka piirkonna paiknemine Vilsandi rahvuspargi ja Viidumäe looduskaitseala läheduses, kus üldjuhul jahimajanduslikku tegevust ei toimu ning kus ulukid tunnevad end turvaliselt.
Jaan Ärmus selgitas, et õiget metoodikat kahjude väljaselgitamisel ei olegi. Praegu tehakse nii, et jahiselts, omavalitsus ja põllumajandustootja lepivad mingis summas kokku. Juhul kui kokkulepet ei saavutata, tuleb kahjunõue läbivaatamisele maakonna jahindusnõukogus, kes langetab otsuse.
Reeglina peab jahiselts korvama kahju juhul, kui sigade arv on suurem jahimaade majanduskavas ette nähtud loomade optimaalsest arvust. Kui loomade arv jääb majanduskavas lubatu piiridesse, hüvitab kahju Keskkonnainvesteeringute Keskus. Kahju on jahimehed hüvitanud põllumeestele ka lihaga ja uuesti põllukultuure külvates.
AIN LEMBER

Saarlane toibub Tallinnas tapvast lihasööja bakterist

0

“See on sees meis kõigis, kuid küsimus on selles, kas ta hakkab ka toimima või mitte,” osutas Allikvee. “Eestis on igal aastal kahekohaline arv nakatujaid, meie haiglast käib aastas läbi ligi kümme. Paljudel juhtudel lõpeb asi õnnelikult.”
Eriti ohtlik on haigus esimesed 7-10 päeva ja kui tüsistusi ei teki, on haigusest võimalik vabaneda antibakteriaalse ravi abil. Selleks tehakse lihasse suured sisselõiked, et hapnik saaks bakteri tegevust takistada. Haavade paranemine kulgeb aga visalt.
Lihasööja bakteriga nakatumiseks peab olema eelsoodumus, sest bakter võib organismi sattudes agressiivseks muutuda vaid ühel inimesel kümnest tuhandest. Halvimal juhul võib nakkus inimese paralüseerida tundidega ja radikaalseim vahend surmahaiguse vastu võitlemiseks on nakatunud kehaosa mahalõikamine.

Kired Kaunispe kaupluse müügi ümber ähvardavad Torgut võimukriisiga

0

“Vallale on tähtsam pigem raha, aga mitte see, et säiliks inimestele vajalik objekt,” iseloomustas Torgu volikogus kauplusehoone müümise vastu hääletanud Anne Rand praeguse vallavalitsuse poliitikat. “Esmalt tuleks tegutseda vallaelanike elu parandamise nimel, sest kui inimest ei ole, pole ka valda vaja,” lisas ta. Lisaks Kaunispe elanikele kasutavad Ranna sõnul kauplust ka mitme teise küla elanikud.
Valla otsus kauplusehoone 50 000 krooniga enampakkumisele panna on kutsunud Kaunispe külas esile tõelise pahameeletormi. Kuna vallavalitsus ei ole andnud vastust, kuhu kaupluse müügist saadav raha täpselt kulutatakse, on elanike seas liikvele läinud jutud, et raha kulutatakse vallavalitsuse töötajatele puhkuserahade väljamaksmiseks.
Kaunispe kaupluse müüja Jaana Lei sõnul on külaelanikud lubanud, et Arvi Heinmaast saab kõige lühema ametiajaga vallavanem.
Anne Rand kinnitas, et Kaunispe elanikud on valmis organiseerima vallavanemale umbusaldushääletust.
Torgu vallavanem Arvi Heinmaa ütles, et vallavõimud otsustasid kaupluse müüa, kuna valla ülesandeks ei ole kaupluseruume rentida või ettevõtlusega tegelda. Hoone ostjale pannakse tingimuseks säilitada kauplus vähemalt kolm aastat, aga garanteerida vald seda ei saa, lausus vallavanem. “Kui on olemas maskujõulised kliendid ja poe pidamine tasub end ära, ei kao kauplused Sõrvest mitte kuhugi,” on vallavanem öelnud Torgu valla lehes. Heinmaa kinnitas Meie Maale, et vallal on plaanis tänavu müüa veel hulk teisi objekte, millest saadud tulu kantakse valla eelarvesse.
Kohalikel oli ostja valmis vaadatud
Kaupluse müümise vastaseid pahandab asjaolu, et kui algselt pidi hoone müüki minema 30 000 krooniga, siis nüüd on alghind tõusnud 50 000 kroonile. Anne Rand selgitas, et esmalt kõne all olnud alghinnaga oleks praegune kaupmees koos vallas sissekirjutatud Tallinna ettevõtja Henno Hommuki abiga hoone ära ostnud ja poepidamist jätkanud. Pärast alghinna tõstmist loobus aga Hommuk ostu finantseerimast ja kauplusehoone võib minna võõraste kätte ja sealt edasi sulgemisele.
Arvi Heinmaa ütles Meie Maale, et poemüügi ümber tekitatud kära põhjus ongi selles, et vald ei lase endale dikteerida hoone hinda ega ostja isikut. Vastasel juhul oleks tegemist korruptsiooniga, möönis vallavanem. Ka ei pidanud vallavanem käsitlemisväärseteks hoone müügi ümber tekkinud protestinoote, kuna ainsatki ametlikku müümisevastast avaldust valda laekunud ei ole.
Kauplusehoone ostmisega seotud Henno Hommuk ütles Meie Maale, et temal endal ei ole kaupluse ostmise vastu mingit huvi. Hommuk kinnitas, et lubaduse kaupluseostu rahastada andis ta vastu tulles küleaelnike soovidele, kes tahavad kaupluse säilimist.
Hoone omanikuks saades oleks Hommuk enda sõnul andnud kaupluse praegusele poepidajale kümneks aastaks tasuta rendile, kuid pärast alghinna tõstmist ta enampakkumisel ei osale. “Ma ei saa üldse aru, miks on vaja seda poodi müüa ja veel enne seda, kui Torgu hakkab ühinema Salme vallaga,” ütles Hommuk. Ta lisas, et Kaunispe kaupluse pidamine tasub end ära vaid sellisel inimesel nagu praegune poepidaja, kellel on lisaks veel teisi kauplusi.
Kauplusautost ei piisa
Kuigi Kaunispe piirkonda teenindavad kaks korda nädalas ka kauplusautod, ei julge elanikud pelgalt sellele lootma jääda. Torgu valda jõudes on lahvka kaubavalik kokku kuivanud ning pealegi jääb kauplusauto teinekord ka tulemata. “Meil on olnud juhuseid, kus kauplus-auto juht käib Kaunispe poest saia-leiba juurde ostmas,” ütles kaupluse müüja Jaana Lei.
Kaupluse sulgemise vastu korraldavad Kaunispe elanikud homme rahvakoosoleku.
RAIN LEMBER

Tiiki kukkunud Metsküla pisipõnn toibus

0

Eile päeval tuli Tallinna Lastehaiglas teadvusele esmaspäeva õhtul Leisi vallas Metskülas tiiki kukkunud poiss.
9. juulil kaheaastaseks saav Arno langes esmaspäeval lämbumise tõttu koomasse ja vajab lastehaigla peaarsti Merike Martinsoni sõnul lõplikuks toibumiseks veel aega. “Me oleme väga rõõmsad ja tema tervise taastumise suhtes optimistid,” osutas Martinson. Tema kinnitusel olid väga tublid Arnole pärast tiikikukkumist esmaabi andnud inimesed. “Päästmise esimene etapp oli väga tulemuslik,” ütles doktor Martinson.

VIIMASED UUDISED