9.8 C
Kuressaare
Pühapäev, 22. mai 2022
Avaleht Blogi Lehekülg 9302

Naabri koera vikatiga hukanult nõutakse valuraha

0

Veidi rohkem kui aastaseks elanud Laki-nimeline laika leidis oma otsa 13. mai öösel, kui ta end Nasva külla ehitatava maja hoovist koerteaiast välja murdis ja üritas koos teise koeraga 200 meetri kaugusel elavate naabrite kodujäneseid murda. Küülikuid ei jõudnud loomad murda, sest naabrite koera haukumise peale ärkas pererahvas üles.
Selle asemel, et koerale kaikaga õpetust jagada, võttis naabrite Kuressaares lasteaiakasvatajana töötav minia vikati ja ajas sellega relvastatult looma jänesepuurist umbes 30 m kaugusele aianurka tupikusse. “Meil poleks mitte midagi selle vastu, kui ta oleks koera hirmutanud ja mõne ettejuhtuva puujurakaga talle pihta löönud,” rääkis Laki perenaine Heivi Sai. “Aga niiviisi vikatiga lausa lõigata loom surnuks – see on täiesti sadistlik.”
“Koer ilmselt ei jaksanud enam üle aia hüpata ja ta lõi loomal külje vikatiga maha. Soolikad ja kõik olid väljas,” kirjeldas looma järgmisel päeval näinud Heivi Sai. “Ma käisin veel hiljem nende käest küsimas, et miks te meie koera tapsite. Siis tapja naeris, et miks ta ei võinud seda teha. Ja ise on lasteaiakasvataja.”
Heivi Saia hinnangul pääses koos Lakiga olnud koer surmast, kuna suutis kasvult suuremana üle aia hüpata ja vikati eest pageda. Järgmise päeva hommikul kutsus jäneste omanik kohale politsei ja teavitas juhtunust koera omanikke. Politsei määras Laki omanikele 332-kroonise rahatrahvi selle eest, et koer jäneseid kimbutas.
Koera peremees Avu Sai rääkis, et tapetud koer oli mõni aeg varem naabrite jäneseid himustanud ja kaks tükki ka maha murdnud. Pärast seda tõi koeraomanik naabritele uued küülikud ja palus, et kui Laki uuesti loomi kimbutama läheb, tuleb ta kinni võtta ja omanikule nuhtlemiseks üle anda. “Kuid selle asemel löödi loom lihtsalt surnuks. Vikatiga,” sõnas koera peremees. “Teda mattes oli mul selline tunne, nagu kaevaksin oma lapsele hauda.”
Kennelliidu spetsialistidega nõu pidanud Saiad nõuavad kutsikana ligi 2000 krooni maksnud looma eest tapjalt Saare maakohtu kaudu 20 000- kroonist valuraha. Kahjutasu sisse on arvestatud looma toitmiseks kulunud summad, näitustele transportimiseks läinud raha ja ka neile tekitatud moraalne kahju.
Eesti Kennelliidu juhatuse esimees Tõnis Türk ütles, et aastas pöördutakse Eesti koerakasvatajaid ühendava liidu poole koera tapmise või vigastamise tõttu tekitatud kahjude väljarehkendamiseks keskmiselt paar korda. “Sellisel moel tapetud koerast ei ole mina küll varem kuulnud,” kinnitas Tõnis Türk. “Kui meie poole pöördutakse, on tavaline, et koer löödi lihtsalt surnuks või siis et naabrimees lõi koera vigaseks.”
Tõnis Türgi hinnangul oleks perekond Saia laika turuväärtus täiskasvanuna olnud 5000-
10 000 krooni. “Koera müües poleks nad päris kindlasti saanud 20 000 krooni, kuid eks kahjusumma väljaarvutamisel ole arvestatud ka moraalset kahju,” lisas Türk.
ANDRES SEPP

Karja näiteringilt uus külajant

0

Möödunud nädalal esietendus Pärsama kultuurimajas Karja näiteringilt Olev Antoni lustakas külajant “Vajatakse koduabilist”. Ühes vaatuses ja kaheksas pildis etendust koos pillilugudega mängiti paar päeva hiljem kodupubliku ees Karja mõisa saalis ja mõlemal korral oli saal pealtvaatajatest tulvil. Sama lavatükki mängiti Karjas ka kümmekond aastat tagasi ja siis võttis rahvas etenduse samuti väga soojalt vastu.
“Naljatükke tulevad maainimesed kindlasti vaatama,” arvab näidendi lavastanud Pärsama kultuurimaja direktor Aina Tomson, “eks igapäevaelu ümberringi on niigi liialt tõsine,” lisas ta.
Osatäitjatena löövad lavastuses kaasa Lea Umal, Marti Kreitzmann, Aina Tomson, Lii Mägi, Elle Lepp, Varje Tuuling, Anne Heinväli, Kristjan Lepp, Tiit Tasane, Elar Uussaar, Andres Jalakas ja Mattis Tabri.
Laupäeval mängitakse etendust “Vajatakse koduabilist” Metsküla koolimajas ja suve jooksul kavatseb Karja näitering teha väljasõite maakonna teistessegi keskustesse.TÕNU ANGER

Saarlannad peavad sundabordi tegemiseks sõitma mandrile

0

Sotsiaalminister Eiki Nestori 26. mail välja antud määruse järgi tohib raskete meditsiiniliste näidustuste tõttu vajalikku raseduse katkestamist teha vaid eridiagnostikaga varustatud haiglates: Tallinna Keskhaiglas ja Pelgulinna haiglas ning Tartu Ülikooli naistekliinikumis.
Omal soovil saab rasedust katkestada endiselt elukohajärgses haiglas. Kuressaare haigla günekoloogiaosakonna juhataja Maire Õun ütles Meie Maale, et kuna pole väikestes haiglates sundabortide tegemist keelustavat määrust veel näinud, ei oska ta seda kommenteerida. “Lugesin sellest ka ise alles lehest,” ütles Õun.
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Sigrid Tappo sõnul ei saa määrus naistearstidele üllatuseks olla, sest seadus, millest see tuleneb, kehtib juba kaks aastat. “Määruses on loetletud haigused, mille puhul tavalises haiglas aborti tehes võib naise elu ohus olla,” osutas Sigrid Tappo. Tema sõnul tehakse ka sellist keerulist protseduuri nagu kunstlik viljastamine vaid kolmanda järgu haiglates, keeruline protsess on ka sundabort.
Sundabortide tegemise õiguse andmine ainult kolmele haiglale tekitab sotsiaalseid probleeme, sest kohalesõit tuleb patsiendil ise kinni maksta. Haigekassa ega haigla seda ei kompenseeri. Maire Õuna kinnitusel on tõsiste terviseriketega patsiendid seni nagunii Kuressaare haiglast edasi Tallinna või Tartu haiglatesse aborti tegema saadetud.
Sotsiaalministeeriumi günekoloogiaala nõuniku Ivo Saarma sõnul tuli määrus naistearstide seltsi liikmetele üllatusena, sest selle järele puudub igasugune vajadus. Saarma ütles Postimehele, et aastas tuleb sundaborte ette umbes tuhat ning kolmanda etapi haiglad ei ole võimelised neid kõiki tegema.
Määruse koostamisel osalenud Tallinna Keskhaigla raseduspatoloogia osakonna juhataja Ferenc Szirko sõnul on arusaamatu, kuidas saab määrus olla üllatuseks, kuna selle koostamise vajadus tuleneb abordiseadusest.
Szirko kinnitusel ei muuda määrus võrreldes eelneva korraga palju, vaid fikseerib täpselt näidustused, mille korral aborti tehakse kolmanda etapi haiglas. “Osa naistearste on liberaalsemad ega toeta nii ranges vormis määrust, mina arvan, et see on vajalik,” ütles Szirko Postimehele. “Abordijuhtumid, kus diagnoos on lihtne ja selge ning oht tervisele suhteliselt väike – neid on valdav enamus -, jäävad endiselt madalama etapi haiglatele.” Tuleval kolmapäeval kohtuvad naistearstid minister Nestoriga, et saavutada määruse suhtes kompromiss.

Tervisekaitse on vastu liikluse suunamisele Uuele tänavale

0

Saaremaa Tervisekaitsetalitus keeldub kooskõlastamast Kuressaare linna üldplaneeringut, kuna planeeringu kohaselt suunatakse praegu kesklinna läbiv autodevool kitsukesele Uuele tänavale. Kuressaare peatänavaga paralleelse Uue tänava ääres elab umbes pool tuhat inimest ja Saaremaa Tervisekaitsetalituse hinnangul ei kannata mingit kriitikat üldplaneeringu keskkonnamõjusid uurinud firma Hendriksen & Ko arvamus, et tunnis enam kui 400 auto suunamine Uuele tänavale ei muuda keskkonna seisundit normidele vastukäivaks. “Uue tänava elanikele ei ole vaja, et planeerijad muudaksid nende elutingimusi tunduvalt halvemaks (müra, heitgaasid), kuigi norme mitteületavaks,” ütles tervisekaitsetalituse direktor Toivo Tarus.
“Planeeritud kesklinna läbiva liikluse sulgemise tsoonis Pargi tänava ristmikust kuni Torni tänava ristmikuni on heas korras asfaltkattega tänav laiusega 12 ja rohkem meetrit. Seal on olemas laiad kõnniteed ja selle teelõigu ääres ei ole alalisi elanikke,” nendib tervisekaitsetalituse juht Toivo Tarus esmaspäeval linnavalitsusele saadetavas teates, milles keeldutakse linna üldplaneeringu kooskõlastusest.
Tarus märkis, et suure liiklusvoo Uuele tänavale suunamiseks on vaja ehitada mõlemale teepoolele normaalse laiusega kõnniteed ja laiendada sõiduteed. Selleks aga tuleb lammutada hooneid, likvideerida või tunduvalt vähendada elamute ees olevaid niigi nappe haljasribu, võimalik, et tuleb ohverdada ka osa kõrghaljastust.
Tervisekaitsetalituse hinnangul on väide, et Uus tänav hakkab endast kujutama vaid teed randa, lossi, staadionile, lennujaama ja Roomaassaare sadamasse, hämamine. “Täiesti ettearvatav on, et seda teed kulgeb, nagu praegu läbi kesklinna, ka tee Tuulte Roosi, Nasva, Järve ja Sõrve suunas. Milleks selline absurdne lahendus – suunata kesklinna läbiv liiklus elamurajooni?” küsib Tarus. Tema hinnangul on liikluse ümbersuunamise taga ammune soovunelm omada paljude linnade eeskujul ka nn jalakäijate tänavat, kuid lubamatu on selle rajamine elamurajooni rünnates.
Tarus möönis, et üldplaneering peab kindlasti läbima avaliku arutelu, kuid liikluse juhtimine Uuele tänavale saab olla ainult selle tänava elanike ja linnavalitsuse vahelise arutluse objekt. “Ma ei aja mingit kiusu ega ole vastu seetõttu, et juhuslikult ka ise sel tänaval elan,” ütles Tarus ja lisas, et see on põhimõtteline küsimus, kus kompromisse olla ei saa. Muudes punktides tervisekaitsetalitusel üldplaneeringule märkusi ei ole. Tarus viitas hoopis mitmele positiivsele kavale, sealhulgas spordiväljakute rajamisele kõikidesse elamurajoonidesse.MEHIS TULK

FC Kuressaare jätkas kaotusega

0

Kodustaadionil neljapäeval Kohtla-Järve Lootuselt saadud 0:2 kaotuse järel läheb FC Kuressaare suvepuhkusele turniiritabeli punase laternana ning plaaniga teha muutusi meeskonna koosseisus ja mängutaktikas. FC Kuressaare juhatuse esimehe Aivar Pohlaku sõnul on vaja teha muudatusi, kui meeskond tahab meistriliigasse püsima jääda. “Mul on silmapiiril kaks-kolm uut mängijat,” lausus Pohlak, kuid ei täpsustanud, kas lisajõud kaasatakse Eestist või välismaalt.
Pohlak ei osanud öelda, kauaks jääb meeskonda äsja Iisraelist naasnud ja esmakordselt FC Kuressaare ridades mänginud Sergei Hohlov-Simson. “Üritame teda kiiremas korras korralikku välisklubisse müüa,” tähendas ta.
FC Kuressaare taktika vastane keskvälja survega välja kurnata ja viimase pooltunniga mäng enda kasuks pöörata nurjus väravavaht Valdemaras Mar-tin-kenase eksimuse tõttu kohtumise 24. minutil. Mar-tinkenas ei suutnud püüda Roman Abornevi mitte just eriti tugevast kauglöögist tulnud palli. “Olen süüdi, täielikult minu viga,” vabandas väravavaht kaaslaste ees. “Ka suured meistrid eksivad,” kommenteeris treener Jan Vazinski.
Teine poolaeg möödus küll FC Kuressaare survega, kuid värava lõid vasturünnakust hoopis Lootuse mängijad 81. minutil. Kaitsjate Sergei Hohlov-Simsoni ja Urmas Kaalu omavahelise kokkupõrke kaitsetsoonis kasutas ära Konstantin Golitsõn.
Hambutult tegutsenud FC Kuressaare ainus reaalne võimalus skoori teha oli mängu 34. minutil, kui Mark Shvetsi karistuslöögi 20 meetrilt püüdis Lootuse väravavaht. “Me olime hädas söödumänguga,” kurtis kapten Priit Reiska. “Meil ei tulnud välja mitte ainult viimane, otsustav pass, vaid hädad algasid juba varem.”
Järgmise mängu peab FC Kuressaare 30. juunil, kui kohtutakse Maardu Levadiaga.ALVER KIVI

Kohus ei aruta linnukaitsjate protesti

0

Süvasadama Undvale rajamise vastu sõdivad linnukaitsjad kaebasid küll sadama detailplaneeringu kehtestamise kohtusse, kuid halduskohtunik keeldus kaebuse põhjendamatusele viidates selle arutamisest. Eelmisel nädalal kaebas Eesti Ornitoloogiaühing Kihelkonna vallavolikogu otsuse Undva sadama detailplaneeringu kehtestamise kohta Saare maakohtusse.Eile kirjutas Maaleht, et maakohtu halduskohtunik Külli Mölder lükkas kaebuse tagasi ja palus ornitoloogidel uuesti tagasi tulla, kui neil on ette näidata lisadokumendid ja selgitused selle kohta, millisest seadusest tulenevalt on ühingul õigus pöörduda selles küsimuses kohtusse ja kelle huve nad esindavad.
Mölderi sõnul peab Eesti riigi esindamiseks olema ornitoloogidel selleks volitus. “Kui leitakse, et sadamat pole võimalik Undvasse ehitada, siis olnuks loogilisem, kui kohtusse oleks pöördunud keskkonnaministeerium,” ütles Mölder Maalehele.
Ornitoloogiaühingu projektijuhi Mati Kose väitel on piirkond, kuhu sadamat rajada tahetakse, Eesti tähtsaim linnuala. Kose sõnul oleks demokraatiale ohtlik, kui looduskaitsega tegelev mittetulundusühing ei saa kaevata kohtusse otsuseid, mis on vastuolus tema põhikirjas sätestatud eesmärkidega.
“See on sama hea, kui mina annaksin Bill Clintoni kohtusse selle pärast, et tal on kolm armukest, minul aga ainult üks, ning kohus küsib, mis seaduse alusel sa väidad, et sul peab kolm armukest olema,” kommenteeris Kihelkonna vallavolikogu otsuse kohtusse kaebamist Kihelkonna vallavanem Aivar Kallas.
Lisaks linnukaitsjatele on vastuseisu Undva sadamale avaldanud ka keskkonnaminister Heiki Kranich, kes leiab, et kavandatav sadam on Uudepanga lahe jaoks liiga mastaapne ja keskkonnariskid seetõttu ülisuured. Samuti suhtub keskkonnaministeerium projekti ettevaatlikkusega, kuna ei ole näha ei investeeringuid ega äriideed.
Soome keskkonnaminister Satu Hassi on öelnud, et Soome on valmis maksma Saaremaa süvasadama ehitamisest tekkida võivate keskkonnakahjude väljaselgitamiseks minevad kulutused, juhul kui küsimus üldse päevakorda tõuseb.

Tornimäe rahvamajal uus juhataja

0

Kolme kandidaadi hulgast Tornimäe rahvamaja juhatajaks valitud Tiit Stint peab vajalikuks kohalikku kultuurielu suunava ajutrusti loomist. Vallasekretär Maire Kääridi arvates eelistas komisjon varem autoremondi, nüüd baaripidamisega tegelevat Stinti, sest ta oli oma sihtides kõige konkreetsem ja pakkus välja ka konkreetseid variante. “Ta võttis elu reaalselt ning oskas majandust ja kultuuri kokku viia,” ütles Käärid.
Vallasekretäri juhitud komisjon, kus osales ka maakonna kultuurijuht Lea Kuldsepp, eelistas kahe naise kõrval kolmandana kandideerinud meessoo esindajat Stinti (50), kes tahab vastavate kultuuriürituste kaudu rahvamajja tuua ka neid 20-40-aastasi inimesi, kes seal tavaliselt ei käi. Stindi soov on teha koostööd teiste rahvamajadega tuntud ansamblite ja inimestega kohtumiste korraldamisel.
Stindi arvates on kultuuritöös kohalike noortega, kellega tal endal on hea koostöö, tekkinud auk, mis tuleks parandada. Stindi arvates tuleks Tornimäel luua ajutrust kohaliku kultuurielu suunamiseks. Rohkem võiks kaasata tema meelest ka sponsoreid.
“Sellises suures kultuurimajas nagu seda on Tornimäe, võiks majandusprobleemide lahendamine jääda direktori haldusalasse, sest kultuur võiks ja peaks ka ise midagi teenima,” sõnas Lea Kuldsepp.AIMI PITK

SarBens ehitab Tuulte Roosi uue tankla

0

Kütusefirma SarBens püstitab augusti alguseks Tuulte Roosi uue bensiinijaama ja sulgeb amortiseerunud konteinertankla Tallinna tänaval. Hoolimata püüdlustest ei ole meil õnnestunud Tallinna tänaval korraliku tankla ehituseni jõuda, ütles AS-i SarBens juhataja Tarmo Ratas. Ta möönis, et Tallinna tänava konteinertankla on lootusetult amortiseerunud ja seal pole enam midagi parandada.
Konkurentsis püsimiseks oli Ratase sõnul uue tankla rajamine Kuressaarde hädavajalik. “Oleme kaks aastat sellega tegelnud,” viitas ta ja lisas, et Tallinna tänaval pole SarBensil ka diislikütust müügil, sest konteinertanklas seda müüa ei või.
Kuna Tallinna tänaval tankla ehitamiseks pole firma siiani kooskõlastust saanud, alustas SarBens uue tankla rajamist Sõrve tee ääres Tuulte Roosis. Üle 3,3 miljoni krooni maksev bensiinijaam ehitatakse Ratase sõnul kõiki tänaseid norme järgides. Tankla rajatakse nii, et edaspidi on võimalik seal välja ehitada ka moodsad tankimispüstolite gaasitagastussüsteemid. Süsteem on kallis, täna ei ole selle paigaldamine otstarbekas, kuna seda ei nõuta, selgitas Ratas. Kauplusega tankla saab mustkatte ja territoorium haljastatakse.
Tuulte Roosi tankla ehitamine ei tähenda Ratase sõnul, et firma oleks loobunud soovist rajada korralik bensiinijaam Tallinna tänava konteinertankla asemele. Me oleme algatanud detailplaneeringu ja loodetavasti see läheb nüüd, pärast kõikide kooskõlastuste saamist, volikogusse arutlusele, vahendas Ratas. Kui volikogu planeeringu kinnitab, läheb kõnealune maa enampakkumisele, kus saavad osaleda kõik huvilised. Detailplaneeringu algatajal on õigus nõuda planeeringuga seotud kulude hüvitamist.
Tarmo Ratas möönis, et keskkonnaohtliku tehnilise objekti ehitamine on tänapäeval väga keeruline, kuid kui järgida kõiki tänapäevaseid norme, siis ei kujuta tankla endast sugugi nii suurt ohtu nagu paljud kardavad. “See on vajalik infrastruktuuri osa. Linnaliinibuss on ka ohtlik, võib ümber minna, majaseina sisse sõita ja saastab samamoodi õhku. Meie ülesanne on keskkonnariske minimeerida,” märkis Ratas.
SarBensil on Saaremaal praegu kuus tanklat.MEHIS TULK

Haldusreform: kas seitse, neli, kaks või üks vald Saaremaale?

0

Esmaspäeval stardib velotuur

0

Esmaspäeval Viljandist alustava 43. Saaremaa velotuuri starti asub enam kui seitsekümmend ratturit Eestist, Soomest, Lätist ja Hollandist. Saaremaa velotuuri korraldaja Riho Räim ütles, et sportliku taseme määrab eeskätt konkurents Eesti ja Soome klubide ning Läti koondise vahel. “Kuna nende näol on esindatud kolm erinevat riiki, siis ei tohiks passimiseks minna,” märkis Räim, lisades, et eeskätt tekib neil omavaheline võitlus.
Velotuuri favoriitideks peab Räim lätlasi. Kõrgelt hindas ta ka tuuri kahel eelmisel aastal võitnud Oskari Kargu võimalusi, kellel on konkreetne huvi saada esimeseks kolmekordseks võitjaks ja minna sellega Saaremaa velotuuri ajalukku. Värvi lisab Räime sõnul SK Kayaba meeskonnas sõitev hollandlane Kees van Wageningen.
SK Viikingi värvides sõitvatele Riko Räimele, Ivari ja Indrek Rannamale Riho Räim kõrgeid eesmärke ei sea.
“Poisid on pannud kevadel suurema rõhu keskkooli lõpetamisele ja ülikooli lõputööde tegemisele ning vorm pole kõige parem,” nentis Räim. “Minu soov oleks, et nad sõidaksid selle tuuri korralikult lõpuni ja ei katkestaks.”
Soome klubi eest sõitva Andres Laugu sõnul ta konkreetsele kohale ei mõtle. “Tulen võitlema,” ütles ta.
Kokku läbivad jalgratturid viie võistluspäeva jooksul 582 kilomeetrit. Jalgrattakaravan jõuab Saaremaale kolmapäeval, 14. juunil, kui on kavas kaks etappi: Pärnu-Lihula ja Kuivastu-Orissaare.
15. juunil võisteldakse marsruudil Kuressaare-Pihtla-Valjala-Tika-Kogula-Lümanda-Viidu-Kuressaare ja 16. juunil Kuressaare linnas.ALVER KIVI

VIIMASED UUDISED