12 C
Kuressaare
Laupäev, 28. mai 2022
Avaleht Blogi Lehekülg 9300

Politseikroonika

0

Esmaspäeval kell 10.45 teatas üks Tallinna elanik, et Kuressaare postkontori juures sõitis tema sõiduautole Toyota Carina otsa mikrobuss ja lahkus peatumata. Bussi numbri aga jättis tallinlase tütar meelde ja politsei tegi otsasõitja isiku kindlaks.
Esmaspäeva õhtupoolikul toimetas politsei Kuressaarest Tormiankru kõrtsi juurest kainerisse kures-saarlase Jaanuse (sünd 1954), kes peab avalikus kohas räuskamise pärast tasuma 230 krooni rahatrahvi.
Esmaspäeva õhtul teatati politseile, et samal päeval varastati Tallinna tn 55 maja Kuivastu-poolse trepikoja juurest lukustamata jalgratas Helkama Hot-power.
Samal päeval murti sisse ühte Kaarma valla elamusse, kust varastati raadio Philips ja mobiiltelefon Ericsson 688.
Ööl vastu teisipäeva kella 00.25 paiku anti politseile teada, et Vallimaa tn 4, ametikooli-poolses trepikojas magab purjus mees. Politsei viis kainenema purjus kuressaarlase Aivari (sünd 1963), kes peab trahviks maksma 500 krooni.

Reformerid peavad haldusreformi ähmaseks

0

Reformierakonna omavalitsuskogu saatis esmaspäeval peaminister Mart Laarile terava pöördumise, milles leitakse, et haldusreformi eesmärgid, kriteeriumid ja prioriteedid on jätkuvalt ebaselged.
Pöördumises öeldakse, et kunstlikult suurendatud tähelepanu haldusterritoriaalsele reformile on viinud ulatusliku avaliku sektori ressursside raiskamiseni. “Omavalitsuste, maavalitsuste ja siseministeeriumi kõrgepalgalised ametnikud tegelevad Eesti kontuurkaardi joonimisega, omamata selget probleemipüstitust ja ühtset metoodikat,” leidsid Reformierakonna omavalitsustegelased. “Ma ei tahaks uskuda, et haldusterritoriaalset reformi viib läbi Robert Lepik-son, lähtuvalt valimiseelsetest kokkulepetest peaministriga,” ütles omavalitsuskogu juht, Kuressaare linnapea Jaanus Tamkivi.
Tema sõnul tuleks peaministril utoopiate väljapakkumise ja PR-esinemiste asemel leida aega tegelda reformi sisulise küljega.
BNS/MM

Erakliinik Hanvar soovib linnalt rendivabastust

0

Kauba 19 hoones tegutsev erakliinik Hanvar palub kuni ruumide erastamiseni vabastada ettevõte igakuisest rendimaksest, arvestades rendivabastuse maha kliiniku poolt ruumidele tehtud kapitaalremondi summast.
AS Hanvar rendileping Kauba 19 ruumidele kehtib 2007. aastani ning vastavalt hiljutisele seadusemuudatusele ei ole linnal enne rendilepingu lõppemist õigus ruume erastada.
Hanvari taotluses tugineb ruumide rentija omaaegse linnavarade ameti kooskõlastusele, mis lubab hoone parendamiseks tehtud kulutused hüvitada.
Oma istungil Hanvari taotlust vaaginud linnavalitsus leidis, et enne otsustamist tuleb selgeks teha, millised tööd on aidanud kaasa hoone säilitamisele ja millised on tehtud pelgalt kliiniku vajadusi arvestades. Hanvar on esitanud linnale ka koondi kviitungitest ruumide parendamiseks tehtud tööde kohta. “Ma usun seda, aga ma tahan kontrollida,” ütles linnavalitsuse erastamisnõunik Margo Sooäär.
Sooäär avaldas arvamust, et toonase linnavarade ameti kooskõlastus ei ole linnale siiski üks-üheselt siduv ning on ka vaieldav, kas linnavarade ameti kui rendileandja võetud kooskõlastus on linnavolikogule kui omanikule kohustuslik. Lisaks on Sooääre hinnangul küsitav, kas linnavarade ameti kui linnavalitsuse ühe struktuuriüksuse juhil Tiit Villigul oli volitusi võtta linnale enam kui 400 000 krooni eest rahalisi kohustusi.
Erastamistingimused on rentnikule karmid
Linnavalitsuse omandiosakonna endine juhataja Arvo Ader ütles Meie Maale, et eelmise linnavalitsuse ajal oli päevakorral Kauba 19 mitteeluruumide erastamine, kuid erastamiseni ei jõutud, sest rentnikku (Hanvarit) ei rahuldanud erastamistingimused.
Seaduses ette nähtud erastamistingimuste kohaselt ei sõltu erastamisele kuuluvate mitteeluruumide müügihind karvavõrdki sellest, kas linn või rentnik on selle parendamiseks raha kulutanud. Enampakkumise alghind tuletatakse Sooääre sõnul kindla reegli järgi: 1000 krooni ruutmeeter korrutatuna asukoha koefitsiendiga.
Seega võidakse miljonite eest remonditud ruumid erastada enampakkumisel kellelegi teisele ja seda remondikuludest sootuks odavama hinnaga. “Need investeeringud ei ole absoluutselt kaitstud,” ütles Margo Sooäär, kelle sõnul on mitteeluruumide erastamise seadus jooksnud ummikusse ja praegu on menetluses selle muutmine.
Linnale on kasulik rentida
Sooääre sõnul on mitteeluruumide erastamine mitmel pool takerdunud, sest erinevalt ruumide rentimisest saavad kohalikud omavalitsused ruumide müügist endale vaid summa, mis läheb erastamiskulude katteks. “Põhimõte on, et loll müüb ja kaval rendib,” märkis Sooäär.
Samas tekib küsimus, miks peaks omavalitsus võtma rentniku tehtud remondikulud enda kanda, kui müügitulu kasseerib endale riik. “Rentnikul tuleb arvestada, et ta ei saa kunagi tagasi seda hullu raha, mis ta on matnud, sest seadus ütleb, et see pole tähtis,” sõnas Sooäär.
Margo Sooääre andmetel rendib Hanvar linnalt 108 m2 pinda, mille eest tasub igas kuus 3800 krooni renti.
Linnavalitsuse rahandusosakonna juhataja Urmas Treieli sõnul ei tekitaks Hanvarile rendisoodustuse tegemine linnaeelarvele probleeme.
Eelarves on renditulust ette nähtud 2,3 miljonit krooni, kuid arvestades pidevaid muutusi rendisuhetes võib see summa alatasa kõikuda.
Siiani ei ole Kuressaare linnavalitsus kedagi rendi maksmisest täielikult vabastanud, kuid rentniku tehtud kulutusi on arvestatud rendi suuruse määramisel.

Kütusefirma Sar-Bens tahab osta konkurendi aktsiaid

0

AS-i Sar-Bens juhataja Tarmo Ratas ütles Meie Maale, et kahe omavahel kiskleva firma ühinemisel sünniks tõepoolest tugev ettevõte. Ta tunnistas, et firmaomanike vahel on olnud ühinemisteemalisi jutuajamisi, mis aga pole kusagile välja jõudnud.
Teade Saare Kütuse aktsiate ostusoovi kohta ilmus eile kohalikus lehes. Sar-Bensi omanikel on konkurendi aktsiate ostmisel ka omad tingimused. “Ühte aktsiat me ei osta,” ütles Tarmo Ratas. Ta eitas, et tegu on katsega teine firma alla neelata. “Räim vaala alla neelata ei saa,” sõnas Ratas.
AS-i Saare Kütus tegevdirektor Margus Hiet Sar-Bensi pakkumist kommenteerida ei soovinud, viidates vaid, et võtab lehekuulutust hea naljana. “Normaalsed inimesed sellist asja ei tee,” sõnas Hiet.
Sar-Bensi aktsiakapital (1,18 miljonit krooni) on suurem Saare Kütuse omast (711 000 krooni), samas on Saare Kütusel suurem aktsionäride arv, kellest suurem osa on füüsilised isikud. AS Sar-Bens kuulub 100 %-liselt juriidilisele isikule. Ratase sõnul on tegemist kaugemalt kui Soomest pärit omanikega. See, et Sar-Bensi peetakse soomlaste firmaks, võib olla põhjustatud sellest, et Sar-Bensi tütarfirma, AS Kihnu Kinnisvara omanikeringi kuulub 4-5 Soome kodanikku, selgitas ta.
Sar-Bens on viimasel kahel aastal investeerinud Liiva, Orissaare, Tagavere ja Salme tanklasse, hetkel ehitavad nad üle kolme miljoni krooni maksvat kütusetanklat Kuressaarde, Tuulte Roosi elamukvartalisse.
VELJO KUIVJÕGI

Austati teenekat arhivaari

0

Uue maa-arhiivi saali olid staaikat arhivaari kogunenud õnnitlema endised kolleegid, sõbrad, tuttavad, arhivaarid Hiiu- ja Läänemaalt, linna- ja maavalitsuse esindajad.
Rahvusarhiivist olid kohale tulnud Põhja regiooni haldustalituse juhataja Jüri Belov ja regionaaldirektori kt Marge Tiidus, kes andis Bezrodnajale üle tänukirja. Pikemalt võttis sõna endine riigiarhivaar Jaak Rand.
Alvine Bezrodnaja tuli arhivaarina tööle 1947. aastal ja ütles, et on nende aastate jooksul arhiiviga kolinud viis korda. Praeguses ruumikas uues hoones sai ta töötada kaks aastat.
Tema mantlipärija Hille Tänav ütles, et Saare maa-arhiivi on raske ette kujutada ilma Alvine Bezrodnajata. Marge Tiidus väljendas küllap kõigi mõtteid, öeldes, et hingelt on Alvine jäänud sama nooreks, kui tööle tulles.
ELVI VAHER

Kuressaare linnavalitsuse info

0

Möödunud teisipäevasel istungil otsustas Kuressaare linnavalitsus anda Uus tn. 32 a asuva hoone ruumid tasuta rendile mittetulundusühingule Saarepiiga Koolitus lasteaia ja huvikooli teenuste osutamiseks. Hoone antakse uue eralasteaia käsutusse kaheks aastaks alates 1. juulist 2000 kuni 30. juunini 2002. Juhul kui linnavolikogu järgmisel istungil rendilepinguga nõustub, sõlmivad linnavalitsus ja Saarepiiga Koolitus kohe rendilepingu.
Saarepiiga Koolituse juhataja Tiia Leppik ütles, et uues lasteaias tahetakse põhirõhk panna laste kooliks ettevalmistamisele, kaasates arvutialast algõpet ja kunstiõpet ning ujumist. Koostööd kavatsetakse teha AB kooli koolieelikute rühmaga.
Kuressaare Kaunite Kunstide preemiad noortele
Arvestades linnavolikogu kultuuri- ja turismikomisjoni ettepanekuid otsustas linnavalitsus määrata 1999. aasta Kuressaare Kaunite Kunstide lastepreemia noorele võimekale laulusolistile Preedik Heinmaale ja noortepreemia Lee Treile, kes näidanud end tubli etleja ja näitlejana. Kuressaare linnapea annab värsketele laureaatidele väikese rahalise preemia koos meenega üle 21. juunil, aasta parimate gümnaasiumilõpetajate vastuvõtul Kuressaare raekojas.
Uued tegutsemis- ja kauplemisload
Eelmisel istungil kinnitati tegutsemisluba füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE) A. Loknale vanavara ja käsitöö müügiks ning kaubandustegevuse korraldamiseks nn. kirbuturul, Kohtu t. 5, OÜ Megateam Budweiser pubile toitlustamiseks ja tubakatoodete müügiks Kauba tn. 6 hoones, FIE S. Salongile kodumajutusega tegelemiseks aadressil Kitsas tn. 9-17, OÜ-le Saare Kontsert meelelahutusürituste korraldamiseks ja karastusjookide müügiks Holostovi hoovis (Kohtu 1), AS-ile Siim Ehitus tööriistade rentimiseks, müügiks ja hoolduseks, samuti transporditeenuse osutamiseks Pikk 62 krundil, jaOÜ-le Kass Catering majutuskohale Transvaali 28 B&amp,B kodumajutusega tegelemiseks.
Maakorralduslikud küsimused
Teisipäevasel istungil anti nõusolek ostueesõigusega erastamiseks järgmistele kruntidele: Kiriku tn. 5 (899 m2), Ristiku tn. 15 (1161 m

Velotuuri teise etapi võitis Sigvard Kukk

0

43. Saaremaa velotuuri 120 km pikkuse II etapi Viljandi-Pärnu lõpetas esimesena Pärnu staadionil Sigvard Kukk Kayaba meeskonnast. Teine oli lätlane Andris

Merepäevade kava on paigas

0

Erinevalt eelmistest kordadest on korraldajad tänavu nii merepeo avamise kui lõpetamise kohaks valinud kesklinna. Kuressaare kultuurikeskuse juhataja Tiiu Villsaare sõnul tuuakse pidu otse linna inimeste keskele. “Lisaks avapeole muutub laupäeval kogu linn peoplatsiks – kesklinna väljakutele ja muruplatsidele tulevad esinema meie ja mandri pidulised,” ütles Villsaar.
Avapeole annavad ilmet sõpruslinna Vammala trummarid. “Oleme siia esinema kutsunud meie oma parimad solistid, ansamblid, võimlejad-tantsijad,” märkis Tiiu Villsaar. Õhtut ohjama on lubanud tulla noored näitlejad Velvo Väli ja Indrek Saar Rakvere Teatrist.
Merepidu jätkub Roomassaare sadamas tõelise rahvapeo ja tantsuõhtuga.
Merepäevade keskseks päevaks kujuneb 5. august, mil põhiüritused koonduvad Kuressaare jahisadamasse ja supelranda. Lastele tuleb külla TV 3-st tuttav onu Frederik koos sõpradega, Tori abajas saab uudistada haakrikulaataja osta raamatuid suurest kirjastuste telgist. Merepäevadelt ei puudu viikingid – nüüd on tegemist päris ehtsate Saaremaa viikingitega, keda juhib Enn Kaljo. Siiski ei jää pidumelust kõrvale ka kesklinn – turuplatsil, kultuurikeskuse ees ja kohvik Veski juures lüüakse tantsu enne- ja pealelõunasel ajal.
Päevade mõtet avab laupäevane ajalookonverents “125 aastat tagasi”. Konverentsi initsiaator Bruno Pao tunnistas, et tõuke teemavalikul andsid kolm ühele aastale koonduvat Kuressaare tähtsündmust. “125 aastat tagasi algas regulaarne laevaühendus mandriga, kui aurulaev Konstantin tegi esimese sõidu Kuressaarest Riiga, samal aastal toodi telegraaf Kuressaarde ja Saaremaal hakkas ilmuma esimene trükiajaleht Arensburger Wo-chen–blatt,” loetles Pao. Telegraafi tulekust teeb konverentsil ettekande Saaremaa Muuseumi direktor Endel Püüa, laevaühendusest Riiaga kõneleb Bruno Pao ise ja ülevaade antakse ühtlasi esimesest Saaremaal trükitud ajalehest. Lisaks ettekannetele lavastatakse Loode tammikus lustimäng sellest, kuidas patisaksad end aurik Konstantini peale minema seavad.

Naismehhanisaatorid kohtusid Tornimäel

0

Tornimäe baaris ootas tublisid ametikaaslasi kaetud peolaud, mille taga oli mõnus nii minevikku meenutada kui ka tänaseid päevaprobleeme ritta panna. Nagu vallavanema tervitussõnadest välja tuli, olid naismehhanisaatorid Pöide sovhoosis koos viimati 20 aastat tagasi. Toreda koosviibimise alustuseks kõlas “Naismehhanisaatorite kokkutuleku laul”, kus kenasti ka ajalugu sees.
Tänaste kokkutulnute seas kuulus esikoht endistele Lenini-kolhoosi naistele. Neid oli siin seitse. Laimjala naisi oli viis ja pöidlasi neli. Kaugemalt tulijad kiitsid silmahakanud ilusaid orasepõlde ja imestasid söötijäänud maade puudumise üle.
18 aastat traktori peal töötanud Maimu Krisch-kale kui endisele käsitsi põllutööd teinule pakkus traktor suurt vaheldust. Oma RS-iga külvas ta heinaseemet ühe päevaga sama palju kui meestraktorist terve nädalaga. Ka remonditöödega sai ise hakkama. Praegugi OÜ HEKVA traktoril töötav Elve Aav pidas Leninis vastu 25 aastat ja kolleeg Varje Aro oli traktoriroolis aastail 1976-89. Mõlemad naised said hakkama nii külvi- kui niidutööga, siloaugust tuli silogi traktoristil endal lahti raiuda. Viie lapse ema ja praeguseks seitsme lapse vanaema Valve Lõhmus vahetas suvise traktoristiameti talvel lüpsjatöö vastu. 20 aastat hoidis traktorirooli Virve Rõõm Kungla külast. Praeguseks on ta üheksa lapselapse vanaema ja kahele lapselapselapsele vanavanaema. Endine laudatraktorist ja lüpsja, viie lapse ema Laine Kuris oli kohal koos traktoril 12 aastat töötanud tütre Kai Kurisega.
Staazhikamad traktoristid olid kohale tulnud Laimjalast. Oma Lenini ordenit Lea Saarel kaasas ei olnud, küll aga võttis ta akordioni põlvede peale ja lasi pillilood valla, mis teised naised jalakeerutusele kaasa tõid. Rasselite suguvõsa esindajad Elgi, Maiva ja Meida on traktoristi ametitoolil istunud ligi 30 aastat ja töödelgi pole nad vahet teinud. Sama kaua on seda tööd teinud ka neljas laimjalalane Linda Tarvis.
Laine Ligile Pöidelt meeldis selle ameti juures just see, et sai kohe näha, et üks töö on valmis tehtud. Hommikuti laulis ta koos lindudega traktorimürina saatel. Ametit ei pannud ta maha ka pärast seda, kui oma T-16 pööramisel kraavi keeras.
Kui palju need töökad ja elurõõmu täis naised on pidanud elus tööd tegema, sellest nad ise eriti ei tahtnudki kokkuvõtteid teha. Palju rohkem meeldib neile lihtsalt koos käia ja omavahel nii ilmast-maast kui ka elust endast juttu puhuda. Rõõmsameelse Juuli Pihla jutu järgi plaanivad nad kokkusaamisi ka mandrimaa töökaaslastega.
Esimese taolise ürituse korraldamisega sai hakkama aktiivne eestvedaja Juuli Pihl Tiirimetsast, kes peab praegu turismitalu, kus külalistest puudust ei tunta. Teise kokkutuleku tegid ära Kuressaare ja kolmanda Laimjala naiskolleegid. Neljas oli Lümandas, kuhu tänavused korraldajad ise ei jõudnudki.
AIMI PITK

Jaak Smolini raviks on annetatud 16 000 krooni

0

Leisi vallavalitsuse sotsiaalnõunik Maivi Ots ütles Meie Maale, et 7. juuniks oli Jaagu arvele eraisikutelt panga kaudu laekunud 11 000 krooni.
Ka Leisi ümbruse elanikelt on korjanduslehe vahendusel hulk raha kogunenud, alates 10-25 kroonistest annetustest. Panga kaudu on annetanud 11 inimest. Firmad on andnud kokku üle 3000 krooni.
Üldse kokku on Jaagu toetuseks laekunud 16 000 krooni, millest vald on juba maksnud osa arveid Tallinna väikelastekodule, kus Jaak aasta algusest saadik on elanud.
Maivi Otsa sõnul tasutakse tõenäoliselt esimese poolaasta kulud nii väikelastekodus kui ka Linnupesa lasteaias, kus Jaagu põhiline õpetamine on toimunud.
Tõenäoliselt tuleb Leisi vallal maksta ka teise poolaasta tasu Jaagu majutamise eest väikelastekodus ja kohatasu Linnupesa lasteaias, mis on seni ainus omataoline Eestis. Jaaguga tegelnud meedikute hinnangul toimub peaaegu pimeda, mitme puudega poisi areng vaid spetsialistide pideva hoole all. Sotsiaalnõunik loodab, et annetused ka edaspidi jätkuvad, sest valla eelarveliste sotsiaaltoetuste summadest jääb väheks.
Eesti Ühispanga arve number Jaak Smolini rehabilitatsiooniks on 100 220 550 83 008.
SVEA AAVIK

VIIMASED UUDISED