9.8 C
Kuressaare
Pühapäev, 22. mai 2022
Avaleht Blogi Lehekülg 9261

Tööõnnetuste arv kasvas

0

“Tööõnnetustega on sel aastal seoses tööteel juhtunud õnnetustega asi käest ära,” ütles Meie Maale Saaremaa tööinspektsiooni juhataja Tiit Aua. Tema sõnul kasvatasid õnnetuste arvu talvised väga libedad teed.
Poole aasta statistiline kokkuvõte näitas Aua sõnutsi raskete tööõnnetuste arvuks üksteist, millest seitse olid juhtunud tööteel, ülejäänud juhtusid seoses tootmistegevusega. Tänaseks on lisandunud veel neli rasket tööõnnetust.
“Sellega on nö limiit ületatud, sest tavapäraselt on tööõnnetusi olnud vähem,” nentis Aua kelle sõnul on tööõnnetuste arvu ilmselt kasvatanud ka majandusliku kasvuga kaasnenud tööhõive suurenemine. “Kui tööd tehakse rohkem, siis ka juhtub rohkem,” lisas tööinspektsiooni juhataja.
Näiteks kaks õnnetust on tema sõnul juhtunud redelilt kukkudes, mis on ka üks tavalisemaid tööl õnnetuse toimumise põhjusi. Kõik tööl rasketesse õnnetustesse sattunud saarlased on sel aastal olnud mehed.
Enamik tööõnnetusi ongi juhtunud ehitustööl, kuid traumasid on tekitanud ka näiteks keevitustöödel ning lukksepatööd tehes juhtunud õnnetused. “Üks juhtum oli aga puude lõhkumis- ja saagimisseadmel, kus masina operaator ei lülitanud masinat välja, läks masinasse näppudega sorkima ja jäi sinna kinni,” kirjeldas Aua.
Kõikide tänavu tööl juhtunud õnnetuste puhul on süüdi olnud tööohutusreegleid rikkunud töötajad ise. “Ühtegi kriminaalasja tööinspektsioon tänavu ega ka mullu algatanud ei ole,” lisas Aua.
Lisaks rasketele tööõnnetustele on tööinspektsioon registreerinud ka kergemaid, kuid täpset kokkuvõtet tänaseks tehtud ei ole. Esimese kuue kuuga oli kirja pandud kokku 73 teadet.
Surmaga ei ole Aua sõnul vähemalt viimase nelja aasta jooksul lõppenud mitte ükski tööõnnetus. Viimati sai saarlane tööõnnetuse tõttu surma Hiiumaal mitu aastat tagasi.

Politseikroonika

0

Esmaspäeval tehti politseile avaldus selle kohta, et ajavahemikus 27. augustist 1. septembrini on Pöide vallast Kakuna küla Kaldu sadamast varastatud 33 000 krooni maksev päramootor.
Esmaspäeval tegi politseile avalduse ka mees, kellele oli kaks päeva varem Kuressaares Õlletoa ees kallale tunginud kolm tundmatut meest. Kurjategijad andsid mehele peksa ja röövisid tema mobiiltelefoni, 200 krooni sularaha ning Hansapanga magnetkaardi, kahju kokku 700 krooni.
Politsei otsib ka jalgratast Classic Rock, mis varastati ajavahemikul 1.-4. septembrini Kuressaarest Marientali tee 19 trepikojast. Ratas oli lukustatud ja kurjategijad tekitasid vargusega kahju 2999 krooni.

Kuressaare linnavalitsuse info

0

Kuressaare linnavalitsus võttis eilsel istungil vastu rea ehitus- ja planeerimisalaseid korraldusi. Algatati detailplaneering Garnisoni, Rootsi, Rohu ja Väljaku tänava vahel laiuvale maale, mis hõlmab põhikooli territooriumi koos spordiväljakuga ja Rootsi tänava korruselamute ümbrust.
Planeeringuga tahetakse kindlaks määrata kruntide maakasutus ja võimalikud ehitustingimused. Samas algatatud Kihelkonna mnt 19 ja Lahe tee vahelise detailplaneeringu eesmärk on olemasolevatele maaüksustele juurdelõigete planeerimine ja uute moodustamine.
Samasisuline detailplaneeringu ülesanne kinnitati ka Jõe, Papli, Kihelkonna mnt ja Põduste jõe vahelisel alal algatatud planeeringule. Linnavalitsus andis nõusoleku detailplaneeringu algatamiseks Pärna t. 60 krundile ja otsustas väljastada ehitusloa Torni t. 12 asuva hosteli ehitustöödeks.

Kohus Illar Tenno üle lükkus edasi

0

Kohus määras uue istungi 7. novembrile, ütles Saare maakohtu sekretär BNS-ile.
Illar Tennot süüdistatakse ametiseisundi kuritarvitamisega suureulatuslikus riisumises, milles süüdimõistmisel ähvardab teda maksimaalselt kuni kaheksa-aastane vangistus.
Süüdistuse järgi tankis Tenno lennujaamale väljastatud kütusekaardiga oma firma AS Tenno Center autot 256 701 krooni eest.
Samuti süüdistatakse Tennot fiktiivsete alltöövõtu lepingute sõlmimisega riigilt ligi 230 000 krooni riisumises. Väidetavalt kantis Tenno osa rahast oma isiklikule pangaarvele ning osa oma firma arvele.

Kommertskool avas infotehnoloogia eriala

0

“Eile avatud infotehnoloogia gruppi kuulub praegu kümmekond inimest, kellest muist võtavad täisprogrammi ja muist tunnevad huvi vaid teatud kursuste vastu,” ütles Eesti Kõrgema Kommertskooli Saaremaa filiaali juhataja Toomas Takkis.
Et Eesti Kõrgemas Kommertskoolis ja samaaegselt ka selle Saaremaa filiaalis tänavu avatavast uuest erialast huvitus ootamatult vähe saarlasi, võeti potentsiaalsed IT juhtimise bakalaureuseõppe tudengid kõigepealt kokku, selgitamaks neile kommertskoolis õppimise võimalusi ja tingimusi.
“Inimestel oli igasuguseid hirme – küll inglise keele, küll matemaatika, küll õppemaksu koha pealt. Pärast kohtumist ja selgituste saamist pidid nad ise otsustama, kas nad soovivad, et eriala avataks,” sõnas Takkis.
Saarlaste leigus avatava eriala vastu tuli tema sõnul üllatusena. “IT on nii kasvav ja perspektiivikas valdkond, pakub tasuvaid töökohti ja kaugtöö võimalust ning maailmas on nii palju IT spetsialiste puudu, et me ei osanud sedavõrd väikest huvi oodata,” märkis ta.
Samas kujunes eriala “Infotehnoloogia alused” tänavu Kuressaare Ametikoolis üheks suurema konkursiga erialaks üldse.
“Üks asi on muidugi õppida päevases õppes ja riigi kulul ning teine asi maksta ise õppemaksu. Meil on mõeldud tööinimeste peale, kes päeval täiskohaga töötavad ja õhtul õpivad. Ametikoolis on ka eriala nimetus pisut teine ja nad ei tegele kõrghariduse andmisega,” avaldas Takkis ja lisas, et soovijail on praegu veel võimalik kommertskooli IT kursusega liituda, lahti on ka võimalused täis- või osalise kursuse valimiseks.
“Õppejõudude nimekiri on väga esinduslik ja seepärast julgeksin inimesi kutsuda õppima tulema, sest sellist võimalust siin Saaremaal paraku iga päev ei ole,” kinnitas Takkis.

Kuressaare Autobussijaamast saab OÜ Kuressaare Bussijaam

0

Bussijaama omanike, Kuressaare linna (75%) ja Saaremaa Omavalitsuste Liidu (25%) esindajad otsustasid tekkiva osaühingu nõukokku valida samad inimesed, kes seal ka aktsiaseltsi ajal viimati olid: Urmas Lõhmus, Hans Teiv, Tarmo Nook, Arne Brokmann ja Raimu Aardam. Tekkiva osaühingu juhatajaks jääb Margus Männik.
Margus Männik põhjendas ümberkujundamise otsust veel sellega, et omakapitali nõue aktsiaseltsis on pool aktsiakapitalist ehk 200 000 krooni ja sellega oli bussijaamal probleeme. Tänased näitajad on Männiku sõnul küll sellisel tasemel, et võiks aktsiaseltsina isegi jätkata, kuid Pärnu äriregistrist tehtud ettekirjutused otsustati tükk aega tagasi täita.
Juhataja Männik loodab, et aasta lõpuks saavad OÜ Kuressaare Bussijaama kõik nõutud dokumendid vormistatud.
Nõukogu senine esimees Raimu Aardam selgitas ümberkujundamise otsust, et kuna sisuliselt bussijaama aktsiaseltsil mingeid erilisi varasid pole, sest maja kuulub linnale, siis ei peaks sellisel firmal nii suurt tagatisraha olema. Aardam ise lubas uue nõukogu esimehe kohalt tagasi astuda.

Endist lennujaama juhatajat süüdistatakse suurriisumises

0

Saare maakohtus pidi eile algama kohtuprotsess Kuressaare linnavalitsuse endise liikme ja Kuressaare lennujaama juhataja Illar Tenno üle, kuid kuna kohtualuse advokaat Madis Päts ei saanud eile Saaremaale sõita, algab istungi ilmselt täna.
Saare politsei uurija Helmut Sääsk ütles eile Meie Maale, et 44-leheküljelise süüdistuskokkuvõtte kohaselt riisus praegu eraettevõtluses tegutsev Tenno aastatel 1995-1998 ametiseisundit ära kasutades riigilt kokku 484 526 krooni.
Sääse sõnul riisus lennujaama juhataja ametit pidanud Tenno veebruarist 1995 kuni jaanuarini 1998 riigilt 256 701 krooni, kui ta kasutas lennujaamale väljastatud kütusekaarti endale kuuluva firma, AS-i Tenno Center auto tankimiseks.
Kolme aasta jooksul voolas riigi raha eest erafirma sõidukisse enam kui 60 000 liitrit diislikütust.
Lisaks riisus Tenno fiktiivseid alltöövõtu lepinguid kasutades riigilt ligi 230 000 krooni, millest enamik kanditi mehe isiklikule pangakontole, osa laekus aga Tenno Centeri pangaarvele. “Kui kohus ta süüdi mõistab, peab ta need summad riigile hüvitama,” lausus Helmut Sääsk.
Kriminaalkoodeksi järgi võib ametiseisundi kuritarvitamise teel toime pandud suures ulatuses riisumise eest karistada vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani.
Prokurör Avo Lumiste ütles eile, et ei ole veel täpselt otsustanud, millist karistust ta Tennole nõuab.
Teede- ja sideministeeriumi revisjoniakti põhjal algatas politsei Illar Tenno suhtes kriminaalasja juba 1998. aasta kevadel ja uurija Sääse sõnul oli tegemist ühe pikema kriminaalmenetlusega tema praktikas.
“Tenno lükkas tagasi kõik süüdistused ega võtnud omaks mitte midagi,” lausus Sääsk. “Talle silma vaadates tundus, et ilmas ei ole puhtamat inimest olemaski.”
Saare maakohtu esimehe Kristel Pedassaare sõnul on kohtuprotsessid riigilt raha riisumises süüdistatavate üle Saaremaal üliharvad.
Viimati olid suurriisumises süüdistatuna kohtu all ekspiirivalvuritest abikaasad, kes kõrvaldasid mitme aasta jooksul piirivalve raamatupidamisest mitusada tuhat krooni. Riisujad mõisteti möödunud aasta suvel tingimisi vangi.

Elektriliinide vargad jõudsid Saaremaale

0

Eesti Energia pressiesindaja Kaie Saare kinnitusel registreeris energiafirma esimese elektriliini varguse saartel 27. juulil, mil väärismetalli ihalenud kurjategijad olid Hiiumaalt Kõrgessaarest varastanud kuus postivahet elektriliini.
“Üle Eesti on viimasel ajal elektriliini vargused plahvatuslikult kasvanud, kuid Saaremaal on seni vargusi ära hoidnud väga tugev sotsiaalne kontroll,” ütles Kaie Saar. Et aga Saaremaa pole võrreldes muu Eestiga mingi erand, näitasid 31. august ja 1. september, mil kurjategijad tegid kolmes kohas üle Saaremaa traatidest tühjaks ligi 30 elektripostivahet.
31. augustil tegid Saare Elektrivõrgud politseile avalduse, mille kohaselt oli seitse mastivahet liinijuhet (kogupikkusega 1,2 kilomeetrit) varastatud Kärla vallas Kogula küla Karu alajaama piirkonnas.
Päev hiljem teatati politseile ühe postivahe elektriliini vargusest Leisi vallas Jootme külas. Samuti tegutsesid vargad 1. septembril Kaarma vallas Saia külas, kus maha oli võetud kakskümmend mastivahet ehk neli kilomeetrit elektrijuhet.
Kaie Saare sõnul said vargad Saia külast 380 kilo metalli, põhiliselt alumiiniumi. “Samas maksab taastamine 45 000 krooni,” lisas pressiesindaja.
Kui terve möödunud aasta jooksul varastati Eesti Energialt kokku 57 tonni elektriliine, mille taastamine läks maksma 8,6 miljonit krooni, siis tänavu kaheksa kuuga varastati 97 tonni ja taastamiskulud on tänavu 15,4 miljonit krooni. Ainuüksi juulis nõudsid taastamistööd Eesti Energialt neli miljonit krooni.
Kaie Saar tõdes, et elektriliinide laastajatest on kätte saadud vaid vähesed, sest üldjuhul varastatakse kohtadest, mis jäävad elutegevusest kaugemale. “Näiteks metsa vahel asuvad liinid, millel on taga vähem tarbijaid,” lisas Saar.
Elektriliini varaste Saaremaale jõudmisest nördinud Saarte Elektrivõrkude tehnikadirektor Lembit Meister-son tõdes, et liinide taastamine on suur ja kulukas töö ning seetõttu on siiamaani elektrita need Saia kandi elanikud, keda elektrivooluga varustanud liinid 1. septembril varastati. “Samas näiteks mujal Eestis on mõned liinid kuude kaupa maas, enne kui neid taastatakse,” lisas Meisterson.
Kõige massilisemad on põhiliselt alumiiniumist valmistatud elektriliinide vargused Ida-Virumaal ja Viljandimaal.
Metallivargad tegutsesid Saaremaal ka ööl vastu eilset, mil sisse murti Veere kalatööstuse ruumidesse ja viidi minema 131 alumiiniumist valmistatud kalasorteerimisvanni. Vargad tekitasid OÜ-le Saarefor 6550 krooni kahju.

Kanadalased soovivad Saaremaa mustikakasvatusele rohelist teed

0

“Loodame koos Saaremaa talupidajatega uusi ideid leida maapiirkondade arendamiseks,” ütles Meie Maale põllumajanduse turundusprojekti juht Mary Breen. Projekti, mis on suunatud Eesti põllumajanduse turusõbralikumaks muutmisele, rahastab CIDA (Canadian International Develop-ment Agency).
Eile külastati Saaremaa marjakasvatajaid, põhiliselt Lümanda, Kihelkonna ja Mustjala kandis, kus on palju mustikakasvatuse huvilisi. Pühapäevasel seminaril said 23 marjakasvatajat kanadalastelt teavet mustikate tulemuslikust turustamisest. Täna jätkavad külalised teekonda Tartu suunas.
Nova Scotia Põllumajandusülikooli 4. kursuse tudeng Lisa Bekkers on grupiga kaasas, et Eestis nähtu-kuuldu põhjal järgneva kaheksa kuu jooksul turustamisteemaline kursusetöö kirjutada.
Meile sobivat sorti töötavad teadlased alles välja. “Üks asi on kasvatada mustikat mandril ja teine asi Saaremaal, sest meil on niivõrd erinevad ilmastikutingimused. Arvan, et siin saab kasvatada kõrget mustikapõõsast, sest meie kliima on mahedam,” rääkis marjakasvataja Kati Näälik. Mustikakasvatuseks sobib 4,5-5 pH happesusega muld, mida meil just alati võtta pole.
Kõige sobivam pinnas on mustikale turbaväli. “Kanadas nägime ka sinise merena laiuvaid põlde, mille lõppu ei olnud nähagi,” meenutas Kati Näälik.
Omanikud sageli ei teagi oma põldude täpset suurust, sest mustikas levib ise. Põldude suuruse saavad omanikud teada lennukilt tehtud foto järgi. Marju korjatakse nii käsitsi kui ka kombainiga.
Kanadalaste arvates on Saaremaa ja Nova Scotia piirkonna kliima üsna sarnased. Piisavalt mahedad talved ja suved sobivad mustikale. Kanada kolm põhilist mustikasorti on madal ahtalehine mustikas, mida kasvatatakse enamasti tööstusele, poolkõrge, poole- kuni ühemeetrine ja kuni kahe meetri kõrgune, mille marjad on kirsisuurused ja seest valged.
Saaremaal on hektarisuurune mustikapõld vaid ühel mustikakasvatajal, Silvi Talustel Üru külas Kihelkonna vallas. Mitmed talupidajad on 20-30 taime prooviks maha pannud. Eesti suurim mustikakasvataja on seni Toomas Jaadla Võrtsjärve ääres Tartumaal.

Parimaks korrakaitsjaks valiti politseinik Kaesvelt

0

“Aivar Kaesvelt on meie noorte ja lastega väga palju tööd ära teinud, lisaks sellele koostas ta ühe väga vajaliku raamatu – algaja mopeedijuhi käsiraamatu,” põhjendas tänavuse preemia saaja valikut sihtasutuse Turvaline Saaremaa juhataja Marek Pihelpuu. Sihtasutus määrab oma aastapreemia inimesele, kes on oma viimase aja tegevusega andnud suurima panuse turvalise elu saavutamisse Saaremaal.
Saare politseiprefektuuri korrakaitse- osakonna kriminaalpreventsiooni- ja noorsootalituse politseivaneminspektori Aivar Kaesvelti sõnul oli sihtasutuse aastapreemia tema jaoks üllatuslik tunnustus. “Olen püüdnud igal pool osaleda ja esineda, kus laste ja noortega tegemist. See on mu töö,” jäi hinnalise preemia, skulptor Tauno Kangro loodud skulptuuri “Ilus unenägu” vastne omanik tagasihoidlikuks.
“Kriminaalpreventsioon on töö, mida kuidagi mõõta ei saa: noorte ja lastega tegelemine hakkab võib-olla alles 10 aasta pärast tulemusi näitama. Selle töö peal peaks palju rohkem inimesi olema, aga riigi praeguse suhtumise järgi seda vähemalt Saare prefektuuris küll loota pole,” märkis Kaesvelt.
Preemia saamisel olulist rolli mänginud “Käsiraamat algajale mopeedijuhile” sai tema sõnul koostatud häda sunnil, kuna vajalikku õppematerjali pole kusagilt saada.
“Möödunud sügisel telliti mind Vanalinna kooli mopeedijuhikursust läbi viima. Siis tekkiski mõte mopeedijuhtide õpetamiseks vajalik materjal ühte raamatusse kokku köita. Lihtsam lapsel lugeda ja asjatundmatul juhendajal õpetada, sest jalgratta- ja mopeedijuhikursused on seaduse järgi koolide korraldada,” rääkis Kaesvelt.
Maakonna alaealiste komisjonile kirjutatud projekti abil rahastatud 600-eksemplarilisest raamatust on praeguseks koolidesse laiali jagatud veidi üle poole.
Laupäeval Kuressaare jahisadamasse kogunenud arvukas turvapäevapublik sai kaasa elada üsna riskantseks kujunenud langevarjuhüpetele ja politseikoerte näidistreeningule, samuti said huvilised tutvuda kohtuekspertiisi ja kriminalistikakeskuse tehnikaga, surfata internetis ja mängida arvutimänge. Päästeteenistuse abiga sai rahvas veenduda suitsuanduri ja pulberkustutaja kasulikkuses, vetelpäästjad korraldasid uppuja näitliku päästmise ja lapsed võisid oma aega veeta võisteldes.
“Turvapäev ei ole ainult laste või noorte üritus, see on ikka rohkem kogupereüritus, kus peab olema tegevust nii lastele kui nende vanematele,” lausus Saaremaa politseiprefekt Kalle Laanet. “Kui kuritegu on toime pandud, saab inimene kahju igal juhul, olgu siis materiaalselt või moraalselt. Turvapäeva eesmärk on teha ennetustööd, et õiguserikkumisi üldse vähem oleks.”

VIIMASED UUDISED