1.7 C
Kuressaare
Pühapäev, 23. jaanuar 2022
Avaleht Blogi Lehekülg 9261

Rahvaloendajate read täienesid

0

Tänavu 31. märtsist 9. aprillini Eestis toimuva rahva ja eluruumide loenduse korraldajaks on Statistikaamet ja selle kohalikud bürood. Saare Maakonna Statistikabüroo kaasab loenduse läbiviimisse 201 inimest.
Möödunud nädalal toimunud loendajate juhendajate koolituse lõpetas reedel sooritatud testiga 36 inimest, kellest eilsest asus tööle 33. Kolm reservi jäänut on kohustatud asuma tööle kohe vajaduse tekkimisel.
Nüüd on lisaks varem ettevalmistatud kümnele inimesele – loendusringkonna juhatajatele ja nende asetäitjatele – loenduse ettevalmistustööle kaasatud juba 43 inimest.
20. märtsist algab rahvaloenduse esmaste läbiviijate – loendajate koolitus. Loendajateks koos reserviga tuleb välja õpetada üle 170 inimese.
Loendustöö läbiviimiseks on soovi avaldanud ligi 30 inimest rohkem, kui selleks vaja.
Statistikabüroo tänab kõiki, kes on oma abi pakkunud, kuid keda kahjuks rakendada pole võimalik.
JUUNO JALAKAS statistikabüroo peaspetsialist rahvaloenduse alal

Kõige paremaid teatripraade küpsetatakse ametikoolis

0

Teatrikuud ja kokandust ühendaval Saaremaa kokkade konkursil Teatripraad a la Carte osalesid Kuressaare kuurhoone, Carina baari, Budweiseri ja Nimeta pubi ning Kuressaare ametikooli kokad, üksiküritajana võttis võistlusest osa Ain Veerpalu. Kokkade tööd hindava zürii koosseisu kuulusid Olümpia hotelli peakokk Imre Kose, Pädaste mõisa omanik ja peakokk Imre Sooäär, Kotka merekoolis õppivate laevakokkade õpetaja Helena Taina ja Orissaare kokk-kelnerite kooli õpetaja Aivar Õispuu.
Iga konkursil osalenud võistleja esitas züriile maitsmiseks-hindamiseks teatriteemalise nimetusega eelroa, põhiroa ja järelroa, saalis istunud publik sai maitsta laudkonnale loositud koka valmistatud roogi. Teatrilisi vahepalasid pakkus Saaremaa Rahvateatri pantomiimitrupp.
Pärast toitude maitsmist ning pikka ja põhjalikku arutelu võttis zürii võistluse kokku. “Võib öelda, et sel konkursil oli tegemist heade maitseleidude paraadiga: iga kokk oli leidnud midagi, millega üllatada,” lausus Imre Kose. “Konkursiroogade tase oli hüplik: mõned leiud olid geniaalsed ja viisid taseme kõrgele üles, samas kukkus see jälle päris madalale. See tegi hindamise raskeks. Samas oli see züriile väljakutse, et kui kõrgele on võimalik ühe väikese saare gourmet-latt tõsta. Tuleb tunnistada, et ehkki kohal ei olnud kõiki siinsete tipp-restoranide kokki, tõusis latt üllatavalt kõrgele,” tõdes Imre Sooäär. Tema arvates oleksid kõik Saaremaa kokad pidanud ära kasutama suurepärase võimaluse ametivendadega mõõtu võtta. “Ehkki selline peenem toidutegemine koondub suurematesse linnadesse, näitas konkurss, et ka väikestes kohtades on võimalik kõrget taset saavutada.”
Võistluse peapreemia said Kuressaare ametikooli neljanda kursuse noormehed Kristo Malm ja Allar Oeselg. “Ametikooli noorte kokkade valmistatud õhtusöögi kõik kolm käiku, eriti esimene ja kolmas, olid stabiilselt tsipakene teistest üle. Eriti suur pluss oli see, et pakuti meile kõigile tuttavaid toiduaineid (kaalikas, punapeet, tomat, õun) täiesti uues ja huvitavas kuues,” tunnustas Sooäär. “Esikoharoad olid kokkade noorust arvestades valmistatud uskumatult heal tehnoloogilisel tasemel,” märkis Kose.
Noored kokad Kristo Malm ja Allar Oeselg tunnistasid Meie Maale, et nende jaoks esimesele koolivälisele kokanduskonkursile tuldigi võidumõtetega, ehkki nii mõnedki konkurendid oma hea tasemega neile üllatuse valmistasid. “Tahtsime pakkuda just kodumaisest toorainest valmistatud toite,” osutas Malm. “Rõhusime võimalikult lihtsusele, et road ei oleks üle koormatud,” lisas Oeselg.
Teise preemia võitis Budweiser pubi kokk Erki Siplane, kelle loomingust tõstis zürii eriti esile suitsulõhest ja sealihast valmistatud pearoa, mis võlus hindajaid oma uudse ja intrigeeriva toiduainete kombinatsiooni ning peene esitlusega.
Kolmanda preemia ning eripreemia menüü terviklikkuse ja stabiilselt hea esinemise eest sai Ain Veerpalu. “Tema oskas oma menüü kokku seada nii, et iga eelnev roog andis vihjeid järgmisele,” ütles Kose.
“Minu arvates on selliste ürituste laiem tähendus väärtustada neid, kes toidukultuuri edendamisega tegelevad. Sellised konkursid tõstavad vaieldamatult ka kokkade ametiuhkust,” hindas ta esimese Saaremaa kokkade konkursi õnnestunuks.
Ürituse peakorraldaja Ellen Teemus andis edasi tänusõnad kõigile osalejatele, hindajatele ja abilistele ning lausus: “Esimese taolise ürituse õnnestumine lubab kaaluda teatri- ja kokandusteema ühendamist edaspidigi. Suvel ehk sätime Kuurhoone ette üles teatrigrilli ja korraldame võistluse lihagrillijatele.”
TIIU TALVIST

Kõljala mõisniku bussid lõpetavad reisid

0

3. märtsil väljakuulutatud Eesti Bussi pankrot mõjutab ka saarlaste Tallinna-reise. Mitu korda hommikune 9.30 Tallinnast ja kell 15.15 Kuressaarest väljuv buss veel sõidab, ei osanud Meie Maale eile keegi öelda. Pankrotihaldur Kalev Mägi vastas, et buss sõidab kindlasti veel teisipäeval ja kolmapäeval.
“Helistame igal hommikul, kas buss on välja tulnud, muidu ei tea uskuda,” sõnas AS Kuressaare Autobussijaam juhataja Asta Leppik. Kuuldavasti ei ole Tallinna-Kuressaare nende liinide hulgas, mida elus püütakse hoida ning kui Eesti Bussi Kuressaare-liin lõpetab, ei ole Lepiku sõnul seda keeruline mõne teise firma bussiga asendada, kui liinid lähevad konkursi alla. Kas liinilubade osas tuleb konkurss, otsustatakse järgmisel nädalal.
“Keegi ei tea, mis homme saab, kõik on äraootaval seisukohal,” kirjeldas bussijuhtide olukorda Meie Maale Enn Paulus, kes eile Tallinna-Kuressaare liinil sõitis. Kuna 12 liini on praegu parematele bussidele alles jäetud, loodab ta bussijuhina edasi töötada. Lõuna-Eesti bussijuhtide toetusavalduses kolleegidele seisab: “Bussijuhid ei tohi pankroti pärast tööta jääda ja reisijatel ei tohi vajalikud käigud tegemata jääda.”
Eesti Buss, mis teenindab ligi kolmandikku Eesti kaugbussiliinidest, võlgneb koos viivistega maksuametile umbes 15 miljonit krooni, kokku on ettevõttel võlgu 20 miljonit krooni. Raha ei jätku enam kütuse ostmiseks. Firma erastati 1994. aastal taanlasele Fleming Anderssenile, kellele Saaremaal kuulub tühjana seisev Kõljala mõisahoone.
SVEA AAVIK

Saarlane Villu Sepp tuli seitsmevõistluses Eesti meistriks

0

Kõrgushüppes kahel korral matile maandudes põlve vigastanud värske Eesti meister, Mereakadeemias tüürimeheks õppiv 20aastane Villu Sepp ütles Meie Maale, et tal oli teise võistluspäeva ees tõsine hirm. “Kui hommikul tõusin, oli päris valus käia,” tunnistas atleet, kelle sõnul õnnestus võistlus pärast väikest ravi ja jala kinniteipimist siiski ilusasti lõpetada. “Kuigi jalg tegi kergelt valu terve teise päeva, võistlemist see oluliselt ei seganud.”
Treener Andres Laide sõnul oli noormees pärast vigastust üsna kohkunud olemisega, sest võistluse jätkamine oli küsimärgi all. “Aga kui Villu soenduse ära tegi ja arstid põlve korralikult kinni olid teipinud, sai edasi võistelda,” märkis ta.
Sepa sõnul tuli tõsiselt pingutada ka viimasel alal, 1000 m jooksus, peakonkurent Sven Simuste rünnaku tõrjumiseks. “Polnud seal nalja midagi,” märkis sportlane.
Nii treener Andres Laide kui Villu Sepp ei varjanud, et Erki Noole, Indrek Kaseoru ja Aivo Normaku eemalejäämisel mindi võitma meistritiitlit. “Vorm oli suhteliselt hea ja ka tulemused näitasid seda,” lausus Sepp, kelle sõnul oleks võinud kaugushüppe õnnestumisel loota isegi kõrgemat punktisummat. “Läksin natuke alt, sest ei saanud hoojooksu korralikult klappima,” kurtis spordimees. “Kolmandal katsel, kui kõik oli korras, astusin kahjuks üle.”
Sepp möönis, et paremad tulemused oleks võinud saada ka kuulitõukes ja teivashüppes. Rahul on ta isiklike rekorditega 60 m ja 1000 m jooksus. “Eriti 60 m jooksuga,” toonitas ta.
5321 (7,01, 6.82, 11.64, 1.98, 8,25, 4.25, 2.57,06) punkti kogunud Villu Sepale järgnesid Sven Simuste 5295, Marti Sooäär 5194 ja Madis Kallas 5155 punktiga.
ALVER KIVI

Tuul ja lumi seiskasid eile raadiosaated ja pangaautomaadid

0

Orissaare Raadio- ja Televisioonijaama vahetusinsener Neeme Vaheri sõnul katkesid Orissaares paariks tunniks Raadio 2, Sky, Viker- ja Klassikaraadio saated. Pealelõunal aga oli kõiki peale Sky juba kuulda. Eesti Telefoni pressiesindaja teatel uuriti eile sidehäirete ulatust ja tegeldi rikete kõrvaldamisega.
Pealelõunal oli häiritud ka pangaautomaatide ja -kontorite töö. “Umbes poole ühest kuni veerand viieni oli sidekatkestus Haapsalus ja sel ajavahemikul ei töötanud pangasüsteem,” ütles Meie Maale Ühispanga Kuressaare kontori direktor Aivar Sõrm, lisades, et edasine töökord võib sõltuda ilmast. Sõrme hinnangul ei saanud pangale tekkida muud kahju peale moraalse, kuid loomulikult võisid kahju kannatada kliendid. “Sularaha sai ka sellel ajal kätte, kui vaja oli. Pangaülekanded läksid ikka oma rada pidi,” märkis Sõrm. Hansapanga Kuressaare kontori andmeil häiris pealelõunane elektrikatkestus ka nende automaatide tööd.
Häireid esines ka analoogtelefonidel. Andmesidesõlme rike kõrvaldati Eesti Telefoni esindaja sõnul kell 16.10.
Tugev tuul ja lumesadu viisid saartel rivist välja ka 55 elektritrafopunkti, Eestis kokku oli neid eile õhtupoolikul rivist väljas 300.
Parvlaevareisid katkesid tormi tõttu
33 meetrit sekundis puhunud tormituul peatas eile keskpäeval Kuivastu-Virtsu vahelise praamiliikluse.
“Kell üks päeval jäime Kuivastu poole seisma. Ilmateated lubavad tormi vaibumist alles öösel,” rääkis Meie Maale Regula kapten Jaak Kärm. Hommikul sõitis Kuivastu-Virtsu liinil ka Harilaid, aga tugev lõunatuul tegi liiklusele Suures väinas lõpu kogu päevaks. Väina keskel oli laine kõrgus kapteni sõnul 2-3 meetrit. “Lõunakaarte tuuled on Kuivastu- Virtsu liinil tavaliselt ikka kõige ebasoodsamad, kuid 33 meetrit sekundis olnuks ükskõik mis suunast praamisõiduks liig,” ütles Kärm.
SVEA AAVIK

Leisi koolis avaldati tunnustust parimatele õpilastele

0

Leisi Keskkooli direktor Tõnu Erin avaldas pidulikul aktusel kiitust ja pidas väikese meenega meeles neid õpilasi, kellel hindeks ainult viis. Tänavu on kooli viielisteks kümme õpilast: I klassist Janeli Palits ja Anri Viilukas, II klassist Kaia Mägi, Jaanika Rahu ja Mona-Theresa Võlma, III klassist Taavi Kreitsmann, Kristi Orgmets ja Eliis Õitspuu, IV klassist Kairi Orgmets ja V klassist Katrin Humal. Kiidusõnu lausuti neilegi 58-le õpilasele, kes õpivad neljadele-viitele.
Leisi kooli aeroobikaõpetaja Ingrid Humal korraldas Miss Gracia valimised, kus osales 21 kandidaati. Zürii hindas tütarlaste liikumis- ja tantsuoskust ning võistlejatele esitati ka mõned küsimused. Nooremate tüdrukute hulgas oli parim Eliis Õitspuu ja vanemate grupis sai esikoha Helina Allikson VI klassist, kes pärjati ka kooli Miss Gracia tiitliga. Talle järgnesid Kätlin Aus ja Triin Madisson.
Laskevõistlused korraldas kooli laskeringi juhendaja Andres Jalakas. Sportpüssist laskmises tuli esimeseks VII a klassi võistkond, järgnesid VI klassi ja VIII klassi võistkond. Individuaalselt oli tüdrukutest täpseim Helina Allikson ja poistest Ainar Martinson.
TÕNU ANGER

Kaitseliit sai noorteinstruktori

0

Kaitseliidu Saaremaa maleva pealik Mati Vendel ütles Meie Maale, et vastavalt põhikirjale on noorteinstruktori tööks tegelemine noorkotkaste ja kodutütardega. “Tema ülesanne on suhelda aktiivselt koolidega ja luua tegevuskavasid,” selgitas Vendel, kelle sõnul peaks Põld panema paika kogu maakonna noorteorganisatsioonide arengustrateegia.
Vendel märkis, et noorteinstruktori tööga on kaitseliidul soov kasvatada endale vääriline järelkasv. Kuigi praegu kuulub maakonnas noorkotkaste ja kodutütarde organisatsioonidesse üle saja lapse, näeb Vendel selle arvu suurendamise võimalusi. “Instruktor hakkab tegema aktiivset koostööd koolidega,” tähendas ta.
Mati Vendel tunnistas, et noorteinstruktori leidmine ei olnud lihtne. Sobiva inimese leidmiseks kuulutati välja mitu konkurssi. “Töö ei ole kerge ja seepärast otsisime sobivat inimest,” tunnistas Vendel, kelle sõnul on Heimar Põllu plussideks hea suhtlemisoskus ja talle istub töö noortega.
Heimar Põld asub kaitseliidu noorteinstruktorina tööle neljakuulise katseajaga.
ALVER KIVI

Puuetega inimesed said selgitusi sotsiaaltoetuste kohta

0

Kuigi seadus hakkas kehtima aasta algusest, ei ole keegi veel raha kätte saanud. “Neile, kellel on esimest korda puudeaste määratud, hakkab seadus kehtima määramise päevast, teistele maksame tagasiulatuvalt,” selgitas Helma Heinmets.
Muutused toetuste maksmisel algavad sellest, et kõigepealt tuleb ära määrata puude raskusaste, ütles Heinmets. Varem nimetati seda invaliidsuseks. Nüüd on puudeastmeid kolm: keskmine, sügav ja raske, selle määrab vaegurlusekspertiisikomisjon. Dokumendid komisjonile vormistab raviarst või perearst. “Perearst peab selle töö niimoodi tegema, et inimesel ei tule ülearu joosta, liiguvad vaid dokumendid,” märkis Heinmets. Isikule, kellele puudeaste määratakse, teatab pensioniamet kirjalikult, missuguseid dokumente veel vaja on ja ta kutsutakse pensioniametisse.
Heinmetsa sõnul on Saaremaal toetuste vormistamine, võrreldes mandriga, väga hästi käivitunud. Kui siin on juba üle 200 toetuse vormistatud, siis Tallinnas vaid 40. Maksimumsummasid pensioniamet Heinmetsa sõnul kahjuks maksta ei saa, sest eelarves on need liialt väikestena ette nähtud, kuid püütakse võimalikult objektiivselt ja õiglaselt jagada.
Pensioniametis on vastuvõtupäevad teisipäev ja neljapäev kell 9-12 ja 13-16. Sünni- ja matusetoetust saab pensioniametist küsida iga päev, ütles Heinmets, lisades, et matusetoetus tõusis 1. märtsist 1500lt kroonilt 1650le.
SVEA AAVIK

Lossis on intiimne väljapanek Eerik Haamerist

0

Haruldases väljapanekus on eksponeeritud Eerik Haameri maalid, joonistused ja perekonnafotod, mis kuuluvad enamikus kunstniku Rootsis elavatele lastele. Valik maale, eskiise ja joonistusi kolmekümnendate aastate lõpust kuni üheksakümnendate alguseni annab aimu Saaremaalt pärit silmapaistva kunstniku loomingust läbi viiekümne aasta. Fotodel on kujutatud Eerik Haameri elu alates poisipõlvest kuni tema eluõhtuni välja. “Loodan, et see näitus toob kaua võõrsil elanud kunstniku kõigile kodusaarlastele lähemale,” avaldas Saaremaa Muuseumi direktor Endel Püüa näituse avasõnas lootust.
“Pärast isa surma leidsime sahtlist tema eskiisid ja joonistused, mis tundusid nii spontaansed ja selle tõttu eriti väärtuslikud. Otsustasime, et neid tuleb näidata ka teistele,” rääkis kunstniku tütar Liina Haamer Waller näituse saamisloost. “Et minu vanem poeg ja minu endine abikaasa on fotograafid, oli meil isast olemas ka üsna häid fotosid. Nii saime isa joonistuste juurde nagu fotodest illustratsiooni, mis tutvustab teda kui inimest ja räägib sellest, kuidas ta viiskümmend aastat võõrsil elas.”
Stockholmis elava sisearhitekti Liina Haameri sõnul ei unustanud tema isa kunagi, et ta on Saaremaalt pärit. “Ta joonistas Kuressaaret veel viimse hetkeni.”
Ehkki Eerik Haameri tööd on enamikus maailma mööda laiali, ei ole kunstniku lapsed matnud maha ideed korraldada kunagi isa töödest ülevaatenäitus.
Väljapaneku “Intiimselt Eerik Haamerist” panid kokku Liina Haamer Waller ja Eesti Kunstimuuseumi ekspositsiooniosakonna juhataja Eha Komissarov. Saaremaale toodi näitus Adamson-Ericu muuseumist, kus see möödunud aasta lõpus suurt publikuhuvi tekitas. Adamson-Ericu muuseumi direktori Ülle Kruusi sõnul annab näitus lisaks kunstnik Eerik Haameri eluloolistele andmetele huvitava ülevaate ka tema loomingu taustast ja köögipoolest. “See on see, millest Eesti publik teab vähem: kuidas ta läks Eestist ära, kus ta siis käis, millised asjad teda inspireerisid ja kust ta oma loominguks ainest ammutas.”
Eerik Haamer sündis 1908. aastal Kuressaares. 1944. aastal lahkus koos perekonnaga Soome, aasta hiljem asus elama Rootsi. Saaremaalt võrsunud üks tuntumatest eesti kunstnikest suri 1994. aastal Rootsis ning urn tema tuhaga on maetud Kudjape kalmistule.
TIIU TALVIST

Saaremaa Laevakompanii liinileping ohus

0

Teede- ja sideministeeriumi ametnike tellitud mitteametlik juriidiline eksperthinnang selgitas, et jaanuaris lahkuma sunnitud ministeeriumi kantsler Ruth Martin ületas kuus aastat tagasi võimupiire, kui sõlmis Saaremaa Laevakompaniiga lepingu, mis tagas firmale õiguse korraldada saarte ja mandri vahelist laevaühendust.
Martini allkirjastatud leping kohustas riiki doteerima laevakompaniid laevaühenduse käigushoidmise eest kümnete miljonite kroonidega aastas.
“Õigus liinilepingule alla kirjutada oli tollasel ministril Andi Meistril ning kuna riigile võeti kohustusi, pidanuks lepingu heaks kiitma ka valitsus ja riigikogu,” lausus eksperthinnangu andnud juriste esindav Riigikogu liige, reformierakondlane Meelis Atonen. Tema sõnul soovitavad juristid ministeeriumile leping vaidlustada.
“Mina hakkaks küll protsessima, sest seni on Saaremaa Laevakompanii doteerimisega lood väga segased, kuna puudub läbipaistvus raha kulutamise osas,” lisas Atonen. Tema sõnul soovis ministeerium mitteametlikku eksperthinnangut tellides kompida, kas liinilepingu vaidlustamisele on mõtet anda ametlik käik.
Ruth Martini sõnul tekkis probleem liinilepingu seaduslikkuse üle juba 1995. aastal. “Palusin siis advokaadibürool Raidla ja Partnerid anda juriidiline hinnang liinilepingule ning nemad leidsid, et see ei ole seadusega vastuolus,” lausus Martin. Tema väitel lähtus ta lepingut allkirjastades põhimõttest, et mandri ja saarte laevaühendus hakkaks võimalikult kiiresti normaalselt toimima.
Teede- ja sideministri nõuniku Andrus Villemi kinnitusel soovib ministeerium juhul, kui liinileping on õigustühine, lepingut lõpetada või muuta. “See tähendaks uue konkursi korraldamist mandri ja saarte vahelise laevaliikluse korraldaja leidmiseks ning näiteks võib juhtuda, et Saaremaa Laevakompanii kõrvale tuleb reise korraldama veel mõni firma,” ütles Villem. Tema sõnul vajab praegune laevaliikluskorraldus igal juhul muutmist.
Märtsi keskel arutab liinilepinguga seonduvat valitsuskoalitsioon ning seejärel alustab ministeerium laevakompaniiga läbirääkimisi lepingu muutmiseks või lõpetamiseks. Kohtusse minekut püüab ministeerium vältida ning soovib pigem leida uut lahendust, kuidas parvlaevaliiklust järgmistel aastatel korraldada ja doteerida.
Saaremaa Laevakompanii tegevdirektor Tõnis Rihvk lausus, et liinilepingut on riigi initsiatiivil vaadatud üle kolm-neli korda ning kordagi pole leitud, et see on sõlmitud valesti. “Siiamaani on leping vett pidanud ning ma ei näe põhjust miks ta ei peaks ka tulevikus vett pidama,” ütles Rihvk.
Eesti Päevalehe andmeil sõdib kõige rohkem praeguse doteerimise korra vastu Reformierakond, kes soovib praamiühenduse korra muutmist ning monopoli lõhkumist. “Põhiküsimus puudutab doteerimiskorra muutmist,” lausus Meelis Atonen. “Riik ei tohiks maksta laevakompaniile dotatsiooni otse kätte, vaid see peaks käima läbi kohalike omavalitsuste. See aitaks muuta laevakompanii rahaasju läbipaistvamaks.”
OLIVER RAND
Eesti Päevaleht

VIIMASED UUDISED