-3.4 C
Kuressaare
Pühapäev, 23. jaanuar 2022
Avaleht Blogi Lehekülg 9261

Politseikroonika

0

Esmaspäeval kell 11.50 tegi politseile avalduse Kuressaare perearstikeskus, mille ruumidest oli varastatud 8000 krooni maksev arvuti Pennu Centaur.Esmaspäeval kell 16.30 teatati politseile, et Kaarma valla elanik Boris (sünd 1979) peksis Kuressaare Ametikooli hoovis omavanust Kuressaare noormeest, kes toimetati vigastuste fikseerimiseks Kuressaare haiglasse. Politsei pressiesindaja sõnul on tegu tsiviilvahekorraga ja asja lahendamiseks tuleb kannatanul pöörduda kohtu poole.Esmaspäeval kell 17.25 kutsuti politsei Kuressaare autobussijaama, kus toimus kaklus. Politseipatrull viis kainenema Kuressaare elaniku Janno (sünd 1980).
Naine andis sookaaslasele peksa
Teisipäeval teatati Kaarma vallas politseile, et 1923. aastal sündinud Ella oli eelmisel päeval peksa saanud 1942. aastal sündinud Maretilt. Konstaabel võttis vanalt naisterahvalt seletuse.Teisipäeval kell 12.45 teatas Tagaranna endise piirivalveväeosa valvur, et märkas ühe hoone katusel kahte meest, kes arvatavasti tahavad midagi varastada. Veidi hiljem teatas valvur, et üritasid mehi kinni võtta, kuid need põgenesid. Ilmselt tahtsid mehed katuseplekki varastada.
Purjus naine viidi kainenema
Teisipäeval kell 14.25 teatas turvafirma Securitas korrapidaja, et märkas aknast Saare maakohtu ees purjus naisterahvast, kes ei tule enam kõndimisega toime. Politsei viis kainenema Marje (sünd 1965), kes on sisse kirjutatud Kaarma vallas, kuid elab Kuressaares. Kell 17.30 toimetati naine oma elukohta ja eile oodati teda prefektuuri konstaabli jutule.Teisipäeval kell 15.40 tuli prefektuuri kodanik, kes teatas, et purjus Gunars (sünd 1971) rikub tema kodurahu. Rahurikkuja viidi kainenema.

Vendi Voitkasid ähvardab pikk vangistus

0

Voitkade kriminaalasja uurija Ain Balderi sõnul võib seaduse järgi vennastele määrata ka pikema vangistuse, kuid ilmselt ei taotle prokurör neile 15 aastast pikemat vangistust.
Politsei süüdistab Ülo (31) ja Aivar (32) Voitkat grupiviisilises korduvas salajases varguses, grupiviisilises vähemalt teistkordses relvastatud röövimises, politseinikult teenistusrelva röövis, ametiisiku ähvardamises ja ebaseaduslikult vabaduse võtmises. Voitkadele esitatud süüdistustest on tõsiseim politseinikult teenistusrelva röövimine, mille eest on maksimaalse karistusena ette nähtud 15-aastane vangistus.
Aivar Voitka tunnistab oma süüd osaliselt, kuid Ülo Voitka ennast süüdi ei tunnista.
Keskkriminaalpolitsei võttis 14 aastat politsei poolt tagaotsitavad vennad Voitkad kinni teisipäeval Viljandimaal Viiratsi lähedalt talumajast. Vennad Voitkad andsid ennast ise politsei kätte pärast seda, kui politsei oli rohkem kui viis tundi nende peidukohta piiranud.
& BNS

Teatrikuu algab teatrikonverentsiga

0

Saaremaa teatripäevade eel on teatrikonverentse korraldatud iga viie aasta tagant. Teatripäevade korraldaja Lea Kuldsepa sõnul on teatrikuud sisse juhatava konverentsi põhiliseks ülesandeks olnud tutvustada teatripäevade külalislavastusi. Tänavuse Saaremaa teatrikonverentsi muudab eriliseks see, et esimest korda võetakse Eesti teatrite esindajaid vastu oma teatrimajas ning uus maja on teistes teatrites tekitanud suuremat huvi konverentsil esinemise vastu.
Tänavu on Kuressaares oma tegemisi tutvustamas kõik Eesti riigiteatrid peale Tallinna Linnateatri. “Tallinna Linnateatril ei ole praegu kavas ühtki tükki, millega nad saaksid maale sõita, seega otsustasid nad ka konverentsile mitte tulla,” selgitas Kuldsepp.
Seega astuvad teatripäevade avakonverentsil üles Eesti Draamateater, Pärnu Endla, Eesti Riiklik Nukuteater, Rahvusooper Estonia, Viljandi teater Ugala, Rakvere Teater, Vanalinnastuudio, Tartu teater Vanemuine ja Vene Draamateater. Lisaks neile tutvustavad oma tegemisi Von Krahli Teater, Salong-Teater ja Vat Teater. Saaremaad esindavad Kuressaare Linnateater, Saaremaa Rahvateater ja Saaremaa IX Miniteatripäevad. Iga teater võib oma tööd tutvustada lühikese sõnavõtuga, kuid mõnedki neist on lubanud esitada katkendeid oma lavastustest.
Konverentsikülaliste abiga kavatsetakse välja selgitada saarlaste lemmiknäitlejad Eesti nais- ja meesnäitlejate hulgast. “Kõik saarlased võivad oma ettepanekuid lemmiknäitlejate kohta esitada maavalitsusse kuni 20. märtsini. Samas oodatakse ka publikut huvitavaid küsimusi konverentsil esinevate teatrite esindajatele,” sõnas Kuldsepp.
Kui tänavune teatrikonverents sel kujul hästi korda läheb, planeerib teatripäevade toimkond edaspidi korraldada ka sellise konverentsi, kus teatriteemale lähenetakse rohkem sügavuti. “Tean, et kõigil teatritel, mitte ainult meie omal, on palju probleeme. Sellepärast tulekski korraldada selliseid koosistumisi, kus reklaami ja müügitöö kõrval räägitaks ka teatrite probleemidest ning teatrist kui sellisest uuel sajandil.”
TIIU TALVIST

Pihtlas hakatakse valima paremat sportlast

0

Pihtla vallavanem Tõnu Hütt ütles Meie Maale, et paremat sportlast peetakse meeles väikese mälestusesemega, kuhu on võimalik ka midagi peale graveerida. Hütt avaldas lootust, et parema sportlase valimine ei jää ühekordseks ettevõtmiseks, vaid et see kujuneb pikemaajaliseks traditsiooniks.
Vallavanema sõnul on parema sportlase valimise eesmärk elavdada vallarahva hulgas sporditegemist. “Võib-olla toob sportliku tegevuse tunnustamine nii mõnegi endise tegija asja juurde tagasi,” rõhutas ta, lisades, et ega vallas neid sporditegijaid palju ole.
Ettevõtmise üks algatajaid, Pihtla valla kultuuri- ja spordikomisjoni esimees Kaljo Tuuling ütles, et neid sportlasi, kes midagi teevad, tuleb hinnata. “Nii oleks ka noorematel eeskujud olemas, sest praegu on valla spordielu üpriski soiku jäänud,” lausus ta.
Tuuling märkis, et Pihtla valla mehed on läbi aegade olnud Saaremaal ja Eestis kõvad spordimehed. Tema sõnul on edukalt võisteldud maadluses ja kergejõustikus ning tasemel on mängitud võrkpalli.
“Tahaks parema sportlase tunnustamisega taastada spordivaimu,” tunnistas Tuuling, kelle sõnul on Pihtlas ka praegu andekaid mehi küllalt.
ALVER KIVI

Kuressaarel mullusest 4 miljonit suurem eelarve

0

Kuressaare linna suuremad tuluallikad on üksikisiku tulumaks 43,2 miljonit krooni, allasutuste majandusalasest tegevusest laekuv 8,3 miljonit krooni ning riigipoolne toetus 7,5 miljoni krooniga.
Linna suuremateks kuluartikliteks on haridus – 36,1 miljonit krooni, linna heakord 10,4 miljoni krooniga ning seejärel valitsemine 7,1 miljoni krooni ja kultuur 5,4 miljoni krooniga. Linna kassatagavara mahuks kinnitas volikogu 660 000 krooni.
Linna arengu- ja majandusosakonna juhataja Urmas Treieli hinnangul tuleb lähiaastatel linnaeelarvet kujundada väga kokkuhoidlikult. “Kuni viimaste aastateni kasvasid linnaeelarved aasta-aastalt vahemikus 10-20% ja 1999. aastal veidi vähem,” märkis Treiel, tuues võrdluseks tänavuse aasta, mil eelarvemahu kasvuks on kavandatud vaid 5 protsenti. Sisuliselt tähendab see, et valdkonniti saavad suuremad muudatused ja arengud tulla vaid tegevusala eelarve sisemiste ressursside arvelt. “Taolise eelarvekujundamise süsteemi, mille järgi me siiani arenesime, peame täielikult unustama,” lisas ta ja nimetab seetõttu 2000. aastat eelarve kujundamise mõttes üleminekuaastaks. Lisaks tuleb astuda mõned väga ebapopulaarsed sammud – Treiel viitab maamaksu tõstmisele ja ühe lasteaia sulgemisele. Tema sõnul on tegemist paratamatute muudatustega, mis aitavad järgnevatel aastatel edasi elada ja midagi uut korda saata.
Kokkuhoid volikogust, eelarve kasv heakorras ja kultuuris
Treieli sõnul on kultuur ja heakord 2000. aasta linna prioriteetseteks valdkondadeks. Suurimad mahulised kasvud toimuvadki linna heakorra ja kultuuri rahastamise osas. Võrreldes eelmise eelarveaastaga suureneb linna kultuuri eelarve ligi 42% ja heakorra osas 29%. Treiel ütles, et eelarve koostamisel arvestati linlaste põhjendatud kriitikat ja lähtuti samuti küsitlustest välja koorunud tulemustest, kus ennekõike avaldati rahulolematust tänavate olukorra ja räämas linna üle. “Kultuuri rahasid paisutab aga uus linnateater,” märkis ta kultuuriraha järsu tõusu kohta ja tuletas meelde, et nüüd on linnal korraga ülal pidada nii teatrimaja kui kultuurikeskus.
Positiivse küljena tõstis ta esile ka volikogu kulude jõulist vähendamist. Treiel tuletas meelde, et kuni viimaste aastateni oli volikogu kõige suurema kasvuga eelarveline valdkond, kuid sellest aastast väheneb volikogu eelarveline maht ligi kolmandiku võrra. Ennekõike on see tingitud rahvaasemike palgakulude järsust vähenemisest. Valitsemiskulude osakaal eelarves on aga kahanenud möödunud aasta 15 %lt tänavusele 10 %le.
Huvihariduses rõhk lastele
Eelarve valmimise käigus vaadati kriitiliselt üle linna huvihariduse rahaline külg. Treiel: “Noorte Huvikeskuse ja spordikooli majanduskulusid analüüsides leidsime, et senisest rohkem tuleks summasid suunata otseselt lastega tegelemisele, mitte aga paisutada koolide juhtimiskulusid.” Kuressaare Gümnaasiumi Sihtasutuse kohta märkis aga arengu-majandusosakonna juhataja tunnustavalt, et senine lühiajaline kogemus on näidanud kooli iseseisva majandamise eeliseid. “Nende kogemust saame juba täna edukalt mujalgi kasutada,” leidis Treiel.
Laenata ei taheta
Aasta investeeringute plaani mahuks kavandab linn 5 miljonit krooni. Suurim osa investeeringutest -1,4 miljonit krooni – tahetakse suunata linnateatrile. Põhiosa haridusele mõeldud 850 tuhandest nähakse ette Kuressaare Põhikoolile ja Kuressaare Gümnaasiumi Sihtasutusele. Ülejäänuga kaetakse mitmete kommunikatsioonide ja osaliselt ka tänavate ning parklate ehitust, samuti jätkatakse linna tänavavalgustuse rekonstrueerimistöid. Treieli andmeil ei kavatse linn tänavu laenu võta. “Linn on suutnud laenu osaliselt ümber struktureerida ja laenuintressi alandada, seetõttu pole laenu võtmiseks sel aastal vajadust,” tähendas ta.
Lisamiljoneid tõotavad linnale edaspidi tuua kaks kauaoodatud projekti – uute vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine ja linnuse vallikraavide rekonstrueerimis- tööd. Tegemist on taas rahvusvaheliste projektidega, mis toovad linnale täiendavalt juurde 50 miljonit krooni.
REET TRUUVÄÄRT pressiesindaja

Maadlustreener Ants Nisu pooldab raskejõustikumaja säilitamist

0

Linnavalitsuse plaan teha raskejõustikumaja müügist teenitud rahaga spordikoolis remont ja viia raskejõustiklased Rohu tänavale on Eesti koondisega Kuressaares treeninglaagris viibinud Ants Nisu (fotol) sõnul maadlejatele ja tõstjatele vastuvõtmatu. Maadlustreener ei näe Rohu tänavas pakutavates ruumides tingimusi raskejõustikuga tegelemiseks. “Esiteks on see saal maadlejate jaoks madal ja väike,” tähendas Nisu, kelle hinnangul ei ole selles madalas toas võimalik maadlusega tegelda. “Me peaks püüdma tingimusi parandada, mitte hullemaks teha.”
Linnavalitsuse arengu- ja majandusosakonna juhataja Urmas Treiel ütles Meie Maale, et linnavalitsuse eesmärk on just tingimusi parandada, kuid konkreetset projekti ei ole veel tehtud. Ta tunnistas, et asja on arutatud, kuid esialgu tutvutakse veel olukorraga. “Vaatame, missugused on raskejõustiku võimalused ja vajadused,” märkis Treiel, kelle sõnul on võimalik, et tuleval teisipäeval tuleb raskejõustikumajaga seonduv linnavalitsuses arutlusele.
Ants Nisu möönis, et treeningtingimused raskejõustikumajas ei ole küll sellised nagu sportlasele vaja, kuid väike saal on alati rahvast täis. “Oleks vaja leida remondiks raha, sest inimesed tahavad siin trenni teha,” märkis Nisu, kelle sõnul on raskejõustikumaja eelised selle lähedus pargile ja staadionile, kus on võimalik läbi viia jooksutreeninguid. “Mujal on see võimatu, sest kui viiakse üle spordikooli, on ümber vaid kivi.”
Nisu ei usu, et raskejõustikumaja sulgemisega ja alade üleviimisega spordikooli raskejõustik Saaremaal välja sureb, küll aga näeb ta huvi vähenemist.
ALVER KIVI

Linnavalitsus jaotas kultuuriraha

0

Kõige suuremat toetust – 90000 krooni – saavad linnavalitsuse pressiesindaja REET TRUUVÄÄRTi sõnul suvemuusika kontserdid. Ooperifestivalile eraldati 60000 ja II jazzifestivalile 10000 krooni. Kultuurikeskus sai mitmesuguste ürituste korraldamiseks kokku 62590 krooni, millest kõige enam, 35000 krooni, kulub VI kammermuusikapäevadele, jaaniõhtu läbiviimiseks eraldab linn 10000 krooni, Jää-jämmile läks 4000, suvine lasteüritus Segasummasuvila saab 2000 krooni, projekt rahvakalendri pühade tähistamiseks saab 1000 krooni, laste solistide ja ansamblite kontserti toetatakse 1990 krooniga. Aprilli lõpul toimuvat Vallikraavi Veerallit, mille korraldab ametikool, toetatakse 3000 krooniga ning linna sünnipäeval peetavat kultuurilaata 3100 krooniga.
Tantsuklubi Revalia korraldatavat samba-karnevali toetab linn 8000 krooniga. Tegevustoetust sai ka naiskoor Piret – 4000 krooni. Põhjala Seltsi korraldatavat vanamuusikafestivali toetab linn 8000 krooniga. Rahvateater saab 4000 krooni, Saaremaa Kunstistuudio näitusi toetatakse 4000 ja Saaremaa Muusikahariduse Sihtasutust 4000 krooniga. Saaremaa turismitrükiste tarbeks läheb 9500 krooni, SÜM ja Saarepiiga Koolitus saavad kumbki 4000 krooni. Enamik väiksemaid tantsuringe ja koore saab linnalt tegevustoetust 1000 krooni ulatuses.
Toetussummad saab kätte järk-järgult, rahastamislepinguid hakkab linna kultuurinõunik Tarmo Berens sõlmima igas kvartalis toimuvate ürituste korraldajatega, ütles Truuväärt.
SVEA AAVIK

Kohus mõistis 14-aastase vargapoisi trellide taha

0

Märtsis 14. sünnipäeva tähistava Remy Sinimetsa varguste eest aastaks ajaks trellide taha mõistnud maakohtu kohtuniku Kristel Pedassaare kinnitusel ei mäleta ta Saaremaa viimase aja kohtupraktikast juhust, et nii noor mees oleks oma pattude eest reaalset vabadusekaotust kandma mõistetud.
“Kindlasti on seda varem juhtunud, kuid selge on, et nii noori ikka väga kergelt kinnipidamiskohta ei mõisteta,” tähendas Pedassaar. “Muidugi näevad kriminaalkoodeks ja kriminaalmenetluse koodeks ette ka tingimisi karistamist, kuid kõiki asjaolusid arvestades ei pidanud kohus võimalikuks enam tema suhtes kohaldada muud karistust kui vabadusekaotust.”
Maakohtu esimees Pedassaar ütles, et kui Sinimetsa üle sügisel kohut peeti, oli poisi hingel vargusepisoode rohkem kui nüüd, kuid toona kohaldati tema noorust arvestades mõjutusvahendina Puiatu erikooli saatmist. Kuid enne veel, kui otsus jõustus ja jõuti vormistada paberid erikooli saatmiseks, asus noormees uuesti kuritegelikule teele.
Sinimets võeti taas kinni 19. oktoobril 1999 ja sellest ajast saadik istus ta Saare politsei arestimajas. Seetõttu arvatakse noormehe karistuse kandmise ajast maha üle nelja kuu. Maakohtu otsuse edasikaebamiseks on Sinimetsal aega tänaseni.
Sinimets sai üle Eesti tuntuks möödunud kevadel, mil tuli avalikuks, et poisi vargustest ja muudest pahategudest viimase piirini viidud kasuisa Viktor Studinski ta suvilas ketiga posti külge köitis. Remyl seisis ka toona varguste tõttu ees kohtuskäik ning kasuisa tahtis poissi viis päeva ketis hoida.
Kettipanek polnud aga seaduse ees õige käitumine ja Viktor Studinski mõisteti sügisel ebaseadusliku vabaduse võtmise eest tingimisi karistust kandma.
Noorukite kuritegevus on Saaremaal laialt levinud
Eelmise aasta jooksul oli kriminaalasjades Saaremaal kohtu all 129 inimest, neist 39 alaealist. Iga teise kuriteo pani eelmisel aastal toime alaealine saarlane.
Saare politsei uurija Helmut Sääsk (fotol), et alaealiste kuritegevus on Saaremaal väga laialt levinud, hõlmates kogu maakonna kuritegevusest poole. “Noorukite kuritegude üks omapära on see, et nemad enne ei jäta, kui vahele jäävad,” sõnas Sääsk. “Seetõttu nad tuleb aeg-ajalt “ära koristada”, sest muidu nad muudkui varastavad-varastavad-varastavad ja jäävadki varastama.”
Helmut Sääsk ütles, et nii noorte kurjategijate puhul on reaalne vangistus siiski kõige viimane variant, mida eriti tihti ei kohaldata. “See pole kunagi eesmärk omaette, kuid mõne puhul on vangipanek paratamatu käik. Muidu ei saa nad enam pidama ja tuleb puhtfüüsiliselt nende tegevust takistada,” ütles uurija.
Sääse sõnul on võimatu prognoosida, kas noortevangla mõjub noorele inimesele parandavalt või mõjuvad trellid hoopis kuritegelikku olemust soodustavalt. “Seda teab vaid kõige kõrgem taevas,” ütles ta. “See inimene saaks Nobeli preemia, kes paika paneks, mis neile vargapoistele õige on.”
Möödunud aasta jooksul mõistis Saare maakohus reaalset vanglakaristust kandma kümme inimest, ka tänavu ei ole Remy Sinimets esimene trellide taha saadetav inimene.
ANDRES SEPP

Kuressaare linnavalitsuse info

0

Eilsel Kuressaare Linnavalitsuse istungil otsustati lähtuvalt valitsuse 4. mai 1998. aasta määrusest Sõidusoodustuste kohta vabariigi ühistranspordis eraldada AS-le Neomobile jaanuari kuu pensionäride sõidusoodustuste eest linna bussides kokku 3745 krooni. Kümnele väga raskes majanduslikus olukorras perele otsustati eraldada erakorralist toetusraha summas 4050 krooni. Ühekordsed erakorralised toetused vahemikus 500-150 krooni makstakse vastavalt linna sotsiaaltoetuste komisjoni ettepanekule. Veel makstakse matusetoetust kahele linnakodanikule, kes korraldasid omaksteta surnute matmise.
Kahe kooli trasside avariiremondiks otsustati eraldada 32 660 krooni. Sellest 11 670 krooni läheb SÜG-i küttetrassi avarii likvideerimiseks ja 20 990 krooni Vanalinna Kooli veetorustiku lekke parandamiseks.
Uuendatake tegutsemislube
Linn juhid kinnitasid eile uue tegutsemisloa Saaremaa Tarbijate Ühistu majutusettevõttele Laura Kohtu t. 2, mis kehtib 28. veebruarini 2003. Väikebusside ja sõiduautode rentimisega võib tegelda AS Autopark Metra Aia t. 25 asuvas majandushoones äripäeviti kella 8-18. Kuni 1. detsembrini 2002 väljastatakse tegutsemisluba OÜ-le Seemo hammaste raviks ja profülaktikaks (tegevuslitsents nr. 4043). Hambaarsti vastuvõtu kohaks on Perearstikeskus Tallinna t. 23. Samal aadressil väljastati tegutsemisluba ka füüsilisest isikust ettevõtjale juuksur S. Randele. Kauplemisluba kinnitati füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE) M. Aedmale, kel on õigus kaubelda pakendatud toidukauba ja tubakatoodetega ning tegelda toitlustamisega vanalinnas Turu ja Kauba t. ristmiku kioskis. FIE L. Mändmaa sai aga õiguse kaubelda kasutatud riietega Pihtla tee 9 asuvas poes. Autokaupade müügiõigus kinnitati OÜ-le Remonde (esindaja L. Lust) asukohaga Kalevi põik 1. Autotarbeid saab siit osta tööpäevadel kella 9-18, laupäeviti kella 10-14.
Planeeritakse ja ehitatakse
Linnavalitsus kinnitas detailplaneeringute algatamised Papli t. 1 ja Tolli t. 19 kruntidele. Papli t. eravalduse puhul on tegemist kinnistu poolitamisega, Tolli tänavale tahetakse aga alustada väikese kultusehoone ehitamist. Uue hoone rajajaks on Uusapostelik Kirik Eestis.
Ehitusload anti linnavalitsuse hoone renoveerimistöödeks ja linnuse vallikraavide rekonstrueerimiseks vajaliku survetrassi ehitamiseks .
Maakorralduslikke küsimusi
Eilsel istungil anti nõusolek Pargi t. 16, 18, 20 ja 22 ärimaa-otstarbeliste kinnistuste liitmiseks. Endiselt jätkub maade ostueesõigusega erastamine. Sel istungil kinnitati Ravila t. 9 (1608 m2), Suve t. 9 (1327 m2) ja Põhja t. 37a garaaziühistu Ene (1244 m2) ostueesõigusega erastamine. Plaanimaterjali alusel nõustusti maa ostueesõigusega erastamisega järgmiste maavalduste osas: Pärna t. 7 (773 m2), M. Körberi t. 7 garaaziühistu Körberi 7 (487 m2), Saue t. 19 (491 m2) ja Talve t. 27 (1137 m2), kõik väikeelamumaa sihtotstarbel.
Maa tagastamine viiakse läbi Kuressaare tee 31 krundil (31 833 m2) kolmes võrdses mõttelises osas. Veel otsustas linnavalitsus taotleda riigilt tagasi lennuvälja ja Roomaassaare teed ümbritsevad ulatuslikud alad, mida kunagi tunti Roomassaare karjamaadena.
REET TRUUVÄÄRTpressiesindaja

Andres Lauk sõidab Egiptuse velotuurile

0

6.-14. märtsini toimuval rahvusvahelisse võistluskalendrisse kuuluval velotuuril loodab Andres Lauk tema enda sõnul tulemuse teha ja saada maailmakarika etapi punkte. “Vähemalt ühe etapi tahaks võita,” ei varja rattur püstitatud eesmärki.
Kuidas võidusõit tegelikult välja kujuneb, ei oska Lauk öelda. “Tean, et Egiptuses on hästi palav ja pooled etappidest on mägedes,” lausus ta, lisades, et põhjamaalase jaoks kulgeb võistlus, kus temperatuur tõuseb kuni 40 soojakraadini, küllaltki ekstreemsetes tingimustes. “Samuti pole veel teada, kes sõidavad.”
Andres Laugu lootusi Egiptuse velotuuri ja kogu hooaja õnnestumisele tõstis kordaläinud treeninglaager. Jalgrattur tõdes, et Hispaanias läks viimase peal. “Ei mäletagi enam niivõrd õnnestunud treeninglaagrit,” tunnistas Lauk, kelle sõnul oli kvaliteet väga hea. “Tavaliselt võtab ilm natuke ära, aga seekord õnnestus kõik ja kogu treeningprogramm sai sajaprotsendiliselt täidetud.”
Andres Laugu sõnul näitas kordaläinud treeninglaager, et tervis kestab samamoodi nagu varem ja jalad on head. “Kolme nädalaga ei treeni ennast küll päris vormi, aga vundament on loodud ja siit võib edasi minna,” selgitas rattur.
ALVER KIVI

VIIMASED UUDISED