9.8 C
Kuressaare
Pühapäev, 22. mai 2022
Avaleht Blogi Lehekülg 9260

Aivi Auga jätkab kergejõustikutreenerina

0

Saaremaa Spordikooli direktor Jaan Rooda ütles, et kindlasti on treeningtöö tõhustamise üks eesmärke neidude kergejõustikuvõistkonna tugevdamine, sest praegu on ta liiga nõrk.
Rooda hinnangul on treeneri ametist loobunud Õie Munka asendav Aivi Auga hea spetsialist. “Ta on meie spordikooli kasvandik, siin töötanud ja ennast tublisti täiendanud,” selgitas direktor. “Ma tahan, et ta ei töötaks mitte ainult kergejõustikutreenerina, vaid teeks ka tenniselastele üldkehalist ettevalmistust.”
Aasta treeneritööst eemal olnud Aivi Auga on kindel, et tüdrukute kergejõustikku on vaja Kuressaares arendada. “Ega ma ei oota massilist huvi,” märkis ta, lisades, et lastega, kes tahavad sporti teha, on ta valmis töötama.
Rooda sõnul valitakse vabadele kohtadele koostöös kehalise kasvatuse õpetajatega paremate eeldustega 5.-6. klasside tüdrukud. “Nooremaid võtame rohkem, vanemaid vähem,” märkis Rooda, lisades, et maksimaalselt kaasatakse 20 last. “Oma nägemuse peavad ütlema ka kergejõustiklased.”

Kohila raharöövlite kohus lükkus edasi

0

Järgmiseks istungiks 15. novembril saab kaitseta jäänud kohtualune endale advokaadi riigi poolt, ütles Rapla maakohtu kohtunik Lea Pavelson.
Keskkriminaalpolitsei süüdistab rahaveoautot juhtinud saarlasi Aadu Kuusksalu (45), Lembitu (40) ja Meelis Kitti (37) ning mandrimeest Romet Mõeki (29) grupiviisilises riisumises suures ulatuses. Senini on tagaotsitavad kaks vahetult röövi lavastamises osalenut – Aleksei Harkin ja Aleksei Tsurkan. Kurjategijad said saagiks üle kahe miljoni krooni, millest osa on politseil õnnestunud kätte saada. Süüdimõistmisel kohtus ähvardab mehi kuni kaheksa aasta pikkune vangistus.

Laps sai kurikuulsal ristmikul vigastada

0

Kolme last Kuressaare gümnaasiumisse tundidesse viinud naisterahvas sõitis eile hommikul kell 7.55 oma sõiduautoga Toyota Kaevu ja Talve tänava ristmikul ette peateel liikunud Volks-wagenile. Volkswagenilt saadud löögist paiskus Toyota otsa ka ristmikul ülesõitu oodanud sõiduautole

Metallikratid rüüstasid ööga sada mastivahet elektriliine

0

Saare kriminaalpolitsei juhtivinspektor Marko Mägi ütles, et viimase nädala jooksul Saaremaal toimunud ulatusliku elektriliinide rüüstamise faktide asjus on politsei algatanud mitu kriminaalasja ja käib aktiivne varaste otsimine.
“Täpsemalt ei saa praegu kommenteerida, sest see hakkaks segama uurimise käiku,” lausus Mägi. Tema sõnul on aga praeguseks kindel, et ühtegi meetrit varastatud elektriliine pole pakutud Saaremaal metalli kokkuostjaile.
Eesti Energia pressiesindaja Kaie Saar sõnas, et teisipäeva hommikul avastati üle Saaremaa kolmes kohas ulatuslikud elektriliinide vargused, mis olid toime pandud eelmise öö jooksul. Kurjategijad olid taas tegutsenud liinidel, mis varustavad üldjuhul vaid üksikuid tarbijaid ja vargus tuli avalikuks hommikul, kui pererahvas asjatult elektrimasinaid käitada üritas.
Ilmselt tehnikaga hästi varustatud ja elektriliinide paiknemisest hästi teavitatud vargad olid tegutsenud Leisi vallas Tika küla kandis, kus rüüstatud oli 35 elektriposti vahet liine kokku 4,7 kilomeetri ulatuses. Vargad jätsid oma tegevusega elektrita neli perekonda ja tekitasid Saarte elektrivõrkudele tekitasid üle 27 000 krooni kahju.
Üks perekond jäi elektrita, kui vargad võtsid maha 40 mastivahet ehk kokku 6,8 kilomeetrit elektriliini Lümanda vallas. Seal tekitati elektrivõrkudele kahju enam kui 109 000 krooni.
Samuti tegutsesid vargad Kihelkonna vallas Kiiras-saare küla kandis, kus traatideta jäeti ühte perekonda elektrivooluga varustanud 4,28-kilomeetrine lõik ehk 21 mastivahet ja tekitati sellega elektrivõrkudele üle 69 000 krooni kahju.
“See on üle mõistuse, mis toimub,” väljendas oma pahameelt Kihelkonna vallavanem Aivar Kallas. “Kui Laanet (prefekt – toim.) kolme päeva jooksul neid mehi kätte ei saa, peaks ta kusagile kraavi kaevama minema,” pahandas vallavanem, viidates, et pole ju niisama lihtne sellises koguses liine maha võtta, liinikratid peavad olema asjatundjad ja kasutama vastavaid mehhanisme.
Saare prefekt Kalle Laanet mõistab inimeste pahameelt, kuid ootab ka kodanike suuremat aktiivsust kurikaelte leidmisel. “Selle asemel, et pahased olla, võiksid inimesed ise aktiivsemalt politseid teavitada, kui nad kedagi liikumas näevad. Tegu pole ju mingite sügavate metsade, vaid transpordiga ligipääsetavate kohtadega. Aga kus on tegijaid, on ka nägijaid,” ütles prefekt.
Esimesed mastivahed vaid nädal tagasi traatidest tühjaks teinud kurjategijad on mõne päevaga tekitanud Saarte elektrivõrkudele juba sadadesse tuhandetesse kroonidesse ulatuva materiaalse kahju. “Vargad ise saavad metalli müües vaid mõnikümmend tuhat krooni kasu,” lisas Kaie Saar.

Muinsuskaitsja jahib Saaremaalt nõukogudeaegset sümboolikat

0

Muuseumi idee algataja Enn Voika ütles Meie Maale, et eksponaate on seitsme kuuga kogutud 10 000 ühikut. Põhiliselt on toodud rändpunalippe, vimpleid, karikaid, ordeneid, medaleid, aukirju.
“Nõukogude aeg jääb meist üha kaugemale, varsti lõpetavad juba algkoolilapsed, kes on pärast seda sündinud, viimane aeg on muuseumi jaoks asju kokku koguda,” selgitas Voika, kes nördimusega vaatas lõbustusasutuses Artek Lenini-nimelise kolhoosi rändpunalippu. “Seal suitsu sees peab see vastu kõige rohkem viis aastat, meie säilitaksime aastakümneid,” ütles Voika.
Saaremaalt jahib muinsuskaitsja veel Orissaare kolhoosi rändpunalippu, mis olevat kellegi tema tuttava juures hoiul.
“Saaremaa kultuuriema Ingla Leis annetas meie muuseumile Rahvaste Sõpruse ordeni, Lenini 100. sünniaasta juubelimedali ja lubas anda veel erinevaid aukirju,” sõnas Voika.
Üht-teist on andnud veel Urve Viskov Kuressaarest, Pallase pere Muhust, Arnuse pere Kaarmalt, Vahteri pere Pärsamalt, Evald Käesel Nasvalt ja veel mitmed teisedki. Vaja oleks kõiksuguseid riiklikke ja majanditesiseseid aukirju, karikaid, sportlikke autasusid.
Korraldajad plaanivad eraldi osana laiemalt eksponeerida kogu vaba aja üritustel välja antud meeneid, tuntud künnimeister Erika Rõõm Otepäält lubas linikuid teha, Valter Sakkos Jõgevamaalt teeb vitspunutisi, ka need pannakse ükskord sellesse osakonda välja.

Politseikroonika

0

Ööl vastu eilset kell 00.39 sai politsei teate, et Ida tn 51 ühes korteris juuakse juba nädal aega. Politsei kutsus korteris elava mehe korrale.
Eile kell 7.13 teatati politseile, et Karujärvel tegelevad mingid mehed röövpüügiga. Politsei teavitas sellest keskkonnainspektsiooni.
Kell 7.47 teavitati politseid Tallinna 27 juures juhtunud liiklusõnnetusest.
Eile sai politsei avalduse ka selle kohta, et Pihtla vallas Kõljala külas on akna kaudu sisse murtud ühte tallu ja varastatud kaks antiikset triikrauda ja kolm petrooleumilampi.

Lasteraamatute illustratsioonid Kuressaare lossis

0

Lossi keldrisaali üles seatud väljapanek pakub vaadata näiteid kahekümne kahe Eesti tunnustatuma lasteraamatute kujundaja kunstnikukäekirjast. Töid on eksponeeritud nii juba ilmunud kui ka veel ilmumata lasteraamatutest ja õpikutest.
Näituse avamisel viibinud kunstnik Ülle Meister tunnistas, et üks korralik lasteraamatuillustratsioon peab olema joonistatud laste maitset arvestades – suurte inimeste arvamus siin ei loe. “Eks lasteraamatute tegijad ole ka ise tsipake lapsemeelsed, muidu nad teeksid ju midagi tõsisemat,” nentis ta.
“Lastele kirjutamist ja joonistamist ei saa millegagi võrrelda, seda olen alati tahtnud teha. Minus on veel vist ikka tõesti üksjagu last: tihtipeale tunnen, et mul on täiskasvanute seltskonnas igav. Seal räägitakse rahast, autodest, spordist – mind need teemad üldse ei huvita,” rääkis lasteraamatute kirjutaja ja illustraator Henno Käo, kelle käe alt on tulnud hulgaliselt kujundusi teiste kirjutatud raamatutele-õpikutele ning 16 vaimukat ja humoorikat autoriraamatut. “Esimene omakirjutatud ja illustreeritud raamat ilmus mul 1985. aastal ja sellest saadik olen leidnud, et enda kirjutatud raamatuid kujundada on kõige parem,” sõnas Käo.
Nii lastele kui täiskasvanutele raamatuid kujundanud kunstnik Maarja Vannas-Raid tunnistas, et lasteraamatuid illustreerida on ka tema meelest üks ääretult tore töö. “Illustratsioonid on lasteraamatute puhul võrdselt olulised raamatu sõnalise osaga. Mida väiksem on laps, seda tähtsam on pilt,” tõdes kunstnik.
Kunstnik Ülle Meister juhtis tähelepanu ka näitusel esinevate kunstnike erinevale käekirjale: “Õige stiil kujuneb igal kunstnikul välja aja jooksul ja katse-eksimuse meetodil. Eesti lasteraamatute kujundajate puhul paistabki silma, et puudub ühtne koolkond – igaüks on omaette isiksus, teistest erinev ja heal tasemel.”
Eesti raamatu aasta raames korraldatud lasteraamatuillustratsioonide rändnäitus külastab kokku ühtteist Eesti linna, Saaremaa kunstipubliku jaoks on väljapanek avatud kuni 5. oktoobrini. “Loodan, et seda näitust jõuavad vaatama kõigi Saaremaa koolide lapsed. Seda enam, et üldhariduskoolide laste gruppidele ja rühma saatvale õpetajale on meie näituste külastamine endiselt tasuta,” ütles Saaremaa Muuseumi direktor Endel Püüa.

Kuressaare teater kutsub Mikk Mikiveri peanäitejuhiks

0

Esmaspäeval 63-aastaseks saanud Mikk Mikiver kinnitas, et selline pakkumine on talle tehtud, kuid keeldus eile teatamast oma otsust. Kultuuriministeeriumi kantsleri Margus Allikmaa väitel räägib ta täna Mikiveriga Kuressaare teatrisse asumise ja teatri tuleviku teemadel.
Kuressaare linnajuhid loodavad, et Mikiveri tööleasumine aitab lahendada kultuuriministeeriumi ja linnateatri vahelised rahastamisvaidlused. “Kantsler pidas seda positiivseks ja viitas, et sellisel juhul on põhjust linnateatri eelarvest ka uuesti rääkida,” ütles linnapea Jaanus Tamkivi Eesti ühe tuntuma teatrilavastaja Kuressaarega sidumist kommenteerides.
Hetkel on kultuuriministeeriumi järgmise aasta eelarveprojektis Kuressaare linnateatrile eraldatud erinevail andmeil 1,5-2 miljonit krooni. “See on küll alles ettepanek ja paber tuleb lõpuks ka eelarveks saada,” möönis linnapea. Ta tõdes, et teatri eelarve suurendamiseks on ilmselt vaja teatri järgmise aasta plaan ringi teha, millega tuleb aga kiirustada, kuna riigieelarve koostamine käib täie hooga.
Kultuuriministeerium ei ole seni heaks kiitnud teatri direktori Väino Uibo koostatud Kuressaare linnateatri järgmise hooaja plaani, mille alusel teater riigilt raha taotleb. “Selleks peab olema mingi kunstiline põhjendus, et mujalt raha ära võtta ja Kuressaare teatrile anda,” väitis Allikmaa. “Selleks, et Mikiverile Saaremaale raha kaasa anda, tuleks see teistelt teatritelt ära võtta.”
“Eks paista, mida Mikiver Saaremaal teha pakub. Kui läheb raha ümberjagamiseks, tuleb selle jaoks vastav komisjon koostada, kes otsustab teistelt teatritelt raha äravõtmise ja Kuressaare linnateatrile andmise,” ütles Allikmaa.

Tööstus tõstis piima hinda

0

Saaremaa Liha- ja Piimaühistu juhatuse esimees Paul Alas ei soovinud uusi hindu lähemalt kommenteerida, viidates, et kõikidele tootjatele on vastav informatsioon juba välja saadetud.
Viidates soodsale olukorrale eksportturgudel ja dollarikursi tõusule kergitasid 10-20 sendi võrra kilo kohta piima kokkuostuhindu 1. septembrist ka mandri piimatööstused. Rapla piimatööstus Lacto maksab BNS-i teatel kõrgemast sordist 2.80 krooni kilo, Põlva Piim 2.85 kroonini kilo pealt. Tulusndusühistu E-Piim tõstis kokkuostuhinda juba 1. augustil 2.75 kroonini kilolt.
Ühistu direktor Jaanus Murakase sõnul tuleb uus hinnatõus kindlasti, ilmselt 1. oktoobrist ning kolme krooni peale kilost.

Gustav Kutsar läheb Tartu Maarja koguduse õpetajaks

0

VIIMASED UUDISED