-2.5 C
Kuressaare
Laupäev, 22. jaanuar 2022
Avaleht Blogi Lehekülg 9253

Otsustati moodustada Saaremaa spordiliit

0

Pärast pikemat diskussiooni, poolt- ja vastuväiteid, võtsid maakonna spordiklubide esindajad vastu otsuse moodustada juba mitu aastat päevakorral olnud Saaremaa spordiliit. Enamus kohalolnutest ei pidanud oluliseks Saaremaa Spordinõukogu ettepanekut, et seltsi loomine on mõttekas siis, kui Kuressaare linnalt, Saaremaa Omavalitsuste Liidult ja maavalitsuselt saab aktsepti, et nad on nõus oma spordile jagatavat raha moodustatavale liidule eraldama.
Saaremaa Spordinõukogu esimees Toivo Alt ütles, et spordinõukogu teeb nüüd vastavatele instantsidele koosoleku otsuse teatavaks ja jääb ootama nende vastust.
Aldi sõnul annab optimismiks aluse esmaspäeval toimunud ümarlaud, kus arutati loodavale spordiliidule raha eraldamise võimalusi. “Just maavanem, linnapea ja omavalitsuste liidu juht soovitasid spordirahval kõigepealt omavahel asi selgeks teha,” märkis ta. “Eestis on vaid paar maakonda, kus ei ole moodustatud piirkondlikku spordiliitu ja üks nendest on Saaremaa.”
Lähinädalatel tutvuvad maakonna spordiklubide esindajad loodava spordiliidu põhikirja projektiga ja tehakse parandusettepanekuid. Asutamiskoosolek kutsutakse kokku 12. aprillil.ALVER KIVI

Kuressaare jahisadama faarvaater süvendatakse ekskavaatoriga

0

Kuressaare jahisadama faarvaatri käikulaskmiseks on vaja välja kaevata umbes saja meetri pikkune paekiviala, mis puuduliku projekti tõttu oli jahisadama laevatee süvendajale eelmise aasta kevadel tehtud tööde käigus üllatuseks.
Süvendustöid teostava AS MatCom projektijuht Toivo Vaik ütles Meie Maale, et kuna paas merepõhjas ei ole monoliitne, vaid kihiline, siis peaks olema võimalik teha tööd ekskavaatoriga. Vaik toonitas, et tehnika kasutamine on lõhkamistöödega võrreldes loodusesõbralikum ja ohutum.
Konkreetsetest tähtaegadest ei tahtnud Vaik rääkida, küll aga kinnitas ta, et suveks peab faarvaatri käiku saama. “Eeldan, et selle kuu lõpus, aga kõik sõltub sellest, millal saame ekskavaatori,” täheldas projektijuht. “Oleks võinud juba eile ära teha. Niipea, kui masin vabaneb, alustame Kuressaares.”
Faarvaatri süvendustööde linnavalitsusepoolne koordinaator, välissuhete spetsialist Karli Valt tunnistas Meie Maale, et vaatamata süvendajate optimismile on linna juhtkond suures mures ja suhtumine küllaltki skeptiline, sest eeskätt suruvad peale Mereinstituudi poolt antud tähtajad. “Nad on seisukohal, et enne kui tulevad kalamaimud, peab olema asi tehtud,” tõdes Valt, lisades, et kuna lausjääd pole sel talvel olnud, siis õnneks massilist kudemist ei tohiks tulla. “Enne, kui maimud liikuma hakkavad, peab olema asi tehtud. Kui süvendustööd jäävad hiljemaks, on olukord väga vilets.”
Toivo Vaik kalade kudemisaja lähenemises probleemi ei näe. “See ei tohiks eriti häirida,” märkis Vaik, kelle sõnul on ekskavaatoriga töötamine niivõrd lokaalne, et see ei hävita kalavarusid ja ei ole kudemisteedel ees. “Probleeme ei tohiks tekkida,” sõnas Vaik.
Faarvaatri süvendustööd ekskavaatoriga mahuvad eelarves ette nähtud 2 miljoni krooni piiridesse.
ALVER KIVI

Kihelkonna vald ostis lasteaia

0

Vallavalitsus ostis majaosa Hansapangalt võetud laenu abil Kuressaare elanikult Andy Kirsilt 380 000 krooni eest.
“Kuna lasteaed asus eravalduses, siis ei saanud vald selle remondiks riigilt raha nagu teised maakonna lasteaiad,” põhjendas lasteaia juhataja Ingrid Uustal ostutehingu vajalikkust. Praegu ehituslikult halvas olukorras oleva lasteaia rekonstrueerimiseks taotleb vald RIP-ilt 500 000 krooni.
Kihelkonna probleemid lasteaiaga algasid 1993. aastal, mil vald ei suutnud tänaseni hämaraks jäänud põhjustel osta Saare Kaluri kolhoosile kuulunud lasteaiahoonet. 30 000 krooni eest sai hoone omanikuks Andy Kirss, kellele vald hakkas maksma renti 5200 krooni kuus.
Valla poolt omandatud majaosas käib praegu lasteaias 21 last, 14 lapsega sõimerühm asub hoone osas, mis kuulub firmale Kihelkonna Vara. Lasteaia juhataja sõnul on firma valmis sõimerühma käes olevad kaks ruumi müüma vallale
70 000 krooni eest, kuid ostuplaane praegu päevakorras ei ole. Kahe ruumi kasutamise eest maksab vald Kihelkonna Varale enam kui tuhat krooni renti kvartalis.AIN LEMBER

Sõrve küüditamisohvreil on lootus lisatoetusele

0

Eesti Natsismiohvrite Ühingu Saaremaa organisatsioon on ligi aasta pidanud kirjavahetust Saksa riigi ametnikega lootuses lülitada ka Sõrve küüditamisohvrid nende inimeste ringi, kes peaksid uuest fondist Mälestus, Vastutus ja Tulevik saama kompensatsiooni viimases suures sõjas natside poolt põhjustatud kannatuste eest.
Eesti Natsismiohvrite Ühingu Saaremaa organisatsiooni juhatuse esimehe Leevi Hängi sõnul loodab ühing abi Valgevene fondilt Vastastikune Mõistmine ja Leppimine, kelle vahendusel sõrulased mitme aasta eest Saksamaalt ühekordset kompensatsiooni said. Meil on valgevenelastega head kontaktid, nende käsutuses on ka meie inimeste andmebaas, seetõttu loodame, et sealtkaudu on kompensatsiooni asja ajamine mõistlik, rääkis Häng.
Valgevenelased esindasid Eesti natsiohvrite ühingut ka läinud nädalal Londonis toimunud fondi Mälestus, Vastutus ja Tulevik järjekordsel kohtumisel. “Kokkusaamine jättis meie jaoks soodsa mulje. Saksa riigi esindajana fondi loomisel osalev Saksa riigiminister Otto Graf Lambsdorff viitas, et Balti riike tuleb kindlasti kompensatsiooni saajate hulgas arvestada,” vahendas Leevi Häng.
Järjekordne, tõenäoliselt viimane läbirääkimiste voor toimub 22. ja 23. aprillil Berliinis, kus peaks ka selguma, kas Sõrve natsiküüditamise ohvrid ikka jäävad kompensatsioonisaajate hulka ja kui suureks kujuneb väljamakstav toetussumma.
1944. aasta sügisel küüditasid sakslased Sõrvest Saksamaa ja Poola laagritesse ligi 3500 inimest, kellest kohapeal suri 250. Sõja lõppedes siirdus osa küüditatuist edasi välismaale, tagasi koju jõudis 2500 inimest. Küüditamisohvritest on tänaseks elus veel pisut üle 700 inimese.
10 miljardit natsismiohvritele
Läinud aasta alguses käivitusid Saksa suurtöösturite initsiatiivil läbirääkimised fondi moodustamiseks, millesse kogutud rahaga makstakse kompensatsiooni nn. ostarbeiteritele ehk idatöölistele, inimestele, kes viidi sõja ajal tööle Saksamaale või Saksamaa poolt okupeeritud aladele. Fondi nimega Mälestus, Vastutus ja Tulevik on töösturid tänaseks ühiselt kogunud 5 miljardit Saksa marka, sama palju paigutab sinna raha Saksa riik. Töösturid tahavad kogutud rahaga katta kompensatsioonid sunnitöölistele, samuti meditsiinieksperimentides kannatanuile, aga ka varalised, pangahoiuseid ja kindlustust puudutavad nõuded.
Kuna poole sajandi taguste kannatuste ohvrid on juba kõrges vanuses, soovib fond toetused välja maksta võimalikult kiiresti ja suure bürokraatliku asjaajamiseta.
Lahkhelide ja eriarvamuste tõttu erinevate huvigruppide vahel, keda võimalikud väljamaksed puudutavad, on fondi asutajatel tulnud mõistlike kokkulepeteni jõudmiseks pidada terve rida läbirääkimiste voore. Osapooled on vaielnud nii väljamaksete tingimuste kui fondi rahalise suuruse üle. Algselt 6 miljardi margane fond on eelkõige Iisraeli riigi ja mõjukate juudiorganisatsioonide survel kasvanud 10 miljardi marga suuruseks. Samas soovivad Saksa töösturid, et kompensatsiooni väljamaksmisega lõpetataks ka nende vastu enamasti Ameerika Ühendriikides algatatud kohtuasjad natsirezhiimi ohvrite poolt.
Veebruari alguses toimus Washingtonis fondi initsiatiivgrupi kohtumine, kus osalesid Saksa töösturite, Saksa, Iisraeli, Poola, Tshehhi, Valgevene, Ukraina ja Vene riigi esindajad, samuti juudiorganisatsioonid ja Ameerika kohtutes Saksa riigi ja ettevõtete vastu hagid esitanud natsismiohvrite advokaadid. Läbirääkimiste käigus jõuti kokkuleppele, et fondi väljamaksetest ei arvata maha natsiohvritele varem väljamakstud kompensatsioone. Samuti otsustati, et kogutud rahast umbes 1 miljard DEM-i suunatakse uude, Tuleviku Fondi, mis hakkab toetama praeguse ja tulevaste põlvkondade harimist inimõiguste ning vastastikuse üksteisemõistmise vallas.
MEHIS TULK

Mustjala vald sai eelarve

0

Haridusele kulub eelarvest 36 protsenti ehk üle 1,2 miljoni krooni, millest Mustjala põhikool saab umbes miljoni ja lastepäevakodu 208 000 krooni.
Väikesele omavalitsusele kohaselt on Mustjala valitsemiskulud suhteliselt suured – tervelt 26 protsenti eelarvest (899 000 krooni), mis on 1,2 protsenti rohkem kui mullu. Mustjala vallavolikogu esimehe Enno Aldi sõnul on kulude kasv seotud elukalliduse tõusuga. “Kuna meil hakkas kehtima uus palgasüsteem, siis ametnike palk isegi langes,” kinnitas Alt.
Kultuuri ja spordi tarvis näeb eelarve ette 9 protsenti kuludest. Kultuurimaja saab 122 000, raamatukogud 137 000 ja 25 000 krooni jääb spordile. Et Mustjala vallas puudub spordisaal, siis kulub spordieelarve suuresti naabervaldades treeningutel käivate sportlaste transpordikuludeks.
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne saavad eelarvest neli protseni, ligilähedaselt sama suur osa
(146 000 krooni) läheb mõni aasta tagasi asula biopuhasti ja kooli trasside ehitamiseks võetud laenu teenindamiseks.
Valla teed ja heakord saavad 220 000 ja üldplaneeringu koostamine 130 000 krooni.
Reservfondi jääb 57 000 krooni ehk kaks protsenti eelarvest.AIN LEMBER

Kosutati merelist vaimu

0

Külalislektor käsitles meremehe kasvatamist aegade jooksul kujunenud tavade ja rituaalide vaimus ning käitumiseks vajaliku etiketi väljakujunemist, mis tõstab laevaohvitseri ihaldusväärse ameti kandjaks. Paljude eluliste ja kogetud näidete varal selgitas ettekandja merearmastuse kujunemist. Ligi kahetunnist loengut kuulati suure huviga.
Järgmiseks ürituseks korraldab merekultuuri selts 25. märtsil väljasõidu Orissaarde, kus tutvutakse aleviku vaatamisväärsuste, merehariduse korralduse ja Maasilinna laevavraki konserveeritud säilmetega.
BRUNO PAO

Põllumehed hakkavad vara vastu võlgu kustutama

0

Põllumajandustootjatel avaneb võimalus võlgade tasaarveldamisele seoses Riigikogu maaelukomisjoni algatatud põllumajandusreformi seaduse muudatuse eelnõuga, mille kohaselt saaksid võlgades põllumajandustootjad anda oma vara maksuvõlgade katteks riigile. Lisaks tulumaksu, käibemaksu ja aktsiiside maksuvõla tasaarveldamisele näeb eelnõu ette ka võimaluse, et kohalik omavalitsus võib sellise vara omandada maamaksuvõla tasaarveldamisega.
Eelnõu kohaselt saaksid ühismajandite õigusjärglased tasaarveldamisega võimaluse kustutada enne 2000. aasta 1. jaanuari tekkinud maksuvõlad, mis on jäänud tasumata 2000. aasta 1. märtsiks. Eelnõu koostajate sõnul on tasaarveldamine otstarbekas seetõttu, et aidata omavalitsustel võõrandada põllumajandusettevõtetelt neile huvipakkuvaid sotsiaalobjekte, mille ostmiseks puudub valdadel raha.
Saaremaalt soovib tasaarveldust viis ühistut
Põllumajandusministee- riumi andmetel on Eestis 27 põllumajandusettevõtet, kes oleksid huvitatud vara üleandmisest ja maksuvõlgade tasaarveldamisest. Saare maavalitsuse majandusosakonna peaspetsialisti Vilma Rauniste läbi viidud küsitluse kohaselt leidub Saare maakonnas viis põllumajandustootjat, kes on võla katteks valmis loovutama tootmiseks mittevajalikku vara. Osa küsitletud võlgnikke ei olnud tasaarveldamisest huvitatud, osal aga puudus selleks vara.
Riigile enam kui pool miljonit krooni võlgneva Hellamaa PÜ pearaamatupidaja Riina Räime sõnul pooldab nende ettevõte maaelukomisjoni algatust täielikult. Hellamaa ühistus on koostatud ka tootmiseks mittevajalike objektide nimekiri: kontor-klubi hoone, alajaama hoone, maantee asfaltkate klubi juures, sigalakompleks, viilhall ja väetiseladu.
Kolm aastat tagasi, kui põllumehed samuti tasaarveldamise teel oma võlgadest lahti said, hinnati Hellamaa kontor-klubi väärtus 380 000 kroonile. Selle summaga oleks ühistu saanud oma tollased riigivõlad likvideeritud, kuid paraku läks teisiti. “Asi oli aetud juba rahandusministeeriumi tasemele, aga teadmata põhjusel jäi asi vormistamata,” rääkis Räim.
Maavalitsuse majandusoskonna peaspetsialisti Vilma Rauniste hinnangul ei tohiks varaga tasaarveldamine teisi tootjaid riivata, sest võlgnevust ei kustutata, vaid kompenseeritakse valla jaoks olulise varaga.
Vambo Kaal ei ole eelnõuga rahul
Maaelukomisjoni aseesimees Vambo Kaal ütles Meie Maale, et tema ja tõenäoliselt ka valitsus maaelukomisjoni algatatud seaduseelnõu praegusel kujul ei poolda. Maaelukomisjonis ülekaalu omavate opositsioonipoliitikute koostatud eelnõuga korratakse Kaalu sõnul kolm aastat tagasi läbi viidud võlgade kustutamist, mida normaalne riik reeglina ei tee. “Praegu töötame välja korrektsemat lahendust, mis on eelnõust erinev ning haakuks ülejäänud seadusandluse ja normaalse majandusmehhanismiga,” rääkis Kaal.
Kaalu hinnangul ei arvesta praegune eelnõu piisavalt riigi huvidega ja annab eelised võlglastele. “Praegu on nii, et kui omavalitsus ja tootja lepivad tasaarvelduse osas mingi vara suhtes kokku, pole riigil midagi öelda, kuigi võlg kuulub riigile.” Kaalu sõnul peaks riigile saama anda siiski ainult sellist vara, millest riik on huvitatud. Näiteks klubid või teed, mida on omavalitsustel tõeliselt vaja. Seadus peab välistama olukorra, kus vallavalitsus ja tootja võivad omavahelise sobingu tulemusena vähendada väärtusetu varaga tootja riigivõlgasid.
Tasaarvelduseks sobib ka mets
Ka näeb Vambo Kaal praeguses eelnõus riigivõlglastele eelisolukorra andmist, kuna vara saab üle anda vaid see, kellel on võlgnevusi. Kaalu sõnul tuleks luua mehhanism, mis lubaks omavalitsustele või riigile huvipakkuvat vara üle anda ka nendel tootjatel, kes ei ole riigile võlgu. Praegusele ostu-müügi variandile lisaks võiks Kaalu hinnangul luua muid osapooltele vastuvõetavaid vara üleandmise mooduseid.
Ka ei ole Kaalule vastuvõetav eelnõus võlgade tasaarveldamise tingimuseks seatud ühismajandi õigusjärglase staatus. Edukalt võiksid vara vastu võlgadest lahti saada ka teised tootjad. “Võiks olla nii, et kui kellelgi on maksuprobleemid, aga näiteks rohkesti metsa, siis annab ta osa metsa riigimetsaks ning saab võlad nullseisu,” rääkis Kaal.
Soovist võõrandada ühismajandi või tema õigusjärglase vara ostueesõigusega ning taotleda vara maksumuse ulatuses maksuvõlgade tasaarveldust on maaelukomisjonile teatanud 11 kohalikku omavalitsust. Saaremaalt on ainsana intitsiatiivi üles näidanud Leisi vald, kes soovib OÜ Pärsama Kütus töökojakompleksi (tööhõive parandamiseks) ja OÜ Koikla väetisehoidlat Mätjal kütuse ladustamiseks. Eelnõu kohaselt saab tasaarveldamise avaldusi esitada kuni 2000. aasta lõpuni.
AIN LEMBER

Kevadtöödeks madala aktsiisimääraga kütus

0

“Meil on põllumehed seni kasutanud kerget kütteõli, mis aga pole mõeldud diiselmootoritele ning mille kõikuv kvaliteet võib rikkuda mootoreid, ” ütles Ivari Padar. “Ka hüvitist on makstud tavaliselt alles aasta lõpus, mis hoiab hooajal käibevahendeid kinni, samuti ei pruukinud kompensatsioonisumma olla piisav.”
Alates 1997. aastast kompenseeriti põllutöödel ning kutselisel kalapüügil kasutatud mootorikütuse aktsiis riigieelarvest. Senine kord aga oli liialt keeruline ja töömahukas ning põhjustas riigile lisakulutusi.
“Lahendusena tahame lubada Eestis turule tulla nii-öelda põllumajanduskütusel, st. erimärgistatud diislikütusel, mida lubatakse kasutada põllumajandustöödel,” selgitas põllumajandusminister. Seaduseelnõu kohaselt võivad põllumehed ja kalurid tänavu alates 20. aprillist aastaringselt osta erimärgistatud diislikütust aktsiisimääraga 40 senti liiter. Erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäär on tavalisest tunduvalt madalam, moodustades viimasest vaid 10,4 – 13,1 %. Diislile madala aktsiisi kehtestamine annab põllumeestele umbes 2,5-kroonise soodustuse liitri kohta. Et põllumehed ei sõidaks maanteedel põllumajanduskütusega, hakkab kontrollima politsei ja maksuamet. “Häda sellele, kes seda kütust autosse paneb,” ütles Padar.
Diislikütuse erimärgistamiseks kasutatakse värvainet, praeguse kava kohaselt Rootsis samaks otstarbeks lisatavat rohelist värvainet. Kerge kütteõli märgistatakse kas keemilise aine furfuraali või punase värvainega.
Erimärgistatud diislikütust võivad osta vaid põllumajandustootjad põllupinna alusel ja kutselised kalurid kalapüügiloa alusel, kes sõlmivad müüjaga vastava ostulepingu.
“Loodan, et Riigikogu seda eelnõu võimalikult ruttu menetleb, et aprilli lõpus põllutöödel juba madalama aktsiisiga kütust saadaks kasutada,” ütles Ivari Padar.
Sarnased soodustused põllumajandustootjale ja kalurile on kehtestatud ka näiteks Soomes, Rootsis, Lätis, Taanis.
Põllumajandusministee- riumi juriidilise büroo peaspetsialisti Andrus Lepikovi sõnul võib pärast erimärgistatud kütuse käibessetulekut kasutada edasi ka kerget kütteõli. “Meil oli kaalumisel kütteõli traktorites kasutamise keelustamine,” ütles Lepikov Meie Maale. Erimärgistatud diislikütus on mõeldud vaid põllutöödele ja kutselistele kaluritele ning keelustamine oleks tee- ja metsatöödel kasutatavate traktorite omanikele tekitanud tõsise majandusliku põntsu, rääkis Lepikov.
Lepikov ütles, et seaduseelnõu väljatöötamise käigus toimunud vestlused kütusemüüjatega jätsid mulje, et nood erimärgistatud diisli arvelt oma kasumit suurendama ei hakka. “Ka seaduseelnõusse sai sisse kirjutatud hinnakujunduse mehhanism, et erimärgistatud kütuse väljamüügi hind peab olema aktsiisimaksu vahe võrra odavam.”AIN LEMBER

Politseikroonika

0

Esmaspäeval kell 15.46 helistati politseisse Orissaare kaubanduskeskusest, mille lillepoes tüütas inimesi purjus naisterahvas. Konstaabel tuvastas, et tüütu naine oli Muhu valla elanik Anne (sünd 1966), kellele määrati 230-kroonine trahv.
Korterist leiti mehe laip
Teisipäeval leiti Orissaare alevis ühest korterist meesterahva surnukeha. 1945. a sündinud kohaliku elaniku laibal vägivalla tunnused puudusid.
Kaarma kaupluse juures asuvast bussipeatusest viidi teisipäeval kainenema kohalik elanik Kusti (sünd 1980), kes oli purjuspäi maapinnale puhkama heitnud. Noormees peab trahviks maksma 460 krooni.
Mees lõhkus poe akna
Teisipäeva õhtul teatas turvafirma ESS töötaja politseile, et pidas kinni Kuressaares Uus 20 asuva kaupluse Madli akna lõhkunud mehe. Politsei viis kainerisse 1955. aastal sündinud kindla elukohata Arvedi. Kaupluse omanik kriminaalasja algatamist ei soovinud.
Mopeedilt varastati juppe
Eile hommikul kell 8.38 sai politsei teate selle kohta, et Kuressaares Kalevi tänaval on avaldaja garaazhist välja aetud mootorratas ja selle küljest detaile varastatud. Lukustamata garaazhist oli varas välja veeretanud mopeedi Delta, millelt näpatud süütepooli, karburaatori ja tagatule otsimisega asus tegelema politsei.

Mereakadeemia saab uue rektori

0

Teisipäeva hilisõhtul tuli teade, et Eesti Mereakadeemia rektor, Saaremaalt pärit Peeter Veegen on oma ametipostilt tagasi astunud.
Põhjuseks sai vastuolu õppenõukogu ja merendusringkondadega merehariduse tasuliseks muutmise küsimuses. “Veegeni püüe ühendada mereakadeemia sisuliselt Concordia Rahvusvahelise Ülikooliga leidis laialdast hukkamõistu, sest näiteks ühegi Saaremaa meremeheks püüdleva poisi vanemad ei suuda tasuda aastas ligi 45 000 krooni õppemaksu,” ütles Saaremaa Merekultuuri Seltsi esimees Bruno Pao.
Uueks rektoriks saab tõenäoliselt Saaremaa juurtega kaugsõidukapten Jüri Lember, kes töötab Eesti Mereakadeemias merendusprorektorina ja on Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu juhina esitatud kandideerima Eesti Ametiühingute Keskliidu juhatuse esimehe kohale.

VIIMASED UUDISED