1 C
Kuressaare
Laupäev, 29. jaanuar 2022
Avaleht Blogi Lehekülg 9253

Homme algab rahvaloendus

0

Et olla võrdseks partneriks maailma riikide peres, peab ka Eesti suutma läbi viia kogu maailmas aastakümnete vahetusel korraldatavaid rahvaloendusi. Rahvaloenduse küsimustik on koostatud Eesti riigi vajaduste ning ÜRO ja Euroopa Liidu soovituste kohaselt. Rahvaloendus võimaldab kindla ajamomendi seisuga – eeloleval loendusel on selleks kell 00.00 vastu 31. märtsi – saada andmed, mida riik ja tema institutsioonid vajavad inimkeskse rahvastiku-, majandus- ja sotsiaalpoliitika väljatöötamiseks, tööhõive olukorra hindamiseks ning paljude konkreetsete arenguprogrammide kavandamiseks. Rahvaloenduse andmestik on riigi püsiva väärtusega andmebaas. See näitab, kes me oleme täna.
Saare maakonnas alustavad homme hommikul elanike küsitlust 158 rahvaloendajat, kes kümne päeva jooksul perest peresse käies püüavad saada objektiivseid vastuseid loenduslehtedel esitatud küsimustele. Möödunud pühapäevast eilseni kestnud eelringkäigu ajal pidid kõigi maakonna elanike kodudesse jõudma voldikud nende küsimustega, mida loendaja oma eelseisva külaskäigu ajal esitab. See võimaldab paremini küsimustele vastamiseks valmistuda.
Kui loendaja pole teid senini külastanud, teieni pole selline küsimustik jõudnud ja te pole loendajaga saanud kohtumisaja suhtes kokku leppida, oleks vajalik, et pöörduksite oma asukohajärgsesse valda või maakonna rahvaloenduse keskusse (tel 39 651, 39 322). Viimases on valve kogu loenduse perioodil alates kella 8-st kuni kella 22-ni.
Loendajate töökoormus on loendusperioodil väga suur. Seetõttu palun kõiki saarlasi – säästke loendajate aega, olge kodus kokkulepitud ajal, pange loendaja külastuse ajaks kinni oma neljajalgsed koduvalvurid, et tagada loendajate turvalisus. Kui keegi ei soovi loendajaga kohtuda oma kodus, on võimalus kokku leppida muu kohtumispaik teie voldikul teatavakstehtud telefonil. Võite olla veendunud, et loendustöötajad tagavad teie antud andmete kaitstuse.
Rahvaloendus on kogu riiki hõlmav suurüritus, mille heale kordaminekule saab kaasa aidata iga elanik. Tehkem seda siis!ANDRUS LULLA maasekretär, maakonna rahvaloenduskomisjoni esimees

Lümanda koolijuht pettis välja õpetajate palgaraha

0

Lümanda Põhikooli raamatupidamisdokumentide järgi maksis kooli direktor Margus Maasik terve möödunud aasta vältel kunstiõpetuse õpetajale Anu Jamsile täispalka, kuigi naine töötas koolis kohakaasluse alusel. Nii õnnestus Maasikul kirjutada palgakuludesse pisut üle 50 000 krooni ehk ühe algklasside õpetaja aastapalga jagu raha tegelikkusest rohkem.
“Oleme valla tehtud juurdlusega selgeks saanud, et tegu oli kokkumänguga, kuid usun, et õpetaja sattus sellesse petuskeemi heausklikkuse tõttu,” lausus Lümanda vallavanem Jaanus Reede. Tema sõnul oli pettuse eestvedaja direktor, kuid ta ei osanud öelda, kas kaasosalised jagasid raha omavahel või läks kogu summa Maasikule.
“Kui revisjon oli kuritarvituse tuvastanud, ei jäänud direktoril muud üle, kui tunnistada viga, kuid oma kirjalikus seletuses ütles ta, et kogu asi juhtus tähelepanematusest,” ütles Reede.
Margus Maasik kinnitas, et ehkki asutuse juht vastutab asutuses toimuva eest, oli palgaraha ülemaksmine eksitus. “Ma ei ütleks, et selles loos on midagi tahtlikult tehtud, pigem juhtus andestamatu viga,” ütles Maasik. Tema sõnul on tekkinud kahju hüvitatud, kuid ta ei soovinud öelda, kes seda tegi.
Jaanus Reede sõnul ei ole viis aastat kooli juhtinud Maasiku põhjendus eksitusest ja tähelepanematusest tõsiseltvõetav, sest direktori ülesannete hulka koolis kuulus ka palgaarvestuse ning õpetajate antud tundide arvu igakuine jälgimine.
Kõrvale toimetatud raha moodustab ligi 140 õpilasega Lümanda Põhikooli õpetajate palgafondist kahekümnendiku. Pärast petuloo ilmsikstulekut esitas Maasik lahkumisavalduse ning direktori kohusetäitjaks nimetati õppealajuhataja Liia Raun. Anu Jams jätkab endiselt õpetajakohal, nüüd tema tööhõivele vastava palgaga.
Esmaspäeval laekus Lümanda valla pangakontole puuduolev summa, kuid Jaanus Reede ei osanud öelda, kas ülekande tegijaks oli Maasik. Vallavanema sõnul pole välistatud, et vald otsustab meest veel täiendavalt karistada.
Saare maavalitsuse kultuuri- ja haridusosakonna juhataja Raivo Peeters lausus, et temale teadaolevalt on see Saaremaal esimene juhtum, et kooli direktor on kooli raha omastanud.
“Tõeliselt kahetsusväärne lugu, sest Maasik oli enne rahaloo ilmsikstulekut juhtinud kooli korralikult,” sõnas Peeters. “Kaks aastat tagasi koolis tehtud kontroll ei tuvastanud mingeid rikkumisi ning seetõttu oli selline asi üllatus.” Ka direktori kohusetäitja Liia Raun märkis, et Maasiku ajal arenes Lümanda kool majanduslikus mõttes tugevasti edasi. “Tema ajal sisustati arvutiklass ja lõplikult valmis kooli oma sööklahoone.”
Pärast koolijuhi kohalt lahkumist võeti Margus Maasik tööle AS Läätsa tootmisjuhi asetäitjaks.AIN LEMBER ja OLIVER RAND

FC Kuressaare lennutab Küprosele

0

Lisaks põnevatele mängudele peaks saarlasi staadionile meelitama priske hooajaauhind, milleks on üheinimesereis Eesti koondisega 28. märtsil peetavale MM valikmängule Küprosel. Loosimisel osalevad kõik piletiostjad, kes iga kohtumise lõppedes panevad oma kontaktandmetega pileti spetsiaalsesse loosikasti. “Soovime fännidele anda erilise stiimuli, et nad käiksid igal oma meeskonna kodumängul,” selgitas FC Flora president Aivar Pohlak. “Püüame ka igal mängul pealtvaatajaid mõne auhinnaga rõõmustada,” lisas klubi president Priit Penu.
Kui eelmisel aastal tegutsesid FC Kuressaarele kaasaelajad omast entusiasmist, siis nüüd alustas klubi fännide registreerimist, et käivitada ametlik fännklubi. Penu sõnul saavad esimesed 16 jalgpallisõpra peagi pildiga liikmekaardi. “Püüame organiseeritud tegevuse abil suurendada fännidele pakutavate soodustuste taset,” märkis ta. “Näiteks saavad fännid soodsamalt igale kodumängule. Sõlmitud on ka kokkulepped FC Flora, Viljandi Tuleviku ja FC Valgaga, mille kohaselt pääsevad meie fännid nende meeskondade mängudele samuti soodsamalt.

Aprilli laupäevadel maksab prügi ladustamine Kudjapel poole vähem

0

Kevadiste koristustööde ajal aprillis pakub OÜ Prügimees Kuressaare linnavalitsuse rahalisel toel kuressaarlestele ka sel aastal soodsalt olmejäätmete ladustamist. 1., 8., 22. ja 29. aprillil saavad linnakodanikud Kudjapel kevadist prahti ja risu ära anda poole hinnaga – laupäeviti on ühe kuupmeetri prahi ladustamise hinnaks tavalise 26 krooni asemel 13 krooni.
Kuressaare linnapea Jaanus Tamkivi sõnul on linn kolmel eelnenud aastal suutnud elanike jürikuise prügi täielikult kinni maksta. Prügifirma andmeil kasutas prügi tasuta mahapaneku võimalust 1997. aastal 473 linlast, kelle risu maksis linn kinni 9870 krooniga. Järgmisel aastal tõusis prügitoojate arv 599 korrani ja see läks linnale maksma 15 748 krooni. 1999. aastal oli aprilli laupäevadel Kudjapel 618 prügitoojat, kelle prahi eest maksis linn 25 963 krooni.
Nagu arvud näitavad, on linlased soodsat võimalust igati aktiivselt ära kasutanud ja juba eelmisel aastal pidime eelarves kavandatud 20 000 krooni suurendama, märkis linnapea. Kuna linna eelarve on tänavu väga pingeline, nähakse aprillikuiseks aktsiooniks linna eelarves taas ette 20 000 krooni.
OÜ Prügimees juhataja Riivo Asuja ütles, et kaasaegses jäätmekäitluses valitseb reegel – igaüks peab enda tekitatud prahi kinni maksma. “Tasuta lõunate” aeg hakkab ka prügimajanduses otsa saama, märkis Asuja, viidates sellele, et linn ei suuda kogu aprillikuist prügi kinni maksta.
Linnavalitsus ja Prügimees leppisid eile kokku, et firma esitab igaks esmaspäevaks linnavalitsusele ülevaate elanike toodud prahi kogustest.

Atla sadama ehitajad hädas välissaarlastega

0

Tänavu jaanipäevaks valmima pidanud Atla jahisadama ehitamine on takerdunud Göteborgis elavate vendade Edvard ja Bernhard Kajupanga soovimatusele pisemalgi määral valla ja sadama ehitusega seotud investorite huve arvestada.
Hiljaaegu päevakorda kerkinud sadamaehituse on muutnud keeruliseks asjaolu, et vallale kuuluv sadamakoht jääb investorite plaanide elluviimiseks pisut väikeseks, naabruses asuvad Kajupangad keelduvad aga vajaminevat lisamaad andmast. Hiljuti toimunud läbirääkimistel lükkasid vennad otsustavalt tagasi ettepaneku anda oma maavaldustest sadama käsutusse 0,4 ha suu-rune maatükk. Maatüki eest pakutud asendusmaa või osalus sadamat haldama hakkavas firmas jättis Kajupangad ükskõikseks.
“Mis minu isa on muretsenud, seda ma ei taha ära müüa,” ütles telefoniusutluses Meie Maale Bernhard Kajupank (71). “Ma kahtlustan, kas sellest üldse midagi välja tuleb,” lisast ta, viidates looduskaitsjate vastuseisule Undva süvasadama ehitamisel. Saaremaa süvadama ehitusega seotud probleemidest on Kajupanga sõnul teinud saate ka Rootsi televisioon.
“Ma tahan, et see maa jääks eestlaste kätte, mitte et sinna ehitataks mingi aed ette ning rahvas ei saa randa,” sõnas 77-aastane Edvard Kajupank. “Pealegi on see meie üks kõige parematest kohtadest,” lisas ta. Vendadest vanim, Kihelkonna vallas elav Leonhard, on sadamaehitajate soovide suhtes mõistev, kuid ometi solidaarne Rootsis elavate vendadega.
Eesti riik on liiga teinud
Kajupankadega läbirääkimistel osalenud isikute sõnul kumab vendade keeldumisest läbi kibestumus Eesti maareformi pärast, mille alusel jäid nad ilma Vilsandi rahvuspargi koosseisu liidetud Soegi ninas asuvast maatükist. Rahvuspargi valdusesse läks ka Kajupankadele kuulunud Inna rahu, mille vendade kaupmehest isa Jaan ostis omal ajal hüljeste kaitsmiseks ruhnlaste ja teiste hülgeküttide eest.
<%1>“Nad on võtnud ära meie ilusa rannaääre Soegis ja tahavad nüüd ära võtta maad ka Atlas, muidugi pole me sellega nõus,” võrdsustas Edvard Kajupank riigipoolse sundvõõrandamise investorite pakkumisega. Rahvuspargi valdusse läinud maatüki asjus on vennad pöördunud juristide poole. “Meil pole tähtis, kellel on õigus, vaid mis on õigus,” põhjendas Edvard.
Sadam elavdab Atla küla elu
Lümanda vallavalitsuse arenguspetsialist Ain Rand ütles Meie Maale, et investorite plaani kohaselt tahetakse Atla lahe äärde ehitada jahisadam kuni kahe meetrise süvisega jahtide, kaatrite ja külameeste paatide vastuvõtuks. Lisaks tuleks sadama juurde väike majutuskoht, sadamapaviljonilt ja autoparkla.
Eelkõige on jahisadam mõeldud siseturistide vastuvõtuks ning vähetähtis pole maismaalt tulevatele turistidele puhkamisvõimaluste pakkumine. Ette on nähtud ujumiskoht, jalgrataste, vesirataste ja paatide laenutus. Vallavalitsuse huvi on, et jahisadama rajamisega remonditakse kilomeetrine sadamasse suunduv teelõik ning piirkonda tuuakse vesi ja elekter. Valla huvi on, et Lümanda kandi kunagine suurim küla hakkaks arenema, sõnas Rand.
Vendade Kajupankade vastuseisu tõttu on investorid praegu aja maha võtnud ning nihutanud ehitustööde alguse aprillikuust suve hakule. “Praegu jääb maa plaanide teostamiseks liiga väikseks ning investor ei taha oma raha sellistes tingimustes paigutada,” rääkis Rand, kelle sõnul läheb jahisadam plaanitud mahus maksma mitmeid miljoneid kroone.
Rand ütles, et juhul kui jahisadama projekt täies mahus ei realiseeru, on siiski küllalt tõenäoline, et valmis ehitatakse paadisild, korrastatakse sadamasse suunduv tee ning sadamakoht varustatakse vee ja elektriga.
Kajupangad ei usalda investoreid
End ausateks töömeesteks pidavate vendade Kajupankade sõnul ei ärata sadamaehitusega seotud ärimehed nendes usaldust. “Oleme ilmas palju ringi käinud ja tunneme sisetunde järgi ära, mis inimestega on tegemist,” sõnas Edvard, ilma et oleks oma tähelepanekuid täpsutanud.
Meie Maale teadaolevatel andmetel töötab osa investeerimisest huvitatud isikuid juhtivkohtadel Uudepanga süvasadama ehitamisega seotud Rootsi ehitusfirmas Scanska. Samas on investorid rõhutanud, et Scanskal ei ole Atla jahisadamaga siiski mingit sidet ning mehed tegutsevad eraviisiliselt.
Edvard Kajupanga sõnul võib nende perekonnal tekkida Atla maadega tulevikus oma ärihuvi, mida ta keeldus täpsustamast. “Miljonärideks me saada ei taha, aga muidugi peab kõik ökonoomiliselt kokku tulema,” ütles ta.
Edvardi sõnul tegelevad nad vennaga mõlemad hobi korras lillekasvatusega ning on selles valdkonnas saavutanud Rootsis üksjagu tuntust. Ilust lugupidava inimesena lubas Edvard, et neil on vennaga üht-teist plaanis, et Atla ümbrust kaunimaks muuta.
AIN LEMBER

Saarlastest kalurid nälgivad Aafrikas

0

Kalurite omaksed ootavad aga meestelt pikisilmi teateid ja ka rahaabi, sest elu tahab elamist ja arved maksmist. Ühe kaluri elukaaslast Kaidit ähvardas tema üürikorteri omanik hiljaaegu tasumata üüri tõttu välja tõsta. “Ma ei suuda üksinda kahte last kasvatada, üüri ja igasugu muid arveid maksta,” rääkis Kaidi. “Selle mõttega ta sinna läks, et raha teenida, kuid kui ta nüüd tagasi tuleb ja raha pole, siis pole midagi teha.”
Kaidi sõnul oli tal viimati elukaaslasega side mõne päeva eest, kuid seda kolmanda inimese vahendusel. “Ma ise ei olnud kodus ja temaga rääkis minu õde,” lausus Kaidi. Jaanuaris korraliku teenistuse lootuses Aafrikasse sõitnud mees ei osanud talle viimasel vestlusel tuleviku suhtes midagi lohutavat öelda.
Traalerid Miili ja Tanja lähetas Aafrikasse tallinlase Vassili Trofimovi firma AS Majak EVT, kes võttis Miili rendile Hansapanga liisingfirmalt Hansa Capital, Tanja aga Ühispangalt.
Ajakirjanduses ka mullu Prantsusmaal tabatud narkolaevaga Nemo seostatud Trofimov palkas Miilile meeskonna eelmise aasta suvel. “Laev oli küll rohkem rüsa moodi, aga võtsime vedu,” rääkis kalurite esindaja ajalehele Õhtuleht.
Laevarisust tegid mehed Nasval püügikõlbliku aluse, palka lubas Trofimov neile hakata maksma pärast seda, kui on püügi pealt juba mingit kasu saanud. Trofimov väitis meestele, et Aafrika vetes on tal juba traaler Tanja, mille meeskond pidavat krevetipüügiga head raha teenima.
Jaanuari keskel asusid mehed Miiliga teele ja esimene asi, mis nad Aafrikas nägid, oli reidil roostetav Tanja. Laeva meeskond ei olnud kordagi püügil käinud.
Õhtulehega rääkinud Miili meeskonna liikme sõnul on laevadel olemas küll litsents krevetipüügiks, kuid Trofimov olevat kohalikku tuttavat juba nii palju alt vedanud, et too ei taha püüki investeerida. “Kardab, et ühel ilusal päeval ilmub Vassili välja ja võtab kasumi, tema raha aga jääbki laeva alla kinni,” rääkis kalur
“Trofimovi kohalik tuttav on meile võlgu üht-teist andnud, kuid järjest sagedasemad on päevad, kui meil pole ei toitu ega magedat vett. Diislikütust pole nii palju, et saaksime iga päev laevale elektrit anda,” rääkis kalur, kelle hinnangul saab kohalikul ärimehel lähiajal võlgu andmisest kõrini ja võimud panevad laeva aresti alla.
Kalurid on püüdnud Trofimovit otsida, kuid see pole õnnestunud.
Laeva omanik ei taha vastutada
“Me teame küll meeskonna murest, aga meie ei puutu asjasse. Laev on rendile antud, las operaator vastutab meeste eest,” rääkis Õhtulehele Miili omaniku, Hansa Capitali töötaja Tarmo Rooteman. “Ka liisitud auto võib ju formaalselt olla mõne liisingfirma oma, kuid inimese alla ajanud liisitud auto juhi eest see firma ei vastuta.”
Samas on Hansa Capital saatnud Mauritaaniasse mitu faksi, milles imestatakse, miks meeskond koju ei tule.
“Faksiga ei saa nad ju meile diislit saata, millega me Tallinna sõidame,” nentisid kalurid. “Ja teiseks tahaks me ikka palga kätte saada ja krevette ka püüda. Töölepingus on kirjas, et püügiga teenitust jääb 24 protsenti meeskonnale. Sellepärast me ju siia Aafrikasse sõitsime.”
Iga meeskonnaliige on Õhtulehe andmeil kaotanud vähemalt 40 000 krooni palgaraha, rääkimata püügipreemiast.
ANDRES SEPP

Anti Liiv: minu erakiri lekitati meediasse

0

Äripäev Online

Soome hulgimüüjad kauplevad Staadioni hotellis

0

Ürituse organiseerinud Tukkuliike Markku Kokkonen OY müügijuht Olavi Ant ütles Meie Maale, et Staadioni hotellis oma kaupu eksponeerivate hulgimüügiladude pakutavaga tutvumiseks on planeeritud kohale tuua ligi sada põhjanaabrite ärimeest. Anti sõnul on kutsutud tõsised tegijad ja usaldusväärsed partnerid. “Meile on teada, kes ostab ja kes ei,” märkis müügijuht.
Messi, kus kuus hulgifirmat pakuvad kaupa kalapüügivahenditest pottide-pannideni, Anti sõnul saarlased külastada ei saa. “Selle asja eesmärk on teha raha, mitte korraldada näitust,” lausus müügijuht, lisades, et asjast tõsiselt huvitatule antakse kokkuleppel korraldajatega kellaaeg. “See eeldab aga, et kui tema peale aega kulutatakse, siis läheb ka ostuks. Saarlastel on vaevalt tuhandete toodete ostmiseks potentsiaali ja seepärast pole mõtet nendega vaeva näha.” Ant tunnistas, et messikulud on väga suured ja need tuleb tagasi teenida. “Ega siin heategevusega tegeleta,” tähendas ta, soovimata seejuures ürituse eelarvet avalikustada.
Saaremaa valikut messi korraldamiseks põhjendas Ant omanäolise kohaga, kus paljud Soome ärimehed pole veel käinud. “Peab olema eksootiline moment, muidu on ostjaid raske messile kokku saada,” lausus müügijuht.ALVER KIVI

Professor Voldemar Kolga: mittetulundusorganisatsioone ootab Eestis töine tulevi

0

Meretagused väina taga

0

Kõik oli nii nagu kaks inimiga tagasi – enne näitemäng ja pärast tantsuõhtu takkaotsa.
Kuigi kahe ürituse (lavastus ja tants) vahele tekkis dekoratsioonide koristamise vajadusel pooletunnine paus, lahkusid etendust jälginud poolesajast inimesest ainult mõned eakamad.
Tantsuks mängis Tornimäe ansambel Hammasratas. Töötas puhvet, mille teenuseid kasutati tantsupausidel laudkonniti juttu puhudes.
Nagu kohalikud puhtsüdamlikult tunnistasid, polevat neil pärast möödunudkevadist “Kraavihallide” külalisetendust korralikku pidu olnudki. “Kraavihallidki” olnud Tornimäelt…UDO SUURTEE

VIIMASED UUDISED