19.5 C
Kuressaare
Teisipäev, 9. august 2022
Avaleht Blogi Lehekülg 9253

Politseikroonika

0

Esmaspäeval tehti politseile avaldus selle kohta, et Aia tänavalt ühest pesuköögist on varastatud kaks alumiiniumist piimanõu.
Sama päeva õhtul leiti Kaarma vallast ühest suvekodust 1942. aastal sündinud meesterahva vägivallatundemärkideta surnukeha. Surnukeha viidi Kuressaare haigla morgi.

Kuressaare Noorte Huvikeskuses oli lahtiste uste päev

0

Ürituse esimeses osas said kõik ringijuhid võimaluse ise reklaamida oma ringi töid ja tegemisi. Selleks olid väljas mitmed stendid ja näitlikud vahendid. Lapsed ja nende vanemad tutvusid vestluste käigus õpetajatega ja nende poolt õpetatavaga. Seejärel oli võimalus end registreerida huvipakkuvasse ringi.
Mõne ringi tööst saadi kohe osa võtta. Näiteks pakkus kokanduse ja kodunduse ring võimaluse igal külastajal enesele ise vahvel küpsetada. Seejärel võis end seinavaibale jäädvustada nööbi õmblemisega. Proovida sai õmblusmasinaga õmblemist ja lõpuks võis iga soovija enesele koju kaasa võtmiseks meisterdada sügisestest okstest ja lilledest kompositsiooni.
Vahepeal tutvustasid end liikumisrühmad, andes pooletunnise kontserdi. Esinesid india tantsu õpetaja Kersti Randmaa, Tiiu Haaviku võimlejad ja Ene Vahteri balleti- ja moderntantsutüdrukud. Etteaste kujunes väga meeleolukaks ja kaasakiskuvaks. Kõigile anti kohe kohapeal järeletegemise võimalus.
Lapsi, kes pärast kooli on üksi kodus, oodatakse Avatud Laste Keskusesse tööpäeviti kell 13-20. Selle aja jooksul saab väike inimene valvsa pilgu all ära teha oma järgmiseks päevaks ülesantud koolitükid ning seejärel mängida. Eesmärk on anda lastele võimalus kasulikult aega veeta ja seda tasuta. Lisaks saavad ka lapsevanemad olla rahulikult tööl, kui teavad, et lapsed ei hulgu sihitult tänavail, vaid on hoolitseva pilgu all.
Lahtiste uste päev lõppes ELO-kate poolt korraldatud diskoga, mis oli mõeldud õpilastele esimesest kuuenda klassini. Osavõtt oli oodatust tunduvalt aktiivsem ja kulminatsiooniks kujunes vabatahtlike tantsutüdrukute esinemine.
Kogu päevast osavõtjaile pakuti kommi ja kooki ning õhtu lõpuks olid väikesed diskotajad päris väsinud.

Kilu tuleb räimest rohkem

0

Eile tõi selle sügise esimese kala Veere sadamasse Hiiu Kaluri kontserni Dagomar laev Lavassaare, lastiks vaid poolteist tonni räime. Veere sadama järelevalvekapten Sulev Kallas ütles Meie Maale, et Lavassaare oli Hiiumaa otsast hakanud kala otsides tulema ja Tagalahte jõudes polnud rohkem kala noota jäänud. Päev varem oli kalatraaler Herry saanud veidi üle seitsme tonni räime, aga kui selle laeva mehed kuulsid, et kolleegidel läheb Lõu lahes paremini, läks ka Herry sinna.
OÜ Kaabeltau tegevjuht Mihkel Undrest jääb püügihooaja algusega rahule. VRHL-i külmhoones Mõntus külmutab Kaabeltau enamiku püütud kilust ja eile läks proovipartii ka mandrile, Liu külmhoonesse. Läätsale Undrest praegu kala ei müü, sest hinnas pole kokkulepet saavutatud. Kaabeltau alla 2.50 ühtegi kilo kala ära ei müü, Läätsa hind on praegu aga 2 krooni kilo.
Läätsa kalatööstuse juhataja Heiko Viks ütles, et kaks krooni jääb neil taksiks selle kuu lõpuni, oktoobrist, kui kala kvaliteet paraneb, tõstab Läätsa kala kokkuostu hinda. Viks ei sunni kedagi Läätsale kala müüma, turumajanduses otsitakse ikka võimalikult kõrge hinnaga ostjat ja võimalikult madala hinnaga müüjat, sõnas Viks.
Seni, kuni kala kvaliteet paraneb, varustavad Dago-mari laevad Läätsat tomatipreservide ja pasteedi toorkalaga, sprotti tehakse veel kevadisest külmutatud kalast.
Sulev Kallas arvas, et tänavu on lisaks kõrgele küttehinnale ka vähene püügilimiit põhjuseks, miks enamik kalalaevu pole veel püüki alustanud. “Merevesi on veel liiga soe, kala pehme ja odav, talve poole suurenevad püügikogused ja kala hinnad, mõttekam on piskut püügilimiiti veel hoida,” sõnas Kallas.
Kalatraaleri Solveig kapten Neeme Suurhans ütles, et teekond Lõu lahest Mõntu sadamasse kestab kolm tundi, seega kuus tundi ülesõitu. Õnneks pole neil kala turustamisega probleeme, sest need korraldab Undrest ja kalakogused pole ka nadid.
Mihkel Undrest ootab juba sel nädalal Ukrainast autosid, mis külmkala sealsetele kalatööstustele ära viivad hinnaga 3.70 kilo. Kala külmutamine maksab kroon kilost, väikese kulu võtab ka transport, kuid soovitud 2.50 saab Kaabeltau värske kala hinnaks igaljuhul.

Vaidlus kaubamärgi Atleet kasutamise üle on lahenduseta

0

Kuna Võru Juust süüdistas märtsis Saaremaa liha- ja piimatööstust juustusordi Saareatleet puhul kaubamärgi varguses, peab kaebuse osas otsuse tegema patendiameti apellatsioonikomisjon.
Saarlasi vaidluses esindava patendivoliniku Jüri Käosaare sõnul saabub teatud selgus tõenäoliselt pärast seda, kui Võru Juust on apellatsioonikomisjonile esitanud EMOR-ilt tellitud Atleedi kaubamärgi tuntuse turu-uuringu tulemused.
“Kui Võru Juust esitab uuringu tulemused, siis vaatab komisjon need läbi ning võib otsuses sellele tugineda,” ütles Käosaar. “See protsess võib võtta aega veel kuid.”
Saaremaa liha- ja piimatööstuse direktor Ahti Viilup ei soovinud võimalikku vaidluse lahendit kommenteerida, kuid ta oli nõus võrdlema olukorda E-Piima sooviga registreerida kaubamärgina populaarse laulu “Saaremaa valss” nimeline juustusort. “Kui Saaremaa Valsis sisaldub kohanimi, siis meie kaubamärgis kasutatav “atleet” ei ole seda,” märkis Viilup.
AS-i Võru Juust direktori Heiki Pensa hinnangul on Saaremaa liha- ja piimatööstus oma juustusordiga tarbijate hulgas populaarse Atleedi juustu nime varastanud. “Saaremaa juustutööstus ega ükski teine tootja ei tohi kasutada oma toodete nimetuses sõna “atleet” ilma Võru Juustu kirjaliku loata,” on Pensa öelnud.
Kaubamärk Atleet kuulub Võru Juustule aastast 1996. Sarnase nimega Saareatleeti hakkas Saaremaa Piimatööstus tootma 1998. aasta sügisel.

Jahisadam pakub krunte kinnisvaraärimeestele

0

Eile saatis AS Kuressaare Jahisadam kuuele-seitsmele kinnisvarabüroole kutsed osaleda tuleval teisipäeval jahisadamas toimuval Tori uue elamukvartali esitlusel.
“Siis peaks olema näha, milline on kinnisvarafirmade tegelik huvi kõnealuse piirkonna vastu,” ütles AS-i Kuressaare Jahisadam nõukogu esimees Jaanus Tamkivi.
Esitlusel näidatakse kinnisvaraärimeestele piirkonna detailplaneeringut ja tutvustatakse kruntide asukohta ning olukorda. Praegu ilma igasuguste kommunikatsioonideta tühermaa kruntide vastu on juba huvi tundnud üksikisikud nii Saaremaalt kui raja tagant. Ühtekokku 19 krundiks jagatud kahehektarise maa-ala arendamiseks on aga Tamkivi sõnul ilmselt otstarbekam kaasata partner mõne kinnisvarafirma näol. Krundid tuleb viia müügikõlblikku seisu, see tähendab eelnevalt teede ja vajalike kommunikatsioonide rajamist, et krundi ostja saaks reaalselt maja ehitusega alustada.
Elamukruntide väljaarendamise kõrval on AS Kuressaare Jahisadam teinud pakkumise ka Kuressaare Sanatooriumile Tori abaja äärse, uue sanatooriumi vastas asuva maatüki müügiks.
Jaanus Tamkivi tõdes, et Kuressaare Jahisadama jaoks on maade müük eluliselt tähtis, kuna sadama faarvaatri süvendamiseks on laen võetud, intressid jooksevad ja tahavad tagasimaksmist. Sadama enda tegevus nende kulude katteks tulu aga ei anna.
Viletsa käibe tõttu loobub ka seni Kuressaare jahisadamas rentnikuna tegutsenud AS Vesivärav sadama operaatorlepingust. Ettevõtte äriidee pole tulemusi andnud, kuna suvi oli ilmalt kehvapoolne ja jahisadam lõpetamata faarvaatri tõttu mere poolt kinni.
Tamkivi sõnul sadam siiski Vesivärava loobumise tõttu tühjaks ei jää, kuna seal tegutsemisest on huvitatud mitmed, ka kohalikud firmad. “Kui uus tegija Vesiväravaga sadamas kasutusel oleva inventari osas kokkuleppele jõuaks, võiks lepingu päevapealt lõpetada,” ütles Tamkivi, kelle kinnitusel Vesivärav jahisadamale võlgu ei jää.

Reedel autota

0

“Sel päeval võiksid linnaelanikud ja linna külalised loobuda autoga liiklemisest, käia rohkem jalgsi, kasutada jalgratast või autodest keskkonnasäästlikumat ühistransporti,” sõnas Kuressaare linnavalitsuse pressiesindaja Reet Truuväärt. Kaugemalt linna sõitvatel inimestel soovitatakse oma sõiduriist jätta kaugemale parklasse ning mitte parkida seda otse linna südamesse.
“Sellel päeval on kaks taotlust: esiteks tahetakse inimesed liikuma panna, et nad saaksid veidi rohkem füüsilist koormust, teiseks tahetakse vähendada kesklinna liiklustihedust,” osutas Truuväärt.
Linnaelanike ja -külaliste informeerimiseks seatakse Kuressaares nelja kohta üles plakatid autovaba päeva tutvustava tekstiga, samuti jagatakse rahvale ürituse flaiereid. Flaieri saavad aknale mälestuseks ka kõik sel päeval kesklinna piirkonda pargitud autod.
Terviselinna Kuressaare elanikele on see esmakordne katse loobuda autoga liiklemisest linnas, Euroopas tähistatakse 22. septembril autovaba päeva juba kolmandat korda. Teise Eesti linnana osaleb autovaba päeva propageerivas liikumises pealinn Tallinn, kus linlasi keelitatakse kasutama enam ühistransporti.

Keskraamatukogu sai mobiilse euroinfostendi

0

“Ehkki praeguseks töötavad euroinfopunktid juba kõigis maakondades, on selge, et EL-alast informatsiooni oleks vaja jagada veel laiemalt. Oleme vaadanud, et üheks selliseks infojagamise tugipunktiks võiksid olla maakondade suuremad raamatukogud,” põhjendas stendi paigaldamist keskraamatukogusse Riigikantselei Euroopa Liidu infosekretariaadi juhataja Mare Haab.
Valgustusega stendi ühele poole on ehitatud lahtrid eksponeeritavate trükiste tarvis, aluse teisele poolele saab üles seada näitusi. “Stend on konstrueeritud nii, et sellesse saab paigutada ka arvuti, niisiis annab stend väljundi ka elektroonilisele euroinfole,” osutas Haab.
Stendile kavatsetakse paigutada infovoldikuid ja broshüüre mitmel tasemel uudistajaile: kõrvuti põhjalikumate infokandjate ja loengumaterjalidega on olemas teavet andvad vahendid neile, kes euroliidust veel suurt midagi ei tea. Kõik stendile seatud materjalid on mõeldud nii kohapeal tutvumiseks kui koju kaasa võtmiseks.
“Ja kui keegi leiab, et tal on vaja infot mingil eriti spetsiifilisel alal, puudutagu see siis kalapüügikvoote või mida iganes, võib ta alati pöörduda otse Euromajja. Sellest stendist siin peaks saama üks lüli euroinfo jagajate vahelise koostöö ketist,” lisas Euromaja juhataja Kaie Rõõm-Laanet.
Et kapiks kokkupandav stend on ehitatud ratastele, on seda väga lihtne vajaduse korral mujale transportida. “Näiteks järgmisel aastal võiks korraldada projekti, mille raames käib infonurk kordamööda kõigis maakonna koolides,” sõnas Haab.
Rootsi valitsuse projekti “Balti aasta” raames saavad sarnase stendi kõik Eesti maakonnad. Saaremaa on kuues maakond, kus stend nüüdseks üles seatud on.

Volikogu andis võimu Torgu vallas naiste kätte

0

Volikogu esimehe kohale kandideeris kolm liiget, lisaks Anne Rannale senine vallavanem Arvi Heinmaa ja pärast Eldur Seegeli vallavanema kohusetäitjaks valimist asendusliikmena volikokku pääsenud Aivo Põlluäär.
8-liikmelisest Torgu volikogust oli eile kohal seitse, kes andsid Rannale neli ja Heinmaale kolm häält. Vallajuhina soovisid töötada ka Epp Petrov, Aaro Tõnisots ja Arvi Heinmaa, kellest Petrov volikogu ette ei ilmunudki.
Tiia Pulk, kellel pole Sõrvemaaga mingit sidet, sai neli toetushäält ja volikogu esimehe kohalt umbusaldusega lahkuma sunnitud Aaro Tõnisots kolme rahvaasemiku toetuse.
Seni Kuressaare gümnaasiumi kantselei juhatajana ja personalitöötajana leiba teeninud Tiia Pulk, kellel pensionieani veel neli aastat, oli Kihelkonna külanõukogu esimees aastatel 1975-1986 ja Kuressaare vallas esimehe ja vallavanemana ametis aastatel 1986-1997.
“Kui Sõrve oma mehed ei saa juhtimisega hakkama, otsustasin konkursil kandideerida ja nüüd hakkan bussiga Sõrves tööl käima,” ütles Pulk. “Alati ei pea töö kerge olema, võib ka raske olla ja kui kuidagi enam ei saa, siis kuidagi ikka saab.”
Oma nägemuses haldusreformist pakkus Tiia Pulk välja muistendi elluviimist, tõmmata Sõrve sääre kõige kitsamasse kohta kraav ja kuulutada end väikesaareks. Selle peale tegi tema konkurent Aaro Tõnisots märkuse, et see oleks võõra maa peal kaevamine (kitsaim koht asub Salme valla maadel).
Torgus, kus mõlemad valla juhid olid pärast eelmisi valimisi poissmehed (ainuke mõlema vallalise juhiga omavalitsus maakonnas), on nüüd juhtimine antud naiste kätte ja selleski on Torgu vald ainuke maakonnas.
Saaremaa omavalitsuste liidu büroo direktori Jüri Pärteli sõnul on varem Saaremaa omavalitsustes olnud kas naissoost vallavanem või volikogu esimees, kuid mõlemat korraga samas vallas ei ole olnud.
Pärteli hinnangul on selline areng Torgu vallas positiivne. “Kui mehed ei saanud Torgus hakkama, ei saagi loota kellegi teise kui naiste peale,” lausus ta.

Paadiehitaja kahtlustab naabreid puju külvamises oma kartulimaale

0

Firmas Saare Paat mehaanikuna töötav kuressaarla-ne Sulev Mägi avastas reedel Valjala vallas Turja külas asuva suvekodu kartulipõllule minnes, et 0,6 hektari suurune kartulipõld on kahtlast seemet täis külvatud. Nädal varem oli mees koos perega lõpetanud kartulite ülesvõtmise ja kavatses sel nädalavahetusel põllule sõnnikut laotada ning seejärel põllu ära künda.
Esmalt märkas Mägi põllul umbes kahemeetrise diameetriga ringi, mida kattis paks pruunikas seemnekiht. Veidi eemal oli samalaadne ring ja kolmandas kohas veel üks, kohati olid aga seemned lihtsalt laiali loobitud. Ühes ringis olid märgatavad ka inimese jalajäljed.
“See põld on ära rikutud umbes viieks aastaks,” ütles Sulev Mägi. “Võib-olla päästab asja see, et ma märkasin seemneid õigel ajal. Kui poleks märganud ja seemne mulla sisse kündnud, siis oleks olukord väga halb.”
Aastaid tagasi oli Sulev Mägil naabritega maade pärast tüliõun pureda, kuid kohus tunnistas Mägi maa täieõiguslikuks peremeheks. Nüüd närib mehe hinge kahtlus, et naabrid külvasid kartulimaale pujut kättemaksuks. Mägi arvates lootis külvaja, et ta künnab seemne mulla sisse ja järgmisel aastal ei ole vohama hakkava puju levikut enam kuidagi võimalik piirata.
Pühapäeval pöördus Sulev Mägi politsei poole ja palus korrakaitsjatel järele uurida, kes ja miks on sellise pahateoga hakkama saanud. “See ei tohiks väga raske olla, sest Turja külas on kokku neli ja pool talu,” lausus Mägi.
Umbrohu põllulekülvamise asjaolusid uuriva konstaabli Hillar Peegeli sõnul on ta vestelnud kahe Sulev Mägi naabriga. “Rääkisin naabrinaisega, kes ütles, et pole asjast kuulnud ega näinud,” sõnas Peegel.
Tema hinnangul oli põllule külvatud kuiva, viljast väljasõelutud pujuseemet, mitte aga lihtsalt pujutaimedest käega tõmmatud seemneid. “Naabrid ütlesid, et kõigi viljas on puju sees ja seda on ka viljast välja sõelutud,” lisas Peegel, kes ei välista, et pujuseeme võidi Sulev Mägi põllule tõepoolest kättemaksuks külvata.
Sellist kättemaksuliiki pole tema politseinikukarjääri jooksul varem ette tulnud. “Kui sellest teatati, ei uskunud ma algul kuidagi, et midagi sellist võib olla. Arvasin, et peremees ajab jama, kuid kohale minnes oli tõesti põld paksult pujuseemnega üle külvatud,” sõnas Peegel.
Sulev Mägi arvas, et ilmselt tuleb tal pöörduda taimekaitseasjatundjate poole ja uurida, milliseid mürke kasutades on võimalik pujust lahti saada. “Ära seda põllult korjata ei saa, sest need seemned on selleks liiga väikesed,” nentis Mägi.

Rentnik võitis kesklinna ärihoone enampakkumise

0

Suulisel enampakkumisel osales kaks eraisikut. Linnavalitsuse linnavaranõunik Margo Sooäär oli enampakkumise tulemusega rahul. Kinnisvaramehed pidasid hinda küll liiga kalliks, kuid ilmselt oli ta siis seal piiri peal, et ostja leidus, sõnas Sooäär, kelle andmeil töötab Tammsalu Tallinna 11 rentnikuna tegutsevas Kodulinna lokaalis.
Kui volikogu 28. septembril oksjoni tulemused kinnitab, on ostjal 20 päeva aega tasuda ostusumma, misjärel temaga sõlmitakse ostu-müügileping.
Läinud reedel selgus võitja ka Pikk 27 hoone ühe osa enampakkumisel. Parimaks pakkujaks osutus sama maja üks korteriomanik. Hoones on kolm korteriomanikest kaasomanikku. Sooäär tõdes, et seaduse järgi on neil võimalik kasutada eelisostuõigust ning tema andmeil soovibki üks Pikk 27 korteriomanikest seda rakendada. Kui osapooled kokku ei lepi, tuleb nende vahel korraldada uus pakkumine, sõnas Sooäär.

VIIMASED UUDISED