9.8 C
Kuressaare
Pühapäev, 22. mai 2022
Avaleht Blogi Lehekülg 9252

FC Kuressaare rajab kontori

0

Jalgpalliklubi FC Kuressaare rendib Talve tänaval asuva spordihoone NM Kinnisvara OÜ-lt seoses vajadusega tõsta jalgpalliklubi organisatoorset taset, mida täitnud klubid saavad osaleda erinevatel UEFA poolt korraldatavatel turniiridel.
FC Kuressaare president Priit Penu ütles, et hetkel Kuressaares jalgpalliklubi baseerumiseks küll paremat kohta ei ole. Ta põhjendas valikut asjaoluga, et spordihoone jääb klubi poolt rajatava spordibaasi kõrvale. “Sinna tuleb nii tava- kui kunstmuruga väljak,” märkis Penu, lisades, et juba praegu kasutatakse olemasolevaid võimalusi noorte treeninguteks.
Spordihoones, mille klubi plaanib tuleval aastal ära osta, on juba olemas ööbimiskohad, dushiruum, raskejõustikusaal ja lauatenniselauad.
“Sinna on võimalik rajada ka kontoriruumid, kuhu tuleval aastal palkame ühe töötaja,” lausus Penu, kelle sõnul on juba valmis projektlahendus majutuskohtade ehitamiseks hoone teisele korrusele. “Alla jääksid siis igasugused muud klubi tegevuseks vajalikud ruumid,” täpsustas Penu.
FC Kuressaare miinimumprogramm on saavutada õigus osaleda Eesti meistrivõistluste meistriliigas ja taotleda rahvusvaheline litsents, mis annab õiguse osaleda UEFA poolt korraldatavatel klubiturniiridel.
ALVER KIVI

Jahiasjatundja ennustab trofeedeküllast põdrajahti

0

“Põtrade toidubaas on tänu metsaraiele viimastel aastatel paranenud. Lankidel hakkab kasvama kase- ja haavavõsa, mis on aga põtradele hea toidubaas,” rääkis keskkonnaministeeriumi jahinduse peaspetsialist Kaarel Roht ja lisas, et sedavõrd vähem kahjustavad loomad kuusekoort ja männinoorendikke.
“On loota, et keskealised põdrapullid kannavad keskmisest paremaid sarvi, mis tähendab head trofeeaastat,” ütles Roht, kel juba esimeste jahipäevade järel on tulnud hinnata ühed pronkmedali väärilised sarved Hiiumaalt ja teised samaväärsed ootavad hindamist Pärnus.
Eestis võib tänavu lasta 2700 põtra, mullu oli kvoot 500 isendi võrra väiksem.
Saaremaal on Rohti sõnul tänavu soovituslik põtru küttida 80% loomade juurdekasvust ehk ligi 300 isendit, mis on sada looma enam kui läinud aastal.
Tõenäoliselt kogu lubatud põtrade hulka välja lasta ei õnnestu. “Alati jääb midagi laskmata, kvoot on siis õige, kui 5% jääb laskmata,” sõnas Roht.
Paremad põdrapiirkonnad asuvad Saare-, Lääne-, Hiiu-, Järva- ja Harjumaal. Roht tõdes, et Saaremaal elab kümnendik kogu Eesti põtradest. Sel kevadel loendati siin 900 isendit, Eestis kokku 9000. Rohti sõnul on Kihelkonna metskonna andmeil põtrade arvukus tõusnud, Kuressaare metskonna loendus näitab aga loomade arvu jäämist möödunud aastaga samale tasemele.
Erinevalt aastatetagusest ajast ei satu põdrad enam nii sageli inimestega kokku ega uita maanteede lähistel. Kaarel Roht seletas seda varasemate põdraloenduste ebatäpsuse ja loomade arvukuse olulise vähenemisega.
Kümmekond aastat tagasi loendati 10 000 põtra, tegelikult oli aga looduses 25 000 – 30 000 isendit, rääkis Roht.
Loomade arvukus tõi endaga kaasa põdrabuumi ja 1980 – ndatel aastatel oli hooaegu, kui aastas kütiti koguni 6000 isendit. Siis hakkas loomade arv vähenema ja näiteks 1997. aastal lubati jahimeestel küttida vaid 1400 põtra.
Praegu loendame 9000 isendit, mis on enam – vähem ka tegelikkusele vastav. Kui teda on vähem, siis ta asustab kõigepealt head elupaigad, see tähendab metsasügavused, ja inimestega looma teed enam nii tihti ei ristu, selgitas jahindusspetsialist.
MEHIS TULK

Muhulased külastasid Saaremaa hooldekodusid

0

Liiva hooldekodu juhataja Elle Otsa sõnul võeti reis mööda sügisvärvides Saaremaad ette selleks, et näha, kuidas elavad kolleegid teistes hooldeasutustes ja kuidas hoolealused oma eluga seal rahul on.
Esimene peatus tehti Pähklas, kus kolleegid üllatasid toreda vastuvõtuga. Sügava mulje jättis muhulastele Sõmera hooldekodu, kus perenaine Milvi Kundrats külalised lahkelt vastu võttis ja oma maja tegemisi tutvustas. Käidi ära ka psüühikahäiretega hoolealuste juures ja imetleti nende tegemisi ja kasvatajate vastupidamist nende õpetamisel. “Suisa suur ime, mis seal on ära tehtud,” sõnas Ots.
Seejärel tehti peatus Kihelkonna endise haigla ruumides asuvas hooldekodus, kus juhataja pakkus kolleegidele kõhutäiteks kohvi kõrvale suitsulesta ja ühises vestluses vahetati töökogemusi. Päev lõppes Karja hooldekodus, kus vanadega vesteldes saadi teada, et nad on oma eluga rahul. Hubane ja kodune oli selles 10 – kohalises ühiskodus.

Saarlane Tarmo Kõuts sai Eesti kaitseväe juhatajaks

0

Kontradmiral Tarmo Kõuts (46) soovib BNS-i teatel jätkata koostööd kaitseväe senise juhi kindralleitnant Johannes Kerdiga, keda ta näeb tulevikus maavägede juhina.
Kõuts ütles eile riigikogu ees esinedes, et peab kaitseväe juhatajana oma peamiseks ülesandeks meeskonnatöö organiseerimist kaitseväe sees ning koostöö arendamist kaitseministeeriu- miga ja riigikogu riigikaitsekomisjoniga.
“Loodan kasutada seda positiivset kogemust, mille omandasin piirivalves töötades viimase seitsme aasta jooksul. Just tugev meeskonnatöö ja koostöövalmidus Eesti sees ja rahvusvahelisel areenil aitas piirivalvel üle saada sügavast kriisist aastal 1993,” ütles Kõuts.
Teise tähtsa ülesandena nimetas Kõuts mobilisatsioonikava ja selle läbiviimise korraga seonduvat. “Ilma mobilisatsioonikavata ei ole võimalik moodustada sõjaväeüksusi,” ütles Kõuts. “Hetkel oleme välja suutnud õpetada umbes 25 000 meest, kuid neist sõjaväeüksusi moodustanud pole.”
Kõutsi kaitseväe juhiks kinnitamise poolt oli eile 76 Riigikogu liiget. Vastu oli kolm saadikut ning kaks jäi erapooletuks.
Tarmo Kõuts

Ruhnu sadam vajab 10 miljonit

0

Saarte Liinide direktor Ants Tammleht tutvustas eile sadamat külastanud teede- ja sideministeeriumi kantslerile Margus Leivole, Saarte Liinide nõukogu esimehele Riho Sõrmusele ja Saare maavanemale Jüri Saarele pisut enam kui aasta tagasi 6 miljoni krooni eest valminud uute rajatiste olukorda ning järgmisi ehitusplaane.
Tammlehe sõnul on sadamas vaja teha ehitustöid vähemalt 10 miljoni krooni eest, sellest enamik kulub läänemuuli pikendamisele. Kõige hädavajalikuma töö ärategemiseks on tulevaks aastaks tarvis riigilt välja kaubelda ligi miljon krooni.
“Et hoida sadamas sügavust vähemalt kaks ja pool meetrit, on vaja seda üle aasta süvendada,” rääkis Tammleht, kuid pidas selleks eraldi raha saamist riigilt ebareaalseks. Saarte Liinid ei taha aga tema sõnul oma raha Ruhnu saare sadamale kulutada, sest tegemist on ikkagi Eesti riigi ühe kaugeima punktiga, mille sadamaga kindlustamine on riigi mure.
Seni on Saarte Liinid sadamasse toonud ligi 60 000 krooni eest elektri- ja telefonikaableid, veetorustiku ja paigaldanud valgustusmasti.
Sadamaehitaja AS EMV parandas lõppenud suvel idapoolse muuli pikendust, mis oli peagi pärast paigaldamist eelmise aasta sügisel viltu vajunud. Päris siledaks seda siiski ei saadud, kuigi laine- ja liivatõkkena ta töötab.
Ants Tammlehe sõnul muulipikendus enam sügavamale ei vaju. Ehitusele tehtud eksperthinnangu põhjal tuleb sellele kaiotsale iluraviks puitkate peale teha.
Hetkel kuulub Ringsu sadam Saare maavalitsusele, kes soovib selle üle anda teede- ja sideministeeriumile, kellelt omakorda sadam läheks Saarte Liinide koosseisu. Praegu haldab AS Saarte Liinid Ruhnu sadamat maavalitsusega sõlmitud lepingu alusel.
SVEA AAVIK
Ruhnut tabas ootamatu turistide vool
Kui eelmistel suvedel on Ruhnu sattunud mõni üksik purjekas, siis tänavu suvel külastas saart 97 jahti.
Kokku registreeriti 11. aprillist kuni 31. augustini Ruhnu sadamas 175 jahti, kaatrit, laeva ja muud alust ning 1217 reisijat, kellest enamik olid turistid.
Ruhnu sadama järelevaataja Kaljo Randmaa põhjendab suurt külastatavust sellega, et nüüd on sadamas tuulevaikne kai, kus jahid saavad turvaliselt randuda.
Ent Ruhnu polnud külaliste vastuvõtuks valmis. Saarel ei ole ühtegi telkimis- ega lõkkeplatsi, kogu saare peale on ainult üks avalik välikäimla – koolimaja õuel.
“Telkimiste pärast oli meil pahandusigi,” ütles Randmaa. Kõige suuremad pahandajad olid valla töötajad, kes oleksid pidanud eelkõige seisma hea telkimiskohtade ettevalmistamise eest.
“Kuskil peavad ju inimesed ööbima,” möönis Randmaa. “Parem siis juba telkidega rannaliival kui metsa all, kus nad võivad lõketega kahju teha.” Randmaa oli kõige raskemas olukorras, sest temalt küsiti majutuskohta kõigepealt. Ka saare vähesed öömajapakkujad polnud selliseks turistide tulvaks valmis.
Kõige rohkem aluseid käis Ruhnus Eestist, järgnesid Soome ja Läti. Isegi USAst käis üks jaht ja üks kaater. Enim aluseid käis juulis.
Ehkki möödunud aastal süvendati Ruhnu sadam 3,10 m sügavuseks, oli selleks suveks sadam juba nii palju liiva täis kandunud, et sügavus on veel vaid 2 – 2,10 m. “Seetõttu ei pääsenud meile sisse suurema süvisega jahid,” tunnistas Randmaa.
Järgmiseks suveks plaanitakse tuua sadamasse teisaldatav majake, kus on tualett- ja dushiruumid ning saun.
MERIKE PITK
Maaleht

Arvutifirma meelitab odava püsiühendusega

0

Raadiovõrgu baasil rajab ABC Kompuuter korterelamusse vähemalt viit korterit ühendava kohtvõrgu. Viie kunde puhul kulub igal korteril pärast 999-kroonise liitumistasu maksmist kuus internetiühendusele 200 krooni.
“Kui majas juba püsiühendus sees on, siis tulevad teisedki lihtsamalt liituma,” ütles ABC Kompuutri tegevdirektor Egon Kaljulaid. Firma pakutava ühenduse kiirus on esialgu kuni 512 kilobitti sekundis, tulevikus kuni 2 megabitti. “Oleneb koormuse kasvust, ega me halba teenust ei taha pakkuda,” sõnas Kaljulaid.
Kõige odavamalt on seni Eestis olnud võimalik interneti püsiühendus endale osta 700-800 krooni eest kuus, millele lisandub umbes 1000-kroonine liitumistasu. Firma Levicom Broadbrand internetitoodete juht Toomas Talts on odavate püsiühenduste suhtes skeptiline. “Minge ja testige seda ühendust,” soovitas ta.
Talts ei pidanud tõenäoliseks, et püsiühendus edaspidi märkimisväärselt odavamaks muutub. “Täna opereeritakse juba suhteliselt lähedal omahinnale, kõik sõltub sellest, millised kvaliteedihinnangud on firma endale seadnud,” sõnas ta.
Konkureeriva arvutifirma Teetormaja tehnikajuht Olle Koert oma sissehelistajate pärast ei muretse. Me üritame kvaliteeti säilitada ja kuni on kliente, kes sellega rahul on, pole seda ka mõtet odavamalt pakkuda, sõnas Koert.
Ta möönis, et raadiovõrku lõpmatuseni arendada ei saa ja maksimaalselt saab sellesse mahutada kümme-viisteist kohtvõrku. Niigi on õhk Kuressaares juba paks nagu leiliruumis, sõnas Koert.
Nii Talts kui Koert tõdesid, et püsiühenduse massilist levikut takistab praegu andmesidekanalite piiratud läbilaskevõime. “Toru jämedus on teada, sinna saab taha teatava hulga kliente. Massilisusega saab hinda küll alandada, kuid siis kukub ka kvaliteet,” sõnas Toomas Talts. Ta lisas, et püsiühenduse hinna juures tuleb arvestada, milliseid piiranguid või garantiisid teenusemüüja pakub. Milline on kiirus, kas on piiranguid kasutusgeograafia osas, mitu arvutit saab ühenduse taha panna, kas teenusepakkujal on olemas varukanalid, loetles Talts.
Olle Koerti sõnul saaks püsiühenduste loomiseks kasutatavat raadiovõrku arendada kõrgematel sagedustel, kuid vastavad seadmed on praegu veel liialt kallid. Ta tõdes, et mingi tõuke püsiühenduste laiemaks levimiseks andis Eesti Telefoni pakutava ADSL tehnoloogia rakendamine (püsiühendus telefoniliini kaudu) ja lisas, et ilmselt hakkab ka kaabeltelefirma Starman oma võrgus peagi uusi teenuseid, sealhulgas internetiühendust pakkuma.

Laste õiguste kaitsjad külastasid Saaremaad

0

UNICEFi esindaja Eestis Toomas Palu ütles, et fondi suurt aastakoosolekut peetakse Eestis esimest korda ja kuna tavaliselt on konverentsi tegevus koondatud pealinnadesse ja suurtesse keskustesse, otsustati seekord külalistele näidata seda, mis toimub pealinnast kaugemal.
Aktiivsete Ida-Euroopa ja Balti riikidest pärit UNICEFi tegevliikmete grupi üks eesmärk oli tutvuda kohalike omavalitsuste ning sotsiaalsfääri ja haridusasutuste vahelise koostööga. Sel eesmärgil külastatigi päeva esimesel poolel Kuressaare linnavalitsust. “Meie Ida-Euroopa ja Baltimaades tegutsevad kolleegid on Eestis ja Kuressaares nähtu põhjal arvamusel, et siin on laste kaitseks jõutud juba väga palju ära teha,” lausus Palu.
Suurt huvi pakkus külalistele Kuressaare linnateatris üles seatud väljapanek UNICEFi postkaartidest, mida müüakse üle Eesti ning mille müügitulu läheb puudust kannatavate laste toetuseks. Ehkki sajast kaardist koosnev ekspositsioon moodustab vähem kui kümnendiku UNICEFi postkaartide tänavusest ja tuleva aasta kollektsioonist, annab see hea ülevaate kollektsiooni üldisest tasemest.
“UNICEFi kollektsiooni on aastate jooksul kogunenud väga paljude maailmakuulsate kunstnike tööd. Enamik töödest, millest tehakse postkaardikoopiad, on UNICEFile kingitud, mõnede postkaartide puhul on kunstnik lubanud oma tööst koopia teha ainult UNICEFil. Kunstnikud on nii teinud oma panuse puudust kannatavate laste heaks,” selgitas Palu.
Saaremaad külastanud UNICEFi töörühm jõudis oma visiidil käia tutvumas ka Kuressaare ja Saaremaa kultuuri- ning vaatamisväärsustega. Palu sõnul võtsid külalised siit kaasa kõige paremad muljed. “Kuressaare on väga puhas linn, inimesed on heas tujus ja rahulikud ning pealiskaudsust kohtab siin tunduvalt vähem kui mandril,” vahendas Palu.
Tallinnas peetav UNICEFi aastakonverents lõpeb 25. septembril.

Nimi “Saaremaa valss” võib kujuneda tüliõunaks

0

AS-i Kuressaare Sanatoorium juhatuse esimees Enn Rettau ütles, et sanatoorium Kuressaare asus end nimega “Saaremaa valss” reklaamima seetõttu, et peagi valmib samal firmal Kuressaares veel üks terviseasutus. Et mitte teha reklaami “uuele majale” ja “vanale majale”, nimetati senine maja “Saaremaa valsiks” ja varsti tööd alustavat reklaamitakse sanatooriumina “Meri”.
Enn Rettau lisas, et loogilisem on, et “Saaremaa valsi” nime kannab Saaremaal asuv ettevõte kui mandril toodetud juustusort. “Kindlasti teeme me taotluse ka patendiametile,” kinnitas Rettau.
Samas menetleb Eesti patendiamet praegu Järvamaa firma E-Piim taotlust registreerida “Saaremaa valss” kaubamärgina ning nimetada selle nimega enda toodetavat juustusorti.
Kuigi poetess Debora Vaarandi ja helilooja Raimond Valgre vennatütar on populaarse laulu “Saaremaa valss” nime kasutusõiguse müünud E-Piimale, ei lähe see patendiameti peadirektori Matti Pätsi hinnangul siiski läbi. “Taotlus on praegu ekspertiisis ja põhimõtteliselt ei ole otsus teada, kuid ma arvan, et otsus tuleb geograafiliste tähiste kaitse seaduse tõttu negatiivne,” lausus Päts. “Järvamaa ei ole Saaremaa.”
E-Piima plaan nimetada juust “Saaremaa valsiks” on vastuolus geograafilise tähise kaitse seadusega ka Saare maavalitsuse hinnangul, kes saatis juulis patendiametile vastava järelepärimise.
Matti Pätsi sõnul ei tohi kaubamärk tarbijaid kuidagimoodi eksitada kauba päritolu suhtes ja patendiamet püüab taolisi segadusi ära hoida. Samas ei takista Järvamaa firmat keegi, kui ta ostab juba mõne Saaremaa ettevõtte nimele registreeritud kaubamärgi kasutamise õiguse ja seejärel seda oma toodete turustamisel kasutab.
Päts ütles, et kui Kuressaare sanatoorium taotluse esitab, viib patendiamet enne lõpule E-Piima taotluse menetlemise ning alles seejärel asutakse saarlaste sooviavalduse juurde.
Lõplikku vastust tuleb kaubamärki registreerida soovival firmal patendiametilt oodata umbes aasta, lisas Matti Päts.

Kunstikoolil laupäevaklubi

0

Kunstikooli direktor Boris

Meistrid tulevad Tahulasse võitma

0

Taneli isa Arvo Leok ütles, et poisid tulevad kindlasti võitma, kuigi võivad tihedas konkurentsis vastastele ka alla jääda. “Ega see, et nad on maailma- ja Euroopa meistrid, tähenda, et igal pool võitma peab,” ütles Leok. Tema sõnul on varemgi Saaremaal võistelnud poisid vormis ja püüavad anda endast parima. “Krossid on kõik ühesugused ja allahindlust ei saa teha kusagil,” lisas ta.
Superkrossi korraldaja Rein Õue avaldas heameelt, et noored kuid nimekad motomehed saarlastele oma oskusi näitama tulevad. “Soomlaste ja meie teiste tippude kõrval on nemad kindlasti suurimad tähed,” märkis Õue.
Sel hooajal klassis 80cc tsiklite maailmameistriks tulnud Tanel Leoki ja neljanda koha saanud Aigar Leoki tee kõrgete tiitliteni on olnud okkaline. Eelmisel kevadel rängalt kukkunud Tanel Leokil eemaldati Tartu haiglas osa neerust. “Ma ei tundnud mingit pelgu, tahtsin vaid kiiremini sadulasse pääseda,” on tunnistanud Tanel, kes mõned kuud hiljem sai EM-il neljanda koha.
Kaks aastat tagasi murdis Aigar selgroolüli, operatsioonil Belgias paigati see metallplaadiga. Tänavust rangluumurdu ei pea noor kihutaja kõneväärseks.
Sel aastal on noortel krossiässadel ees veel kaks Saksamaa meistrivõistluste etappi ja Sõmerpalu staadioni kross. Tuleval aastal istuvad poisid 125 cm3 tsiklile.

VIIMASED UUDISED