-3.4 C
Kuressaare
Pühapäev, 23. jaanuar 2022
Avaleht Blogi Lehekülg 9222

Vallad on nõus neljasendise hinnatõusuga

0

Saaremaa omavalitsusjuhid ei ole nõus AS Neomobile kavatsusega tõsta bussipileti hinda 20 protsenti, küll aga soostuvad poole väiksema hinnatõusuga. Saaremaa Omavalitsuste Liidu volikogu esimehe Raimu Aardami sõnul on vallavanemad nõus liinikilomeetri hinna tõstmisega 36 sendilt 40 sendile ja seda tingimusel, et õpilastranspordi hind sel aastal ei tõuse. AS Neomobile taotleb liinikilomeetri hinna tõstmist 36 sendilt 45 sendile.
Aardami sõnul soostuksid vallavanemad liinikilomeetri hinna neljasendise tõstmisega arvestades üldist hinnatõusu ja pileti hinna taset mujal maakondades. Otsuse piletihinna tõstmise kohta langetab maavanem, kes käsitleb vallavanemate seisukohta soovitusena.AIN LEMBER

Saarte elektrivõrkude reformimine jätkub

0

SEV Ehitus on alates maikuust sakslaste energeetikahiiu Siemens AG tütarettevõtte AS Sie-mens Electroservices allüksus.
Endine Saarte Elektrivõrkude allesjäänud üksus läheb kahe nädala pärast veel omakorda pooleks, ühte jääb klienditeenindus ja müügipool, teise n.ö. võrgupool, ütles AS Saarte Elekter juhataja Jüri Tuisk. Eelmine struktuurimuutus praegu Saarte Elektri nime kandvas firmas oli aasta tagasi aprillikuus, kui 76 töötajaga SEV Ehitus emafirmast eraldati.
Läinud sügisel Eesti Energia korraldatud elektriseadmete hooldus- ja remonditööde tellimise riigihankekonkursi võitis sakslaste Siemens AG. 25. mail allkirjastatava hooldus- ja remondilepingu järgi võtab Siemens üle SEV-i ja Põhja-Eesti Elektrivõrkude ehitusettevõtte kõik töötajad, moodustades ühtse teenindusfirma AS Siemens Electroservices.
SEV Ehituse juhataja Harri Kukk on kindel, et tööd tuleb samamoodi teha kui ennegi. Põhja-Eesti ehitusfirma on viis korda Saaremaa omast suurem, aastane töö tellimus on 85 miljonit krooni, millest 16 miljonit tuleb Saaremaa meestel teha. “Kui teeme ainult hooldustöid ja hoiame elektriposte püsti, siis sakslaste arvestuste järgi tuleme sellega välja”, ütles Harri Kukk.
Investeeringutesse pole meestel erilist usku, sest Saaremaa elektritarbimuse võimsus on suvel vaid 17 megavatti ehk vähem kui Tallinnas mõne tehase alajaamas. Töömeeste poolt vaadates on Siemensi all jälle parem, sest 16 miljonit on kindel raha, parematele töömeestele garanteerib firma töö üle maailma. Juba on tehtud pakkumisi Gruusiasse võimsuslüliteid remontima. Kunagi Bulgaarias tehtud võimsuslüliteid sakslased ise ei tunnegi.
Tänu Jüri Tuisu välismaa-käikudele on Saaremaa liiniehitajatel käsitsitööd väga väheks jäänud. Kui mees peab punnitama hakkama nagu varem, on ta tehnoloogiliselt midagi valesti teinud, nentis Kukk. Kõik tehakse maas valmis ja tõstetakse siis püsti, varem tehti kõik tööd ära posti otsas.
“Kui siin oleks teistsugune muna eesotsas olnud, kes käib üksi väljamaal ja teisi kaasa ei võta, peaksime meeste rammuga siiamaani läbi ajama nagu veel mõneski Eesti paigas,” ütles Kukk. Ta lisas, et Tallinna lähedal pole alamad pärast ülemuse välissõitu kataloogigi näha saanud, Tuisk aga kutsus mehed kohe ninapidi asja kallale ja töö tegemine on viimasel ajal tunduvalt kergem.VELJO KUIVJÕGI

Saarlanna seljatas kogenud lastelaulumeistrid

0

Uute lastelaulude konkurss Saaremaa Laululind 2000 lisas eesti lastelaululoojate perre saarlasest helilooja Ülle Reinsoo, kel õnnestus oma lauluga “Saiategu” edestada selliseid lastelaulukorüfeesid nagu Hans Hindpere ja Raivo Kõrgemägi.
Laupäeval toimus Kuressaare Linnateatris konkursi Saaremaa Laululind 2000 finaal, kus tänavu ei võistelnud mitte Saaremaa laululapsed, vaid eesti heliloojate poolt konkureerima saadetud uued lastelaulud.
Eesti muusikapildis üliharuldaseks muutunud lastelaulude konkursi muutis saarlaste jaoks eriti eriliseks see, et võistluse võitis Lümanda lasteaia muusikaõpetaja ja harrastushelilooja Ülle Reinsoo kirjutatud laul “Saiategu” (sõnad Leelo Tungal), mis seljatas Eesti kogenuimate lastelaulukirjutajate Hans Hindpere ja Raivo Kõrgemäe loodud palad. Neljandaks tulnud laulu autor oli taas Ülle Reinsoo.
Reinsoo sõnul kirjutas ta Laululinnu võistluse tarbeks oma elu esimesed lastelaulud. “Lihtsalt paljud inimesed ütlesid mulle, et lastelaulude võistlus tuleb. Et sa oled ju täiskasvanutele laule kirjutanud, ju sa nüüd ka teed. Ma ei teagi, kas ma oleksin oma laule siis võistlema saatnud, kui konkurss oleks korraldatud näiteks Tallinnas,” tunnistas edukaimaks heliloojaks osutunud Reinsoo. “Mul on võidu üle ütlemata hea meel, aga ma ei arva endast kui heliloojast selle pärast sugugi rohkem kui varem,” jäi ta tagasihoidlikuks.
Ülle Reinsoo esitas konkursile 11 laulu, millest 6 pääsesid 27 parema laulu hulgas finaali. Saaremaa Laululinnu võistlusele esitati üldse 60 uut lastelaulu.TIIU TALVIST

TULETÕRJEKROONIKA

0

13. mail põlesid Saaremaal üheaegselt kaks sauna. Esimesest põlengust teatati kell kell 16.23 Pöide vallast, kus Veere külas oli süttinud suur puit-kiviehitis. Hoonel hävisid katus ja osaliselt vahelaed. Põhjus on selgitamisel.
Kell 16.31 sai päästeteenistus väljakutse Kihelkonna valda Neemi külla, kus oli süttinud laudaga kokkuehitatud hoone. Järelevalveta tulest süttinud ehitis hävis täielikult.
Linna servas põles kulu
13. mail kell 18.53 sai tuletõrje väljakutse Kuressaare Tuulte Roosi elamurajooni, kus lahtise tulega hooletust ümberkäimisest oli süttinud ca 200 m2 kadastikku ja kulu.
12. mail põles Kaarma vallas Haamse külas OÜ Saare Tallid läheduses 100 m2 ulatuses turbasõnnik. Põlengu põhjus on selgitamisel.
11. mail põles Kuressaares Aia tänaval Jomanda hulgilao hoovil prügihunnik. Põlengu põhjustas hooletus lahtise tulega.
Salme vallast Lahetaguse külast leiti 11. mail Vene päritolu 120 mm kahurimürsk, mille päästeteenistuse töötajad ohutusse kohta toimetasid.
9. mail leiti lõhkemoona Pihtla vallast Saue-Putla külast. Kaks RGD-tüüpi käsigranaati ja kuulipildujaketas toimetati ohutusse kohta.
Samal päeval käisid päästeteenistujad radioaktiivsust kontrollimas Valjala vallas Turja külas, kuid looduslikku fooni ületavat radiatsiooni ei täheldatud.
7. mail kell 18.31 kustutasid tuletõrjujad Kuressaares Garnisoni tn. 1 tühjas hoones vana kuzeti, mille ilmselt süütasid tulega mänginud lapsed.

Lühidalt

0

Eile saabus Veere sadamasse tänavu esimene jahtlaev, Der Kleine Geinich, mille kodusadam on Saksamaal Glückstadtis. Veere sadama järelevalvekapten Sulev Sepp ütles, et Rootsist tulnud kolme habemiku purjetajaga umbes pooletonnine jahtlaev seilab täna Haapsallu ja sealt edasi Tallinna. Sulev Sepp lisas, et viimastel aastatel ongi esimesed jahid Veerele jõudnud tavapäraselt mai keskpaigas. Eelmise hooaja jooksul külastas Veeret 43, üle-eelmisel aastal 53 jahti.
Lennuki vahetusliige kirub saare paadimeistreid
Ümbermaailmapurjeka Lennuk vahetusliige Jaanus Nõgisto nurises 13. mai Eesti Päevalehes aluse ehituskvaliteedi üle. “Ma ei taha ühtegi halba sõna öelda meie laeva kohta, sest usun, et terves Euroopas ei osata teha ümbermaailmasõiduks sobivat purjekat,” ütles Nõgisto. Saare Paadi tegevdirektori Peeter Laumi sõnul on Nõgisto avaldused vastutustundetud. Et võib tekkida mingeid pisiprobleeme oli kõigile, ka kaptenile, selge algusest peale, ütles Laum. “Olemasolevate sidevõimaluste piires oleme laevaga kontaktis olnud. Kui ikka mingi probleem tekib, siis peaks meeskond meiega ise ühendust võtma,” sõnas ta. Laumi sõnul pole tal õnnestunud veel Nõgistoga ühendust saada, kuid ta tahab küsida, et kui mõni Euroopa laevaehitaja Nõgisto kohtusse annab, siis kes võidab. “See on kindel meie võit,” arvas Laum.
Orissaare laadal jagus nii kaupa kui ostjaid
Laupäeval Orissaare keskuses toimunud laat tõi kokku uskumatult palju kaupa ja kauplejaid üle Eestimaa ning ka uudistajatest-ostjatest polnud puudust.
Kaugelt enne laada ametlikku algust olid Orissaare laadaplatsile kohale jõudnud kaubapakkujad oma paviljonid ja kaubaletid püsti pannud ja äri võis alata. Ja ega ostjaidki tulnud kaua oodata. Neid oli saabunud nii laadapaiga lähedalt kui kaugematest küladest. Pakutava kauba seas oli ülekaalus riidekaup ja jalanõud. Ja hinnadki võimaldasid ostjatel oma valikuid teha.
Hea minek oli Nasva Pagari värsketel küpsetistel, mis kadusid kastidest ülikiiresti nagu soojale saiale kohane. Maiustajatele olid mokkamööda mitut sorti välismaa (valgevene, vene, ukraina jt) kommid.
Rakverest tulnud roosikaupmehe istikud kuulusid ka minevama kauba hulka. Sellest andis tunnistust pidev ostjate järjekord. Kiire oli ka tomati- ning mitmete teiste taimede müüjatel. Ostjaid jagus ja taimekastid tühjenesid silmnähtavalt.
Oma kaubaga olid väljas nii lihtsama kui peenema puutöö meistrid. Nende viimaste seas olid pilkupüüdvamad orissaar-lase Herman Vesiaidi lakitud ja lihvitud järid ning riidenagid, mis mehe õnneks ka ostjaid leidsid. “Talvel ma neid tegin, nüüd suvel proovin maha müüa,” andis meister selgitusi.
Tema oli ka laada ainsa eluskauba kohale toonud, mis kohe ka läbi sai. Viis kilo värsket angerjat tegi õnnelikuks paksema rahakotiga naabervalla mehe. Hea minek oli ka värskel räimel ja muul kalal. Kevad ja värske kala on randlase jaoks eluaeg kokku kuulunud.
Orissaare kultuurimajast lasti laadaplatsile lõbusat muusikat, mille vahele kutsus Janne Hints külastama ka kohapealseid kauplusi, mida tõepoolest ka kuulda võeti. Muidugi töötas loterii ja ka hobune oli laste lõbustamiseks kohale toodud.
Kultuurimajas olid saadaval uued ja odavad kangad ja kardinad, mida müüdi nii kilode kui meetrite kaupa. Kokkuvõttes võiks lõpetada laadajutu ühe Orissaare proua lausega: “Lahked müüjad, palju kaupa, osta võib kõike, mida hing ihkab ja rahakott lubab.”

Mustjala tahab müüa Võhma koolimaja

0

Mustjala vallavõimud tegid Võhma koolihoone edasise saatuse küsimuses kannapöörde ning kavatsevad rendileandmise asemel selle maha müüa.
Võhma külavanem, Mustjala vallavolikogu liige Heimar Põld ütles Meie Maale, et kavatsus koolihoone maha müüa on täielik üllatus. Veel aprillis tegid volikogu ja vallavalitsus koolimaja küsimuses väljasõidu ning koos külaelanikega otsustati hoonet mitte müüa, vaid alustada ettevalmistusi rentniku leidmiseks, rääkis Põld.
Volikogu eelarve ja majanduskomisjoni esimehe Hugo Meri sõnul tulnuks koolimaja maha müüa juba ammu, sest vallal pole raha hoone kordategemiseks. “Koolimaja tuleb maha müüa kuni selle eest veel midagi saab, sest maja väärtus kahaneb iga päevaga,” ütles Meri. Hoone rendileandmist ei pea Meri mõttekaks, sest halvas seisukorra pinna eest saadav madal rent ei kata koolimaja amortiseerumisega kaasnevat hoone väärtuse langust.
Hoone tulevikku võib Meri sõnul seostada eelkõige kergemat sorti tööstuse või puhkebaasiga, mille väljaehitamiseks kuluks tema hinnangul vähemalt 1,5 miljonit krooni. Eelarve ja majanduskomisjoni esimees märkis, et endise koolimaja säilitamine küla ühistegevuse paigana ei tule kõne alla. Mustjala keskuses on kultuurimaja olemas ning pidada vähem kui tuhande elaniku kohta üleval kahte kultuurimaja on Meri sõnul luksus. “Üks peab kaduma,” sõnas ta.
Meri ütles, et koolimaja müümise vastu on vaid käputäis võhmalasi. “Kui need inimesed tahavad mängida nostalgiaga, siis peaksid nad kaabuga ringi käima ja raha korjama, aga keegi ju ei tegele sellega,” lausus Meri.
Ka ei pea Meri sõnul paika koolimaja müümise vastaliste väited, nagu oleks koolimaja vaja näiteks matuste korraldamiseks. “Jutt, et keegi tahab seal matuseid pidada, on jama, eelmisel aastal ei olnud seal ühtegi matust,” ütles Meri. Selle kohta, kas eelmisel aastal keegi 160 elanikuga Võhma külas ka suri, puuduvad Meril andmed.
Hugo Meri sõnul tuleb koolimajale leida omanik enne valdade liitmist, muidu hajub hoone müügist saadav raha suure valla peale ära ja Mustjala-kanti ei tule midagi.
Küsimusele, kui palju loodab vald koolimaja müügist saada, vastas Meri: “Ma oleksin väga tänulik, kui saaks pool miljonit.”
Heimar Põld ütles, et koolimaja ootamatu müükipaneku taga tundub olevat kellegi isiklik huvi. “Tundub, et on vaja kiiresti ära müüa, et saaks maja enne valdade liitmist kätte.”
Kaks aastat tagasi laste vähesuse tõttu tegevuse lõpetanud Võhma algkooli hoones on pärast kooli sulgemist tegutsema jäänud vaid kohalik raamatukogu, mis hõlmab majast suhtelisest väikese osa. Mustjala vallavolikogu esimees Enno Alt on Meie Maale öelnud, et Võhma rahvas on koolimaja müümise vastu, kuna kardab, et pärast seda pole neil enam kohta, kus pidada oma üritusi, pulmi ja matuseid. Kohaliku raamatukogu juhataja eestvedamisel tegelevad lapsed koolimajas spordi ja isetegevusega.
Volikogu eelarve- ja majanduskomisjoni ettepanekut panna Võhma koolihoone enampakkumisele arutavad Mustjala vallavolinikud täna.
AIN LEMBER

Politseikroonika

0

Eelmisel esmaspäeval kell 13 tulnud teate peale toimetas politsei purjus magaja kainestusmajja Kuressaare lossipargist. 1959. a. sündinud Jaani karistati rahatrahviga. Samal päeval märgati turvakaamera vahendusel magavat meest Kuressaare kultuurikeskuse ees. Kainenema toimetud Hubert (sünd 1962) peab samuti tasuma trahvi.
Kauplusest Raekelder viidi esmaspäeval kainerisse 1964. a sündinud purjus Siim, kes poes lõhkus ja laamendas. Teisipäeval uinus Kuressaare kaubamaja taga purjus Väinu (sünd 1946), kes toimetati kainestusmajja.
Purjus autojuht rammis aeda
Kolmapäeval sõitis alkoholijoobes Ranno (1968) vastu Kapteni Kõrtsi aeda. Mees toimetati politseisse ja talle määrati rahatrahv.
Kolmapäeval kell 06.11 teatati Vallimaa tänavalt politseisse, et ukse taga lõhub purjus meesterahvas. Patrull toimetas lõhkuja kainenemisele.
Neljapäeval kell 12.20 sai politsei teate vargusest Saaremaa kaubamajas. T-särgi varastanud Kalmer (1982) peab tasuma rahatrahvi.
Kell 14.29 teatati vargusest kaupluses Tooma, kus peeti kinni 1992. a sündinud Aleksander. Mees oli varastanud paki kartulikrõpse
Roolijoodik tegi avarii
Neljapäeval kell 15.44 teatati politseile liiklusõnnetusest, kuid ei öeldud õnnetuse toimumise kohta. Politseinikud tegid telefoninumbri järgi kindlaks helistaja elukoha ning avarii toimumise koha ja toimetasid koostöös päästeteenistusega Kuressaare haiglasse 1967. a sündinud purjus Jaanuse.
Neljapäeval teatas konstaabel politsei korrapidajale, et Salme kaupluse ees on tema korraldust eiranud ja füüsilist vastupanu osutanud Salme valla elanik Galvin (1961). Läätsalt tabatud mehele määrati karistuseks haldusarest.
Laupäeval kell 01.30 märkas politsei korrapidaja turvakaamerast, et Raekoja taga tarvitavad noored alkoholi. Prefektuuri toimetati Raul (1984) Maris (1979) ja Airis (1982). Noorte purjutajatega tegeleb noorsoopolitsei.
Politseinikud hukkasid jäneseid himustanud koera
Laupäeval kell 10.00 sai politsei väljakutse Nasva külla, kus naabrite koer üritas ühe maja hoovil pererahva jäneseid murda. Koer hukati samas hoovis ning koera omanik on kutsutud politseisse aru andma.
Kell 11.05 teatati politseile magavast purjus noormehest Mereranna tee ääres. Prefektuuri toimetatud Eiko (1982) anti vanematele üle.
Pühapäeval teatati politseile, et Pöide vallast ühelt karjamaalt on varastatud alumiiniumist jootmisvann. Vargad on politseile teada.

Saare pered tunnistati terveks ja tugevaks

0

“Peame veel mõtisklema, mida rahaga teha, sest see tuli natuke ootamatult, ega me ei arvanud, et võidame. Aga eks mõned asjad lähevad kiiremini, kui nad muidu oleks läinud,” arvas pereema Kadrian Saar-Jakovlev. Tema sõnul vajab tõsisemat remonti Kihelkonnal asuv uus kodu.
Pereisa Tormise arvates ei saa ääremaal elavad botaanikud ja ajaloolased kunagi piisavalt makstud, seega kulub preemiasumma marjaks ära.
Suurest linnast sai Tormis Jakovlevi sõnul kunagi ära tuldud just selleks, et oleks rohkem aega koos perega olla. Nüüdseks on Vilsandil juba peaaegu viis aastat elatud. “Mulle sobib selline emaks ja naiseks olemine rohkem kui karjääri tegemine,” ütles botaanikuks õppinud Kadrian.
Pere on kevadeks taas suurele saarele kolinud. “Talvel elasime Vilsandil ja emps õpetas meid,” selgitas pere vanim laps, 11-aastane Juula. Kolmanda klassi tüdruk, kümneaastane Mari leidis, et mõlemas kohas on ühtviisi tore elada. Kaheksasel Otil jääb peagi seljataha esimene kooliaasta. Pesamuna Krõõt saab varsti kahe-aastaseks.
Lustliku meelelaadiga ja võõrastegagi seltsiv neljajalgne pereliige Väike My on nelja-aastane. Suvel askeldavad nad kõik Mihkli talumuuseumis, sest pereisa Tormis peab Saaremaa Muuseumi filiaali juhataja ametit. Ees seisab tuuliku muretsemine talumuuseumisse, sestap on Tormisel palve kõigile tuulikupakkujaile: Saaremaa muuseum ootab pakkumisi – töökorras meh- hanismidega saaremaist tuulikut. Et talumuuseumi elulaadi pisut elavdada, plaanib Tormis Vilsandilt oma hobused tallu tuua.
Helle Timm Salme vallast, kelle peres on kuus last, leidis, et nende talus kiirendaks toetusesumma ehitustööde kulgu. Vaja oleks ka võsalõikajat, lastele arvutit ja klaverit, sest kolm tütart õpivad muusikakoolis. Nii riigi ameteid pidades kui talu tööd tehes napib aga Hellel ja Reinul rahast veel enam aega. Seepärast ei jõua pere ka võidusumma pidulikule kätteandmise tseremooniale 21. mail Tallinna Lillepaviljonis, kus osaleb proua Helle Meri. Sinna oodatakse üle Eesti 25 peret.
Hansapanga, Arno Tali Sihtkapitali ning sotsiaalministeeriumi koostööna välja kuulutatud lasterikaste perede toetuskonkursi komisjon valis 25 edukamat eesti suurperet välja 8. mail.
SVEA AAVIK

Kuressaarest saadetakse sõdureile väärtraamatuid

0

Postimehe aktsiooniga ühinenud linnavalitsuse üleskutse peale on kuressaarlased toonud üle 200 raamatu. Linna infosekretäri Liana Kaasiku sõnul on eriti palju kingitud nii eesti kui maailma kirjandusklassikasse kuuluvate autorite raamatuid. “Kihelkonnalt saadeti meile näiteks omaaegne Varamu sari, mis autorite valikult on väga soliidne,” märkis Kaasik.
Kolmapäevaks linnavalitsuse infolauda kogunenud 244 raamatu hulgas leidus välis-eesti meistreid nagu Bernhard Kangro, August Mälk, samuti on annetuste hulgas Jack Londoni, Remarque

Saaremaal on vähe jahimeesteks tahtjaid

0

Saarte Jahimeeste Seltsi esimees Jaan Mägi ütles Meie Maale, et mõned aastad tagasi tegi noorjahimehe eksami ära 50-60 inimest, aga nüüd paneb raha puudusasja paika. “Eesti riik tahab jahimeeste pealt kõvasti teenida”, arvas Mägi, “sest püss maksab 7000 krooni, korralik optiline seade samapalju, kõiksugused load relva soetamiseks veel 2500. Paljudel potentsiaalsetel jahimeestel sellist raha pole.”
Enne eilset oli Saare maakonnas 953 jahimeest, neist 77 on atesteerimata, nende jahipileti kehtivus lõpeb selle aasta 1. juunist. Maakonnas on kokku 25 rendijahipiirkonda, mida rendib 23 jahirentnikku. Saarte Jahimeeste Seltsi kuulumine pole kohustuslik, sinna kuulub 23 jahiseltsist 17.
Küttida võib see jahimeeste armee sel jahihooajal 217 põtra, 147 hirve (reservis veel 77), metskitsed ja kitsetalled on limiidivaba, vaid sokud on limiidi all. Sellest aastast on ka metssigade küttimine limiidivaba. Jahiseltsid peavad aga iga kuu esitama keskkonnateenistusele aruande, et oleks ülevaade kütitud loomade arvust. Iga jahimehe jaoks peaks meie metsades 1-2 suurulukit küttimiseks olema, iseasi, kas see ka majanduslikult ära tasub. Röövlinde ja -loomi peavad jahimehed küttima kohustuslikus korras.VELJO KUIVJÕGI

VIIMASED UUDISED