-3.4 C
Kuressaare
Pühapäev, 23. jaanuar 2022
Avaleht Blogi Lehekülg 9220

Kuressaare jahisadama laevatee süvendamine ikka küsimärgi all

0

Vaatamata korduvatele lubadustele pole AS Matcom suutnud lõpule viia Kuressaare jahisadama sissesõidukanali süvendamist. Läinud aastal ootamatult faarvaatril avastatud paemassiiv takistas süvendustööde lõpetamist ja firma lükkas sajameetrise paelõigu lõhkumise selleks kevadeks. Kokkulepete järgi pidanuks süvendamine olema lõpetatud 15. maiks, kuid siiani pole töödega isegi alustatud.
AS Kuressaare Jahisadam nõukogu esimees Jaanus Tamkivi selgitas, et esialgu oli probleem ootamatu paelõhkumise jaoks raha leidmisega, nüüd on rahastamine lahendatud, aga tõrge on tekkinud süvendaja kohalesaamisel. Tegemist on Peterburist pärit vene meeskonnaga, kel aga tähtaegadest kinnipidamisega tõsiseid raskusi, vahendas Tamkivi. Praegu on süvendaja Miiduranna sadamas remondis, peale mida pidi ta tulema siia ja selle nädala lõpus tööd alustama, rääkis ta.
Samas pole veel lõplikku kinnitust, et süvendaja ikkagi Kuressaarde tuleb, tunnistas Tamkivi. Kinnitamata andmetel siirdub süvendaja Miidurannalt hoopiski Põhjamere piirkonda, mis tähendab, et sel hooajal võib jahisadama sissesõidutee hoopiski süvendamata jääda.
“Kui niisugune informatsioon siiski tuleb, siis läheb mõne mehe suhtes lugu pahaks,” ütles Tamkivi, viidates, et süvendustööde teostaja AS Matcom on Kuressare Jahisadama ühe omaniku AS-i Pärnu Sadam tütarettevõte. “Loodan siiski, et juuni alguseks on asi korras,” ütles Tamkivi.
AS Pärnu Sadam juhatuse esimees Peeter Volkov märkis, et aktsionärina on Pärnu Sadam kahtlemata huvitatud jahisadama kiiremast käivitamisest. Samas viitas ta, et faarvaatri süvendamise lõpuleviimine ja sadama avamine külalisjahtidele ei taga Kuressaare Jahisadamale antud laenude tagasimaksmist. “Selge on, et sadama opereerimisest ettevõtte laene tagasi ei maksa. See saab tulla ikkagi kinnisvaraärist,” sõnas Volkov.
Lähinädalatel kuulutabki AS Kuressaare Jahisadam välja pakkumise sadama kõrval asuva kahehektarise maatüki müügiks. “On kaks võimalust. Kas müüa kiiresti ja odavamalt või krunti väärindada ja saada sellest kõrgemat hinda. Konkurss peab näitama, milline on huvi ja millist hinda ollakse nõus maa eest maksma,” rääkis Peeter Volkov. Nii Volkov kui Tamkivi kinnitasid, et lisaks sadamas praegu operaatorina tegutseva Pärnu Sadama kontrolli all oleva AS-i Vesivärav kõrval on krundi vastu huvi tundnud ka mitmed Eesti kinnisvaraarendajad.
MEHIS TULK

Tohtrid tasakaalustavad kõikumalöönud tööjaotuse

0

26. aprillil saatsid perearstid Kuressaare haigla nõukogule kirjaliku pöördumise, milles osutati kahe arstkonna vahel tekkinud vastuoludele ja toodi esile vajadus probleemid lahendada ning kõikumalöönud tööjaotsus tasakaalustada.
Perearstide töökoormus on selle aasta esimestel kuudel järsult kasvanud, kuigi haigete osakaal pole suurenenud. Kui mullu maksis haigekassa reservfondist haiglale puudujääva raha kinni, siis tänavu otsustas haigla igas kvaralis ettenähtud rahast välja tulla.
Kui raha hakkas otsa lõppema, asus Kuressaare haigla kõrvuti järjekordadega pakkuma ka rahalist teenust. Patsiente saadeti varasemast rohkem perearsti juurde tagasi täiendavatele uuringutele, mistõttu perearstidel lõppeski I kvartali ja mõnel ka I poolaasta uuringute raha.
Saaremaa haigekassa direktori Reet Tuisu sõnul oli 1999. aastal ühe inimese kohta raha keskmiselt 1935 krooni, 2000. aastal 2020 krooni. “Raha üldmaht ei tõusnud rohkem kui 350 000 krooni võrra, see oli aga tingitud sellest, et meie poolt kindlustatud isikute arv vähenes selle aastaga üle tuhande inimese võrra. Tervishoius aga toimub raha jagamine inimeste arvu järgi,” tähendas haigekassa direktor.
Tema sõnul ongi esimene kvartal raskeim, sest siis on haigestumisi kõige rohkem.
Kuressaare haigla selle aasta raviteenuste maht on 30,1 miljonit, millest ambulatoorseks arstiabiks on ette nähtud 7,2 miljonit krooni. Pikkade järjekordade lõpetamiseks eraldas Saaremaa haigekassa reservfondist 300 000 krooni, et inimesed saaksid enne suve siiski arsti juures käia. Samas võib järjekordi tekitada ka arsti puhkuselejäämine. “Sajaprotsendiliselt järjekordade probleem veel siiski ei lahene,” tõdes Reet Tuisk.
Teisipäevasel ümarlaual esitati mõlema arstkonna mõtteavaldusi ja räägiti läbi patsientide suunamise süsteem. Reet Tuisu andmeil peaks spetsialiste jätkuma, kui ei suunata just nimeliselt konkreetse arsti juurde. Kui aga inimene tahab tingimata kindla arsti juurde minna, võib tekkida olukord, kus ta peab kauem ootama.
Kuressaare perearstikeskuse juhataja Madis Tiigi sõnul leiavad kahe erineva süsteemi arstid loodetavasti ühise keele, kuidas edaspidi töötada nii, et patsient ei peaks kannatama ja et raha kummastki asutusest enneaegselt otsa ei lõpeks.
SVEN AAVIK ja ANDRES SEPP

Lümanda talumees lammutab parkla rajamisel ette jääva maja

0

Linnavalitsus saab odavalt lahti Kuressaares Uue ja Kitzbergi tänava nurgale rajatavale parklale ette jäävast kahekorruselisest puumajast, mille lõhub maha üks Lümanda talumees. Kuressaare linnavalituse linnavara nõunik Margo Sooäär ütles, et Uus tn 2 asuva maja lammutamiseks välja kuulutatud konkursile laekus üks pakkumine. Lümanda vallas elava taluniku Toomas Vahaga sõlmitakse maja lõhkumiseks leping täna, sõnas Sooäär.
Tema sõnul on talunikul olemas kogu maja lõhkumiseks vajalik tehnika ja mees lubab hoone maatasa lammutada kümne päeva jooksul. “Tundub, et teda huvitab eriti maja katusematerjal, mis minu hinnangul maksab paarkümmend tuhat krooni,” lausus Margo Sooäär.
Kuressaare linnale läheb Sooääre hinnangul majast lahtisaamine maksma kõige rohkem 5000 krooni, mis tuleb tasuda lammutusel tekkiva prügi ladustamise eest. “Loodame, et seal tekib rohkem prügi, mida ei pea Kudjape prügimäele viima, vaid saab kasutada täitematerjalina või ära põletada,” sõnas Sooäär.
Uue ja Kitzbergi tänava nurgal asuv endine hambapolikliiniku hoone seisab ilmastiku ja vandaalide meelevalla all tühjalt juba aastaid. Vahepeal plaanisid linnavõimud majja ehitada sotsiaalkortereid, kuid praegu leitakse, et linnale on odavam neid osta kui hakata lagunenud majast välja ehitama.
Paari aasta taguse ekspertiisarvamuse kohaselt oleks Uus tn 2 majakarbi kaheksaks korteriks välja ehitamine läinud maksma 3,5 miljonit krooni. Korteri maksumuseks kujunenuks seega üle 400 000 krooni.

Kuressaares hakati tootma meditsiinitarvikuid

0

Kuressaares meditsiinitarvikuid tootma hakanud firma Belerin Medical annab esialgu tööd kolmekümnele inimesele. Belerin Medicali arendusjuht Tarvi Tiitsaar ütles, et tootma hakatakse ühekordseks kasutamiseks mõeldud steriilseid operatsioonikitleid. Tiitsaare sõnul tehakse hetkel katsepartiisid, tõsine töö käivitatakse aga juunis.
Tiitsaare sõnul on perspektiivis tõsta töökohtade arv kolme aastaga 30-lt 80-ni. Tema sõnul töötajate oskustele erilisi nõudmisi ei esitata. “Oleme nad ise välja õpetanud, aga kasuks tuleb eelkõige õmblemisoskus,” lausus arendusjuht.
Tiitsaar toonitas, et kuna tegu on steriilse tootmisega, siis on neil ka üsna ranged turvanõuded.
Ühekordseid operatsioonikitleid hakatakse turustama peamiselt Lääne-Euroopas. Midagi muud peale kitlite valmistama ei hakata.
Ühekordseid operatsioonikitleid valmistav tehas on ainulaadne Eestis ja kogu Baltikumis.ALVER KIVI

Tormituul viis kala Väinamerest

0

Eelmise nädala lõpu tugev tormituul viis Väinamerest ja Kõrkvere kalameeste ainsast mõrrakastist kala minema. Esmaspäeva hommikul oli eluaeg kaluriametit pidanud Kõrkvere ranna mees Jaan Room päris mornis meeleolus, kui temaga kalast rääkima hakkasime. Aprilli lõpunädalal merre pandud esimene ja senini ka ainus kastmõrd oli meeste vastu esimestel püügipäevadel päris kalasõbralik.
Esimesed loomused merehõbedat tuli meestel siiski kasti jätta ja merre tagasi lasta, kui oma vajadused olid paati puistatud, sest maal polnud seda kala algul veel kellelegi anda. Õnneks hakati kala kohe ka Pae külmhoones vastu võtma ja praeguseks on nelja-viie tonni jagu räime sinna antud ka.
Selle kevade parimaks hommikuks nimetas kalur kolmetonnist loomust. “Need praegused loodetuuled on Väinamere jaoks need kõige halvemad, mis viivad selle viimsegi kala siit minema. Mõtlesime ka Orissaare laadale laupäeval värsket räime müüma minna, kuid mõrrast polnud midagi võtta, müümisest rääkimata. Väljast vaadates olid kasti kere ja tiivas õnneks terved, aga meres lihtsalt pole kala. Talve läbi sai seda kevadet oodatud ja siuke siis nüüd on,” tegi mees hetkeolukorrast karmi kokkuvõtte.
Lähipäevil, kui ilm lubab, tahavad viis viimast Kõrkvere kalurit, kellest kaks juba pensioni saavad, teise mõrra veel Pühadekare all merre panna. “Seal on jälle see hirm, et tugev tuul võib selles kivise põhjaga kohas kohe kasti ära lõhkuda, kuid proovima peab,” loetles mees riske ja viis jutujärje ka hüljestele, kes kangesti tahavad kalurite püünistes peremeest mängida.
“Nende loomade pärast on vaieldud küll, kuid kes seda kalamehe juttu usub,” on kalur endas kindel. Ja lõpuks selgus veel tõsiasi, mis selle muidu rahumeelse mehe meeleolu juba nädala alguses nii mõruks teinud. “Ikka käivad edasi süüdistused kalurite aadressil, et just nemad on need viimased kalavarud merest välja püüdnud. Mitu aastat lubati nii tiheda silmamõõduga püüniseid kasutada, mis seda järelkasvu hävitada aitasid. Meie kalurid on sellised pisikesed haugi- ja ahvenapojad kogu aeg merre tagasi loopinud. Ja vaata, kui palju vahepeal on neid kalapüüdjaidki olnud, kellest tänaseks enam aimugi pole ja kes olid ainult saama peal väljas,” rääkis oma kaluritööd ausalt teinud mees ja lisas, et pühapäevaõhtune ETV saade Brauser ju sellist süüdistust kinnitaski.
AIMI PITK Kõrkvere

Saaremaad külastasid Soome ja Eesti president

0

Eile hommikul saabus Soome president Tarja Halonen koos elukaaslase Pentti Arajärvi ning Eesti presidendipaari, Lennart ja Helle Meri saatel Soome Õhujõudude lennukiga Saaremaale.
Külaliste esimene peatuspaik oli Kuressaare raekoda, kus presidente ja nende saatjaid võtsid vastu Saare maavanem Jüri Saar ja Kuressaare linnapea Jaanus Tamkivi. Maavanem õnnitles Soome presidenti hiljutise ametisseastumise puhul ja andis talle kiire ülevaate Saaremaa ja Soome vahelisest koostööst. Presidendid tegid sissekande nii Saaremaa kui ka linna aukülaliste raamatusse.
Pärast jalutuskäiku Kuressaare turul käisid presidendid Kuressaare lossis, kus vaadati linnuse vallikraavi puhastustöid, mida rahastab ka Soome keskkonnaministeerium. Soome keskkonnaminister Satu Hassi kinnitas, et Soome jätkab Eesti keskkonnaprojektide rahastamise toetamist ka siis, kui Eesti on juba Euroopa Liidu liige. President Lennart Meri rõhutas süvasadama rajamise elulist tähtsust Saaremaa jaoks ja vajadust lõpetada Vello Lõugase alustatud Kaali meteoriidikraatri uurimistöö.
Saarlaste ja soome turistide heade soovide kõrval sai eile Saaremaad külastanud Soome president Tarja Halonen nuusutada saaremaise kala lõhna, ammutada meteoriiditükist energiat ja maitsta lõõtspilli saatel saare koduõlut.
Heade soovide kinnituseks kinkis maavanem nii Tarja Halonenile kui Lennart Merile purjelaeva mudeli, mis vana tava kohaselt naisenimega (vastavalt Tarja ja Helle) ristitud. Linnapea kinkis Halonenile Kuressaare lossi motiiviga käsitsi maalitud siidirätiku ning tema kaasa saab edaspidi kandma hakata linnuse pildiga lipsu. Eesti presidendipaarile jäi mälestuseks grupisar

Saarlasi sünnib järjest vähem

0

Statistikaameti andmetel sündis 1999. aastal Eestis 12 545 last ja sündide arv ületas viimase 11 aasta jooksul esimest korda eelnenud aasta sündide arvu (12 269). Ka Saare maakonnas oli 1999. aastal sündinute arv (358) suurem 1998. aasta sündide arvust (327).
Hoolimata suurematest numbritest ei saa Saaremaa statistikabüroo juhataja Avo Levisto sõnul sündimuse suurenemisest rääkida. 2000. aasta nelja esimese kuu andmete võrdlus eelmiste aastate sama perioodiga näitab pigem sündimise vähenemist – jaanuarist aprillikuuni registreeriti Saare maakonnas vaid 106 uue ilmakodaniku sünd. Aastal 1997 sündis sama aja jooksul 133 last, 1999. aastal 112 ja 1998. aastal 110 last.
Viimaste aastatega on sündide arv langenud põhiliselt maapiirkondades, Kuressaares on esimesel neljal kuul sündide arv püsinud stabiilselt poolesaja ringis. “Kui räägitakse sündimuse suurenemisest Eestis tervikuna ja eriti Tallinnas, siis tuleb järeldada, et kõikides regioonides ei toimi rahvastikuprotsessid ühtemoodi,” nentis Levisto.
Tema sõnul on peamine põhjus majandusliku iseloomuga – ääremaade mahajäämus peegeldub ka rahvastiku loomulikus juurdekasvus. “Kujukas näide on see, et Saaremaa valdades sündis tänavu esimese nelja kuuga 17 last vähem ja suri 30 inimest rohkem kui eelmise aasta samal perioodil,” tõdes statistikabüroo juhataja.
Sündide arv aastas tuhande elaniku kohta 1999. aastal oli Eestis 8,7, Saare maakonnas 9,0. Surmade arv tuhande elaniku kohta oli Eestis 12,8, Saare maakonnas 12,1. “Seega võrreldes nö Harju keskmisega polegi olukord väga lootusetu, on ka hullemaid,” lausus Levisto.
ANDRES SEPP

Ministeerium peab Saaremaa piimavarumist kulukaks

0

Aprilli lõpus koos minister Ivari Padariga Saaremaa liha-ja piimatööstust külastanud põllumajandusministeeriumi töötajate hinnangul on siinse tööstuse probleemiks piimavarumise suured kulud.
“Majandusliku efektiivsuse poole pealt on piima kogumise logistika Saaremaal kulukas,” ütles Meie Maale põllumajandusministeeriumi põllumajandussaadusi töötleva tööstuse ja kaubanduse osakonna juhataja kohusetäitja Kalev Kreegipuu.
Kreegipuu sõnul teeb tooraine varumise kulukaks eelkõige pukipiima vastuvõtmine.
“Ehkki mõne kuuga seda asja ei paranda, on see kindlasti üks teema, mida tulevikku silmas pidades tuleb väga sügavalt mõelda, ” ütles Kreegipuu, kelle sõnul võib ebarentaabel piimavarumine tulla vaatluse alla juhul, kui tööstus hakkab taotlema SAPARD-ilt raha. “See küsimus kerkib üles, kui toetusetaotlusega seoses tehakse tööstuse majandusanalüüse, vaadatakse tooraine varumisbilansse ja varumislepingute nimekirju.”
Kreegipuu möönis, et seoses euoronormidele üleminekuga langevad pukipiima tootjad nii või teisiti ära. Kui kiiresti ja rangelt seda tehakse sõltub suuresti poliitilisest otsusest. “Aga see peaks küll olema inimestele ausalt ja selgelt välja öeldud, et kaugemat tulevikku sellisel tootmisviisil ei ole, vähemalt mitte müügiks,” ütles Kreegipuu. “Ja see on üks Saaremaa probleem muidu normaalse asjaajamise juures,” lisas ta.
Otsustava tegutsemise näitena varumiskulude vähendamise osas tõi Kreegipuu Põlva Piima, kus pärast tööstuse minekut hollandlaste kätte lõpetati koheselt pukipiima kogumine. “Esiteks on see kohutavalt kallis ja teiseks on kvaliteediprobleemid,” sõnas Kreegipuu. Nädal tagasi Palamuse piimaühistut külastanud Kreegipuu ütles, et märtsis kulutas sealne ühistu piima kogumisele ligemale poolteist krooni kilo kohta. “Siit tootjale hästi maksta on küllaltki keeruline,” sõnas ta.
Saaremaa suurima piimatootja Mereranna PÜ juht Urmas Lehtsalu märkis, et kui Saaremaa tööstus tahab oma toodangut müüa ja teha seda vastavalt kõigile EL nõuetele, siis ei saa ta lõpmatuseni teha nii, et toob piima igalt ühelt ära. “Kogu maailm on läinud seda teed, et on olemas suured tootmised ja nende käest saab nõuda ja nende käest nõutakse,” rääkis Lehtsalu. “Sedasama teed lähme ka meie, kas me tahame või ei taha,” lisas ta.AIN LEMBER

Saaremaa vajab kõrghariduse arengukava

0

Sihtasutuse Ülikoolide Keskus Saaremaal nõukogu hinnangul eeldab Kuressaare Kolledzi laiendamise plaan Saaremaal kõrghariduse arengukava koostamist. Ülikoolide Keskus Saaremaal nõukogu teisipäeval peetud koosolekul viibinud Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli, Eesti Põllumajandusülikooli ja Turu Ülikooli esindajad lubasid omapoolse nõuga toetada Saare maavalitsuse ja omavalitsuste liidu poolt algatatava kõrghariduse arengukava koostamist. Nõukogu juhataja Erik Keerbergi sõnul tuleb aga rahalised vahendid arengukava loomiseks leida eelkõige maavalitsusel või omavalitsuste liidul.
Arengukava koostamise tingib asjaolu, et kolled

Lühidalt

0

Esmakordselt valdade liitumist arutanud Mustjala vallavolikogu peab mõttekaks siduda piirkonna tulevik Kaarma vallaga.
“Kuressaares käivad inimesed tööl ja asju ajamas ning juba ajalooliselt olid Võhma ja Panga Kaarmal asuva Loona mõisa osad, ” ütles Mustjala vallavanem Enno Kolter.
Ühinemist naabervaldade Kihelkonna ja Leisiga ei pidanud volikogu liikmed Kolteri sõnul mõttekaks. “Ühendus meie vahel on kehv ja kummagagi ei ole meil mingit seost,” ütles Kolter.
Valdav enamus volikogu liikmeid suhtusid eelarvamusega ka Mustjala valla säilitamise praegusel kujul või valla taastamisse selle ajaloolistes piirides. “Ajaloolistes piirides taastamine annaks küll maad juurde, aga inimesi eriti mitte,” lausus vallavanem.
Kärla vald seab eesmärgiks põhikooli kaasajastamise
Möödunud nädalal võttis Kärla volikogu vastu valla arengukava aastateks 2000-2003, kus peamiseks eesmärgiks on Kärla põhikooli juurdeehitus ja kapitaalremont.
Kärla vallavalitsuse ehitus- ja majandusnõunik Enno Pildre ütles Meie Maale, et Kärla põhikooli vana osa on ehitatud 1912. aastal ja hoone puittalad on osaliselt juba mädanenud. Tõhusat remonti vajab ka 1974. aastal valminud juurdeehitus. Kapitaalremondi käigus saab kool ka tänapäeva nõuetele vastavad keskkütte-ja elektrisüsteemid.
Kaasegse hariduse andmiseks on kool enam kui 200 õpilasele kitsaks jäänud ning seepärast oleks Pildre sõnul vaja juurdeehitust, kuhu paigutada kaasaegne raamatukogu, muusikaklass ja abiruumid.
Arvutuste kohaselt läheks Kärla põhikooli kaasajastamine maksma 10-12 miljonit krooni, kusjuures suurem osa rahast peaks tulema RIP-lt. Ehitustöödega loodab vald algust teha järgmisel aastal.
Võhma koolimaja müükipanek viibib
Mustjala volikogu jättis Võhma koolimaja müügi teisipäeval otsustamata, kuna soovib eelnevalt selgitada võimalusi Võhma raamatukogu ja külaelanike kooskäimisruumide leidmiseks.
Mustjala vallavanema Enno Kolteri sõnul soovib volikogu teada, kas Võhma koolimaja müügist saadava rahaga oleks võimalik taastada Võhma endine koorejaama hoone. On tekkinud mõte praegu tühjalt seisev koorejaama hoone remontida ning kolida sinna raamatukogu ja teha väike saal külaelanikele olengute pidamiseks. Et seltsiruumide tarvis oleks koorejaamale vaja juurdeehitust, tuleb uurida ka maaomandi küsimusi. Vallavanema sõnul tuleb Võhma koolimaja müügiküsimus uuesti volikogu istungile arutamiseks juuni lõpus.
Imre Sooäär saab Muhu volikogu liikmeks
Pädaste mõisa omanik Imre Sooäär tuleb asendusliikmena Illimar Toometile Muhu vallavolikokku.
Isamaaliidu ridades Muhu volikokku valitud Muhu ja Pöide koguduse vaimulik Illimar Toomet asus vaimulikutööd tegema Märjamaa koguduses.
“Ega Saaremaa pole halb olnud ja ka mujal ei ahvatletud niiväga erilisega. Lihtsalt aeg sai siin Saaremaal otsa,” ütles Toomet Meie Maale. “Olen juba paar aastat otsinud uut kogudust,” lisas ta.
1993. aastal Saaremaale elama asunud Illimar Toomet (s.1971) oli Saare maakonna üks nooremaid vaimulikke. Kuni uue õpetaja leidmiseni hooldab Pöide ja Muhu kogudust Gustav Kutsar.
Võhma kolimaja müükipanek viibib
Mustjala volikogu jättis Võhma koolimaja müügi teisipäeval otsustamata, kuna soovib eelnevalt selgitada võimalusi Võhma raamatukogu ja külaelanike kooskäimisruumide leidmiseks.
Mustjala vallavanem Enno Kolteri sõnul soovib volikogu teada, kas Võhma koolimaja müügist saadava rahaga oleks võimalik taastada Võhma endine koorejaama hoone. Pävakorda on tekinud mõte praegu tühjalt seisev koorejaama hoone remontida ning kolida sinna raamatukogu ja teha väike saal külaelanikele olengute pidamiseks. Et seltsiruumide tavis oleks koorejaamale vaja juurdeehitust, tuleb uurida ka maaomandi küsimusi. Vallavanema sõnul tuleb Võhma koolimaja müügiküsimus uuesti volikogu istungile arutamiseks juuni lõpus.
Raadio 2 läheb homme eetrisse Kuressaarest
Kuressaares võib homme kohata silmast-silma Raadio 2 (R2) saatejuhte, sest raadio programm antakse eetrisse Kuressaare Nimeta pubist ja õhtul Punasest baarist.
Raadio 2 projektijuhi Ivo Merioja sõnul alustab R2 ülekannet Nimeta pubist reedel kell 9, mil eetrisse läheb Allan Roosileht. Kell 12-15 kestvat saadet “Kahega lõunal” juhivad Kuressaarest Anu Välba ja Mallar Prandi. Töönädala viimase päeva viimaseid tunde sisustab kell 15-17 omanimelise showga Märt Rannamäe. Pärast seda algab Mihkel Raua ja Ivar Männiku juhtimisel meelelahutusprogramm “Puuga pähe”, mis kestab kella 20-ni. Pärast kahetunnist vahepidamist jätkab R2 kell 22 Punasest baarist, kus DJ-puldis on Allan Roosileht. Kogu päeva vältel sisustavad raadiohääled oma saateid erinevate mängudega ning intervjuudega Saaremaa ja Kuressaare firmajuhtidega. Raadio 2 alustas tegevust 1. mail 1993 aastal ja on nii oma kuulajate arvu poolest kui ka turuosalt eestikeelsel raadiomaastikul kolmandal kohal pärast Vikerraadiot ja Raadio Elmarit.

VIIMASED UUDISED