-20 C
Kuressaare
Teisipäev, 7. detsember 2021
Avaleht Blogi Lehekülg 9217

Külapillimehed tegid suvise kokkutuleku eelsoojendust

0

Neljapäevane õhtu rahvast täis trahteris näitas seda, et maakonnas jätkub nii rahvaliku muusika mängijaid kui selle austajaid. Saare- ja Muhumaa pillimeeste au hoidsid kõrgel Niina Kaju, Toimi Tamm, Luule Tarvis, Reet Lõugas, Mihkel Mereäär, Aivo Aavik, Enn Tompson ja Ain Annus, kes Kaali trahterisse kogunenud peolised oma pillilugudele hoogsalt kaasa laulma ja tantsima panid. Et 9.-10 juunil peetakse Abruka saarel järjekorralt viiendat üleriigilist külapillimeeste kokkutulekut, oli neljapäevaõhtune pidu neile kokkutuleku eelprooviks ning nagu õhtu korraldajad Lea Kuldsepp ja Krista Lember ütlesid, kohalike pillimeeste vägede ülevaatuseks.
Lisaks külapillimeeste esinemise kuulamisele ja kaasalaulmisele sai publik kohapeal moodustatud laulukooride koosseisus võistelda kevade- ja naiste-teemaliste laulude võistulaulmises. Kevad-talvised rahvakalendri tähtpäevad ja nendega seotud vanad kombed said tänu õhtujuhtide “loengule” hulga tuttavamaks ning erilist elevust tekitas vanade rahvamängude võistumängimine.
Üheks õhtu kõrgpunktiks kujunes Kärla ja Valjala segarahvatantsurühmade esindajate vahel peetud duell rahvalike laulude tundmises. Tuntud telesaate “Tähed muusikas” eeskujul korraldatud võistluse võitis ülekaalukalt Kärla tansturühma naisesindus, kellele oli abiks ja toeks Mihkel Mereäär, üks õhtu hinnatumaid pillimehi.
Duelli rahvalike laulude tundmises peavad Kärla segarühma naisesindus ja pillimees Mihkel Mereäär ning Valjala tantsurühma meesesindus ja pillinaine Niina Kaju.
TIIU TALVIST

Sõrves seatakse üles infoviidad

0

Eile nõu pidanud Torgu ja Salme vallavanem leidsid, et orienteerumise hõlbustamiseks Sõrve poolsaarel tuleks teha paari-kolme meetrise läbimõõduga viidad kaardi ja olulisemate objektidega. Torgu vallavanema Arvi Heinmaa sõnul tuleks need paigaldada Mäebe tee risti, kus on olnud üks põhiline ekslemisekoht, samuti Salme külasse, Tehumardile.
“Viitadele kantakse teedevõrk, ametiasutused, majutus-, toitlustus-, ujumiskohad – see info on rohkem suunatud neile, kes tulevad siia omal käel,” rääkis Heinmaa Meie Maale. Väga suurteks peensusteks ei jätku siltidel tema sõnul ruumi, näiteks väiksemate muinsuskaitseobjektide ja haruldaste taimede kohta käivat infot sinna peale ei mahu. Tekst maikuus valmivatele viitadele tuleb inglise ja eesti keeles. Viitade kujunduse ja materjali valiku otsustab valmistajafirma.SVEA AAVIK

Holostovi hoovist saab kontserdipaik

0

“Siin on lihtsalt imepärane akustika,” põhjendas büroo Saare Kontsert juht Ludmilla Toon uue kontsertide pidamise koha avamist. “Muidugi tuleb siin kevadel palju koristada ja ehitada, aga sel hoovil on lisaks suurepärasele akustikale nii palju plusse, et see tasub end igal juhul ära.”
Tooni sõnul võimaldab kinnine ja tuulevaikne hoov kasutada piiramatul hulgal erinevaid lavakujunduselemente suureks plussiks on ka see, et kontserdipaik asub otse kesklinnas ja sel on nii hea kõlaga nimi..
Kevadisel pööripäeval avab segakoor Lyra Ludmilla Tooni dirigeerimisel tervituskontserdiga kevadele Holostovi hoovi hooaja. Koorimuusika ei ole ainus, mille ettekandmiseks uus kontserdikoht sobilik on – Tooni sõnul võib seal esitada igasugust muusikat ja kõikvõimalikke etendusi.TIIU TALVIST

Ruhnus langes bussi sõidukaardi hind

0

Ruhnu vallasekretäri Riina Kaljulaidi sõnul maksis poole aasta kaart enne 150, alates 1. aprillist aga 100 krooni, aastakaart maksis 250, uue tariifi järgi 150 krooni.
Ühekordse pileti hind on endiselt 5 krooni, samuti jäi endiseks kuupileti (30 krooni) ja 3 kuu pileti (80 krooni) hind.
Ruhnu buss sõidab vastavalt lennuki sõidugraafikule talvel kaks ja suvel neli korda nädalas küla ja lennujaama vahet. Samuti tehakse ettetellimise korral lisareise sadamasse. SVEA AAVIK

Tugiperede konkursile laekus neli sooviavaldust

0

Kui mitte arvestada, et üks pakkumine laekus pärast konkursi lõpptähtaega, on kõik tugipereks soovijad linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Jaanis Prii hinnangul täiesti sobivad. Tegemist on keskmise sissetulekuga, materiaalselt kindlustatud inimestega.
Kaks konkursist osavõtjat elavad Kuressaares, teised kaks Astes ja Ruhnus. Värsked tugipered saavad oma hoolealuste kasvatamisega ilmselt üsna pea pihta hakata, sest praegu on kolm last, kelle mured vajaksid kohe lahendamist.
Konkursi tugiperede leidmiseks kuulutas linn tänavu välja esmakordselt. Varem on hooldust vajavatele lastele ja vanuritele ajutine kodu leitud sotsiaaltöötajate eneste poolt. Möödunud aastal oli erinevatesse Kuressaare peredesse hooldada antud 15 vanemateta jäänud last, kellest enamik sai peavarju oma kaugete sugulaste juures.AIN LEMBER

Vilsandi võib saada hüdrokopteri Peipsi äärest

0

Maavanem Jüri Saare sõnul seisab piirivalveametil Peipsi ääres kolm kasutatud ja remontivajavat hüdrokopterit, millest ühte soovib maavalitsus Kihelkonna vallajuhtide palvel Vilsan-divahelise ühenduse pidamiseks.
Jüri Saare hinnangul tuleb hüdrokopteri soetamisega olla siiski ettevaatlik, sest kuuldavasti peetakse hüdrokopterit liiklusvahendiks, mille hind on küll suhteliselt odav, aga kasutamine kallis. “Tuleb põhjalikult vaadata, et kopteri toomine Peipsi äärest ei kujuneks vanaraua vedamiseks Eesti ühest otsast teise,” rääkis maavanem.
Kihelkonna vallavolikogu esimees Arvo Kullapere ütles, et pruugitud hüdrokopteri tasuta üleandmine Vilsandi käsutusse oleks Eesti riigi rahakoti säästmine. “Äkki ostame uue ja see ei õigusta ennast,” muretses Kullapere.
Volikogu esimehe sõnul läheb hüdrokopter Kihelkonna valla munitsipaalomandisse. “Piirivalve ega päästekeskus ei pea vedama perearste, ajalehti ja sibulaid,” põhjendas ta. Kullapere ütles, et hüdrokopteri kasutamine ühes tunnis maksab 150-200 krooni, mis tasutakse riigi poolt Vilsandile ette nähtud transpordirahast. AIN LEMBER

Kõiki bussipileteid eelmüügist ei saa

0

AS Kuressaare Autobussijaam juhataja Asta Leppik ütles Meie Maale, et Tallinna Autobussijaamas valitseva totaalse segaduse tõttu ei saa tõepoolest kõigile bussidele enam pileteid eelmüügist osta. Sarbusi ja Sareta reisidele müüakse Leppiku sõnul pileteid ette, Neomobile reisidele aga ei müüda.
Kuressaare bussijaamas broneeritakse pileteid endiselt, välja arvatud kord päevas toimuvale Eesti Bussi reisile, sest seda ei tea keegi ette, kas reis üldse toimub, ütles Leppik. “Kui buss on Tallinnast hommikul kell 9.30 välja sõitnud, siis läheb ta kell 15.15 tagasi ka,” lisas ta.
Samas on Leppiku sõnul pileteid kindlasti nii palju, et neid broneerida pole mõtet. Tihti juhtub tema andmetel ka seda, et broneeritud piletid jäävad välja ostmata.
“Aga ikka broneerime, kui tahetakse. Maalt helistavad inimesed kogu aeg,” sõnas Leppik.SVEA AAVIK

Linn otsib kokkulepet raskejõustiklastega

0

Kuressaare linnapea Jaanus Tamkivi nõustus Saaremaa Raskejõustiku Klubi juhtide ettepanekuga tellida Rohu tänava spordihoonesse tõstjatele ja maadlejatele planeeritavate ruumide projekt, et anda raskejõustiklastele võimalus tutvuda pakutavate tingimustega.
Saaremaa Raskejõustiku Klubi esimees Tiit Villig ütles, et linnavalitsuse plaanide vastu raskejõustikumaja müüa ei ole mõtet hakata protestima enne, kui ei tea täpselt, milline on situatsioon. “Me ei ole veel näinud, missugustes ruumides saaksime edaspidi treenida ja mis nende kohendamine võiks maksma minna,” märkis Villig. Teise küsimusena tõstis Villig praeguse hoone edasise saatuse. Tema sõnul peaks maja müügi korral olema selge, missugused on võimalikud piirangud ostja jaoks. “Linna positsioonid peaksid olema selged,” toonitas Villig, lisades, et tuleks leida selline hind, millega maja tasuks müüa. “Siis oskaks ka meie seisukoha võtta, sest mitmete analüüside tulemusena on tekkinud mõtteid, et võib-olla suudab klubi ise hoonet majandada.”
Linnapea Jaanus Tamkivi möönis, et kuigi täna raskejõustikumajaga veel midagi katastroofilist ei ole, on küsimus tulevikus. “Võib arvata, et linn sellesse hoonesse enam investeeringuid teha ei tahaks, sest tulevikuväljavaadet silmas pidades on selle tehniline seisukord võrdlemisi kehv,” selgitas Tamkivi, kelle sõnul on linnavalitsuse eesmärk viia sporditegemine ühte kohta kokku. “Et oleks ökonoomsem ja võib-olla ka kvaliteetsem.”
Tamkivi toonitas, et kui hoone müügiks läheb, seatakse kindlasti tingimus, et maja tuleb vabastada alles pärast seda, kui raskejõustikuklubil on uued ruumid olemas. ALVER KIVI

Kuressaare otsib kadunud hingi

0

Segadus elanike üle arvestuse pidamisel jätab linna maksutuluta
Kuressaares elab mitusada linna pakutavaid teenuseid kasutavat inimest, kelle tulumaks läheb linnakassast mööda ja jagatakse kõigi Eesti omavalitsuste vahel.
Saare statistikabüroo hinnangul elab Kuressaares 200-300 teenistust omavat inimest, kellest igaüks maksab näiteks 4000-kroonise palga pealt aastas umbes 10 000 krooni tulumaksu. Kuna 56 protsenti üksikisiku tulumaksust läheb kohaliku omavalitsuse eelarvesse, saaks Kuressaare linn kolmesaja inimese tulumaksust aastas oma kassasse enam kui poolteist miljonit krooni. Tegelikult ei saa sentigi.
Kuressaare linnavalitsuse arengu- ja rahandusosa- konna juhataja Urmas Treieli hinnangul on tegemist absurdse olukorraga: ehkki inimene elab linnas ja kasutab linna pakutavaid teenuseid, läheb tema makstav tulumaks linnakassast mööda ja riik jagab raha hiljem laiali kõigi Eesti valla- ja linnakassade vahel. “Ka näiteks kaks linnavolikogu liiget, kes sissekirjutuse alusel on linna inimesed, ei asu meie maksumaksjate registris,” kirjeldas Treiel. “Summad, mis linnal nende mitmesaja inimese pealt aastas saamata jäävad, ei ole ju mitte kümnetes tuhandetes, vaid miljonites kroonides. Meie palve on, et linna elanikud, kes oma tulu saajaks on näidanud mõne valla, mõtleksid hästi järele, kas see on ikka õige.”
Registrite arvestus erinev
Saare statistikabüroo juhataja Avo Levisto sõnul seisneb probleem registrite erinevas arvestuse metoodikas. Nimelt leiab maksumaksjate registrit pidav maksuamet, et kui inimene on ennast ühest omavalitsusest välja kirjutanud, siis ta seal enam ei ela ja tema tulumaks ei pea ka sinna laekuma. “Sellest võidavad omavalitsused, kust pole ühtegi inimest välja kirjutatud. Saaremaal ongi kõige kurvemas olukorras Kuressaare linn, sest maapiirkonna elamisest pole mõtet end välja kirjutada,” selgitas Levisto.
Teise linna jaoks kadunud maksumaksjate grupi moodustavad Kuressaares elavad inimesed, kes näitavad tulu deklareerides elukohaks näiteks valla, kus asub nende suvekodu või mingi muu hoone. “Sellisel juhul tulumaks lähebki just sinna valda,” lausus Saare maksuameti direktor Olev Martinson. “Muidugi peab olema mingi side selle kohaga. Mõni on näidanud elukohaks ka koha, kus pole maja ega midagi.”
Olev Martinson ütles, et sellise käitumise vastu ei saa kuidagi seista, sest inimese põhiseaduslik õigus on valida endale ise meelepärane elukoht ja seda ka riigile deklareerida.
Elukoha registreerimine kohustuslikuks?
Välja kirjutatakse end linna korterist näiteks selleks, et vähem üüri tasuda. “Tegelikult peaks olema nii, et kui inimene ikka Kuressaares elab, ei tohiks näidata tulumaksu saajana näiteks Pöide valda. Inimene elab ju tegelikult linnas ja kasutab linna teenuseid,” ütles Avo Levisto. “Minu arust peaks maksuamet inimese elukohana tõlgendama tema viimast aadressi, sõltumata sellest, kas inimene on välja kirjutatud või mitte.”
Olev Martinsoni sõnul võib sama skeem toimida ka vastupidiselt – kui inimene on end Kuressaarest välja kirjutanud ja elab näiteks Tallinnas, kuid deklareerib tulumaksu saajana Kuressaare linna. “Seega, rääkides kadumaläinud miljonitest, võiks samamoodi rääkida ka miljonitest, mis tulevad sellise süsteemi järgi just Kuressaare linna kassasse. Ma eeldan, et see tasandab kadunud miljonid ära ja Saaremaa saab rohkem kasu kui kahju,” lausus Martinson.
Nii Martinson kui Levisto leiavad, et taoliste probleemide lahendamiseks tuleks ühendada erinevad Eestis elanike üle arvestust pidavad registrid üheks suureks andmebaasiks ja muuta elukoha registreerimine kohustuslikuks.
Urmas Treieli sõnul on probleem üle-eestiline ja ka teised linnad üritavad kadunud maksumaksjaid tagasi võita. Täna sõidab Kuressaare linnavalitsuse delegatsioon visiidile Rakverre, kus samuti see teema kõne alla tuleb.
ANDRES SEPP

Ühisgümnaasiumi õpilased hindavad võimalikku koolivormi

0

Lõppeva nädala jooksul vormikampsuni kohta kogutud arvamustest teeb ühisgümnaasiumi õpilasesindus kokkuvõtte järgmisel teisipäeval. Kui tumesinine, kooli logoga kaunistatud kampsun osutub piisavale arvule õpilastele ja nende vanematele meelepäraseks, võivad soovijad endale vormikampsuni tellida. Kampsuni hinnaks kujuneb umbes nelisada krooni.
Saaremaa Ühisgümnaasiumi direktor Viljar Aro ütles, et ettepanek koolivormikampsuni kasutuselevõtmise kohta tuli õpilaste endi hulgast. “Kool ei ole loomulikult vastu, kui õpilased otsustavad vormikampsuni kasuks, aga see ei tähenda kohustuslikku koolivormi,” lausus ta.
Aro sõnul ei pea SÜGi juhtkond ja õpetajad mõttekaks omalt poolt koolivormi kohustuslikuks muuta, kuna lapsevanema- te majanduslik olukord ja suhtumine koolivormi on väga erinev. “Otsustamine jäägu ikka õpilaste ja lastevanemate asjaks, koolis peakski üks jagu asju olema õpilaste endi initsiatiivil aetavad. Nii palju võib kool küll aidata, et viib vajaduse korral tellija ja tootja kokku,” lubas Aro.
Direktori arvamuse kohaselt oleks meeldiv, kui kooli õpilased kannaksid mingisugust ühtset riietust. “Gümnaasiumiklasside noormehed peavad meie koolis niikuinii ülikonda kandma. Kui meil juba kord on selline viisaka olemise nõue, miks siis mitte nii,” lausus ta. “Audentese erakoolis, kust see kampsunite idee meie kooli tuli, kannavad ka algklasside lapsed vormikampsuneid. Võib-olla piiraks see pisut maas püherdamist ja jooksmist. Väline korrektsus mõjub ju ka sissepoole ja koolis tundide ajal aitaks koolivorm ehk natuke tõsisemalt töösse suhtuda.”
Saaremaa Ühisgümnaasiumi huvijuht Diana Õun ütles, et õpilased käisid vormikampsuni näidist hoolega vaatamas ja hindamas. Tema sõnul on ühtse koolivormi küsimus SÜGis üles kerkinud juba varemgi. Kui poistelt nõutakse kooliriietuseks ülikonda, siis tüdrukutel pole lihtne valida koolirõivast, mis oleks ülikonnaga samaväärne. “Vormikampsuni idee iseenesest on õpilaste arvates hea, kõigile meeldib ka kampsuni värv ja materjal, ainult selle tegumood jätab paljude meelest soovida. Kui tegumoodi saaks valida, oleksid paljud kampsuni kandmisega nõus,” tõdes Õun.TIIU TALVIST

VIIMASED UUDISED