-3.4 C
Kuressaare
Pühapäev, 23. jaanuar 2022
Avaleht Blogi Lehekülg 9217

Koolilõpetajad hullavad tutinädalal

0

Igal kevadel kõiki koolilõpetajad haarav tutinädalahullustus vallutas õpilaste südamed selgi aastal. Linnas ja koolides liikuvad kirjudes riietes noored elavad sel viisil välja aasta jooksul kogunenud pingeid ja on veel viimast korda ametlikult lapsemeelsed. Õpilaste selline vallatlemine on traditsioon või, nagu ütleb Kati Kuressaare gümnaasiumist: “Lõbus on!” Noorte ohjeldamiseks on Kuressaare Gümnaasiumi huvijuhi Annely Meistersoni sõnul kehtestatud teatud reeglid: “Pole soovitatav teisi pritsida ega ise märjaks saada. Organiseeritud veesõda koolistaadionil saaks ka koolipoolse heakskiidu, kuid valimatu koht ja aeg tekitavad probleeme.”
Huvijuhi meelest on võistkondlik pritsisõda väljaspool koolimaja igati tervitatav ettevõtmine, puuduvad ainult tegijad. “Kui olukord on kontrolli all – miks siis mitte?” arutleb Meisterson. Seniks aga kõrvaldab kooli turvamees käibelt pritsipudeleid ja noomib süüdlasi.
Sellegipoolest on õpilased rõõmsad. “Nad käivad tunnis nagu ikka, kuid on sealjuures nii positiivselt meelestatud,” räägib 9.d klassi juhataja Ellen Kask ja kirjutab oma nime mööduva poisi särgile. Roosade lehvidega Kaidi rõõmustab senise kuiva nahaga pääsemise üle ja märgib, et tore on end kord aastas koolis vabalt tunda. Viimane väljendub nii kummikeksumängus kui kaisukaru kooli toomises.
Tutinädala rõõmsad meeleolud on Saaremaa Ühisgümnaasiumis juba möödunud, kuid huvijuht Diana Õuna teatel pole sealgi probleeme olnud: “Nädal möödus suhteliselt rahulikult. Veesõda siseruumides jäi keelu tõttu ära ja keegi viga ei saanud.”MARJAM KURIS

Ruhnu saab regulaarse laevaliikluse

0

Juunikuu algusest saab Ruhnu saar üle mitme aasta taas regulaarse laevaühenduse Saaremaaga. Transpordifirmale EVA Trans kuuluv alus Ennu hakkab Roomassaare ja Ruhnu vahel kurseerima vähemalt üks kord nädalas. Ruhnu vallasekretär Riina Kaljulaid ütles Meie Maale, et reederi leidmiseks väljakuulutatud konkursi võitis Kuressaare firma EVA Trans, kelle pakkumine oli vallavolikogu hinnangul parem kahest teisest soovijast.
EVA Transi 20-meetrine laev Ennu alustab regulaarreise juuni algusest ja kuni septembri keskpaigani kurseeriv laev hakkab Saaremaaga ühendust pidama vähemalt ühel korral nädalas. Ühe otsa läbimiseks kulutab Ennu 3,5-4 tundi.
Reiside tellimiseks on vallavalitsuse käsutuses 165 000 krooni, mille riik eraldas Ruhnule meretranspordi doteerimiseks. Ühe edasi-tagasireisi eest maksab vald 5000 krooni.
AS-i EVA Trans esindaja Kalju Kundrats rääkis Meie Maale, et praegu Pärnus seisev Ennu pidas Ruhnuga ühendust ka aastaid tagasi. Korraliku remondi läbinud alusel on kaks kajutit reisijatele ja kokku mahub laevale 18 inimest. Lisaks mahub Kundratsi sõnul Ennule kuni 15 tonni kaupa. Lisaks kapten Toomas Tuisule on alusel veel kaks meeskonnaliiget.
Regulaarset laevaliiklust Ruhnu ja Saaremaa vahel ei ole olnud mitu aastat, ühenduse pidamiseks on vald tellinud reise ühekaupa. Praegu pääseb Saaremaast 70 kilomeetri kaugusel asuvale Ruhnu saarele lennukiga Kuressaarest või Pärnust, kokkuleppel piirivalvega saab kasutada ka piirivalvelaeva.

Ruhnu saarele keelati võõrloomaliikide sissevedu

0

Ruhnu volikogu otsusega keelati saarele sisse vedada loomaliike, kelle levikut inimesed ei suuda kontrolli all hoida. Eeskätt ei soovi ruhnlased oma kodusaarel näha rästikut. Võõraste loomaliikide sisseveo tõkestamiseks võttis Ruhnu volikogu teisipäeval vastu Ruhnu loomade pidamise eeskirja, mis ei puuduta uute koduloomaliikide saarele asustamist, kuid keelab näiteks koos rästikuga lennukist või laevast väljumise.
“Ilma teadusliku aluseta ei tohi sisse tuua ühtegi võõrliiki, kui aga teadlased leiavad, et võiks või peab sisse tooma, siis muidugi võib,” rääkis Ruhnu vallavanem Kaarel Lauk. “Eelkõige on mõeldud metsloomi, näiteks muttide toidulaud oleks Ruhnus suur, sest siin on pehme kliima ja sobib neile hästi. Rästikut ei tahaks siia ka vist mitte keegi.”
Vallavanema kinnitusel toetab ta igati Ruhnus metsamehe ametit pidava volikogu esimehe Rainer Koltsi algatusel vastu võetud otsust, sest seni on saarele sisse veetud loomaliikidest tekkinud vaid pahandust. “Võõrliigid võivad kohalikule kooslusele mõjuda täiesti etteaimamatult, samuti võivad nad endaga kaasa tuua parasiite ja haigusi, mis võivad levima hakata,” põhjendas Lauk.
Lauk tõi näiteks nastiku, mis toodi saarele 70-ndatel aastatel ja kellel võib olla osa Ruhnul elavast haruldasest juttselg-kärnkonna ehk kõre populatsiooni vähenemisel. Eestis leidub kõret lisaks Ruhnule ja Kihnule vaid Manilaiul ja Pärnu lahe rannikul. “Kui ma olin väike poiss, oli neid siin massiliselt, praegu kohtab aga harva,” tähendas Lauk. Nastik sööb nimelt looduskaitse all oleva kärnkonna kulleseid.
Lisaks on juttselg-kärnkonna arvukust kahandanud saarel tehtud maaparandustööd, mille tõttu on tunduvalt vähemaks jäänud kärnkonna kudemiskohti.
Kaarel Lauk rääkis, et samuti on tänaseks saarel märgatavalt paljunenud veerandsada aastat tagasi Kuressaare lossi hoovist Ruhnu viidud viis viinamäetigu. “Praegu on tigusid nii massiliselt, et kohalikud aiapidajad viivad neid kilekottidega tee peale, et auto neist üle sõidaks,” viitas Lauk, kelle sõnul on ta tigusid isegi söögiks tarvitanud.
Ka saarel majutus- ja toitlustuskohta pidav endine volikogu esimees Priit Meerits nentis, et on viinamäetigude toidulaual kasutamisest mõelnud. “Tigusid on tõesti väga palju ja ma olen tükk aega nende tegemiseks retsepti otsinud, kuid pole siiani leidnud,” rääkis Meerits. Tema sõnul kardavad ruhnlased kõige rohkem siiski rästikute invasiooni saarele. “Meil on ju praegu ainult nastikud,” lisas Meerits.
Samas ei piira Ruhnu volikogu loomade pidamise eeskiri kuidagi koduloomade pidamist, näiteks võiksid ruhnlased Vilsandi ja Muhu saare eeskujul saarel kas või jaanalinde kasvatada. “Jaanalinde toogu palju kulub, pole mingit probleemi, kui nad on aia sees ja kontrolli all,” kinnitas Kaarel Lauk.
Vallavanem möönis, et võõrliikide sissetoomist keelustava otsuse täitmist on kontrollida küllalt raske, sest salaja võib väikseid loomi kas või taskus saarele vedada. Kui aga volikogu poolt kontrollijaks kinnitatud isik peaks kedagi otsuse rikkumiselt tabama, võidakse selle eest karistada 50 päevapalga suuruse ehk 2300-kroonise rahatrahviga.
Et Ruhnu külalisi saarele loomade sisseveo korrast teavitada, kavatseb vallavalitsus otsuse ajalehes avalikustada.ANDRES SEPP ja AIN LEMBER

Politseikroonika

0

Esmaspäeval kell 20.20 sai politsei teate, et Kuressaare haigla lasteosakonnast jooksis kella 18.30 paiku ära 10-aastane poiss. Politsei võttis ühendust kodustega, kuid poisi sõpradest ja tuttavatest ei teadnud keegi midagi. Asjaga tegeleb sotsiaaltöötaja.
Teisipäeval kell 9.37 anti politseile teada Vallimaa 18 ees toimunud liiklusõnnetusest, milles osalenud Toyota Avensise ja Mitsubishi Galanti juht ei saanud omavahel kokkuleppele
Muratsi külast varastati eterniiti
Samal päeval sai politsei avalduse, et ajavahemikus 19.-21. maini on Kaarma vallas Muratsi külas varastatud 30 eterniiditahvlit.
Teisipäeval kell 14.51 tuli politseile teade, et bussijaama kõrval haljasalal on pikali purjus mees. Kainenema toimetati Sõmera hooldekodu purjus hoolealune, kes anti hiljem hooldekodu töötajatele üle.
Teisipäeva õhtul peeti Kuressaares Kirde tänaval kinni alkoholijoobes alaealine. Politseisse viidi kuressaarlane Remy (15), kellelt võeti seletus ja anti vanematele üle.
BMW rammis majaseina
Eile hommikul sai politsei teate, et vastu Kuressaare muusikakooli seina sõitis sõiduauto BMW, mille juht jooksis minema. Seina rammis valge sõiduauto BMW, mille roolis oli avarii hetkel kuressaarlane Aleksander (19). Noormees oli alkoholijoobes ja tal ei ole autojuhiluba. Vigastusi juhil ei olnud.
Politsei korraldab mõttetalgud
Kriminaalpreventsiooni nädala raames korraldatakse täna kell 18 Kuressaare kuurhoone II korruse saalis mõttetalgud, kus saarlastega kohtub Saare politsei juhtkond.

Trikimees Erik Udras kõnnib suvel läbi Pädaste mõisa müüride

0

Mustkunstnik Erik Udras kavatseb juulikuus Pä-das-te mõisas korrata maailmakuulsa mustkunstniku David Copper-field’i trikki ja minna läbi mitmemeetriste kivimüüride. “Uksed ja aknad pitseeritakse kinni, mina panen seina äärde poodiumi ja ronin redelit mööda sinna peale. Poodium on nagu ratastega haigevoodi, mille peal on üks kuur või puur, millel on kardinad ees. Kardinad tõstetakse üles ja on näha, et seal midagi ei ole. Mina ronin põleva küünlaga sinna sisse, kardinad lastakse alla ja mõne sekundiga mina kaon ära: võtan ja lähen läbi seina. Lähen kõikidest mõisa seintest läbi ja tulen välja hoopis teisest kohast,” selgitas Erik Udras Meie Maale oma triki olemust.
Udrase sõnul ei saa hinnata, kas tegemist on lihtsa või keerulise trikiga. “Trikk on trikk, maagiaga ei ole seal igatahes midagi tegemist.”
35-aastase staa

Bussijaamast saab osaühing

0

Äriseadustiku kohase omakapitali suuruse saavutamiseks reorganiseerivad omanikud AS-i Kuressaare Autobussijaam ümber osaühinguks ja alustavad ettevõttest maakondliku transpordikeskuse kujundamist. AS-i Kuressaare Autobussijaam üldkoosolek võttis teisipäeval teadmiseks ettevõtte audiitoraruande ja kinnitas firma möödunud aasta aruande. Autobussijaama nõukogu esimehe Raimu Aardami sõnul lepiti kokku, et firma kujundatakse selle aasta jooksul ümber osaühinguks, mis aitab ettevõtte viia äriseadustiku nõuetele vastavaks.
Ühistranspordi seaduse kohaselt tuleb kõikides maakondades luua maakondlikud transpordikeskused. Aardami sõnul Eestis selles osas veel kogemused puuduvad, kuid oma keskuse loomisega tegeleb praegu tõsiselt Järvamaa.
Kuressaare linnapea Jaanus Tamkivi möönis transpordikeskuse rajamise möödapääsmatust. Bussijaama hoone haldamine ja tasuline parkimine ei peaks olema keskuse asi. “Pilti tuleks teha selgemaks, siis kaoksid ka pinged sealt ära,” sõnas Tamkivi.MEHIS TULK

Saaremaa pillimehed kohtuvad Karujärvel

0

Juunikuus toimub Karujärve ääres seitsmes Saaremaa pillimeeste suvine kokkutulek Jaani-Jämm. Pillimeeste kokkutuleku korraldaja Ivo Aksiim ütles, et Jaani-Jämm on kavandatud traditsioonilise mõnusa peona, kus maakonna pillimehed omavahel kokku saavad ning üksteise ja publiku rõõmuks pilli mängivad. Kui talvisel Jää-Jämmil püüti osalenud tantsuansamblid kuidagi pingeritta paigutada, siis suvisel kokkutulekul mingit võistlust ei toimu. “Oma paremuse tõestamist on maailmas niigi palju, olgu siis midagi ka lihtsalt olemise pärast.”
Jämmi kontsertosa algab 10. juunil kell 15.30 ja iga ansambli sisustada on umbes pool tundi. “Iga bänd võib esitada just sellist muusikat, mida tahab. Igaüks tunneb ära oma paremad küljed, kellelgi ei ole vaja rabeleda selle kallal, millega ta hakkama ei saa,” soovitas Aksiim.
Lisaks Saaremaa bändidele oodatakse Jaani-Jämmile külalisansambleid Tartust ja Tallinnast. Õhtu lõpeb koosmängimisega, kus rahva ette astuvad kohapeal moodustunud koosseisud ja projektid.
“Saaremaa bändid ja spetsiaalselt selleks korraks kokku pandud ühe-päeva-projektid, kes jämmile tulevad, on enam-vähem teada. Kui mõni ansambel, kellest me veel midagi ei tea, tahaks jämmiga liituda, võtku kindlasti ühendust,” julgustas Aksiim.TIIU TALVIST

Eero Lapp jätkab Saaremaa golfiklubi presidendina

0

Teisipäeval toimunud Saaremaa Golfiklubi juhatuse koosolekul valiti taas klubi presidendiks Eero Lapp. Kaks aastat tegutsenud 22-liikmelise Saaremaa Golfiklubi president Eero Lapp valiti sellele ametikohale teist korda. Lapp ütles Meie Maale, et koos juhatusega ootab teda ees lai tööpõld. “Kuna hooaeg on juba alanud, siis on esmajoones vaja korraldada mitmed võistlused,” märkis ta, tuues ära kuuest etapist koosneva karikasarja ja juulis toimuva võistluse Saaremaa Open.
Lisaks võistluste korraldamisele on Lapi sõnul vaja jälgida Nasval oleva väljaku korrasolekut ja teha tööd uue golfiväljaku ehitamiseks Kuressaarde. “Kui me saame selle probleemi lahendatud, siis loodame golfile samasugust arengut kui tennisel,” tunnistas Lapp, lisades, et mänguvõimaluste tekkimisega muutub ka ala populaarsemaks. “Muidugi me ei arva, et ala juurde tuleb tuhandeid mängijaid. Eeskätt peame arvestama siiski elatustasemega.” Samas toonitas Lapp, et hetkel ei oska keegi veel öelda, millal uus väljak valmis saab.
Saaremaa Golfiklubi juhatuse liikmed on Ulli Lätt, Tarvi Tõru, Tiit Villig ja Eero Lapp.ALVER KIVI

Põllumehed jälle lagledega hädas

0

Aastaid Saaremaa põllumeest kimbutanud valgepõsk-lagled teevad viljakavatajatele tõsist muret ka sel kevadel. “Sügisel tuleb vist loomadel hambad varna panna, kahju on enneolematu,” ütles Pöide vallas tegutseva Ranna Agro PÜ juhataja Enn Kosletsky. Nädala algul oli Kõrkvere mereäärsetelt põldudelt oder nahka pandud ning linnud asusid lisa võtma sisemaa külvist. Ühistu 250 hektarile külvatud suviviljast on lagled puhtaks söönud umbes 80 ha põldu. Viimase viie aasta jooksul ei ole lagled Ranna Agro maadel nii võimast laastamistööd teinud, tõdes Ranna Agro juhataja.
“Ühed lähevad, teised tulevad ja kõik söövad,” kirjeldas tuhandepealise lagleparve askeldamist odrapõllul Kõrkveres Kabuna talus elav Arvi Adramees. Kabuna talu tänavusest odrakülvist on järel vaid must maa, vaid hirmutiste ümber on mõni ruutmeeter rohetavat suvivilja. Adramees rääkis, et lagleparv alustab põllul laastamistööga hommikuti enne kella kuut. Päeval on linnud kadunud, kuid õhtul tulevad jälle tagasi.
Enn Kosletsky ütles, et eelmisel aastal ei jõudnud lagled hilisema külvi tõttu põldudele kahju teha. Laglede läbirändu arvestades külviaega nihutada siiski ei saa. “Seeme tuleb maha panna siis, kui maa on valmis, muidu vili lihtsalt ei tärka,” kirjeldas Kosletsky viljakasvataja väljapääsmatut olukorda. “Kõrkvere otsas on põud ka, nii et mul hakkab hirm ühistu saatuse pärast,” muretses Kosletsky, kelle juhitav ühistu kasvatab vilja 400 looma ülalpidamiseks.
Kosletsky sõnul ei ole laglede poolt tekitatud kahjude korvamisel suuremat abi ka riigi poolt antavast hüvitusest. “Kompensatsioon on nii väike, et ei asenda seemne maksumustki,” tõdes Kosletsky.
Saaremaa keskkonnateenistuse töötaja Mari Koppel ütles, et taotlusi laglekahjustuste hüvitamiseks on praeguseks laekunud Orissaare, Muhu ja Pihtla vallast. Möödunud aastal maksis riik laglekahjustuste hüvitamiseks Saare maakonnas välja 93 500 krooni, tänavune kompensatsioonisumma suurus ei ole veel selgunud.
Laglede uurija Aivar Leito on oma artiklis “Lagledega pahuksis” kirjutanud, et laglede arvukus hakkas hoogsalt suurenema 1970. aastatel, kui laglejaht ja liik võeti kaitse alla kõigis maades, kus ta pesitseb, läbi rändab või talvitub. Kui 1960. aastatel loendati Eestis kuni 14 000 peatuvat laglet, siis 1993. aastal oli laglede arv juba 102 000.
Nii suur hulk laglesid ei mahtunud enam endistesse peatuspaikadesse rannaniitudel, millest kolhooside ajal oli paljuski tehtud haritav põllumaa. Uued soodsad toitumispaigad leitigi rannikualadele rajatud põllumassiividel, kus kasvanud noor oras, viljaterad ja kultuurheintaimed maitsesid lagledele sama hästi kui rohi rannaniitudel. Põllumeestele vastu tulles on kaitsealune valgepõsk-lagle lülitatud Eestis jahiulukite loetelusse, ent linde lubatakse lasta vaid väga piiratud arvul ja ainult sügisrände ajal kahjustuskolletes.
Mari Koppeli sõnul on Saaremaale antud laglede laskelimiiti kaks aastat. “Esimesel aastal lasti 30 laglet ja sada luba jäi realiseerimata,” ütles Koppel.
Kevadel peatuvad lagled Eesti rannikualadel mais-juunis, kus nad koguvad jõudu teel pesitsuspaika Barensi mere ääres tundras. Tagasi tulevad nad sügisel, peatuvad paar nädalat ja jätkavad oma teekonda Hollandi talikorterisse.AIN LEMBER

Riigikogujad kohtusid poliitikahuvilistega

0

Lääne-Eestist Riigikokku valitud parlamendiliikmed kohtusid eile Kuressaares noorte poliitikute ja oma valijatega. Riigikogu keskerakondlasest asejuhataja Siiri Oviiri juhtimisel linnavolikogu istungisaalis toimunud teabepäeval lõid kaasa reformist Andres Lipstok, mõõdukas Kalev Kotkas, isamaaliitlane Mart Nutt ja keskerakondlased Laine Tarvis ning Anti Liiv.
Riigikogulased selgitasid kohalolijaile, kuidas toimub igapäevane parlamenditöö ja missugused on selle iseärasused. Missugune roll on Riigikogus erakondade fraktsioonidel, mida teevad parlamendikomisjonid ja kuidas saab ühest eelnõust lõpuks seadus.
Tavapärases küsimuste-vastuste voorus taheti riigikogulastelt eelkõige selgitusi hiljuti rakendunud pensioniseaduse kohta, kooliõpilased tundsid huvi, kas õppelaenu osas on tulemas mingeid muudatusi.
Riigikogu liikmed kohtusid hiljem ka maavalitsuse töötajatega.

VIIMASED UUDISED