13 C
Kuressaare
Laupäev, 21. mai 2022
Avaleht Blogi Lehekülg 9217

Liinikilomeetri hind tõuseb viie sendi võrra

0

Taotlus arvati olevat põhjendatud, kuid rahuldati väiksemas mahus, 45 senti, ja see kehtib aasta lõpuni.
Veel tänavu peab selguma, millised firmad uueks aastaks maakonnaliinidel tegutsemiseks lepingu sõlmivad ja millised on uute üritajate nõudmised.
Vallajuhid olid seisukohal, et õpilasliinide hinnad ei muutu ja jäävad kehtima aasta lõpuni.
MM

Kuressaare linnaisad käisid Ameerika prügimajandust kaemas

0

Kuressaare linnainseneri Indrek Himmisti sõnul ei täitunud Ameerikas käinute lootused projekti “Energiatootmine jäätmetest ja biomassist” raames teoks saanud sõidust selles mõttes, et külastatud tehastes otsest kääritamisprotsessi ei nähtud.
“Kui tulevikus tahame oma jäätmemajanduse rekonstrueerida, siis peaks prügimägi olema nii konstrueeritud, et jäätmed, mis biokääritamist kannatavad, ja prügimäegaasid korjatakse kokku ja toodetakse energiat,” rääkis Himmist.
Tema sõnul oli üllatav, et Ameerikas on prügimäegaasil töötavad generaatorid, mis toodavad elektrit. Tootmisel eralduv soojus läks lihtsalt taevasse, kuid Himmisti sõnul oleks vaja ka see kinni püüda ja kütteks kasutada.
Himmist ütles, et reisist jäi meelde sadu hektareid maastikuvorme, mis paiknevad endistel prügimägedel. Küngaste külgedel looklevad kerged torustikud suubuvad prügilagaasilt käivitatud jõujaamadesse, mis toodavad kohalikku võrku elektrienergiat.
SVEA AAVIK

Lasteaed – algkoolis toimus tuletõrjeõppus

0

Õnnetuse läbimängimine oli teine etapp kolmeosalisest õppusest. 8. novembril viis Kuressaare keskkomando pealik Margus Lindmäe läbi loengu personalile, pärast seda tehti kõigile lasteaed – algkooli rühmadele ja klassidele tuleohutusalane tund. Kolmanda etapina tutvuvad lasteaed – algkooli lapsed Kuressaare keskkomandoga.
Oletatav tulekahju sai alguse ühe väljapääsu ees. Põlengu avastanud õpetaja helistas päästeteenistuse häirekeskusesse numbril 112 ning samal ajal hakati evakueerima õpilasi ja teenindavat personali.
Kuna õppeasutuses puudub tulekahjusignalisatsioon ja koolikell, on raskendatud tulekahju avastamine selle algstaadiumis, mil tulekahju ei ole haaranud veel tervet ruumi või osa hoonest. Samuti on raskendatud majas olijate teavitamine ohust.
Häiresüsteemi puudumine on probleem
Automaatsete tulekahjusignalisatsiooni süsteemi ja hoones suitsu ning tule levikut takistavate normidele vastavate tuletõkkeuste puudumine on probleem kogu Kuressaare linna ja Saare maakonna õppeasutustes – näiteks puudub nõuetele vastav tuletõrjesignalisatsioon Kuressaare kuuest koolist neljas. Samas ei ole sellega varustatud ükski Kuressaare linna lasteaed.
Ida – Niidu lasteaed – algkooli õpetajad ja kasvatajad kasutavad tavalisi vilesid, kõik klassid käiakse ühekaupa läbi ja öeldakse, et nüüd on tulekahju, palun lahkuge majast.
Õppuse käigus jõudsid kõik lapsed ja täiskasvanud evakueeruda 7 – 10 minutiga, viimasena kuulis nõrka vilesignaali lauluklass. Kogunemiskohas kontrollis iga õpetaja klassipäeviku alusel üle, kas kõik lapsed on ohupiirkonnast lahkunud.
Kuressaare keskkomandost sõitis pärast väljakutset sündmuskohale kaks kustutusautot. Õppuse lõpus näitasid tuletõrjujad õpilastele ja õpetajatele, kuidas näeb välja suruõhuvaht ning Margus Lindmäe seletas, miks on vaht parem kustutaja kui vesi.
Kõigi õppeasutuste puhul peavad tegutsemiskindluse ja külma närvi säilitama just õpetajad, sest just nemad juhivad lasteaialapsed ja õpilased ohutusse kohta. Paanika vältimiseks on hädavajalik informeeritus käitumisest õnnetuse korral, ohtlikud olukorrad tuleb läbi mängida.
Saaremaa päästeteenistuse inspektori Aivar Männi sõnul ei saa juttu olla evakueerimisest, kui lasteasutuses puuduvad tuletõkkeuksed korruste ja hoone tiibade eraldamiseks.
Tuletõkkeuksed võimaldaksid juhtida lapsi ohutult mööda suitsust ja mürgistest põlemisgaasidest vaba koridori lähima väljapääsuni. Vastasel juhul on tegu põgenemisega, mille tagajärjel tekkinud traumad võivad olla ettearvamatud.
SIRLE MATT,
päästeteenistuse pressiesindaja

Rahandusministeeriumile kirjutas kirjandi üle 600 lapse

0

Üheksandas klassis õppiva Pikalevi kirjandi tunnistas rahandusminister Siim Kallase juhitav zhürii kirjandivõistluse “Riigi rahakott, meie kõigi rahakott” noorema vanusegrupi võitjaks.
Valik tuli teha 629 kirjandi hulgast. Nooremate õpilaste hulgas tuli teisele kohale Ave Ustal Toila keskkoolist ning kolmandaks Katrin Lahe Kuressaare põhikoolist.
Vanemas vanusegrupis osutus võitjaks Margus Mihkels Lähte ühisgümnaasiumist, teiseks Triin Tuulik Tallinna Inglise kolledzhist, kolmandaks Ermo Säks Tartu Tamme gümnaasiumist.
Võitjad selgusid zhüriiliikmete hinnanguid summeerides.
“Otsustada oli väga raske, kuna väga palju oli erilisi, mõnusalt kirjutatud võistlustöid,” ütles rahandndusministeeriumi pressiesindaja.
Kõige rohkem, 52 protsenti kirjutajatest, valis teema “Kas sada krooni on suur raha?”.
Vastuseid oli mitmesuguseid – paljud õpilased jõudsid järeldusele, et kui sada krooni on kingiks või taskurahaks saadud, siis kipub ta kiiremini tühja – tähja peale kuluma, kui teenitud sajaline.
Väga paljudest kirjanditest kumas pressiesindaja sõnul läbi, et paljud pered on pidevalt rahalistes raskustes ning sada krooni on ikkagi suur raha.
“Huvitav oli ka see, et enam ei olnud rikkuri sünonüümiks pankur, vaid jõukas inimene võrdus paljude õpilaste meelest riigikogu liikmega,” tähendas pressiesindaja.
Populaarsuselt järgmine teema oli “Kui ma oleksin rahandusminister”. Noored rahandusministrid annaksid peaaegu üksmeelselt raha õpetajate ja õdede palgatõusudeks, koolide remondiks ning ka õppevahenditeks.
Tõsiste kirjandite seas oli ka humoorikamaid, näiteks üks poiss kirjutas, et tema laseks siis oma kabinetti jõusaali teha, et koju jõudes vähemalt väsinud välja paista. Üks tüdruk aga rahandusministrina sõidaks Mercedesega, sööks kogu aeg kartulisalatit ja jäätist ning jooks kokakoolat.
Teemal “Raiskamine võtab tulevikult võimalused” kirjutas 13 protsenti osalejatest.
“Oli hea meel, et raiskamist ei võetud lihtsalt raha raiskamisena, vaid kirjutati sellest ka palju üldisemalt,” sõnas rahandusministeeriumi pressiesindaja.
“Riigi rahakott, meie kõigi rahakott” teema paelus 12 protsenti kirjutajatest. Nii mõnigi kirjutaja ütles, et polnud varem sellist seost leidnud. Ühe tüdruku mõttekäik oli järgmine:
“Kuna riigi rahakott koosneb tavainimeste maksudest, siis see tähendab seda, et ka minu ema – isa palgast läheb osa sinna. Need on käibemaksud ja tulumaksud ning ka palju teisi makse. Ka minu taskuraha läheb ema – isa palgast maha. Nii et minu isa ja ema nagu annaks taskuraha riigile.”
“Laastutuli ja laenuraha ei kesta kaua” oli zhürii hinnangul üheks raskemaks teemaks, selle valinud neli protsent õpilastest olid kõik selle vanasõnaga nõus. Kokkuvõtteks võib pressiesindaja teatel öelda, et zhüriil olid väga värvikad nädalavahetused õpilaste kirjandeid lugedes.
“Usun, et need kirjandid andsid väga hea ülevaate, kuidas õpilased suhtuvad säästlikkusse, rahasse üldse ja ka meie riiki,” tähendas ta.
MM

Kaarma uus vallamaja avatud

0

Saare Teedevalitsuse kontorimaja esimene korrus on nüüd sisuliselt valla käsutuses. 305 m2 büroopinna uuendamine maksis 700 000 krooni, siseviimistluse kujundas Vello Liiv, ehitas Saare KEK.
Uues vallamajas töötab 16 ametnikku, vallarahvast teenindavad nad uues kohas selle nädala algusest. Maja ees lehvib nüüd maanteeameti, Kaarma valla ja Eesti riigi lipp.
Eile päeval kell kolm, vallamaja piduliku avamise ajal panid teedevalitsuse mehed tee äärde ka vallamaja viida üles.
Ülo Vevers pidas kahe ürituse kokkulangemise “peasüüdlaseks” maavanemat.
“Et mulle asja võimalikult ebamugavaks teha,” muigas Vevers ja selgitas Kaisvere külas endises vallamajas vanurite hooldekodu projekti ajutist peatamist lühidalt: “Haldusreformi pärast.”
VELJO KUIVJÕGI

Gümnasistid pidasid tubakavaba päeva

0

Päeva korraldamise idee tuli kooli Punase Risti ja õpilasomavalitsuse poolt.
“Tegime üleskutse nendele, kes suitsetavad, pidada suitsetamisvaba päeva. Võib – olla on see esimene samm suitsuvaba tuleviku suunas,” rääkis KG terviseõpetaja Sirje Metsküll.
Kahel vahetunnil said õpilased video vahendusel teada suitsetamisega kaasnevatest ohtudest ja nõuandeid suitsetamise mahajätmiseks. Pärast koolipäeva korraldati kooli lähedal värskes õhus kopse puhastav krossijooks.
Sirje Metskülli sõnul on suitsuvaba päeva üritused osake KG plaanist liituda rahvusvahelise tervistedendavate koolide võrguga.Rahvusvahelist EI – päeva suitsetamisele peetakse iga aasta novembrikuu kolmandal neljapäeval.
Eestis on suitsetamisvastast EI – päeva peetud alates 1992. aastast. Sel päeval korraldatakse mitmesuguseid suitsetamisvastaseid kampaaniaid, püütakse inimestele selgitada, mida suitsetamine neile tegelikult tähendab.
Fakte suitsetamisest
Eesti Tervisekasvatuse Keskuse andmetel on Eestis igapäevasuitsetaja iga teine mees ja viies naine. Kokku tarbitakse Eestis umbes 3000 tonni tubakat aastas.
Pooltes Eesti lastega peredes suitsetatakse. Igal aastal hukkub Eestis suitsetamise tagajärjel tekkinud tulekahjudes üle 40 inimese.
Lääne statistika andmeil 1000 noorest mehest üks tapetakse, 6 saavad surma liiklusõnnetuses ja 250 tapab tubakas.
SVEA AAVIK

Mehed ja naised Aili Jungi vaipadel

0

Näitusel on väljas vaibad ja vaibakavandid, millel Kuressaares tegutsev tekstiilikunstnik Aili Jung on kujutanud naisi, mehi ja nende omavahelisi keerulisi suhteid.
“Eks see ole see, millega me kõik kogu aeg tegeleme, mõnedel on mehi või naisi palju, teistel jälle vähe. Kuidas keegi pinget maandab – mina olen oma mehed kudunud vaipadesse,” sõnas ta.
Jungi sõnul on mõned vaatajad temaga pahandanud, miks tema töödel kujutatud inimesed nii koledad välja näevad.
“Ju siis maailm on praegu minu jaoks selline, et mehed on lorud ja naised on koledad – miks mitte siis seda ausalt kujutada. Ka inetusel on oma võlu,” märkis ta.
Vaipadesse kootu seletas Jung lahti nii:
“Niimoodi peab inimest moonutama siis, kui sa ei oska teda joonistada. Teisest küljest jälle – et hästi moonutada, peab oskama moonutatavat väga hästi kujutada.”
Kunstniku sõnul on mehi raskem kujutada kui naisi: viimastel on välised sootunnused sootuks ahvatlevamad ja mõjusamad, mistõttu naisevaibad ka paremini müügiks lähevad.
TIIU TALVIST

Kuressaare neiu kirjandivõistlusel kolmas

0

Noorema vanusegrupi võitjaks osutus zürii hinnangul parimaks teemal “Riigi rahakott, minu rahakott” kirjutanud Lähte ühisgümnaasiumi 9.a klassi õpilane Maikal Pikalev ja teise koha pälvis Ave Ustal Toila keskkooli 8.a klassist.
Katrin Lahe kirjutas teemal “Kas sada krooni on suur raha?”, mida eelistas üle poole kirjandivõistlusel osalenud 629 kooliõpilasest. Kas sada krooni on suur raha?
See oli mõningane aeg tagasi, kui tutvusin ühe väga meeldiva ja viisaka 100-kroonisega. Tema peal ilutses küll Eesti ärkamisaja kuninganna, nagu kõigil tema vendadel-õdedel, kuid ta seletas mulle, et see on talle sama, nagu mulle oleks suur Koidula portree kõhu peale maalitult. Ühesõnaga – tema on 100-kroonine, mitte Koidula.Me mõistsime teineteist hästi ja vestlesime päris hulk aega ja siis otsustasin 100-krooniselt tema eluloo välja nuruda. Minu suureks üllatuseks oli ta sellega kohe nõus.”Sündisin 1992. aastal. Olen pool Eestit läbi rännanud ning ka välismaale sattunud,” alustas ta lõbusalt. “Sündides sain kohe teada, et minust suurem on vaid 500-kroonine, aga väiksemaid on see-eest tervelt viis (hiljem tuli üks veel juurde) pluss veel mündid. Pidasin end suureks ja tähtsaks ning esimestel elupäevadel ei pidanudki palju pettuma.Alustuseks leidsin end punasest rahakotist, kus olin kõige suurem. Sain tuttavaks ühe imearmsa 2-kroonisega – paraku kestis meie tutvus vaid paar tundi, sest ta vahetati poes koos ühe mündiga liitri piima vastu. Ka minu elu ei kestnud seal kaua, kuigi enne ära andmist mind isegi silitati (vähemalt mulle tundus see nii) ja lausuti, et kahju sinust lahkuda või sarnaselt see igatahes kõlas.Uueks kohaks oli rahakassa poes, aga peaaegu kohe rändasin ühe vanema mehe kätte, kes mu ümbrikusse toppis ja esialgu sinna ka jättis. Aeg-ajalt pistis ta mõne 100- või 500-kroonise sinna juurde. Seal ümbrikus lesisin ja lobisesin ilmatu hulk aega. Ometi lahkusin sealtki, sest meie oleme juba need, kellel kunagi kindlat peremeest olema ei saa.Sellest päevast alates pidin tihti teiste rahatähtedega koos rändama. Hiljem kuulsin ühelt kulunud 100-krooniselt, et me ei olegi enam nii suured kui aastaid tagasi ja peame seetõttu just koos olema ja rändama.Ühes suures (minu jaoks suures) ruumis oli 100-krooniseid väga palju ning ühe-kahe, ka kolme-nelja kaupa lipsasid nad ühest praost välja.” Mu sõber ohkas.Kasutasin võimalust ja ütlesin: “See oli vist pangaautomaat”.Minu vestluskaaslane maigutas suud ning tegi suured silmad (kuna tal endal neid ei olnud, siis kasutas ta Koidula omi).”Ju vist, mina nii väike ja ei tea.”Sa pidid ju suur olema?”Tjah, oma elupäevade alguses olin tõesti suur, inimesed vaatasid mind austusega ega tahtnud nii kergelt minust loobuda, aga nüüd, kus hakkan umbes aasta pärast oma esimest juubelit pidama, antakse mind lastele, kes mu hooletult kokku käkerdavad ning taskusse panevad. Kujutad sa ette! TASKUSSE! Sinna, kuhu sente topitakse. MIND, 100-kroonist.”Minu sõber oli silmnähtavalt pahane. Palusin tal jätkata.”Eriti hooletult kohtlevad mind ilusasti riides inimesed, aga selle-eest,” ta naeratas Koidula suud kasutades,”üks viledaks kulunud mantlis naine andis mulle isegi suud. See, kas olen suur või väike, oleneb sellest, kelle käes olen.”Aga kelleks sa ise ennast pead?” ei saanud ma jätta küsimata.”Eks vist ikka suureks. Noorpõlve veendumusi nii kergelt ümber ei lükka ja ma olen harjunud end suureks pidama.”Vaikisime päris tükk aega. Lõpuks katkestas vaikuse 100-kroonine, küsides minult: “Aga kes ma sinu jaoks olen?”Rõõmustasin, et ta nii küsis, sest teadsin, et ei pea teda kurvastama.”Minu jaoks oled sa suur. Saaksin sinu eest kaks kilogrammi komme või kakskümmend jäätist või

Parim koidulaulik tuli Orissaarest

0

Eile Aavikute majamuuseumis peetud maakondlik Koidulauliku konkurss tõi kokku 14 noort luulelugejat üle Saaremaa. Konkursi korraldaja, Kuressaare gümnaasiumi emakeeleõpetaja Merle Rätsep tunnistas, et nii osavõtjaterohket Koidulauliku konkurssi pole Saaremaal varem olnudki.
“Tore, et gümnaasiumiealiste noorte kõrval on välja tulnud ka hulk põhikoolide lapsi,” märkis ta.
Konkursi tingimuste kohaselt tuli igal esinejal zürii ees lugeda üks Lydia Koidula ja üks Debora Vaarandi luuletus. Hindajate otsuse kohaselt määrati konkursi eripreemia Ethel Kapstale (KG, juhendaja Merle Rätsep) ja Timmo Krullile (SÜG, Sirje Kreisman), lootuse preemia sai Maret Tikan Tornimäe põhikoolist (õpetaja Ruth Jasmin).
Kolm kõige paremat koidulaulikut olid zürii hinnangul aga Krista Maajärv ja Riho Maripuu SÜGist (juhendaja Rita Ilves) ning Anneli Kaljuste Orissaare Gümnaasiumist, kes oli valinud konkursil ette lugemiseks kaks väga erinevat pala: Lydia Koidula luuletuse “Kaljukiri” ja Debora Vaarandi luuletuse “Plaazil”.
Anneli pälvis ka publikupreemia ning esindab Saaremaad 1. detsembril Pärnus üleriigilisel Koidulauliku konkursil.
“Luuletuste lugemine on kirjanduse juures minu kindel lemmik. Koidulauliku konkursil osalesin esmakordselt ja tulin tegelikult ainult vaatama, mida teised teevad,” tunnistas Anneli, kelle sõnul tuleb tema õnnestunud esinemise eest kindlasti tänada ka tema õpetajat Signe Söömerit.
TIIU TALVIST

Peeter Süda stipendiumi tänavu välja ei anta

0

Kärla vallavanema Toivo Vaigu sõnul oleksid taotlused pidanud laekuma hiljemalt 1. oktoobriks, kuid neid tuli veel oktoobrikuu lõpuski.
“Ilmselt oleksime pidanud stipendiumile ka ise rohkem reklaami tegema,” tunnistas Vaik. “Samas peaksid meie oma valla kultuuritegelased väga hästi teadma, et selline stipendium on olemas. Andeksantav on, kui mõni Tallinna organist päev pärast õiget aega stipendiumi asjus helistab, aga kui tähtaeg oma inimeste poolt maha magatakse, pole see minu arvates normaalne,” lisas ta.
Kuigi tänavune stipendium jääb välja andmata, kinnitas vallavanem, et see tulevikus ära ei kao. Vaigu sõnul kavatsetakse järgmiseks aastaks üle vaadata ja uuendada ka stipendiumi statuut.
“Võib – olla laiendame natuke seda ringi, kellele stipendiumi määrata võib, võib – olla muudame tähtaegu, teeme ta pisut kaasaegsemaks – statuut koostati juba mitu aastat tagasi. Arvan, et peaksime rohkem esile tooma ka õpilasi, kes kultuurialadel edasi õpivad,” nentis ta.
Stipendiumi A – osa suuruseks on seni olnud kaks Eesti keskmist palka, B – osa oli üks keskmine palk.
Vaigu hinnangul peaks stipendiumi suuruseks olema kindel summa, kuna keskmise palga numbrite üle annab alati vaielda. Süda stipendiumi statuudi muutmise otsus tehakse vallavolikogu veebruarikuisel istungil.
Stipendiumi on välja antud kaks korda ning selle A – osa on mõeldud orelihooldajatele, -heliloojatele ja organistidele, stipendiumi B – osa antakse välja Kärla vallast pärit või vallaga seotud ning viimase aasta jooksul silma paistnud kultuuritegelasele. Seni on stipendiumi pälvinud Toomas Mäeväli, Tiit Kiik, Leili Tammel ja Ülle Vallaste.
TIIU TALVIST

VIIMASED UUDISED