-3.4 C
Kuressaare
Pühapäev, 23. jaanuar 2022
Avaleht Blogi Lehekülg 9216

Kuressaare hinnati Eestis turvalisuselt kolmandaks

0

Rahvaküsitluse põhjal kuulutati Kuressaare turvalisuse poolest kolmandaks linnaks Eestis, Saaremaa pealinna edestavad napilt Kärdla ja Paide. Kriminaalpreventsiooni nõukogu esimees, justiitsminister Märt Rask nimetas eile Hiiumaa pealinna Kärdla kõige turvalisemaks linnaks Eestis ja andis üle vastava tiitli ja tunnustusplaadi Kärdla meerile Ivo Eesmaale.
Kokku valis turvalisimat linna 3509 inimest, kellest Kärdla poolt andis hääle 455 vastajat ehk 13 protsenti. Politseiameti andmetel registreeriti tervel Hiiumaal selle aasta esimese kolme kuuga 25 kuritegu, mis on kindlalt Eesti maakondadest kõige väiksem näitaja.
Küsitluse andmeil on teisel kohal Paide, mille poolt anti 445 häält. Kuressaare poolt hääletas 362 inimest.
Tänavu esimese kolme kuuga registreeriti Saaremaal politseiameti andmeil 90 kuritegu, eelmise aasta esimese kolme kuuga aga 57 kuritegu.
Mullune kuritegevuse statistika näitab, et enam kui pooled Saaremaal sooritatud kuritegudest pandi toime Kuressaares.
Justiitsminister Märt Raski hinnangul on hea, et inimesed ise said valida turvalise linna. “See lähtub küll subjektiivsetest kriteeriumidest, kuid see on inimeste enda valik,” nentis minister.
Turvalisima Eesti linna ja linnaosa küsitlus korraldati kriminaalpreventsiooni kuu “Muudame elukeskkonna turvalisemaks” raames 1.-19. maini. Ankeete levitati politsei korraldatud avalikel üritustel erinevates Eesti linnades, küsitlus ilmus Linnalehes ning turvalisima linna poolt sai hääletada ka internetiportaalides Mega ja Everyday.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja sõnul toimus küsitlus Eesti turvalisima linna valimiseks tänavu esmakordselt. Pressiesindaja sõnul ei jää sel aastal läbi viidud küsitlus viimaseks, järgmistel aastatel on plaanis selle ulatust veelgi laiendada.
Linnade turvalisuse küsitluse tulemused
Linn Vastas %Kärdla 455 13Paide 445 12,6Kuressaare 362 10,2Jõgeva 358 9,8Tartu 345 9,6Tallinn 271 7,6Pärnu 268 7,5Türi 238 5,9Haapsalu 167 4,7Viljandi 149 4,2Võru 123 3,5Rakvere 101 2,8Põlva 100 2,8Rapla 78 2,2Valga 26 0,7Elva 11 0,3Tõrva 5 0,1Tapa 3 0,07Kohtla-Järve 2 0,05Antsla 2 0,05Sellist pole 102 3KOKKU 3509 100Allikas: politseiamet

Mobiilsidemast tekitas protesti

0

Kuigi naabrimehe maale rajatava mobiilsidemasti vastu protestinud Pihtla valla Masa küla elanik saavutas ehitusloa peatamise, jätkavad ehitusmehed masti püstitamist, sest protestija ei soovinud oma vastuseisu ametlikult vormistada. Pihtla vallavalitsus tühistas Radiolinja Eesti AS-ile Masa külla mobiilsidemasti püstitamiseks väljastatud ehitusloa 24. aprillil. Ehitusluba peatati masti tarbeks maad andnud Masa küla elaniku naabri vastuseisu ja maakasutusõiguse ebakorrektse vormistamise tõttu. Protestija väitel ei tohivat tema loata masti püstitada.
Sel esmaspäeval andis Pihtla vallavalitsus aga uue ehitusloa, seekord masti alla jääva kinnistu omanikule. “Ta väitis, et tahab eraisikuna mobiilsidemasti paigaldada ja kuna me leidsime, et kõik objekti ohutust tõestavad kooskõlastused on olemas, antigi ehitusluba välja,” rääkis Pihtla vallavanem Tõnu Hütt.
“Minu hinnangul pole naabritele mastiga kuidagi liiga tehtud, pigem on vastuseisu taga solvumine, et neid mastist ei teavitatud ja väike kartus, et mast mõjub kuidagi tervisele,” tõdes Hütt, kelle sõnul võivad naaberkruntide omanikud eraõiguslikku vaidlust soovi korral edasi pidada.
Saare maavalitsuse ehitusspetsialist Kaarel Kasemets tõdes, et Masa külla hakati masti püstitama puuduliku kooskõlastusega, kuid paraku ei saa maavalitsus masti rajamisse sekkuda, sest protestija ei soovinud oma vastuseisu kirjalikult vormistada.
Ehitusspetsialisti kinnitusel on mobiilsidemastide rajamisega Saaremaal probleeme olnud varemgi. “Kõik operaatorid alustavad mastide rajamist Tallinnas kooskõlastatud tüüpprojektide alusel, kuid tegelikult on mastide puhul mängureeglid samad, mis kõigi muude rajatiste puhul – sidusprojektid peavad olema kooskõlastatud kohapeal,” osutas Kasemets. “Vaid masti alla jääva maa omaniku nõusolekust ei piisa,” lisas ta.
Radiolinja suhtekorraldaja Helena Lõhmuse kinnitusel jätkavad ehitusmehed Masa külla masti püstitamist, sest esmaspäeval Pihtla vallavalitsuse poolt antud uue ehitusloa suhtes pole enam vastuseisu avaldatud.
Viimati protestiti Saaremaal Radiolinja mobiilimasti vastu kuu aega tagasi Torgu vallas Mäebe külas. Mäebes suvitav kuressaarlane Toomas Keidong leidis toona, et masti tarbeks maad välja rentinud naabrimees oleks pidanud ka tema käest masti rajamiseks luba küsima. Keidongi väitel on Mäebesse kerkiv 100 meetri kõrgune mast eluohtlik, sest suure tuulega võivat see tema maja peale kukkuda.
Radiolinjal on praegu Saaremaal üle kümne mobiilsidemasti.SVEN AAVIK ja ANDRES SEPP

Politseikroonika

0

Kolmapäeva hommikul sai politsei teate Kuressaare haiglast, kuhu oli toodud liiklusõnnetuses kannatada saanud jalakäija ja tollele otsa sõitnud auto juht.
Kihelkonna vallas Viki küla kandis toimunud õnnetuse põhjustas metskits, kes autole ette jooksis. Juht üritas jalakäijast küll mööda sõita, kuid too sai siiski autolt löögi ja vajas haiglas esmaabi. Juhi vastu tal pretensioone ei olnud. Nii sõiduautot VAZ juhtinud 1951. a sündinud meesterahvas kui 1941. a sündinud jalakäija olid kained.
Edus tabati pisivaras
Kolmapäeval kell 17 kutsuti politsei Kuressaare Edu kauplusse, kus oli tabatud pisivaras. Prefektuuri viidi Pihtla valla elanik Gert (16), kellega hakkab tegelema noorsoopolitsei.
Kolmapäeval kell 22.30 kutsuti politsei endise linna katlamaja juurde, kus noored ümbruskonna elanike rahu häirisid. Prefektuuri viidi Kuressaares elavad Risto (24) ja Ranek (21) ning Laimjala vallast pärit Renna (19) ja Aive (18). Kõik olid purjus.
Majaperemees lõi üürnikku
Ööl vastu eilset vahendas häirekeskuse dispet

Lühidalt

0

16.-18. juunini peavad Eesti matkaklubid Tagamõisa militaarmaal Eesti matkajate juubelikokkutuleku. 25. matkajate kokkutulekule on oodata üle kümne matkaklubi enam kui paarisaja matkajaga, ütles Külli Turja üritust korraldavast Saaremaa Matkaklubist. Kokkutulekul võisteldakse jalgrattasõidus, orienteerumises, veerallis ja lihvitakse jalgsimatkatehnikat. Saaremaa Matkaklubi ootab kõiki huvilisi registreeruma juba enne 5. juunit, sest sinnamaani on osavõtumaks soodsam.
FC Kuressaare kaitsja laenati Soome klubisse
FC Kuressaare jalgpallur Meelis Lindmaa siirdus laenulepingu alusel mängima Soome II divisjoni klubisse Salon Pallo. Kokkuleppe kohaselt võib SalPa katkestada lepingu Lindmaaga esimese kahe mängu järel, s.o esmaspäeval, 29. mail. Esimese mängu mängis Lindmaa uue klubi eest kolmapäeval, 24. mail, mil võõrsil võideti liiga liidrit TPK-d 4:2. SalPa asub turniiritabelis hetkel teisel kohal.
FC Kuressaare sai suureskoorilise kaotuse
Eesti jalgpallimeistrivõistluste meistriliiga üheksandas voorus kaotas FC Kuressaare Narva sealsele Transile 0:4 (0:1). Transi väravad lõid 29., 49., 75. minutil Maksim Gruznov ja 78. minutil Aleksandr Tarassenkov. Teiste kohtumiste tulemused: Maardu Levadia – Kohtla-Järve Lootus 3:0, TVMK – FC Valga 2:0, FC Flora – Viljandi Tulevik 0:0. FC Kuressaare jätkab 4 punktiga seitsmendal kohal.

Siemens ja Eesti Energia sõlmisid teenindus-lepingu

0

Eile kirjutasid Siemens AG ja Eesti Energia AS alla põhivõrgu ja jaotusvõrgu elektriseadmete remondi- ja hooldusteeninduse lepingu. Eesti Energia poolt korraldatud riigihankekonkursi võitnud Siemens AG on remondi- ja hooldusteenuse pakkumiseks moodustanud AS-i Siemens Electroservices, kus jätkavad tööd Saarte Elektrivõrkude Ehituse ja Põhja Elektrivõrkude Ehituse 357 põhikohaga töötajat.
“Oleme astunud esimese sammu ettevõtte uue strateegia elluviimisel, mille eesmärk on suurendada Siemensi kui teenuste ja terviklahenduste pakkuja osa Eestis,” ütles AS-i Siemens juhatuse esimees Avo Tihamäe pärast lepingu allkirjastamist.
Siemens Electroservices teeninduspiirkond hõlmab Eesti Energia pressiesindaja Kaie Saare teatel ligi 300 alajaama ja rohkem kui 11 000 km elektriliine ning 110 000 liitumispunkti. Operatiivteenuse pakkumine AS-i Siemens Electroservices poolt toimub vastavalt lepingule Saarte Elektrivõrkude territooriumil. Samas teostab ettevõte vajalikke elektrivõrkudega seotud ehitustöid Harju, Järva, Rapla, Pärnu, Saare, Lääne, Hiiu ning Tallinna teeninduspiirkonnas.
Loodud ettevõtte planeeritav aastakäive ületab 80 miljonit krooni.

Kärla muusikakoolil esimene vilistlane

0

Kärla muusikakooli lõputunnistus ja kiituskiri number 1 anti ainsale tänavusele muusikakooli lõpetajale Maarja Naa-gelile. Kärla muusikakooli direktor Ludmilla Toon ütles, et selle õppeaasta lõpuaktus oli Kärla muusikakoolis eriti pidulik, kuna kool jõudis oma esimese lõpetajani.
Esimese ja selle aasta ainukese lõputunnistuse sai Maarja Naagel, kes tuli Kuressaare muusikakoolist Kärla muusikakooli üle 1994. aastal, mil uus kool loodi. Maarja klaveriõpetaja oli Rita Naaber.
“Maarja on väga hea õpilane olnud kogu aeg, aga kooli lõpetas ta suisa kiituskirjaga,” ütles Toon, kelle sõnul on Kuressaare Gümnaasiumi lõpuklassis käiva neiu tulevikusooviks minna muusikat edasi õppima.
Kärla muusikakoolis õpib praegu 33 õpilast, kellest 13 lõpetasid klassi kiituskirjaga. Tooni sõnul on tõenäoline, et järgmisel aastal on muusikakooli lõpetajate arv juba veidi suurem.
TIIU TALVIST

Tammuna piirivalvelinnak müüakse poole miljoniga

0

End palliks õginud hüljes jäi Läätsa meeste mõrda lõksu

0

Läinud nädalal leidsid Läätsa rannakalurid oma räime-kastmõrrast hülge, kes oli end täis õginud nagu õhupall ja ei jaksanud end üle mõrra küljenööride enam tagasi vabasse vette upitada. Noor hüljes oli end mõrras kalast nii täis söönud, et tema ümbermõõt oli suurem kui pikkus. Kalurid Gunnar ja Väino Tammel, Viljar Tiitson ja Olev Lallo, kes polnud enne sellist loodusimet näinud, tõmbasid priske poisi mõrralinaga paati ja viisid Läätsa randa, et ahnepäitsu teistelegi rannameestele näidata. Kui kõik soovijad olid õhupalli-hülge ära näinud, viisid mehed looma merre tagasi ja lugesid talle vettelaskmise eel ka manitsussõnad peale.
“Näitas meile hambaid nagu koer, ajas moka pahupidi,” rääkis Gunnar Tamm. “Ütlesime talle, et ta teataks oma liigikaaslastele – järgmine kord enam nii libedalt ei lähe,” lisas Tamm. Mehed arvavad, et ilmselt käis seesama hüljes nende mõrras ka varem söömas, sest pärast hoiatust pole nende püügiriistas enam hulpivaid kalapäid olnud.
Kalur Eino Ruttu meenutas kohtumist “oma” hülgega. “Elukas ootas räime kastmõrra eelkastis, millal mehed kasti tagaotsas oma töö lõpetavad, et siis jälle sööma minna,” jutustas ta. Ruttu meenutas, et kui üldiselt jäävad kaladest pärast hüljeste söömaaega järele vaid pead ja sabad, siis mõnikord on nagu peen linnaproua söömas käinud. Ainult liha on ära söödud ja kala selgroog ka alles. Ilmselt on siis hüljestel kõht üsna täis olnud või aega lahedasti mõrrakastis toimetada. Hüljes mitte ainult ei söö kala, vaid lööb kastmõrras sellist tantsu, et hirmutab kalad mõrrast välja.
Kui teadlaste andmeil on saarte ümbruses umbes paar tuhat hüljest ja igaüks sööb päevas 10 kilo kala, siis teeb see aastas 7300 tonni, arvutas Ruttu. Saare maakonna kutselised rannakalurid püüdsid läinud aastal veidi üle 1000 tonni räime. Kaluril oleks ainuke võimalus istuda öö läbi mõrra otsas, aga lihtsalt ei pea vastu, ütles Ruttu.
Uus nuhtlus kaluritele on merelind kormoran. Ruttu nägi teda esimest korda 1990. aastal, kui Rudolf Schmuul kutsus saarlased Ölandile. Schmuul ei osanud linnu nime tõlkida, öeldes, et see on angerjavares. Nüüd on ta ka meie vetes, toitub paari-kolme aasta vanustest angerjatest ja emakalast. Sukeldub kuni 20 meetri sügavusele ja tuleb pinnale nagu torpeedo. Kormoranide peamiseks toitumisalaks on saanud Suur Katel.VELJO KUIVJÕGI

Lühidalt

0

Muhu hakkab välja andma kultuuripreemiat
Seni usinate õppurite toetamisega tegelnud Muhu stipendiumifond annab sel suvel esmakordselt välja kultuuripreemia.
Muhu stipendiumifondi nõukogu esimees Kalev Kütt ütles, et 5000 krooni suurust preemiat hakatakse välja andma taidlusega tegelevale üksikisikule või kollektiivile, kes on hooaja jooksul silma paistnud. Esimest korda antakse preemia välja Muhu päevade raames toimuval taidlejate kontserdil jaanitule ääres.
Kaheksandat aastat tegutsev Muhu valla stipendiumifond on seni jaganud rahakõrgkoolis õppivate ja teiste andekate Muhu noorte toetuseks. Fond jagab aastas toetusi 50 000 krooni eest.
Lümanda kaasajastab keskusehoone
Lümanda vald tahab sel aastal lõpule viia valla keskusehoone remonditööd, mille tulemusel saab hoone kultuurimaja saali kasutada ka sportimiseks.
Lümanda vallavolikogu lubas vallavalitsusel võtta 750 000 krooni laenu, et lõpetada aasta lõpuks Lümanda keskusehoone kaasajastamine.
Juulis algavate ehitustööde käigus kohendatakse praegune kultuurimaja saal universaalsaaliks, kus saab läbi viia spordiüritusi ja põhikooli sporditunde, ütles Meie Maale Lümanda valla arendusspetsialist Ain Rand, kelle sõnul on vald ostnud juba 100 000 krooni eest spordiinventari. Lisaks saali remondile on plaanis ehitada keskusesse jõusaal ja lõpetada hoone välisviimistlus.
Lümanda vallavalitsus alustas keskusehoone kaasajastamist kaks aastat tagasi. Miljoni krooni eest on hoone saanud uued katused, ka on soojustatud ja viimistletud välisfassaadi.
1986. aastal valminud Lümanda sovhoosi kontorklubi hoonet kasutavad praegu kultuurimaja, valla tervishoiuasutused, raamatukogu, sidekontor ja erafirmad.
Vald korrastab Triigi sadama teid
Teede- ja sideministeeriumilt Triigi sadama hoolduskuludeks 303 000 krooni saanud Leisi vald kavatseb raha kulutada infrastruktuuri parandamiseks.
Leisi abivallavanem Ludvig Mõtlep ütles, et raha kulub põhiliselt teede ja platside pindamiseks mustkattega ning kõnniteede ehituseks.
Leisi valla munitsipaalomandis olev Triigi sadam sai riigilt parvlaevasadamate hoiukulude toetust sarnaselt teistele munitsipaalomandis olevatele sadamatele.
1994. aastal valminud Triigi sadama ehituseks on vald seni kulutanud neli miljonit krooni, mis on saadud erinevatest allikatest. Sadama halduskuludeks on Leisi valla eelarves igal aastal ette nähtud 200 000 krooni.
Kindlustustoetus jõuab põllumajandustootjani juuli keskel
Kindlustustoetuse korra kohaselt peavad kindlustusfirmad edastama taotlused kindlustustoetuse saamiseks põllumajandusministeeriumile hiljemalt 19. juuniks.
Seejärel kontrollib põllumajandusministeerium esitatud andmete õigsust ja arvutab kindlustustoetuse suuruse. Toetuse suuruse arvutamisel jaotatakse riigi toetussumma kindlustusvõtjate vahel võrdeliselt nende kindlustusmakse suurusele. Toetuseks võib määrata kuni 40 % kindlustusmaksest. Kindlustusvõtja arveldusarvele jõuab toetussumma juuli keskpaigaks.
Kindlustustoetust saavad põllumajandustootjad, kes on sõlminud valitud kindlustusandjaga põllumajanduskultuuride, produktiivloomade või kalakasvatuse kindlustuslepingu.
Kindlustustoetust makstakse registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjale või äriühingule, kelle ettevõttes töötab kokku kuni 80 inimest ning kelle aasta netokäive ei ületa 100 miljonit krooni ning kellel pole tütarettevõtjaid.
Sel aastal maksab riik kindlustustoetusteks 1,9 miljonit krooni. Eelmisel aastal maksis riik põllumajandustootjatele 388 226 krooni kindlustustoetusi maksimummääraga 40 % kindlustusmaksest.

Vättal toodetakse eurotasemel kalafileed

0

Teisena Saare maakonna kalatöötlemisettevõtetest sai AS-i NasFil järel euronumbri koos sertifikaadiga Pihtla vallas Vättal tegutsev OÜ Wettel. Firma alustas tegevust eelmise aasta aprillis ja siis tehti põhiliselt vürtsikilu ja -räime. Euronumber Vätta kalatsehhis enam vürtsikala teha ei luba ja seetõttu hakatakse kilu-räime nüüd pange panema Mõntu külmhoones. Euronõuetele vastavusse viimiseks tegi firma oma Vätta tsehhis põhjaliku remondi.
Kalapüügiga tegeleva firma Kaabeltau, kala külmutamisega tegeleva firma VR-HL ja kalafileerimisettevõtte Wettel üks omanikke Mihkel Undrest ütles Meie Maale, et kala fileerimine Vättal juba käib ja lähiajal hakkab seal töö kahes vahetuses. Üle 40 inimese on juba tööl ja kalafileerijaid võetakse veelgi juurde.
Põhiliselt fileeritakse koha ja ahvenat, aga ka haugi ja turska. Kala fileeriti Vättal ka varem, aga seda tehti teenustööna teistele ettevõtetele. Nüüd lubab euronumber Wettelil fileed oma etiketiga müüa.
Enamik toormeks minevat kala ostetakse Venemaalt ja Ukrainast. Eestist tuleb kala põhiliselt Peipsi ja Pärnu kaluritelt. Mihkel Undresti sõnul pole kilust ja räimest fileed teha praegu otstarbekas, sest kallimat kala on piisavalt. Kilu ja räim kas külmutatakse või pannakse vürtsikalana plasttaarasse VR-HL külmhoones Mõntus.VELJO KUIVJÕGI

VIIMASED UUDISED