9.8 C
Kuressaare
Pühapäev, 22. mai 2022
Avaleht Blogi Lehekülg 9216

Maire Metsäär Aaviku võistluse parim

0

Kuressaare kolledzi tudengid Kreekasse praktikale

0

Kuna Kuressaare kolledzi turismi – ja toitlustuskorralduse erialal on ette nähtud pikem tootmispraktika kas hotellis, restoranis või turismifirmas, alustati partnerite otsinguid juba aasta tagasi eesmärgiga leida võimalusi praktika sooritamiseks mõne tuntud turismimaa heatasemelises firmas.
Koostööst huvitatud partnerid leidsime kahest Kreeka rakenduslikust kõrgkoolist – Salonikist ja Kreetalt. Mõlemas koolis on turismiosakond, mis teevad koostööd oma piirkonna tööandjatega, kes on nõus ka meie noori praktikale võtma. Läbirääkimiste pidamiseks ja oludega tutvumiseks kohapeal andis võimaluse Euroopa Liidu (EL) Leonardo da Vinci programmi poolt rahastatud projekt “Turism Euroopa rannikualadel”, mille käigus saime tutvuda koolide turismi – ja toitlustuserialade õppejõududega, samuti külastada ühte praktikabaasi.
Viimane kujutab endast 6000 – le puhkajale mõeldud kõrgetasemelist kompleksi, mis on rajatud ühele Saloniki lähedase poolsaare rannale ning koosneb erineva suurusega majutuskohtadest, hotellidest kuni pereelamuteni, restoranidest ja muudest toitlustuskohtadest, jahisadamast ja rannast, konverentsikeskusest, muusikafestivali ja näituste paikadest, tenniseväljakutest jne.
Firmas töötab spetsiaalne personali väljaõppega tegelev inimene ning noor saab ennast proovile panna vastavalt oma kalduvustele teeninduse erinevates valdkondades.
Peale erialaste oskuste süvendamise on oluline ka võimalus praktiseerida erinevaid võõrkeeli, sest puhkajad selles kompleksis tulevad põhiliselt Inglis – ja Saksamaalt.
Praktika edukal läbimisel saab noor dokumendi, mis kinnitab, et ta on praktilise õppuse läbinud ühes kõrgetasemelise teeninduse poolest tunnustatud firmas maailmas.
Külastatud kutsekõrgkoolides arutasime samuti võimalusi mõlemale poolele huvipakkuvate projektide käivitamiseks, mis annaksid edaspidiseid võimalusi ka õppejõudude ja üliõpilaste vahetamiseks.
MARET PANK,
TTÜ Kuressaare Kolledzi direktor

Veeprojekti raha laekub aasta lõpuks

0

Saare maakonna puhta vee projektidest on pingerea tipus Orissaare aleviku puhta vee töötlemise projekt. Orissaare vallavanem Raimu Aardam usub, et selle aasta lõpuks saab Orissaare joogivesi liigsest rauasisaldusest lahti ja kolibakteri indeksi saab ka normi, kogu aleviku veetöötlus saavutab seega Euroopa taseme.
“Nagu Euroopa projektidega ikka, on need pika vinnaga – kaks aastat oleme asja ajanud, raha meie veeprobleemide lahendamiseks andis ka Eesti riik ja nüüd peaks 640 000 krooni tulema ka B7 SUSWAT – projektist,” sõnas Aardam.
“Järgmisel aastal tahame alustada veetrasside väljavahetamisega, rahataotlused on tehtud,” lisas ta.
B7 SUSWAT – projektiga peaks Orissaarega võrdse summa saama ka Hiiumaa Kõrgessaare vald Lauka küla joogivee puhastusseadmete ennistamiseks.
VELJO KUIVJÕGI

Kohus Kohila raharöövi lavastajate üle jäi ära

0

Kuna kohtusse ei ilmunud mitu olulist tunnistajat, siis määras kohus järgmise istungi jaanuari, ütles Rapla maakohtu sekretär.
Kolmapäeval alanud kohtuprotsessil tunnistasid end kuriteos süüdi rahaveoautot juhtinud Aadu Kuusksalu ning Romet Mõek. Oma süüd grupiviisilises riisumises eitasid vennad Lembit ja Meelis Kitt.
Keskkriminaalpolitsei süüdistab Kuusksalu, vendasid Kitte ning Mõeki grupiviisilises riisumises suures ulatuses. Politsei ei esitanud meestele süüdistust röövimises, sest tegemist oli röövi lavastamisega inkassaatori osalusel.
Süüdistuse järgi lavastasid mehed AS – i Sularahakeskus inkassaatoriauto röövimise Kohilas mullu 22. detsembril. Tsurkan ja Harkin lavastasid rahaautos istunud Kuusksalule kallaletungi ning sõitsid rahaveomasinaga minema.
Süüdimõistmisel kohtus ähvardab mehi kuni kaheksa aasta pikkune vangistus.
MM/BNS

Uute piiride tõmbamine jääb maavanema tööks

0

Seni on omavalitsused pakkunud nelja erinevat varianti – alustades ühest, kahest ja kolmest omavalitsusüksusest kuni tosinani. Oli ka viies variant, jätta kõik nii nagu on, aga seda Saaremaa omavalitsuste liit ei arutanud, sest reform tuleb valitsuse survel nii ehk teisiti ära teha.
Kaarma vallavanem Ülo Vevers arvas koguni, et Laari valitsuse pakutud 3500 elanikku valla kohta on vähe, et head spetsialistid tööle panna. Vevers soovitas kolleegidel teha haldusreformi elanike, mitte iseenda tarvis.
Salme vallavolikogu esimees Prits Liblik soovitas omakeskis enam mitte kakelda, sest kõiki omavalitsusjuhte rahuldavat otsust pole olemas.
“Las maavanem saab ka julge otsuse teha, las läheb tulle,” soovitas enne hääletamist Liblik.
Valjala vallavolikogu esimees Gustav Kutsar oli sel nädalal kohtunud siseministri Tarmo Looduse ja ministeeriumi asekantsleri Tiit Sepaga, kes pakkusid välja luua riigis nö. pehme maandumise fond suurusjärgus 200 – 300 miljonit krooni. Sellest rahast saaks maksta vallaametnike koondamiskulud, aga ka uue ameti koolituskulud.
Saare maavanem Jüri Saar ütles Meie Maale, et ükski senipakutud variantidest käiku ei lähe, sest juba on valitsuse tasemel soovituslikult välja pakutud senisest 260 – st omavalitsusest teha 60 ehk keskmiselt neli omavalitsusüksust maakonna kohta.
Küll aga lubas Saar järelejäänud lühikese aja jooksul (ettepanek tuleb siseministeeriumile esitada 1. detsembriks) kaardijoonistamise töösse kaasata kogu haldusreformi maakonnakomisjoni, kuhu kuuluvad peale tema veel Tarmo Pikner ja Raimond Jõearu maavalitsusest, vallavanem Ülo Vevers, kes ühe valdade ühinemise juba tegi, vallavolikogu esimees Gustav Kutsar ja SOL – i tegevdirektor Jüri Pärtel.
VELJO KUIVJÕGI

SOL-i eelarve võeti vastu

0

Maavanem tuli Saksamaalt koju tagasi Saksa teeneteristiga

0

On tava, et kui president läheb kusagile riigivisiidile, võtab ta kaasa riigisekretäri, mõned ministrid ja ühe maavanema, riburada ametnikke lisaks, selgitab Saare maavanem Jüri Saar.
Tema arvates võib seda, et Saksamaa riigivisiidile just tema kaasa kutsuti, põhjendada mitmeti: lisaks sellele, et Saksamaal kavandati visiidi käigus maha pidada kahe riigi vaheline suur äri- ja turismikonverents (kus Saaremaa kui turismisaare maavanem tundub olevat väga õigel kohal), on Saaremaa viimasel ajal olnud presidendile ka heaks partneriks tema külaliste vastuvõtmisel.
Hävitajad ja punased vaibad
Kui Eesti delegatsioon Saksamaale teele asus, olnud paljude selle liikmete meelest kahtlane, kas Saksamaa – sugune suurriik pisikese Eesti presidendi külaskäigule kuigi suurt tähelepanu pöörab. Kõik sujunud aga hoopis vastupidi ning ületanud igasuguste ootuste piiri. Kogu ülipidulikkus, mis Meri visiiti saatis, andis eestlastele tunda, et nad on väga oodatud külalised.
“Kõige vägevama mulje jättis see, kuidas Eesti Vabariigi presidendi lennukit eskortisid mõlemal pool kogu Saksa territooriumi ulatuses Luftwaffe hävituslennukid. Sellist asja olevat ka meie lendurid varem ainult filmis näinud,” räägib Saar.
Hea tava kohaselt rulliti lennukist väljuva presidendi jalge ette punased vaibad, sama pidulikult võeti ta vastu igal pool.
“Kui sõitsime Berliini lennuväljalt Brandenburgi väravate juures asuvasse hotelli, oli tänav päris tihedalt suuri sini – must – valgeid lippe täis. Autoderivi ees sõitis kahekümnest valge – rohelisest politseimootorrattast koosnev kolmnurkne kolonnipea.
Sellest kõigest osa saades oli küll selline tugev ja uhke tunne. Saatjate hulgas viskasime omakeskis nalja, et polegi ehk nii oluline, kes on delegatsiooni juht – väga tähtsa mulje jätavad just need, kes on tema saatjad,” meenutab maavanem.
Aurahad rinda
Saksa riigi austust Eesti delegatsiooni vastu tunnistas ka delegatsioonide vaheline aumärkide vahetamine. Paarikümnele Eesti riigidelegatsiooni liikmele anti suured teeneteristid, mis olevat Saksamaal üsna kõrged autasud.
“Riigivisiitidel on aurahade vahetamine kombeks ning see, et Saksamaa Liitvabariigi president annab Saare maavanemale teeneteristi, ei ole niivõrd tema tunnustus mulle kui Saksa riigi tunnustus Eesti presidendile ja minu läbi ka Saare maakonnale,” selgitab Saar.
Teeneterist koosneb kolmest osast: kõige suurem rist on ette nähtud kaela riputamiseks ning seda tohib kanda ainult smokingi või sõjaväelase mundriga.
Teine rist, mis mõeldud rinda kinnitamiseks, on väiksem ja seda õnnestus meie delegatsiooni liikmetel õhtusel presidendi vastuvõtul ka kanda (vastuvõtule pääsemiseks olid kõik Eesti delegatsiooni liikmed pidanud kodust smokingi kaasa võtma).
Kolmas osa, mida võib kanda iga tumeda ülikonnaga, on väike rinda kinnitatav lint.
President oli vapper
“President Meri oli terve visiidi jooksul hämmastavalt tubli,” tunnustab Saar, kelle sõnul võttis viiepäevase külaskäigu ülitihe programm võhma välja enamasti kõigil delegatsiooni liikmetel. Ainult mitte presidendil.
“Visiidi esimene päev algas kell 8 hommikul Tallinnas ja lõppes pärast Stuttgardis veedetud päeva kell 1 öösel Berliinis. Ega teisedki päevad suurt kergemad olnud,” räägib Saar.
“Neljandal päeval tundsin koduigatsust ja leidsin, et olen juba väga väsinud. Kui meie, saatjate ülesanne oli vaid vaadata, et oleksime õigel ajal õiges kohas, pidi president kogu aeg vilkalt suhtlema ja küsimustele vastama, pidas iga päev 4 – 5 kõnet (enamasti peast) jne. Igal õhtul, kui teised olid väsimusest nõrkemas, leidis tema ikka jõudu naeratada ja nalja visata. Vapper mees!”
Tagasiteel, kui Saksa lennukid piiri pealt taas koju tagasi pöördusid (lennukid lendasid nii lähestikku, et aknast oli näha, kuidas saksa lendurid hüvastijätuks lehvitavad) ja presidendi lennuki komandör teatas, et pärast Läänemere ületamist sisenetakse Sõrve sääre kohal Eesti õhuruumi, öelnud president meie maavanemale: “Jüri, kui me sinu õhuruumi siseneme, saadan sulle sel puhul tervitustelegrammi.” Saar vastanud: “Mina käsin siis oma hävituslennukitel õhku tõusta ja presidendi lennukit Tallinnani saatma tulla.”
Selliseid mõnusaid ja humoorikaid mõttevahetusi presidendi ja delegatsiooni liikmete vahel jätkus Saare sõnul kogu reisi vältel.
“Kardan, et tulevasel Eesti presidendil saab väga raske olema: praegune president on kogu oma vaba suhtlemise, keele – ja kultuuritundmisega lati nii kodu – kui välismaal ikka väga kõrgele seadnud,” tõdes ta.
TIIU TALVIST

Tornimäel kohtuti Leida Kirstuga

0

Tornimäe rahvamajja kogunes arvukas seltskond eakamaid ja käsitööst huvituvaid Pöide valla naisi. Uku Tallinna jaoskonna endisel tikkijal, praegu Kuressaares pensionäripõlve pidaval Leida Kirstul oli kaasas mitu kohvritäit näputöid, millest ta kohapeal kauni väljapaneku üles seadis.
Huvilised said imetleda tema beezile ja valgele riidele erinevates tehnikates ja enda heegeldatud äärepitsiga kaunistatud suuremaid ja väiksemaid linikuid, samuti erinevate kaunistusmotiividega laudlinu.
Muhumaa põllulilled elavad edasi Leida Kirstu kaunitel käsitöödel, olgu need siis säravpunased põldmoonid, sinised rukkililled või valged ätsed. Linade seas oli osa teostatud ka maalitehnikas. Veel sai imetleda tema õhkõrnu tikitud ja pitsitatud taskurätte.
Kohaletulnuid lummasid meistri mitmevärvilised ja erinevate tikanditega kaunistatud seelikud. Proual olid kaasas veel mustrid, mida ta kokkutulnuile lahkelt kasutamiseks andis.
AIMI PITK

Saare Kaluri stipendium Karl Kolgile

0

Otsust teha oli väga raske, kuna taotlejad olid kõik suhteliselt võrdsed, tunnistas AS – i Saare Kalur nõukogu esimees Peeter Jalakas. Kuuest eri õppeasutusest oli kokku 15 stipendiumitaotlejat, neist 11 neidu. Erialadest domineeris rahvusvaheline ärikorraldus ja turundus.
MM

Kranich kaebas Äripäeva avaliku sõna nõukogusse

0

VIIMASED UUDISED