-3.4 C
Kuressaare
Pühapäev, 23. jaanuar 2022
Avaleht Blogi Lehekülg 9212

Tarbijate ühistu rajab uue kondiitritsehhi

0

Juulikuus alustab tööd Saaremaa Tarbijate Ühistu uus kondiitri- ja kulinaariatsehh Tehnika tänaval. Uue tsehhi käivitumisel lõpetavad seni Raekoja tänaval töötanud kondiitritsehh ja kulinaarköök tegevuse. Ühistu kondiiter on toodangut andnud 1968. aastast, seadmed ükskord ju väsivad ära ja investeering tuleb lõpuks teha, rääkis ühistu juhatuse esimees Peeter Kilumets. Et vana saaks töötada ja uus saaks kaasaegne, ehitame uue tsehhi Tehnika 5 hoonesse, selgitas ta.
Uue tsehhi sisseseade vabastab Kilumetsa sõnul kondiitrid hulgast käsitööst. Näiteks kuulub uue kondiitri sisseseade hulka 100 000 krooni maksev mehaaniline taignarull. Töötajate arv jääb ühistu juhi sõnul tsehhis enam-vähem samale tasemele.
Kondiitri- ja kulinaartoodete tegemise kõrval tuleb Tehnika tänavale ka liha ettevalmistus kaupluste tarbeks.
Ühistu kondiitritoodete turuosa kohta ei soovinud Kilumets hinnangut anda. “Toodangust puudust pole, suurendada on seda alati võimalik. Oleme rohkem varustanud oma poode,” ütles ta.
Pärast kondiitritsehhi ja kulinaarköögi ärakolimist tühjaks jäävasse ühistu restoranihoonesse tuleb edaspidi tõenäoliselt kaubamaja laiendus.

Korralagedus prefektuuris tõi Saare politseijuhile noomituse

0

Politseiamet karistas prefektuuris tekkinud korralageduse tõttu Saare politseijuhti Kalle Laanetit noomitusega ning lisatasude äravõtmisega üheks aastaks. Noomituse peamine ajend oli Laaneti alluva, kriminaalpolitseiniku Rando Rahu volbriööl Kuressaare-Valjala-Kuivastu maanteel operatiivautoga purjuspäi põhjustatud liiklusõnnetus, milles hukkus kaassõitja, Valjalast pärit Liana (18).
Politseiameti distsiplinaarjuurdlus tuvastas, et õnnetusele aitas kaasa nõrk kord Saare prefektuuris mootorsõidukite hoidmisel, mille tõttu said politseinikud kasutada ametiautosid ka töövälisel ajal.
“Juurdlust läbi viies ei arvestatud ainult seda juhtumit, kus politseiniku süül hukkus neiu, vaid mootorsõidukite hoidmist Saare politseis on vaadeldud laiemalt,” ütles politseiameti pressibüroo juht Indrek Raudjalg. Viimase poole aastaga on Saare politseinikud põhjustanud kaks avariid. Lisaks Rahu juhtumile tegi möödunud detsembris politseid

Holostovis algavad kontserdid

0

Täna õhtul toimub Kuressaare kesklinnas asuva uue vabaõhukontsertide pidamise koha, Holostovi Hoovi avakontsert. Uue kontserdipaiga haldaja, kontserdibüroo Saare Kontsert juhi Ludmilla Tooni sõnul peaks Holostovi Hoovist sel suvel kujunema üks Kuressaare arvestatavamaid kontserdipaiku. Praeguseks kokku pandud programmi kohaselt korraldab Saare Kontsert suve jooksul 92 kontserti, etendust ja tantsuõhtut. Lisaks sellele on etendusi ja suveüritusi plaanis korraldada ka näiteks Kuressaare linnateatril ja teistel kultuuriasutustel.
Hoovi haldajad tahavad erilist tähelepanu pöörata lastele: nende jaoks paigaldatakse hoovi liikuvad loomad ja päevaste lasteetenduste kohta koostatakse eraldi programm.
Tänaõhtuse avakontserdi annab ansambel Duubel 7 Hirvo Surva juhatusel, lähemas tulevikus saab Holostovi Hoovis kuulata Kersti Kuuske, Hedvig Hansonit, Kirile Lood, Mait Maltist, Tanel Padarit jne jne, tulemas on dzäss- ja pärimusmuusika ning flamencoõhtuid ja kohalike esinejate kontserte. “Kontsertide korraldamisel teeme me lepingulist koostööd kontserdiagentuuriga Bel Canto,” märkis Toon.
Pealtvaatajate tarvis on hoovi ehitatud 200 istekohta. Esinejate jaoks püstitati spetsiaalne poodium ja neil on kasutada heal tasemel valgus- ja helitehnika.
Tooni sõnul hakkab Holostovi Hoovi kontsertide piletite eelmüüki korraldama Piletilevi uus müügipunkt ning peatselt pannakse pääsmed müüki ka piletimüügifirma üle-Eestilisse online-süsteemi.TIIU TALVIST

Vallad hädas vaba maaga

0

Vallad on hädas kinnisvaraärimeestega ja teiste maa kokkuostjatega, kes teevad avaldusi vabade põllumajandus- ja metsamaade erastamiseks. “See on üks suuremaid jamasid, mida meie armas riigike on suutnud välja nuputada,” hindas Pihtla vallavanem Tõnu Hütt Maalehes maade piiratud ringile erastamist, sest see maa ei satu enamasti tegeliku maaharija kätte. Vallavolikogud ja -valitsused on teinud sügisest saadik suurt tööd, pannud kokku nimekirju, püüdnud luua selgust, kellel on õigus maad saada ja kellel mitte, ning ikkagi ei suudeta õigust jalule seada.
“Kui ta näitab, et on saanud tulu ja näitab, et tal lillepeenra peal kasvab kaks kapsapead, siis on ta Orissaare vallas põllumajandusega tegelev isik, möönis Orissaare vallavanem Raimu Aardam. “Oleme üritanud ühte tankisti välja tõrjuda, aga pole mõtet. Kui valitakse välja tankist, siis on ta testitud,” lisas ta.
Mitmes vallas on kahtlasi “põllumehi” siiski nimekirjadest välja jäetud. Pihtla vallavolikogu näitas punast tuld advokaat Andres Tammele, Muhus arvati nimekirjast välja kinnisvaraärimees Aivar Mäemets ja kunagine tuntud maadleja Olev Kiirend, kes olid teinud taotlused kogu vallas erastamisele pandud vabale maale, umbes 1200 hektarile. Muhus väidetavalt talu omav Kiirend tegeleb äriregistri andmeil põllumajandustootmise ja talupidamisega veel vähemalt seitsmes talus Järva-, Pärnu-, Viljandi- ja Raplamaal.
“Maa peab jõudma põllumehe, mitte kinnisvarafirma kätte, aga täna me kahjuks ei näe võimalusi, kuidas seda seadusandlikult reglementeerida, et ta nii toimuks,” tõdes põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna nõunik Ain Kendra. “Probleem on selles, et keda me loeme üldse kohalikuks ettevõtjaks. Kas kinnisvarafirma, kes ostis tädikeselt kaks hektarit metsa ja võttis sealt ühe puu maha, on metsamajandusega tegelev ettevõte ja omab seeläbi õigust maad erastada?” küsis ta.
Nõuniku sõnul saavad kõik aru, et asi on kehvasti, aga keegi ei oska öelda, missugune peaks erastamise korra sõnastus olema. “Oleksime tänulikud, kui vallad teeksid oma ettepanekud. Kui need on olemas, saaksime kohe maa-ametile teha esildise korra paranduseks,” rääkis Kendra. Ta nentis, et vabade maade erastamise esimene ring läheb seniste reeglite järgi, aga ringe tuleb veel. “Rong on läinud alles siis, kui kogu maa on erastatud,” sõnas nõunik.
Saare maakonna vallad ei ole vabade põllu- ja metsamaade puhul veel enampakkumisteni jõudnud. Esialgu oodatakse maatahtjate omavahelisi kokkuleppeid. Valdade maanõunike sõnul ei ole aga enampakkumistest pääsu, sest kuigi vallal on õigus eelistada kauem põllumajandusega tegelnut, on siin oma ohud.
Pihtla vallas otsustati üks 14 erastamisavaldusega maatükk anda sellele, kel olid loomad kõige varem laudas. Seepeale esitas aga protesti üks ilmajäänu, kelle talu oli vormistatud samal päeval, kui maa endale saanud talunikul.

Internet oli üle ööpäeva maas

0

Tallinna ja Saaremaa liini transmissiooniseadmete rikke põhjustatud interneti püsiühenduse ja elektronposti saamise puudumine häiris pea terve ööpäeva kohalike ettevõtete ja firmade tööd. Eesti Telefoni meediasuhete juht Ain Parmas ütles Meie Maale, et marsruuteri ja modemi läbipõlemise tõttu kolmapäeva ennelõunal oli häiritud internetiteenuseid vahendavate ABC Kompuuteri, Sarma ja Teetormaja klientide töö.
ABC Kompuuteri juhatuse esimees Aivo Maripuu ei osanud öelda, kui palju nende firma kliente otseselt kahju kannatas. “Kindlasti avaldas katkestus suuremal või väiksemal määral mõju,” märkis Maripuu, kelle sõnul oli suuresti häiritud just nende kontori töö. “Kui internetti pole, me töötada ei saa.”
Ka Teetormaja juhatuse esimees Avo Maasik tunnistas, et klientide töö oli rikke tõttu häiritud. Rahalise kahju suurust ei osanud ta hinnata. “Moraalne kahju on kindlasti,” lausus Maasik.
Sarma juhi Endel Kaseväli sõnul püsiühenduse katkemine erilisi probleeme ei tekitanud. “Otsest kahju ei ole meie klientidest keegi nimetanud,” tunnistas ta, lisades, et veidi võis ebamugavusi põhjustada saamata jäänud info.
Ain Parmase sõnul vaadatakse võimalikud kahjutasu nõuded Eesti Telefonile ükshaaval läbi ja lähtuvalt sellest lepitakse kokku, kas ja kuidas tagasiarvestus toimub. Esialgsetel andmetel Saaremaa arvutifirmadel kahjunõudeid esitada plaanis pole. Püsiühendus taastati neljapäeva päeval.ALVER KIVI

Kuressaares tabati illegaalsed stripparid

0

Saare politsei avastas ööl vastu laupäeva Kuressaare Trumbi baarist kolm illegaalselt tegutsenud striptiisitari ja saatis nad Saaremaalt minema. Striptiisibaari Trump saabusid politseinikud kell 2 ööl vastu laupäeva. Politseinikega koos reidil käinud Õhtulehe ajakirjanik kirjeldas eilses lehenumbris, et sel hetkel tantsis baaris lopsakate kehavormidega, aluspükstes ja sukkades brünett neiu.
Telekaamerat ja politseinikke märgates kattis tüdruk näo kätega ja jooksis baari tagaruumi. Sealt leidsid korravalvurid kokku kolm vene keelt rääkivat striptiisitari-illegaali. Naistel kästi end riidesse panna ja nad viidi politseisse. Sinna kutsuti ka baari omanik, kellel paluti salaja Eestisse tulnud stripparite töölepingud ühes võtta.
Õhtulehe andmeil olid Trumbist tabatud neiud Saaremaa ainsad striptiisitarid, kes peale alastitantsimise olevat osutanud ka intiimteenuseid. Reede õhtul avati ka aastaid Saaremaal avaliku saladusena tegutsenud lõbumaja Pihtla vallas Sutu lahe ääres. “Meil pole ühtegi külastajat. Alles täna avasime!” väitis politseinikele Sutu baari baarmen, Kaitseväe maadluskoondise peatreenerina töötav Ants Nisu.
“Saarlaste sõnul on see aga udujutt – Sutus on vene lõbunaised väikeste vaheaegadega töötanud juba aastaid. Kohalike kinnitusel oli tegu nadivõitu kaubaga, aga parema puudumisel ajas see asja ära,” kirjutas Õhtuleht.

Sõmerale projekteeritakse uusi trasse

0

AS-is Kommunaalprojekt on lõpetamisel Sõmera asula insenertehniliste välisvõrkude rekonstrueerimise eelprojekt. Ehitustööde kogumaksumus ületab 10 miljonit krooni. Projekti peab kooskõlastama Kärla vallavalitsus ja siis selgub, kui suures ulatuses Sõmeral vee-, kanalisatsiooni- ja soojatrasse kuulub väljavahetamisele.
Saare maakonnaarst Madis Allik ütles, et Sõmera pärastsõjajärgsed trassid on ammu ajast ja arust ning nende rekonstrueerimiseks taotleti mõned aastad tagasi välismajanduslaenu, kuid tulutult. Nüüd on sotsiaalministeerium asja tõsisemalt käsile võtnud ja projekti tellinud. AS-i Kommunaalprojekt projektijuht Georgi Gerassimov selgitas, et kanalisatsioonitrassidest tuleks Sõmeral pooled välja vahetada, vee- ja soojatrassid aga täies ulatuses.
Madis Allik hindas tööde maksumuseks üle 10 miljoni krooni. Sõmeral on kaks katlamaja ja nende rekonstrueerimine on ka selle hinna sees. Puhastusseadmed sai Sõmera mõned aastad tagasi. Küll aga tuleb lähiajal Sõmera vee puurkaevu üle vaatama sotsiaalministeeriumi haldusosakonna peaspetsialist Arvo Otsep, sest joogivee kvaliteet pole Sõmeral päris korras. Ons viga kaevus või veetorustikus, see vajab väljaselgitamist.
Ministeerium on Sõmera hooldekodule selleks aastaks eraldanud 2,1 miljonit krooni ehitusraha, mida hooldekodu direktori Juhan Nemvaltsi sõnul oleks hädasti vaja 6. maja valmisehitamiseks. “Kui aga sotsiaalministeerium on Sõmeral suuremad tööd käsile võtnud, siis hooldekodu 6. maja võib veel mõned aastad oodata, nagunii on seda 1994. aastast renoveeritud ja eelmisel aastal sai veerand majast valmis,” sõnas Nemvalts. “Meie oleme võtmete vastuvõtja rollis,” lisas ta.
Kuna insenertehniliste välisvõrkude projekteerimiseks kulub ligi pool miljonit krooni, peaks ülejäänud raha ehk ligi poolteist miljonit Madis Alliku hinnangul tänavu ikkagi hooldekodu 6. maja jaoks jääma. “Suurteks trassitöödeks läheb Sõmeral alles järgmisel aastal,” prognoosis Allik.VELJO KUIVJÕGI

Roomassaare sadam sai sinilipu

0

Ainsa Saaremaa sadamana saab Roomassaare sadam tänavu õiguse heisata sinilipp, mis on tunnustus sadama keskkonnasõbralikkusele. Eestis said tänavu õiguse sinilipu heiskamiseks viis väikesadamat: ESS Kalevi Jahtklubi, Roomassaare sadam, Vergi sadam, Haapsalu Jahtklubi, Pärnu Jahtsadam.
Roomassaares heisatakse lipp esmaspäeval, 5. juunil kell 14.
Samal päeval heisatakse 21 Euroopa riigi väikesadamates ja supelrandades kokku üle kahe ja poole tuhande sinilipu, mis on kvaliteedimärk nii sadamale või rannale kui ka kohalikule omavalitsusele, mis tagab külastajatele kvaliteetse looduskeskkonna.
Sinine plagu on usaldatav infoallikas puhta, turvalise ja nauditava rannikuäärse puhkepiirkonna kohta ja samuti tähtis panus üldsuse keskkonnateadlikkuse parandamisse. Lipud on toodetud vastavalt kõrgetele keskkonnanõuetele. Hooaja lõpus tagastatakse plagud ümbertöötamiseks tootjale.
Sinilipu vääriliste randade ja sadamate hindamisel on aluseks mitukümmend kriteeriumnõuet, mis hõlmavad nelja valdkonda: keskkonnakoolitus ja info, keskkonnaalane tegevus, vee kvaliteet, turvalisus ja teenindus.
Sinilipu saamiseks peavad rannad ja sadamad tagama hea veekvaliteedi, samuti hankima ja levitama keskkonnainfot ning hoidma korras oma rajatisi.
Supelrandadest tunnustati Eestis esmakordselt sinilipu vääriliseks Pühajärve rand Otepää vallast. Pühajärve taotles sinilippu juba kolmandat aastat.
Pärnu supelrannale omistatakse tänavu juba kolmandat aastat sinilipu tunnistus, mis antakse üksnes vähestele Euroopa randadele tunnustuseks tehtud töö eest ja julgustuseks edaspidistes ettevõtmistes.

Linna uus arengukava sai valmis

0

Kuressaare linna vastvalminud uues arengukavas on rõhk jätkuvalt linna puhkemajanduslikul edendamisel, sealhulgas kesklinna väljaarendamisel. Erinevalt varasemast “teeme, taotleme, pürgime”-laadist on uuele arengukavale lisatud finantspõhine ülesehitus. Konkreetsetel tegevustel, mida kavandatakse, on vähemalt 80% ulatuses olemas ka rahaline kate, kinnitas linnavalitsuse rahandusosakonna juhataja Urmas Treiel. Ta lisas, et arengukava koostamine käis üheaegselt detailplaneeringu lõpetamisega ja see tegi paljude peatükkide kirjutamise oluliselt kergemaks.

Tuul viis mulla koos seemnega kahelt porgandipõllult

0

Maikuu keskpaiga tugevad tuuled tekitasid Saikla keskuses tõelise liivatormi ja viisid Eeru talu kahelt porgandipõllult seemne koos kümne sentimeetri paksuse mullakihiga. “See on loodusõnnetus,” ütles Eeru talu porgandikasvataja Tulju Ella ja lisas, et need ligi neli hektarit põldu tuleb talul kahjumisse kanda, sest töö on tehtud ja külvajatele nagu kord ja kohus tasu makstud. Peremehe sõnul maksab üks kilo eliitseemet 800 krooni. Ühele hektarile kulub seda 2 kuni 2,5 kilo. Lisada võib veel sedagi, et kogu töö tehakse praegu ära tavalise käsikülvikuga ja et ühe hektari täiskülvamiseks tuleb külvajal 32 kilomeetrit maha käia.
Tulju Ella ütles, et kui vihma peaks tulema kas või üks nädal enne jaanipäeva, külvatakse põllud uuesti üle. Palju suurem tegu on hoopis sellega, kuidas mullavallid põllu äärest põllule tagasi saada. Liiv oli enda alla osaliselt matnud ka ka noored kuusehakatised, mida mees on oma põldude kaitseks kasvama pannud.
Saikla küla Eeru talu on Orissaare valla edukamaid, kus on viis aastat tegeldud porgandikasvatusega. Igal aastal kevadest sügiseni leiavad sellest talust tööd kümned ümbruskonna inimesed. Talu 15-hektariline haritav maa on kõik porgandi all, mis siinsetel liivastel muldadel kõige paremini kasvab. Talu eelmise aasta kogusaagiks oli sada tonni porgandit, millest suurem osa müüdi Tallinna turul. 10 tonni viisid inimesed ise kodust ära.AIMI PITK

VIIMASED UUDISED