11.1 C
Kuressaare
Laupäev, 21. mai 2022
Avaleht Blogi Lehekülg 9211

Mütsid – sallid näitusele

0

Kuressaare kultuurikeskusest saab 11.- 16. detsembrini Jõulumaja ning jõulunädala esimesed kaks päeva pühendatakse meie kliimas hädavajalikele riideesemetele – mütsidele ja sallidele.
“Tahame, et kultuurikeskusest saaks kaheks päevaks suur mütsi – salli – maja ning sellepärast kavatseme üles panna ka erinevate mütside ja sallide näituse,” rääkis kultuurikeskuse administraator Helle Kesküla, paludes, et kõik inimesed, kel kodus huvitavaid pea – ja kaelakatteid, need kultuurikeskusesse näitusele tooksid.
Kesküla sõnul on näitusele oodatud mütsid ja sallid igast ajast ja materjalist, igas värvitoonis ja fassongis, olgu siis ise tehtud või poest ostetud.
“Peaasi, et me saaksime kokku hästi palju erinevaid mütse ja salle – siis saab iga näitusekülastaja siit huvitavaid mõtteid ja ideid mütside ja sallide tegemiseks,” avaldas ta.
TIIU TALVIST

Aasta Inseneri tiitel Saaremaa püsiühenduse uurijale

0

Kulbach sai tiitli tööde eest Saaremaa püsiühenduse variantide koostamisel ning aktiivse osavõtu eest ehitusnormide koostamisel.
Aasta Inseneri tiitel anti tänavu välja kolmes valdkonnas – elektroenergeetikas, ehituses ja masinaehituses.
Lisaks Kulbachile pälvisid aunimetuse elektriinsener, Eesti Energia tehnikadirektor Lembit Vali ja masinaehitusinsener, tehase Tarkon juht Toomas Noorem.
BNS/MM

Ameerika professor toetab Saaremaa tennist

0

ameerika Ühendriikide põhja – karolina gardner – webb Ülikooli professor doktor charles b. tichenor ii andis tennisekoolile tsheki 300 dollarile suvel ja nüüd lisas sellele veel 150 dollarit.
loengujärgselt meie tennisekeskusega tutvunud professor oli väga õnnelik, et tema jaoks kauges kohas on selle populaarse spordiala arendamine ette võetud.
saare maavalitsuse majandusosakonna juhataja hans teiv ütles, et charles b. tichenor ii -l tekkis mõte toetada meie noori tennisemängijaid, kui ta oli kuulnud, et saaremaal on tennise arendamise ja käivitamisega mõningaid raskusi.
“ta rõhutas, et tekkinud buumi tuleb ära kasutada,” märkis teiv, lisades, et plaan on koostööd jätkata.
“võivad tekkida ka muud suhted, kas või mõne noore tennisisti lähetamine usa – sse.”
villu vares tenniseklubist sinnet ütles, et annetusena saadud raha kulutatakse tennisekooli õpilastele tennisevarustuse hankimiseks.
“vähemalt kaheksale lapsele saame normaalsed reketid osta,” täheldas vares, kes toonitas, et rahaline abi on teretulnud, aga see ei ole eesmärk omaette.
“uutest kontaktidest ei looda me mitte ainult rahalist abi, vaid eeskätt uusi võimalusi meie õpilastele.”
professor charles b. tichenor ii tuleb saaremaale taas loodetavasti juba järgmisel aastal.
alver kivi

Euromaja esindas Eesti euroinfopunkte Prantsusmaal

0

Euromaja juhataja Kaie Rõõm – Laaneti selgituse kohaselt on Carrefour’d (pr k – kohtumispaik) euroinfokeskused, mis tegutsevad kõigis EL maade maapiirkondades ning on loodud eesmärgiga jagada EL erinevate programmide kohta infot, toetada projektide kaudu nende piirkondade regionaalset arengut ning aidata neil leida koostööpartnereid ja ärikontakte teistest maadest.
Aastakoosolekul oli esindatud ligi sada Carrefour’d ja kolm nn satelliit – Carrefour’d kandidaatriikidest – Eurohouse Eestist (kui Bornholmi CF alakontor) ning Leedu ja Poola satelliitkontorid.
“Meid nimetatakse satelliitkontoriteks seepärast, et EL Komisjon ei ole mitteliikmesriikidesse veel täieõiguslikke Carrefour’e loonud ja nagu aastakoosolekul selgeks sai, lähiajal ei loogi. Küll aga on juba loodud satelliitidel võimalus saada CF staatus riigi EL liikmeks saamise korral,” rääkis Rõõm – Laanet.
Aastakoosolekul tehti kokkuvõtteid läinud aastast, esitleti edukaid projekte, tutvustati uusi programme. Toimusid praktilised õppused erinevate andmebaaside tutvustamiseks, samuti korraldati väljasõite Ida – Püreneede mägiküladesse, kus tutvustati erinevaid põllumajanduslikke ettevõtmisi, mis on saanud toetust EL programmidest.
Töötasid erinevad töögrupid, Euromaja juhataja pidas ettekande CF võrgustiku laienemise töögrupis, kus osales ka EL Komisjoni esindaja, Ylva Tiveus Kronlund hariduse ja kultuuri peadirektoraadist.
“Üritasingi oma ettekandes “Eurohouse’i roll Carrefour’de koostöövõrgus” rõhuda sellele, et satelliitkontorid vajavad kiiremas korras komisjoni seisukohta oma rolli, komisjonipoolsete finantseerimisvõimaluste, programmides osalemise jms kohta,” rääkis Rõõm – Laanet, kelle sõnul saavad EL liikmesriikides olevad Carrefour’d poole oma finantseeringust EL Komisjonist ning neil on otse juurdepääs paljudele EL koolitus – ja vahetusprogrammidele.
“Satelliitidele need õigused ei laiene, meie roll on senini piirdunud infovahetuse ja erinevate partnerotsingute vahendamisega. Minu ettepanekud jõudsid ka aastakoosoleku lõppkokkuvõttesse, seega loodan, et ehk avanevad nüüd võimalused ka konkreetsemaks koostööks,” avaldas Rõõm – Laanet.
“Kui keegi soovib saada kontakte EL maadest, siis on Eurohouse`il CF võrgustiku osana ametlik õigus koostööle kõigis euroliidu maades olevate Carrefour’ide esindustega.”
TIIU TALVIST

Saaremaa toorsuitsufilee tänavu parim jõulutoode

0

saarlaste toorsuitsufilee järel teiseks tunnistati valga liha – ja konservitööstuse seapraad röstitud sibulaga ning kolmandaks talleggi täidetud kana. parima jõuluvorsti eripreemia andis zhürii tarva lihakarnile ja uudsuse eripreemia saaremaa liha- ja piimatööstuse täidetud jõulupraele.
“kuna selline asi peale tuli, katsume jõuluks kindlasti saarerahvale ühe partii uudistoodet teha,” ütles lihatööstuse juht andi saagpakk, kelle sõnul kuulub võidu pälvinud toorsuitsufilee saaremaa tööstuse kallimate toodete hulka. puhtast veise seljakarbonaadist valmistatud filee on eksklusiivne toode, möönis saagpakk.
“müügiks me hinda veel täpselt kalkuleerinud pole, paar katsepartiid on tehtud ja realiseeritud, aga poes hakkab fileekilo maksma ilmselt üle saja krooni,” rääkis ta.
kuna tööstuse tehnoloogid nägid filee tegemisel tükk aega vaeva, ei olnud tunnustus saagpaku sõnul väga suur üllatus. samas on konkursitulemused üsna ettearvamatud, sest toode võib maitsta tegijale, zhüriile aga mitte.
“seekord läksid maitseasjad kokku,” nentis saagpakk.
lihaliidu konkurssidel osalevad peamiselt eksperimentaaltooted.
“need on katsepartiid. kellel hästi läheb, sel on mõtet oma toodet edasi teha, kuna esimene reklaam on nagu olemas,” sõnas saagpakk.
“kui suuremates kogustes tegema hakata, tuleb aga vaadata, kuidas toorainet on ja kuidas tarbija toote vastu võtab. zürii on ju väikesearvuline,” ütles lihatööstuse juht.
tänavu kuulusid jõulukonkursi zhüriisse oma ala asjatundjad kaupmeeste liidust, lihaliidust, kaubandus – tööstuskojast ja mujalt.
kokku osales konkursil “parim jõulutoode 2000” 12 ettevõtet 17 tootega. lihaliit korraldab parima jõulutoote valimist viiendat aastat, saarlastel on läinud vahelduva eduga.
“iga kord võita ei saa, kuna konkurentsi on palju,” tõdes andi saagpakk.
mehis tulk

Talverehvide aeg on kohe käes

0

Kuna rehvidel on suurim osa tehnikast tingitud avariides, siis on liiklusohutuse seisukohalt vajalik, et need vastaksid etteantud tingimustele. Auto juhtimine toimub rehvide ja tee vahelise kokkupuutepinna kaudu. Sellepärast on alust ka väita, et rehvid on teie sõiduki üheks tähtsamaks komponendiks. Nende korrasolekust sõltub juhitavus, pidurdamine ja kiirendus.
Liiklusalase statistika kurvad arvud näitavad, et kahel kolmandikul liiklusõnnetuses osalenud sõidukitest on rehvi mustri kuluvusaste viimase kolmandiku peal!
Sõiduautodel on alates oktoobri keskpaigast lubatud kasutada vaid rehve, millel on tähised M + S, M.S. või M&S (mud and snow).
Talvel kasutatakse kolme tüüpi rehve: naastrehv, lamellrehv ja M + S rehv. Viimane ei ole üks ega teine, kuid peaks sobima sõitmiseks nii suvel kui ka talvel.
Üldjuhul valitakse siiski naastrehvid. Üheltpoolt seepärast, et meie teede korrashoid jätab soovida, teisalt aga on lamellrehv veel uus ja võõras. M + S rehv tekitab võõristust universaalsuse pärast, kuigi oma hinnalt on naast – ja lamellrehviga vägagi konkurentsivõimelised.
Mõned autojuhid panevad autole alla ülilaiad veljed ja arvavad, et see parandab oluliselt auto teel püsimist. Kahjuks on see arvamus levinud, kuid tegelikuses on asi vastupidi. Kuiva ja sileda teekatte korral saab laiema rehviga küll parema pidamise, kuid juba väiksemgi vihm teeb ülilaia rehvi ohtlikuks.
Lai rehv ei suuda teel olevast vee – või lumekihist ennast läbi lõigata ning järsul pidurdamisel muutub auto juhitamatuks. Kitsas rehv lõikab ennast vee – või lumekihist kergemini läbi ning haakumine on seetõttu parem. Kasuks tuleb ka sügav protektor.
Viimase kuue aasta (tänavu 28. novembri seisuga) statistika inimvigastustega liiklusõnnetuste kohta meie maakonna teedel ja tänavatel näitab, et liiklusturvalisus on kasvuteel, kuigi selles osas on veel palju ära teha.
Viimase viie aastaga on meie liikluspilt tunduvalt muutunud – teeolud on paranenud ja koos nendega sõidutingimused (Kuressaare – Kuivastu mnt.), ka autod on muutunud turvalisemaks.
2000. aasta lõpuni on jäänud veel üks kuu ja käesoleva aasta kurva statistika hetkeseis on selline, et inimvigastustega liiklusõnnetusi on meil toimunud 27, nendes on hukkunud 5 ja raskelt vigastada saanud 26 inimest.
Väljavõte teede – ja sideministri määrusest nr.11. 8.04.1997. a.
Sõiduautol, veoautol, mille registrimass ei ületa 3,5 tonni, ja haagisel, mille registrimass on üle 0,75 tonni, kuid ei ületa 3,5 tonni, peab alates 1. detsembrist kuni 1. märtsini kasutama talverehve (M + S, M.S. või M&S tähistusega), mille mustri jääksügavus on vähemalt 3,0 millimeetrit.
Ülalnimetatud kategooria sõidukitel ei ole talverehvide kasutamine kohustuslik järgmistel juhtudel:
– sõitmisel teise riiki ja sealt tagasi Eestisse,
– teises riigis registreeritud sõidukil,
– paarisrataste mõlemal rattal tingimusel, et ühe telje mõlemad rattapaarid on koostatud samasuguselt,
– autode ja haagiste valmistamisel, maaletoomisel, müümisel ning remonti või tehnilisele ülevaatusele sõitmisel,
– autodel või haagistel, millele ei ole saada talverehve Eestis.
ANTS LEY,
Saare Politseiprefektuuri KKO komissar

Kahes Taktis esineb kaks saarlast

0

Liina ja Elina lauluõpetaja Sirje Medell sõnas, et noored solistid pääsesid konkursi eelvooru demokassettide põhjal. Eelvooru esinemise järel loeti mõlemad neiud aga nende hulka, kes lubatakse võistlema teleekraanile, laulusaate “Kaks takti ette” 11. võistlussarja.
“Nii Jaak Joala kui Eve Viilup õnnitlesid meie tüdrukuid ja ütlesid, et nad on väga tublid ja andekad ning jäid oma esinemisega meelde,” märkis Medell.
“Võib öelda, et Eesti noorte lauljate tase üldiselt on meeletult tõusnud. Noored on väga hästi laulma hakanud, neil on juba teised eeskujud. Kurb on aga see, et endiselt esinetakse valdavalt inglise keeles,” rääkis lauluõpetaja.
Esimene salvestuspäev on detsembri keskel.
“Seekord tahavad korraldajad luua kõigile osalejaile võrdsed tingimused, kõiki soliste saadavad professionaalsed muusikud ja taustalauljateks tuleb Kaire Vilgatsi ansambel. Enne salvestusi tehakse ka suured proovid – ühesõnaga, sel aastal püütakse võistlus korraldada nii, et kellelgi ei rikuta tuju ära nagu varem mõnikord juhtunud on,” rääkis Medell.
TIIU TALVIST

Politseikroonika

0

27. novembril kell 8.12 teatati Orissaarest, et puruks on löödud uue veoauto Scania kabiini tagumine klaas. Politsei uurib juhtunut.
Kell 9.20 teatas Saare Teedevalitsus, et nende õue peal on sisse murtud nelja autosse. Varaste saagiks langes kolm autoraadiot ja soolapuisturi pult. Politsei alustas kriminaalmenetlust.
Kell 10.10 tuli teade varguse kohta Laurentiuse kirikus. Pühakoja otsaakna lõhkunud kurikaelad olid ära viinud neli kõlarit. Juhtumi suhtes algatati kriminaalmenetlus.
Samal päeval sai politsei avalduse, et ajavahemikul 22. – 25. novembrini on Lümanda vallas sisse murtud suvilasse, kust varastati mootorsaag Husqvarna, mitmesuguseid elektrilisi majapidamisriistu ja muid esemeid. Omanik hindab kahju 10 430 kroonile.
Tähelepanu, jahimehed!
Kõik need jahirelvaomanikud, kes ei ole vahetanud oma jahitunnistust uue kehtiva jahitunnistuse vastu, on kohustatud ilmuma detsembrikuu jooksul politseiprefektuuri avalduse tegemiseks, et relv ümber vormistada.
Täiendavat informatsiooni saab telefonil 24 234, relvadega tegelevalt politseiinspektorilt.
MM

Näitus “Ülikoolilt ühiskonnale”

0

Paarikümnel foto – ja infotahvlil esitatakse ajalooline ülevaade alma materi teadlaste ja õppejõudude teadussaavutustest. Seekord ei ole põhirõhk teoreetilistel töödel, vaid eelkõige tutvustatakse Tartu teadlaste rakendusuuringuid ning teaduse ja praktika seoseid.
TÜ ajaloo muuseumi näituste koordinaatori Mare Viiralti sõnul valmis rändnäitus rahvusülikooli 80. aastapäevaks ning see on aasta jooksul tutvumiseks väljas olnud mitmes Eesti maakonnas ja linnas.
Ülikooli vilistlased ja ajaloohuvilised on oodatud näituse avamisele.
RIIA NELIS

Siiamarja varumine kulgeb väga visalt

0

Saaremaa keskkonnateenistuse peaspetsialist Jaan Ärmus ütles Meie Maale, et eelmisel aastal said samad mehed viis liitrit siiamarja, tänavune soov on kümme. Siia inkubeerimiseks ja ettekasvatamiseks on keskkonnainvesteeringute keskusega rahastamislepped saavutatud, kuid mida pole, on siiamari.
“Oleme juba üheksa päeva siin Ruhnu saarel tormi vaibumist oodanud,” selgitas kalur Ülo Tammeväli.
“Tundub, et Ruhnu saar on kõige tormisem koht Eestimaal, pealegi puhuvad tuuled sadama ja saare suhtes kõige kehvemast suunast – kagust. Tormid on Ruhnu sadama liivaga umbe löönud, ükski siia laev praegu enam sisse ei saa,” arvas Tammeväli.
Kuuel kaluril on lubatud Ruhnu all siiga püüda 150 võrguga, Nasva meestel on kummagi paadi kohta 50 – 60, kohalikud mehed püüavad ka veel, aga ikka pole marja rohkem kui kilo, on kalamehed mures. Keskmiselt kümnest emasiiast kolm annavad marja, on kalurite kogemus.
“Merevesi on veel liiga soe, 7 – 8 kraadi, peaks olema 5 – 6, siis läheks siial mari lahti,” kinnitas teaduslikke andmeid Ärmus. Kaluritel hakkab aga aeg juba ümber saama, sest mõnel mehel ootab ees teine töö. “17. novembril saime viimati kala püüda, sel laupäeval pidime esialgse kava järgi Ruhnust ära tulema, aga võta näpust,” kirjeldas Tammeväli olukorda.
“Kuue kaluriga oleme Ruhnus, marjavõtja Jaanus Täht on seitsmes, aga neljapäevani on jälle tormakas peal,” on mehed nõutud.
Siiavarude taastootmisega tegelevad Eestis vaid Pidula Saaremaal ja Härjanurme kalakasvatus Jõgevamaal. Saarlased tegelevad taas üle pikkade aastate ka meriforelli taastootmisega, Pidula inkubaatoris on viis liitrit marja, esimesed forellimaimud peaksid märtsikuus inkubeeruma, arvas Ärmus.
VELJO KUIVJÕGI

VIIMASED UUDISED