-20 C
Kuressaare
Teisipäev, 7. detsember 2021
Avaleht Blogi Lehekülg 9211

Saarlasest seksuaalperverdi karistus jäi muutmata

0

Ringkonnakohus jättis rahuldamata Andres Põllu (23) kaebuse, milles mees tahtis talle määratud kaheaastase vabadusekaotuse vähendamist.
Varem vägistamise katse ja huligaansuse eest kohtulikult karistatud Põld ründas eelmise aasta septembris-oktoobris kolmel korral Kuressaares öisel ajal naisi.
Süüdistuse järgi ähvardas purjus Põld naisi vägivallaga ning rahuldas seejärel ebaloomulikult oma sugukirge.
BNS

Soome elektroonikafirma avas Saaremaal tütarettevõtte

0

Soome firmale Incap Electronics Oy kuuluvas Kuressaare tehases töötab praegu üle 50 inimese. Incap Electronics Estonia rendib OÜ Altroni tootmisruume Kuressaares Pikal tänaval ning on võtnud üle ka firma töötajad.
427 töötajaga Incap Electronicsi eelmise aasta käive oli 550 miljonit krooni. Elektroonikaettevõtte emafirma Incap Group 1999. aasta käive oli 1,13 miljardit krooni ja grupp andis tööd 774 inimesele.
Kuressaare tehase käivitamine tugevdab Incap Electronicsi positsioone allhankijana ja tagab firmale edasised kasvuvõimalused, selgitab Incap Groupi president Tero Frey ettevõtte koduleheküljel.
Kuressaare tehas hakkab toodangut valmistama Incap Electronicsi klientidele, samuti Rootsi ja Taani firmadele. Tehase tootmismaht on lepingutega kaetud suve alguseni.

Kuressaare linnasüda – krunt nr. 2420

0

Esiteks on linnal praegu töös juba mitu suurt objekti, teiseks ei taha me võtta täiendavat finantskoormust, selgitas Kuressaare abilinnapea Aarne Mustis põhjusi, miks ligi kahe hektari suuruse linnasüdame väljaehitamisse erakapitali soovitakse tõmmata.
Mustise sõnul rahuldab linnavalitsust ideekavandi arhitektuuriline nägemus nii mahult kui visioonilt. Kultuurikeskuse baasil rajataks umbes 25 miljonit krooni maksev raamatukogu ja konverentsikeskus, kaubamajaesise parkla asemel 2,5-kordne kaubanduskeskus ja Tallinna tänava äärde 2,5-kordne ärikeskus. Arenduspiirkonda lülitatud kesklinna lasteaiakompleksi suhtes on asi veel lahtine, kuna esialgu sinna kavandatud kolledzh on endale juba ulualuse leidnud. Ei ole välistatud, et hoones jätkab tegevust lasteaed, samas on juttu juba seal ka majutuskoha rajamisest.
Kogu ideelahenduse üks võtmeprobleeme on korraliku liiklusskeemi väljatöötamine ja parkimisvõimaluste loomine.
Plaani kohaselt suunatakse Karja tänava kaudu suurem liiklusvool Uuele tänavale, mis tuleb põhjalikult rekonstrueerida kuni pargini välja. Keskväljaku ringliiklus kaoks, selle asemele rajatava T-kujulise ristmiku äärde peaks mahtuma ka taksopeatus.
Linnavalitsusel on ka idee Raekoja tänav sõidukite liikluseks täielikult sulgeda ja kujundada sellest jalakäijate äritänav. See tähendab omakorda läbimurde tegemist Uuelt tänavalt otse kultuurikeskuse taha ja ligipääsu loomist kaubamajatagusele alale.
Kuna ideekavandis on praeguse kesklinna parkla asemel ette nähtud ärihoone, tuleb leida samas mahus parkimiskohti mujal lähikonnas. Aarne Mustise sõnul käivad Uue ja Kaevu tänava ristmikul asuva krundi omanikuga läbirääkimised parkla jaoks maa ostmiseks.
Linnasüdame arendusprojekti põhiküsimus on, millistel tingimustel sõlmitakse operaatorleping. Tasuta lõunaid ei ole ja niisama keegi omavalitsusele raamatukogu ehitama ei hakka. Kui äri- ja kaubanduskeskus välja jätta, siis eelnimetatud objektide väljaehitamiseks oleks linnal vaja umbes 40 miljonit krooni. Osaliselt loodab linnavalitsus infokeskuse ehituskulud katta riiklike investeerimissummadega, ülejäänud osa, mille peaks objekti paigutama erainvestor, tuleb aga varem või hiljem katta kas eelarvest või linnavara müügist saadava rahaga.
Linnavara kasutamine on küllaltki täpselt reglementeeritud. Hoonestusõiguse seadmine ja maa müük saab toimuda avaliku enampakkumise korras, seega operaatorfirmal siin nagu eelist olla ei saaks. Samas tuleb teatud õigused operaatorile siiski anda, ta peab teadma, mis teda tulevikus ees ootab, tõdeb Aarne Mustis. Arco Vara esindaja Richard Tomingas märgib otsesõnu, et kesklinna infokeskuse rajamise rahastamise võtab firma enda kanda vaid tingimusel, kui linn leiab sobiva lahenduse investeeringute kompenseerimiseks.
Aarne Mustis möönab, et päris selgepiirilist lahendust täna siiski pole. Aga me olemegi alles projekti esimeses järgus ja nüüd peaks diskussioon selle üle alles algama, ütleb ta.
MEHIS TULK

SEV Ehituse võtab üle sakslaste Siemens AG

0

Eesti Energia korraldatud elektriseadmete hooldus- ja remonditööde tellimise riigihankekonkursi võitnud Siemens AG võtab lepingu sõlmimise järel üle SEV Ehituse kõik 76 töötajat.
SEV Ehituse direktor Harry Kukk sõnas, et kuigi Siemensil on õigus järk-järgult töötajate arvu vähendada, ei ole Saaremaal koondamisohust mõtet rääkida. Võrgu hooldustöid on palju, detsember ja jaanuar näitasid, et meil on hoopis tööjõupuudus, ütles ta.
“Mõned vanemad mehed on pensionile minemas, pigem on meil mure pealekasvuga. Alla kolmekümne mehi meil pole, mis parata, elektrimehe amet ei ole noorte seas populaarne,” rääkis Kukk. Ta lisas, et pole põhjust karta välistööjõu sissetoomist, kuna meie elektrivõrgul on oma eripära. “Võrk on meil nõukogudeaegne, selle hooldamine nõuab vastavat ettevalmistust. Mehel peab kaheaastane praktika olema, enne kui teda üldse lülitama lastakse,” sõnas SEV-i juht.
Kuke sõnul on Siemensi jaoks oluline, kui pikaks ajaks Eesti Energia temaga remondi- ja hoolduslepingu sõlmib. Sakslased on huvitatud neljast aastast, Eesti Energia pakub kahte. Sellest aga sõltuvad omakorda Siemensi investeeringud.
Lisaks võrgu hooldusele osaleb SEV Ehitus ka võrgu ehitustöödel. Eesti Energia AS Saarte Elekter investeerib aastas Saaremaal-Hiiumaal võrkude rekonstrueerimisse umbes 20 miljonit krooni. Seni oli SEV-il kui Eesti Energia allettevõttel pakkumistel eelis. Esmajärjekorras pidi tööde teostamist pakkuma neile ja kui SEV mingil põhjusel seda tööd teha ei saanud, korraldati avalik hange. Pärast Siemensiga lepingu sõlmimist on SEV tellimuste saamisel aga teiste ettevõtetega turul võrdses seisus.
Eesti Energia pressiesindaja Kaie Saare sõnul võtab Siemens üle remonditööd Saare, Hiiu, Harju, Pärnu, Rapla, Järva maakonnas ja Tallinnas. Eesti Energia hakkab Siemensilt ostma elektriseadmete hooldus- ja remonditöid umbes 80 miljoni krooni eest aastas. Siemens võib soovi korral osta või rentida seniste Põhja Elektrivõrkude Ehituse ja Saarte Elektrivõrkude Ehituse hooneid ja seadmeid.
Eesti Energia korraldatud riigihankekonkursil osales viis firmat.
MEHIS TULK

Vandaalid rüüstasid laevu Roomassaare sadamas

0

Kurjategijad varastasid ööl vastu eilset ühe Roomassaare sadamas seisnud laeva päästeparve ja heitsid kahe laeva päästevahendid vette.
Roomassaare sadama valvur avastas eile hommikul, et öösel on keegi on kolme laeva pealt päästeparved lahti päästnud ja üle parda visanud. “Üks on siiamaani kadunud, ei tea, kas on merepõhjas või on hoopis kaasa võetud,” ütles sadamavaht Jüri Usin.
Roomassaare sadama kapten Rein Sepp ütles laevaomanikele tekitatud kahju suuruseks 85 000 krooni. “Päästeparvede hind on kõrge,” tõdes Sepp.
Sadamakapten ütles, et reeglite järgi ei tohi päästeparveta laev sadamast lahkuda, mistõttu peab kaotsiläinud parve omanik enne merele minekut uue soetama.
Kuigi Roomassaare sadama territoorium on ööpäevaringselt valvatav, kergendas päästeparvede kallal toimetanud vandaalide tegevust ööl vastu eilset maad katnud tihe udu. “Valvur ei jõua ju ka öö läbi kai pea olla ja udu oli nii tihe, et paistis vaevalt paarikümne meetri kaugusele,” rääkis Jüri Usin.
Usina sõnul ei ole viimasel ajal Roomassaare sadamas negatiivseid vahejuhtumeid ette tulnud. “Paar nädalat tagasi varastati ühe kalamehe autost bensiini, kuid seda juhtub igal pool,” möönis ta.
Sadamas vandaalitsenud kurikaelte otsimisega tegeleb politsei.
ANDRES SEPP

Kool otsis läti keelt oskavat sööklajuhatajat

0

“See oli marketinginipp, mulle tulevad sellised asjad mõnikord pähe,” põhjendas lehekuulutusse omapärase märkuse lisamist Kuressaare Gümnaasiumi direktor Toomas Takkis.
Direktori sõnul soovib koolisöökla juhataja kohale asuda kümmekond inimest, kuid kuna avaldused on veel läbi vaatamata, ei osanud ta öelda, kas mõni ka tegelikult läti keelt jagab. “Nad oskavad kindlasti öelda “salde jums”, kuid see pole ka oluline, vaid köitis lihtsalt tähelepanu,” tähendas Takkis ja lisas, et uus söökla juhataja selgub tõenäoliselt tuleva nädala jooksul.ANDRES SEPP

Peeter Pihel õitis üleriigilise kokakonkursi

0

Tänavusel konkursil osalesid kokaõpilased üheksast Eesti kutse- ja ametikoolist. “Peetri toidud olid oma välimuse, serveeringu, kaasaegsuse, maitse ja omavahelise kokkusobivuse poolest peajagu teistest üle,” hindas Peeter Piheli juhendaja, Kuressaare ametikooli koka eriala kutseõpetaja Õile Aavik.
Aavik rääkis, et konkursil pakutavad võistlusroad tuli valmistada ette antud põhitoiduainetest. Eelroog pidi olema kohupiimast, põhiroog sealihast ja seentest ning magustoit tuli teha kartulist. Koduste ettevalmistuste käigus sai iga võistleja välja mõelda pakutavad road, ette valmistada nende tehnoloogilised kaardid ja kalkulatsiooni, planeerida toitude serveeringu.
Peeter valmistas eelroaks köögiviljaterriini kohupiimaga, põhiroaks oli sealiharull spinati, seente ja kalaga. Magustoiduks oli kartuli-sokolaadikook õunamussiga, mis vaimustas hindajaid maheda maitse ja omapärasusega. “Püüamegi oma õpilastes arendada loovust, et nad julgeksid katsetada ja välja pakkuda uusi maitse-elamusi. Tänu uutele ja erilistele roogadele toitlustusettevõtted ju äris püsivadki,” märkis Aavik.
Kuressaare ametikooli koka-õpilased on viimasel ajal silma paistnud rohkemgi: mullusel hotelli- ja turismierialade õpilaste vabariiklikul kokkutulekul osutus võidukaks Kuressaare ametikooli õpilane Erki Siplane. Hiljuti peetud Saaremaa kokkade konkursi Teatripraad

Anti Liiv kahtleb arvutite turvalisuses

0

Anti Liiv põhjendas esmaspäeval Riigikogu ees esinedes elektronkirjavahetust Austraalia eestlase Hillar Semenoviga, kellele ta möödunud nädalal ühe saarlase palvel kaks korda solvava sisuga kirju läkitas.
Samas tõstatas Liiv Riigikogus probleemi, kuidas ikkagi said tema tööarvutis olnud kirjad kättesaadavaks infoagentuuridele ja sealt edasi avalikkusele.
Liivi sõnul pole välistatud, et arvutites olevaid kirju saavad lugeda ka kolmandad isikud, kel puuduvad selleks igasugused volitused. “Kõige tõenäolisem, et häkker on lihtsalt mõni uudishimulik ja andekas koolipoiss,” viitas Riigikogu liige. “Olnuks minu arvutisse kiiganu koolipoisist häkker, ei juhtunuks midagi – ei ajaleheskandaale, ei süüdistuste hüsteeriat,” lisas ta samas.
Liiv kinnitas, et ei näidanud Semenovile saadetud kirju kellelegi. “Kuigi kirja tekstis rõhutati, et tegemist on avaldamisele mittekuuluva erakirjaga, rakendati erakiri kärmesti skandaali tekitamiseks,” lausus ta. “Selletõttu ma mõistaksin viimistlemata erakirja pahatahtliku avaldamise hukka. Peaks ikkagi olema normaalne, et osapoolte mõlemapoolse eelneva loata erakirju ei avalikustata.”
Anti Liiv rääkis, et on alati olnud kultuurse ja paljurahvuselise euroopaliku Eesti pooldaja, mis oleks vaba igasugusest rahvuslikust pingest. “Paraku tekitas sellise kirja avaldamine just sellised pinged,” sõnas Liiv.
“Ma ei tõsta täna küsimust, kes korraldas arvutisse salajast kiikamist ega soovi nende arvutiasjades ilmselt väga nutikate inimeste üles leidmist,” rääkis Riigikogu liige ja lisas, et tema kogemuse varal peaks asuma arvuteid kaitsma täiendavate turvameetmetega ja edaspidi isikustada väljaminevad arvutikirjad digitaalallkirjadega.
Digitaalallkiri
Digitaalallkiri on andmete kogum, mille inimene moodustab teatud tarkvara abil dokumendist ja tema ainuvalduses olevast isiklikust võtmest lähtudes.
Digitaalalkirja andmiseks on igal inimesel kaks võtit: isiklik ja avalik. Isiklikku võtit teab ainult inimene ise, avalik võti on vabalt kättesaadav igaühele. Avalik võti on vahend, mille kaudu dokumendi lugejal või adressaadil on võimalik kindlaks teha dokumendi autentsus ning veenduda selles, et dokumenti pole vahepeal muudetud.
Et digitaalallkirja konkreetse isikuga tõestatavalt siduda, tuleb kasutada kolmandat osapoolt – nn sertifitseerimisteenuse osutajat – kelle poolt väljastatud digitaalselt alla kirjutatud sertifikaadid seovad avalikku võtit selle omaniku nime, isikukoodi ja muude isikut üheselt iseloomustavate tunnustega.
ANDRES SEPP

Saaremaa kaitseliitlased võtsid mõõtu laskmises

0

Teisele ja kolmandale kohale tuli võistkondlikult Kuressaare ja Orissaare rühm, teatas Kaitseliidu Saaremaa maleva staabiülem Riho Lonn.
Lonni sõnul osalesid laskevõistlusel kõik rühmad ja maleva eriorganisatsioonid: Naiskodukaitse, Noorkotkad ja Kodutütred. Meeste võistlusaladeks oli kümme lasku sportpüssist ja kümme lasku sportpüstolist, eriorganisatsioonidel aga kümme lasku sportpüssist.
Individuaalarvestuses tuli Kodutütarde arvestuses esikohale Andra Kabur Orissaarest, teise koha sai Kadri Org, samuti Orissaarest. Noorkotkaste arvestuses saavutas esikoha Tarvo Kull Kuressaarest, teiseks jäi Andres Medri Kuressaarest ning kolmandaks Taavo Talp Kuressaarest.
Naiskodukaitse arvestuses tuli esimeseks Ly Aer Orissaare jaoskonnast, teiseks Mare Kabur Orissaare jaoskonnast ja kolmandaks Pille Adramees Orissaare jaoskonnast.
Meeste arvestuses oli esimene Raivo Kabur Orissaare rühmast, teine Gunar Tamm Sõrve rühmast ja kolmas Peeter Tzernobrovkin Kuressaare rühmast.
Riho Lonni sõnul oli võistluse eesmärk laskespordi propageerimine ja maleva parimate laskurite väljaselgitamine. Parimatest laskuritest koostatav võistkond läheb malevat esindama 20. mail Männiku lasketiirus toimuvatele Kaitseliidu meistrivõistlustele laskmises väikesekaliibrilistest relvadest.
Kuna laskmine on Kaitseliidus prioriteetne ala, on plaanis laskevõistlus muuta iga-aastaseks traditsiooniks.

Salme lapsed laulsid kevadrõõmust

0

Laulukarusselli juhtis harrastusnäitleja Meelis Juhandi, kes ka ise alustas laulukesega “Juba linnukesed…”. Saalitäiele publikule valmistasid üllatuse ka Gerli Poopuu ja Andreas Pulk, kes jäljendasid oskuslikult Katrin Karismat ja Tõnu Kilgast.
Kõige noorem võistleja oli aga 5-aastane Hedi Remm, kes pälvis vastava eripreemia Anseküla koguduselt. 6-aastaste hulgast tunnistati võitjaks Sander Sadam, 7-aastaste seas oli parim Mirjam Kütt, 8-aastaste keskelt väljus võitjana Gerli Merivald, 9-aastaste võitjaks osutus Allar Pulk ning 10-aastaste parimaks valiti Illimar Kilter. 11- ja 12-aastased laululinnud võistlesid ühes vanuseklassis ning siin tulid võitjateks Maarja Timm ja Kaidi Salong. 13-14-aastaste noorte solistide hulgas sai esikoha Kadi Kobin, kes koos Kaidi Salongiga olid ka parimad duetilauljad. Publikupreemia sai 8-aastane Mihkel Oder, kes laulis musikaalsest perekonnast. Kultuurimaja eripreemia pälvis Maris Pulk oma “Pipi laulu” eest. Tulevikulootuse preemia võitsid Eliise Kõiv ja Kertu Ruttu lasteaiast. Anseküla koguduse eriauhinna omanikeks said julge esinemisega 10-aastane Juhan Käspre ja kauni heliseva laulumaneeriga ka 10-aastane Margus Rajaver. Tublimatele laululastele jagati auhinnaks meelepäraseid meeneid ja peeti meeles tänukirjaga, kuid maiustusi jätkus kõigile.
Noori lauljaid saatsid klaveril Anita Kangur ja Karin Pulk ning Aivar Virves basskitarril, helitehnikuna tegutses Ivo Aksiim. Laulud õpetasid lastele selgeks õpetajad Anita Kangur, Karin Pulk, Valve Reede, Margit Lindau ja Mirle Arge.
Zhürii soovitusel võiks maakonna uute lastelaulude konkursil kasutada solistina Salmelt Mirjam Kütti, Maris Pulka, Maarja Timmi ja Kaidi Salongi. “Meie laste seitsmes lauluvõistlus läks kenasti korda,” kinnitas Salme kultuurimaja direktor Aili Nuum. “Kõigile pealtvaatajatele laste esinemine väga meeldis ja nende sooviks on, et see traditsioon edaspidigi jätkuks.”
TÕNU ANGER

VIIMASED UUDISED