-3.4 C
Kuressaare
Pühapäev, 23. jaanuar 2022
Avaleht Blogi Lehekülg 9210

Alar Sink Viljandi õllepeo maskotiks

0

Suurt kasvu Kuressaare mehest Alar Singist saab Viljandis sel reedel ja laupäeval toimuva õllefestivali “Suur kann” maskott. “Ma ei kõhelnud hetkegi, sest varem pole niisuguseid ettepanekuid tehtud,” ütles Alar Sink (44). Esiti plaanisid õllepeo korraldajad maskotiks kutsuda laulja Mait Tringi, kuid kuna pool Singi suguvõsa elab Viljandis, sobis ta korraldajate plaanidega paremini.
Festivali rongkäigus, mis hakkab veerema 9. juunil kell 13 Ugala teatri juurest, istub Sink 1000-liitrises õllevaadis ning juhatab veoauto kastist peo avaüritust. Karavani teekond lõpeb festivalipaigas, Viljandi kaubamaja hoovis.
Sink ööbib hotelli Centrum 2×2,4 m suuruses voodis. Centrumi ühe omaniku Tauno Tuula sõnul on see ka voodi katsetamine. “Kui ase 220 kilo kaaluvale mehele vastu ei pea, siis remondime selle oma kulu ja kirjadega,” lausus Tuula. Ta lisas, et säärast mehemürakat pole Centrumi hotellis varem käinud.
Sink pole enda sõnul sugugi nii suur kesvamärjukese pruukija, kui välimuse järgi arvata võiks. “Kehakaalu tõttu ma õlut ja alkoholi eriti ei tarvita, vahetevahel mekin kannukese,” selgitas hiiglane.
Tasuks õllefestivalil maskotiks olemise eest saab Alar Sink korraldajatelt ülikonna, mille valmistab rätsep Urmas Pikhof. Meistri sõnul tuleb ülikond poolvillasest riidest, klassikalise lõike, ühe rea ja kolme nööbiga.

Lühidalt

0

Kuressaare 4. lasteaia ruumesse loodavasse eralasteaeda saab konkursi korras tööle neli kasvatajat.
Kaheteistkümnest 4. lasteaia kasvatajast osales konkursil kaheksa, kelle hulgast valiti välja neli: Ilme Siimpoeg, Ulvi Laide, Marve Saare ja Ene Sesterikov. “Need on inimesed, kes on ennast täiendanud lisaks sellele, et nad on kasvatajaks õppinud ja pidevalt koolitusi läbinud,” ütles Saarepiiga Koolituse juhatuse esimees ja Saare Noorte Huvikooli direktor Tiia Leppik.
Esialgu avatakse kaks rühma: 5-6- ja 6-7-aastaste ning väikelaste rühm, sest nimekirjas on ka juba kaheaastasi. “Selle rühma teeme hästi väikese, et kasvataja suudaks nendega maksimaalselt tegelda,” sõnas Leppik. Kui aga avaldusi laekub nii palju, et saab ka kolmanda rühma avada, tuleb koolieelikutele omaette rühm.
Elamute Hooldus mures käibe pärast
Eilne OÜ Elamute Hooldus üldkoosolek arutas ettevõtte tulevikku.
OÜ Elamute Hooldus teenis möödunud aastal 8,6 miljoni kroonise käibe juures 370 000 krooni kasumit, mille üldkoosolek otsustas kanda reservi. Audiitori hinnangul kajastab raamatupidamine ettevõtte tegevust õigesti. Üldkoosoleku põhiarutelu keskendus sellele, mida ettevõte peaks tegema senise käibe säilitamiseks. Majaühistuid tekib järjest juurde ja EH peab suutma olemasolu tõestamiseks pakkuda uusi teenuseid. Kõne all oli prügivedu, linna heakorratööd, ühistute puhastusteenus.
Langevarjurite kursus toimub
Saare Lennuklubis on kirjas paarkümmend langevarjurite kursuse läbimisest huvitatud saarlast.
Saare Lennuklubi juhataja Andres Peet ütles, et spordiklubi Õhumaailm korraldatavale kursusele on end kirja pannud kümme meest ja kaheksa naist, kuid nimekiri ei ole veel suletud. “Ma kartsin algul, et nii palju soovijaid ei tulegi,” ütles Peet.
Et lennuki Saaremaale tellimine on üsna kulukas, hüppavad kursandid ilmselt lennukist alla hoopis Raplamaal Kuusiku kohal. Kursus koosneb poolteisetunnisest teooriaõppest ja kolmest langevarjuhüppest, mis tehakse 900-1000 meetri kõrguselt.
Jaanis Prii liitus Noorte Mõõdukatega
Kuressaare linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja ja Mõõdukate Saaremaa piirkonna aseesimees Jaanis Prii (30) astus esmaspäeval ühenduse Noored Mõõdukad liikmeks.
Jaanis Prii on võtnud Noorte Mõõdukate tööst aktiivselt osa juba rohkem kui aasta, teatas Noorte Mõõdukate teabetoimkond.
Prii sõnul ajendas teda nooreks mõõdukaks astuma soov just noorte hulgas arendada maailmavaadet, mis seab poliitika keskmesse inimese koos tema probleemide ja arenguga ebamääraste turujõudude kriitikavaba kummardamise asemel.

Põhikooli juhiks valiti Jaan Lember

0

Kuressaare põhikooli uue direktorina asub 1. juulist ametisse Jaan Lember, kes viimati töötas Kaarmaga ühinenud Kuressaare valla juhina. “Neljast kandidaadist kolm ilmus välja ja pärast hääletust läks läbi Jaan Lemberi kandidatuur,” ütles direktori valimiseks moodustatud komisjoni esimees, Kuressaare linnapea Jaanus Tamkivi.
Kõik kandidaadid esinesid oma seisukohtadega komisjoni ees ja Tamkivi sõnul oli kõige põhjalikumalt valmistunud Jaan Lember. “Detailides oli ta väga tugev ja kasuks tuli ka see, et ta nende asjadega on pidevalt kursis olnud. Teiste kandidaatide seisukohad olid rohkem üldsõnalised,” ütles Jaanus Tamkivi.
Tamkivi kinnitusel arvestas komisjon ka põhikooli töötajate arvamust. “Kollektiiv toetas Lemberi kandidatuuri,” lisas Tamkivi.
Lemberi sõnavõtust paistis linnapea sõnul väga tugevalt läbi kooli tehnilise seisukorra parandamise vajadus. Selles ei saa Lember Tamkivi sõnul jääda lootma vaid linna rahakotile, vaid peab ka ise oma tutvusi kasutama ja projektide kirjutamisega mitmesugustest fondidest raha taotlema.
Linnapea hinnangul ei terenda Kuressaare põhikooli lähimas tulevikus kindlasti sulgemisoht, sest järjest enam hakkab maalapsi linnas koolis käima. “Tendents on see, et lastele tahetakse anda paremat haridust ja linnakoolides on selleks võimalused kahtlemata suuremad,” sõnas Tamkivi.
“Õpilaste defitsiidi probleem võib põhikooli tulla aastal 2008-2009 ja kui palju käib siis maakonna lapsi linnas koolis, on praegu raske öelda,” lisas ta.

Soomlanna kadunud laps tekitas Saaremaal segadust

0

Orissaare kandis elava noore soomlanna väitel põletas ta kaminas ära oma vastsündinud poja, kuid see ei ole ainus versioon kadunud lapse saatuse kohta. Õhtuleht kirjutas, et 21-aastane Marianne elas koos perega Soomes Reposaaris. Marianne isal oli soetatud laev, mille remontimiseks ta kutsus abiväge Saaremaalt. Laevaremontijatega koos läks Soome lapsehoidjaks ka saarlanna Ilme.
Möödunud aasta sügisel jäi Marianne rasedaks. Algul varjas ta rasedust vanemate eest, kui aga tõde päevavalgele tuli, lubas tütar neile, et kolib Saaremaale Ilme juurde ja toob lapse siin ilmale. “Ta oli perekonna must lammas, elas isa psühhoterrori all. Eks see viiski vaesekese lapse tapmiseni,” rääkis Ilme Õhtulehele.
Sellest, kuhu ta oma vastsündinud lapse jättis, on Marianne rääkinud mitu erinevat juttu. Ühe versiooni järgi läks ta 24. mail metsa, tõi seal lapse ilmale ja jättis siis lehtede alla. Politsei ja päästeamet aga last metsatukast ei leidnud.
Soomlanna viidi politseiprefektuuri seletusi andma ja saadeti ka arstlikku kontrolli. Naistearst kinnitas aga, et Marianne on sünnitanud, kuid juba mitu kuud tagasi. Uues seletuskirjas väitis noor naine, et sünnitas hoopis Soomes Tampere kliinikus ja andis kohe lapse ära.
Nüüd sekkus uurimisse ka Soome politsei, kes selgitas välja, et Marianne pole ei Tampere ega üheski teises Soome haiglas sünnitanud. Segase loo uurimiseks kutsus Saare politsei kriminaalosakonna komissari kt Priit Heinsoo Eestisse Marianne isa.
Too väitis, et ei tea, kus või kuidas tütar sünnitas, sest viimaseid kuid rasedana ta tütart kodus ei näinud. Isa sõnul oli Marianne seotud Pori linna satanistidega ning tema arvates on võimalik, et tütar küll sünnitas Soomes, kuid laps toodi saatanale ohvriks.
Seepeale rääkis Marianne veel ühe jutu, mis on Priit Heinsoo sõnul kõige tõenäolisem. Marianne väitis, et kukkus märtsi lõpus kodutrepist alla ning järgmisel päeval algas sünnitus. Laps sündis surnuna, noor ema oli

Muinsuskaitsjate aastakoosolek

0

Saaremaa Muinsuskaitse Seltsi aastakoosolek tunnistas seltsi läinud aasta tegevuse rahuldavaks. Möödunud aasta seltsile eriti tegevusrohke ei olnud. Üheskoos käidi Pöide kiriku altarit sisse pühitsemas ja korraldati kohtumisõhtu Soome aatekaaslaste delegatsiooniga. Teistkordselt viidi tänavu läbi laste joonistusvõistlus “Minu kodusaare lugu”, mida kavatsetakse eksponeerida ka Helsingis ja Stockholmis Eesti Majas.
Sõnavõtjad tegid ettepaneku hakata ka Saaremaal välja andma “Karuteene medalit”, teha mõni ettekandekoosolek koos huvitavate külalistega, korraldada ajaloopäev, teha ekskursioon Oskar Kallase jälgedel, kohtuda teiste seltsidega jne.
Seltsi uude juhatusse valiti Ellen Õnnis, Arvi Truu, Heino Küla, Maidu Varik ja Tõnu Anger ning esimeheks valiti tagasi Raul Salumäe, asetäitjaks Heino Küla.TÕNU ANGER

Politseikroonika

0

Reedel kell 13.20 sai politsei teate, et umbes kilomeeter enne Valjalat on toimunud liiklusõnnetus. Sõiduauto BMW oli tagant otsa sõitnud ees liikunud traktorile MTZ-52. Inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud.
Reedel kell 22.43 tuli teade, et Kuressaares Ristiku tn 28 maja trepikojast varastati avaldaja lukustatud jalgratas Author Impulse.
Buss tekitas õlireostuse
Laupäeval kell 11.48 teatas häirekeskuse dispet

National Geographic kirjutab Saaremaast

0

Maailma tuntumaid ajakirju National Geographic avaldab mainumbris oma kaastöölise Priit Vesilinnu artikli viikingitest, kirjutas Eesti Päevaleht. Eestis sündinud ning siit lapsena koos vanematega põgenenud Vesilind viibis artikli materjale otsides ka Saaremaal. Ta kirjutab oma artiklis, et viikingiteaegsetele rootsi röövretklejatele olid tõsisteks vastasteks kuralased ja piraatlikud saarlased. “Viikingite kujutised läbivad Läti ja Eesti legende, ehteid ja rahvarõivaid,” kirjutab Vesilind. Ta tsiteerib mereajaloolast Bruno Paod, kes kinnitab, et saarelt on leitud mitmeid jälgi tolleaegsest laevaehitusest ja laevatamisest. Paganlik ajastu kestis Saaremaal 13. sajandini. Vesilind kirjeldab saarlaste jaaniöökommet, paganlikest aegadest pärit paadipõletamist. “Valge öö hämaruses jõid külaelanikud õlut ja tantsisid, mil tuhk ja suits tõusis tähtede ja nende hingede lõpmatuse poole,” kirjutab Vesilind.

Saarlastele tutvustatakse Austria näite põhjal euroliitu

0

Orissaares korraldatakse reedel Euroopa Liitu tutvustav päev “Eurooplased nagu meie”, kus vaetakse Austria näite põhjal euroliidu häid ja halbu külgi. “On väga hea, et Euroopa päev tuleb just Austria-teemaline. Austria on olnud suures Euroopas mõnes mõttes problemaatiline riik ning seoses sellega arvan, et saarlaste huvi selle teema vastu on küllalt suur. Usun, et Austria pool näeb ka EL kriitilist poolt meist natuke paremini ja jagab selles suhtes meiega oma kogemusi,” arvas Orissaare vallavanem Raimu Aardam.
Austria välisministeeriumi esindaja Martin Sajdiki ettekanne Austria identiteedist Euroopa Liidus peaks tema sõnul andma huvitavaid mõtteid ja võimalusi paralleelide tõmbamiseks kõigile. “Omavalitsustegelased tahavad tutvuda Austria omavalitsussüsteemis toimunud muudatuste ja arengutega EL tingimustes. Kuivõrd meilgi on haldusreform praegu tuliselt päevakorral, on väga hea, kui on kuulata teiste kogemusi,” osutas Aardam.
Saaremaa raamatukogude esindajatele peab loengu Eesti Rahvusraamatukogu Saksa,

Tulekul on laste ja noorte vanamuusikafestival

0

Saaremaal neljandal laste ja noorte vanamuusikafestivalil esineb ligi 80 noort muusikut Eestist ja Soomest Festivalile tuleb lapsi ja noori Tallinnast, Tartust, Vändrast, Käinast, Kuressaarest ja Helsingist. Rõõmustavalt palju on päris väikesi vanamuusika harrastajaid, tõdes vanamuusikapeo peakorraldaja Tiiu Maripuu.
Peakorraldaja sõnul on tänavuse festivali eripäraks see, et ansamblitele on antud suurem võimalus enese tutvustamiseks ja näitamiseks, samuti teeb festivalil kaasa Saaremaa Ühisgümnaasiumi luuleteater Krevera Rita Ilvese juhtimisel.
Festivali avaüritus toimub reede õhtul Kuressaare linnateatris. Laupäeva hommikul saavad 17. sajandi Madalmaade kuulsa plokkflöödivirtuoosi Jacob van Eycki variatsioonide võistumängimisest osa võtta kõik plokkflöödimängijad, kelle näpuväledus seda lubab. Laupäeva õhtupoolikul pakutakse kuulata-vaadata vanamuusikakontserte Kuressaare linnuses. Festivali lõpuüritus peetakse pühapäeval Muhus, Koguva küla Vanatoa talus, mille pererahvas on lahkesti nõus võõrustama nii festivalil osalejaid kui ka külalisi.
TIIU TALVIST

Turbaväljad kui riiklikud õhusaastajad

0

Enamasti riigi maal asuvad suured õhusaastajad – kuivendatud turbaväljad – tuleks vähemalt osaliselt kasulikuks energiaks muuta. Seni ei ole riik suutnud teha otsust nende alade edasise kasutamise suhtes. “Riik peab otsustama, mida teha tööstuse järel teise suure saasteallikaga, turbaväljadega,” tõdes TPÜ Ökoloogia Instituudi sooteadlane Mati Ilomets eile, ülemaailmsel keskkonnapäeval märgaladele pühendatud looduskaitsekuu lõpetuseks korraldatud teabepäeval biosfääri kaitseala ruumes.
BKA Saaremaa Keskuse juhataja Mart Hermanni sõnul moodustavad märgalad koos ranna- ja lamminiitudega veerandi Eesti territooriumist. Saaremaal on säilinud vaid 5% soodest – Eestis kõige vähem. Turbaväljad on aga muutunud tööstuse järel teiseks suureks keskkonnareostajaks. Turvas paiskab lagunemise käigus õhku süsihappegaasi, mistõttu ei toimu enam süsiniku sidumist, vaid see hoopis lendub.
Lahendusteks on teadlased otsinud mitmeid variante. Kõiki kraave kinni ajada ei saa, et sooalasid uuesti juurde tekitada. Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse teadur Tõnu Mauring esitas USAst pärineva märgalapuhasti idee, mis oleks märgatavalt odavam tehniliste puhastusseadmete kasutamisest. Puhastada saaks nii õhku kui vett, samas oleks kütet elektrienergia tootmiseks.SVEA AAVIK

VIIMASED UUDISED