19.5 C
Kuressaare
Teisipäev, 9. august 2022
Avaleht Blogi Lehekülg 9210

Uus eeskiri kõrvaldab üle 12-aastased taksod

0

Kuressaare linnavalitsuse arengu – rahandusosakonna juhataja Urmas Treiel lausus, et ka varem kehtisid Kuressaares taksondust reguleerivad eeskirjad, kuid uus eeskiri on vastavusse viidud ühistranspordi seadusega. Põhiline uuendus on Treieli sõnul see, et taksodele hakkab kehtima vanuse – ja mahupiirang ning taksona kasutatav auto või väikebuss peab kuuluma vähemalt keskklassi.
Uue eeskirja kohaselt ei tohi takso olla vanem kui 12 – aastane, kuid praegu sõitvatel sõidukitel hakkab piirang kehtima alates 1. jaanuarist 2002.
Samuti välistab eeskiri taksona kasutatavatel sõidukitel kere või keredetailide vigastused (mõlgid, mõrad), takso värvkate peab olema kahjustamata ning sõidukil ei või puududa valmistajatehase poolt ette nähtud detailid (iluliistud, ratta ilukilbid vms).
Takso sõitjate – ja pagasiruum peab olema puhas ja ilma silmatorkavate vigastusteta (augud, rebendid istmetel või polstril).
Treieli sõnul arvestas linnavalitsus taksoeeskirja koostades ka taksosohvrite arvamustega.
“Diskussioon tekkis selle ümber, kas auto polstris võib olla suitsuplekke, aga see ei ole asja sisuline külg,” lisas Treiel.
AS Kuressaare Bussijaam andmeil tegutseb Kuressaares 41 taksot.
MM

Kuressaares on Eestikaasaegseim juustutööstus

0

Ehitamist alustati selle aasta maikuust, maja sai valmis kuue kuuga ja 24. novembril võttis riiklik komisjon tsehhi vastu.
Saare maakonna peaveterinaararst Toivo Jürisson ütles Meie Maale, et kui eurotunnustust oleks taotlenud vaid juustutsehh, oleks see juba käes olnud. Kuna aga taotlus on kogu piimatööstuse kompleksi peale, läheb sellega mitte enam kui 40 päeva veel aega, seega jaanuaris on käes.
Jürissoni väitel on Eestis seni kolm euronumbriga piimatööstust: Annikvere juustutööstus, Võru ja Põlva piimakombinaat. Euronumbriga ettevõtetel on õigus kõigile oma toodetele peale panna tervisemärk.
Juustutsehhi pidulikul avamisel ütles maavanem Jüri Saar, et tavaliselt loodetakse ikka jumala ja riigi abile, aga need tulevad alles siis, kui ise oled midagi juba ära teinud.
Saar ei jätnud ka mainimata, et küllalt palju riigiametnikke toimetas selle nimel, et see tööstus ei valmiks. “Aitäh, Ahti, et sa oma joru edasi ajasid, see ehitis on garantiiks kogu maaelule,” pöördus maavanem tööstuse direktori poole.
Viilupil oli Saarele varuks omapoolne üllatus – uue juustutööstuse uus toodang on Maahärra juust.
“Selle nime me ostsime, nimi on patenteeritud,” selgitas Ahti Viilup.
“Kui varem panime vorsti sisse juustu, siis Maahärra juustus on liha ja juust on veel suitsutatud.”
Uue juustusordi töötas välja Tiit Kurvits, juustu originaalpakend peaks lähiajal valmis saama ja paari nädala pärast läheb uus toode müüki. Esimene kang uut juustu kingiti maahärrale, kes lubas selle ka deklareerida.
Meenutati Valjala tsehhi
Uue juustutsehhi pidulikul avamisel meenutati ikka ja jälle Valjala tsehhi.
Piimaosakonna juhataja Arvi Truu palus Andrus Leesmaal, kes oli viimane Valjala tsehhi ja on esimene Kuressaare tsehhi juhataja, uue maja seinale panna tublide Valjala juustumeistrite pildi.
“Poolteist kuud tagasi pidasime Valjala tsehhi matused, selle aasta lõpuks toome kogu oma vara sealt ära ja siis läheb sealne tootmiskompleks müüki,” selgitas Leesmaa.
Uue tsehhi on Kuressaare Ehituse mehed väga korraliku teinud, arvasid nii piimatööstuse juhid kui töölised.
Ainukesena Eestis pestakse Kuressaares kombinaati jõudnud piimaauto katuse all surveveega puhtaks, alles siis läheb auto toorpiima ära andma.
“Kõige tähtsam ja raskem on täita toorpiima kvaliteedinõudeid,” teab Arvi Truu.
Mandrilt piima ei osta
“Meie oleme nii soliidsed, et mandrilt piima kokku ostma ei lähe, loodame, et mandri omad meile ka enam ei tule,” vihjas Viilup aumeeste kokkuleppele. Tänasest ostab Saaremaa Liha – ja Piimatööstus kõrgema sordi toorpiima hinnaga 2.90 kilo.
“Uue tsehhi jaoks võtsime Ühispangast 10 miljonit krooni laenu, panime omavahendid ka lisaks. Kui mind peetakse autoritaarseks juhiks, siis seekord, ütlen ausalt, pole ma uude tsehhi oma jalga enne 23. novembrit tõstnud, usaldasin oma meeskonda täielikult.
Üks huvitav mees on aga projekteerija Ants Rand. Kui ta oma töö oli teinud, ütles, et talle piisab ka kokkulepitust vähemast rahast. Vaat selliseid mehi Eestis rohkem pole,” on Viilup veendunud.
Direktori meeskond kinkis talle Saaremaa kontuuriga dolomiidist lipuvarraste aluse, kus Saaremaa piimatööstuse, Eesti ja euroliidu minilipud masti tõmmatud. Lipuvarraste vahel on aga väike lehma kuju.
“Mul on kodus kõik asjad lehmakujulised, isegi WC – poti harjavars,” muigas Viilup kingitust vastu võttes.
VELJO KUIVJÕGI

EALL nõuab lehtede kojukande toetuse taastamist

0

Politseikroonika

0

TURU KAUBAMAJAST VARASTATI
28. novembril sai politsei avalduse Turu Kaubamajast, kus kaks tundmatut meesterahvast varastasid sporditarvete osakonnast riideesemeid 2850 krooni väärtuses.
Alustatud on kriminaalmenetlust.
ÕEPOEG MÄRATSES
29. novembril kell 14.20 kutsus politseid appi Pihtla valla elanik, kelle napsune õepoeg märatses kodus ning lubas autoga sõitma minna. Konstaabel lahendas olukorra kohapeal.
VARASTAS VEINI
Kell 15 teatas Perepood – 1 pisivargast, kelleks osutus Kuressaare elanik Rain P. (s.1972.a).
Joobnud mees varastas kauplusest pudeli veini maksumusega 46.50. Rain pandi peatäit välja magama.
PURJUTAJAD
Kell 15.20 teatati joobnust Tallinna ja Kalevi tänava ristmikul. Alkoholijoobes meesterahvas tuigerdas jalgratta najal sõiduteel. Kainenema paigutati Kuressaare elanik Igor G. (s.1971).
Kell 15.25 teatati uinunud meesterahvast Ida – Niidu bussipeatuses. Bussipeatuse ootepaviljonis magas Kuressaare joobnud elanik Priit T. (s. 1964).
Mees pandi külma ja tal tuleb maksta rahatrahv 460 krooni.
Kell 18.04 tuli teatas Mustjala valla elanik, et tema poeg on purjus ja tuleb kallale. Kainenema toimetati Mustjala valla elanik Paul K. (s.1963).
MM

Kalapüügiseaduse täitmine käib ametnikele üle jõu

0

Saaremaa Keskkonnateenistuse peaspetsialistil Jaan Ärmusel oli eile kiire tööpäev, mobiiltelefonilt ütles ta Meie Maale, et saatis mereinstituudile püügivahendite taotluse 10 – 15 % tänavusest väiksema, milline arv lõplikult jääb, selgub siis, kui minister Kranich püügivahendite limiidid kinnitab.
“Selle nädala teisipäevasel valitsuse istungil olid kalapüügitaotlused tagasi lükatud, uuesti arutab valitsus neid ilmselt 5. detsembril,” arvas Ärmus.
“Täna on Orissaares kalurite koosolek ja ma jään seal piinlikku olukorda, sest keskkonnaministeeriumi juriidilisest osakonnast pole ma piisavat infot saanud. Tean vaid, et minister pikendas kalapüügiõiguse taotluste vastuvõtmist 15. detsembrini,”rääkis ta.
“Kui 6. detsembril saame alustada, jääb meil rohkem kui 300 – lt taotlejalt dokumentide vastuvõtuks vaid 8 tööpäeva. Tempo läheb hullupööra kõrgeks, pärast seda jääb veel vaid 8 tööpäeva piiratud püügiõiguse taotluste vastuvõtuks (1. jaanuar), neid tuleb üle 700 (tänavu oli 1100). Aasta lõpp tuleb metsik kiire,” ohkas Ärmus.
Küsimusele, kas püügiluba võivad taotleda ka need, kel pole merega piirnevat kinnistut, arvas Ärmus, et taotlused võidakse rahuldada, kui kinnistuomanikud ei soovi oma kalapüügiõigust kasutada.
“Kui aga need numbrid jäävad, millest me mõned päevad tagasi Tallinnas rääkisime ja mille kohta eile tegin taotlused, ei juhtu veel midagi hullu,” arvas Ärmus.
“Kõik küll ei saa, aga enamus küll, pealegi hakkame kuupikkusi kalapüügiõigusi andma, sellega on meile eraldatud püügilimiidi piires mängumaad,” lohutas keskkonnateenistuse ametnik Ärmus.
“Kehvasti, et liiga lühikese ajaga tahetakse kõik ära teha, meie taotlus oli järgmise aasta esimese kvartali jooksul rahulikult asjad korda ajada, aga seda ei arvestatud,” kirjeldas Ärmus.
“Igale kalurile tuleb uus kalapüügiluba, mis on tunduvalt erinev täna kasutusel olevast loast, kuid neid pole veel trükkima hakatudki. Me peame jõudma taotluse vastu võtta, peame tegema otsuse, selle mehele tagasi saatma, et mees saaks 1. jaanuaril kala püüdma hakata,” selgitas Ärmus.
Kalastuskaarte on viimastel aastatel Saaremaal üha enam ostma hakatud, kuigi need on poole kallimad võrgulubadest (180 krooni aastakaart, 90 krooni kolme võrgu eest aastas). Ärmus kardab, et püügivahendite maks järgmiseks aastaks tõuseb, mõnede püügivahendite puhul üsna oluliselt.
“Täna peame ministeeriumi kalandusosakonna ja mereinstituudi spetsialistidega veel läbirääkimisi, tahaks loota, et päeva lõpuks ka mingi kokkuleppeni jõuame,” selgitas Jaan Ärmus.
VELJO KUIVJÕGI

Loona mõis sai teeneka riigimehe mälestustahvli

0

Mõte mälestustahvel avada sai alguse 1999. aasta suvel, kui Saaremaal viibis tema minia Leelo Pukk, kes selle mõttega Loona mõisarahva juurde tuli.
“Konsulteerisin Riigikogu liikmete ja infotalitusega, kust saime mälestustahvli teksti. Volli Saia valmistatud kivist tahvel sümboliseerib siin sündinud suurt saarlast. Arvan, et see on õige koht, sest siin käib palju inimesi, kes saavad meie omariikluse esimestest aastatest selgema pildi Otto Puki elutöö kaudu,” ütles Vilsandi Rahvuspargi direktor Arvo Kullapere.
Üritusel osalesid tema pojad koos abikaasadega, Priidu ja Leelo Pukk ning Peeter ja Christina Pukk, Riigikogu liikmed Laine Tarvis, Liia Hänni ja Vambo Kaal ning aseesimees Siiri Oviir, Saare maavalitsuse ja omavalitsusliidu esindus ning haridus – ja kultuuritegelased. Otto Puki minia Leelo Pukk esines ettekandega riigimehe tegevusest pagulusaastail Rootsis.
Pukid on pärit põlisest talupoegade perekonnast Pöidelt Puka külast Mäe talust. Otto Pukk sündis 29. novembril 1900 Loona mõisas Kihelkonnal, kus isa Priidu Pukk oli mõisarentnik. Hariduse omandas Otto Pukk Kuressaare linna algkoolis, seejärel Kuressaare Aleksei gümnaasiumis ja 1915 – 1918 Peterburi 12. gümnaasiumis. Augustis 1918 astus ta äsjaavatud Kuressaare segagümnaasiumi, mille lõpetas 1919. aastal.
Otto Pukk astus õpilasaastail vabatahtlikuna kaitseväkke ning osales Vabadussõjas. 1919 detsembris astus ta Tartu kooliõpilaste pataljonis olles Tartu ülikooli põllumajandusteaduskonda, hiljem metsateaduskonda ja lõpuks õigusteaduskonda, mille lõpetas 1926. Samal aastal valiti ta Põllumeeste Kogude nimekirja järgi Riigikogusse. Ta oli rahvaesinduse liige kuni vabariigi lõpuni. Saksa okupatsiooni ajal lasus tema õlgadel riigiasjade korraldamise pearaskus.
Ka paguluses lõi ta väsimatult kaasa Eesti huvide kaitseks, nii Rootsis kui väljaspool. Otto Pukk lahkus meie hulgast 1951 aastal.
SVEA AAVIK

Invaühing hoolitseb oma liikmete eest

0

“Meie inimesed on väga haiged ja viletsad, nende elu on haiguste, stressi ja rahapuuduse tõttu üsna kehv. See on meie elu kõige kurvem lõik, aga ega me sellegipoolest kurvad inimesed ei ole – igal aastal korraldame palju erinevaid üritusi, mis meie elu veidi paremaks muudavad,” tunnistas Saare Maakonna Invaühingu esimees Maire Peirumaa.
Suvel peeti Karujärve ääres traditsioonilisi üleriigilisi (viimastel aastatel juba rahvusvahelisi) puuetega inimeste suvepäevi, oma inimestele korraldatakse tihti teabepäevi, aasta lõpus peetakse traditsioonilisi jõuluüritusi ja igal aastal on korraldatud ka mitu käsitööde näitusmüüki.
Praegu saab puuetega inimeste valmistatud näputöid osta käsitööpoest aadressil Tallinna 11. Peirumaa sõnul on sel näitusmüügil väljas kudumid, linikud, punutised, jõuluteemalised mänguasjad ja palju muud jõulukinkideks sobivat. Sellel aadressil asub invaühingu käsitööpood kuni jõuludeni, uuesti avatakse uksed kevadel ja siis juba invaühingu enda majas aadressil Suur – Sadama 49.
Juba neli aastat käivad kord kuus Kuressaares proteesijad ja ortopeed – kingsepp Tallinnast, et kergendada meie maakonnas elavatel puuetega inimestel vajalike abivahendite muretsemist. Invaühingus võetakse vastu nii korsettide, ortooside, jala – ja käeproteeside tellimusi, tehakse tallatugesid, ortopeedilisi jalanõusid jne.
Jõulude eel on invaühingul plaanis oma liikmetele korraldada veel päris mitu üritust: kavas on nii teabepäev kui traditsioonilised jõulupeod.
Puuetega inimeste seaduse eelnõu tutvustav teabepäev, kus esineb Saaremaa Pensioniameti direktor Helma Heinmets, on plaanis 6. detsembril kell 12 invaühingu majas. Peirumaa sõnul oodatakse teabepäevale kõiki puudega inimesi, kes tahaksid uuest seadusest rohkem teada.
Täiskasvanute jõulupidu peetakse ühingu majas 15. detsembril kell 15, 20 – kroonine osamaks tuleks toimetada invaühingusse hiljemalt 10. detsembriks.
Liikumispuuetega laste jõulupeo kutsed saadetakse invaühingu üritustel osalenud lastele koju, nende vanemad võivad peo korraldajatega võtta ühendust telefonil 39 871.
Peirumaa sõnul on ühing seni oma üritusi korraldanud väga paljude heade toetajate abiga. “Kui kunagi saime jalad alla tänu Rootsist saadetud annetustele, siis täna saame suurt abi meie oma, Saaremaa inimestelt,” märkis ta tänulikult.
TIIU TALVIST

Kuressaare Gümnaasium pidas kirjanduspäevi

0

Iga päev toimus midagi huvitavat. Esmaspäev oli ülekooliline kirjutamise päev, mis pühendatud tänavusele raamatuaastale. Õpilased kirjutasid ja kujundasid ise oma raamatud, ainukeseks tingimuseks oli kirjutada lühizanrides. Valmis palju omapäraseid ja fantaasiaküllaseid raamatuid, millest valiti välja parimad ning sel nädalal avatakse pidulikult näitus kooli raamatukogus.
Teisipäeval toimus Johannes Aavikule pühendatud keelekonverents “Keeleuuendus 20. sajandil”. Külaliseks oli kirjanik Rein Tootmaa, kes rääkis erootilistest eufemismidest valmivas romaanis.
Ettekannetega esinesid Nele Siplane ja Kristiina Vaba, õpilased lugesid katkendeid J. Peegli, J. Aaviku ja J. Tuuliku tekstidest.
“Kokkuvõttes oli huvitav. Kahju ainult, et oli vähe esinejaid ning konverents jäi lühikeseks,” arvas abiturient Mare Naaber.
Kolmapäeva õhtul oli Fr. R. Kreutzwaldi ” Ennemuistsete juttude” 140. aastapäevale pühendatud teatriõhtu põhikoolile. 5. – 8. klassid esitasid näitemänge eesti muinaslugudest.
Kirjandusõpetaja Maret Laursoni sõnul õhkus mängulusti igast etendusest ja õhtu õnnestus suurepäraselt, kuna esinejad olid teinud suure töö.
Neljapäeval kogunesid KG aulasse 5. – 12. klasside võistkonnad traditsioonilisele kirjandusviktoriinile.
Eraldi võistlesid 5. – 6. , 7. – 8., 9. – 10. ja 11. – 12. klassid. Küsimuste teemad ulatusid vastavalt vanuserühmadele H. Hoflingi “Dr. Dolittle`st” kuni A. Mälgu rannatriloogiani. Muidugi olid parimatele ka magusad auhinnad. Kas aina kasvav huvi kirjanduse vastu või meeldiv seltskond oli võistlema meelitanud pea kõik klassid.
Neljapäeva õhtul toimus KG suur teatriõhtu, mis on iga aastaga muutumas aina populaarsemaks. Õhtu korraldas kooliteater Ubinamoos, kes tähistas oma 7. sünnipäeva. Märkimisväärne on, et osalesid kõik klassid 9.- 12ndani. Seetõttu kestsid näitemängud hilise õhtutunnini.
Iga klass esitas 10 minuti jooksul oma versiooni vabalt valitud muinasloost. Laval mängiti mitu isesugust ning naljakatki lugu, kus mitmed tuntud lood olid kokku miksitud. Kord sattus kuri hunt magava Okasroosikese juurde, kord läks Punamütsike külla vanaisale või esines prints oma kallimat otsides Hamleti rollis.
Ometi suutsid züriiliikmed selles virr – varris välja selgitada parimad ning grand prix’ omaniku.
Kirjandusviktoriini tulemused:
5. – 6. klass – I koht 6.b (Reet Paakspuu, Markus Toon, Liisi Balin, Helmi Lember)
7. – 8. klass – I koht 7.a (Jaanika Aavik, Mati Vait, Geidi Vaan, Merli Rei)
9. – 10. klass – I koht 10.a (Piret Sepp, Maarja Pildre, Triinu Tsedreki, Annemari Vessik)
11. – 12. klass – I koht 12c (Kadi Kips, Piret Lang, Anne Pink, Mare Naaber)Põhikooli näitemängupäev
5. – 6. klass – I koht 6.a Kreutzwaldi “Kullaketrajad”
7. – 8. klass – I koht 8.c Kreutzwaldi “Härjapõlvlaste riid”
Suur teatriõhtugrand prix – 10.a (vene muinasjutt “Kolm karu”)
I preemia 12.b
II preemia 12.a
III preemia 12.c
KADI KIPS

Politseikroonika

0

Lümandas rüüstati suvilaid
28. novembril sai politsei avalduse, et ajavahemikul 19. – 25. november on akna lõhkumise teel sisse murtud ühte suvekodusse Lümanda vallas, kust on varastatud erinevaid majapidamisesemeid koguväärtusega 1830 krooni.
Teise avalduse kohaselt on samuti aknaklaasi lõhkumise teel murtud ajavahemikul 20.11. – 25.11. sisse teisegi suvemajja Lümanda vallas, kust on varastatud mitmesuguseid esemeid koguväärtuses 1400 krooni.
Juhtumite suhtes alustati kriminaalmenetlus.
Himustas jõulukellukesi
Samal päeval teatati Madise Ärist, et 26. novembril on lahti murtud firma müügipaviljon, kust varastati videokaamera Samsung, videomagnetofon Goldstar, 60 videokassetti ja 5 videomaki juhet. Kahju 17 000 krooni.
28. novembril kell 13.30 teatati, et purjus meeskodanik üritas Saaremaa Kaubamajast varastada jõulukellukesi ja hulga pildiraame. Mees lükkas teda peatada püüdnud müüjat ning põgenes. Kuressaare elanik Märt N.(s.1964) peeti politsei poolt kinni ja paigutati kainenema.
Kortsutas protokolli ja pandi külma
Kell 21 teatati, et Tormiankru poolt sõitis valge Ford Transit, mille juht on ilmsete joobetunnustega. Politseipatrull pidas sõiduki kinni. Autot juhtis Kuressaare elanik, 1963. a sündinud Agor R., kellel tuvastati 2,69 – promilline joove.
Politseinikud koostasid haldusõiguserikkumise protokolli. Mees sellega nõus ei olnud ja kortsutas dokumendi ära. Agor pandi külma.
29. novembril kell 3.40 teatati, et Kaevu kioski luuk on katki löödud. Politseipatrull selgitas välja, et kioski luuk oli lahti kruvitud ja kassaluugi klaas puruks löödud. Kioskisse sisse siiski ei murtud ja midagi kaasa ei võetud.
Kits mõlkis Mazda
Kell 9.05 teatas Saaremaa päästeteenistus avariist Kuressaare – Valjala – Kuivastu mnt 51. kilomeetril, kus sõiduauto Mazda 626 oli põrganud kokku metskitsega.
Juht oli kaine ja omas vastava kategooria juhiluba, temalt võeti seletus ja tehti kanne liiklusõnnetuste zurnaali.
29. novembril tegi politseile avalduse OÜ Vara Lümanda vallast. Ettevõte teatas, et OÜ Helprecht ostis möödunud sügisel OÜ – lt Vara 34 lehma kogumaksumusega 79 200 krooni ja 05 senti, kuid siiani on Helprehtil ostusumma tasumata. Kuna tegemist on tsiviilvahekorraga, kriminaalmenetlust ei alustatud.
MM

Judokad jätkavad Lastemajas

0

“Rentisime Lastemajas ühe ruumi, mis algtreeninguteks on täiesti piisav,” ütles treener Heigo Kips, kelle sõnul on seal veel üht – teist teha, aga detsembri algul tahetakse treeningutega alustada.
Kipsi sõnul peaksid treeningtingimused uues kohas tunduvalt paranema. Eriti peaks judokatele meeldima sponsorite abiga ostetud spetsiaalselt judole mõeldud 40 ruutmeetri suurune ja 19 000 krooni maksnud uus maadlusmatt.
“Raskejõustikumajas olnud matt lõppes täitsa otsa,” tõdes Kips.
Uues kohas jätkavad judotreeningutega sellega juba varem tegelnud lapsed, kellele lisaks on plaanis võtta veel 20 6 – 7aastast last.
Algul viib treeninguid läbi Heigo Kips üksi, kuid edaspidi hakkab vanemaid poisse juhendama ka teine treener, kelle nime Kips ei tahtnud esialgu veel öelda.
Kui seni tegutseti T – klubi all, siis nüüd on Kipsi sõnul moodustamisel omaette klubi. “Kevadel tahame ikka võistlustele ka jõuda,” lausus Kips.
ALVER KIVI

VIIMASED UUDISED