9.8 C
Kuressaare
Pühapäev, 22. mai 2022
Avaleht Blogi Lehekülg 9209

Eile oli Eestis rekordsoe ilm

0

Tallinna ilmajaama osakonnajuhataja Merike Merilaini sõnul mõõtsid sünoptikud eile pärastlõunal kella 14 ajal kõige soojema õhutemperatuuri Paldiskis, kus oli sooja 8,2 kraadi.
“Täna mõõdetud õhusoe jääb alla vaid 1953. aastast pärinevale 1. detsembri absoluutsele soojarekordile, kui Lõuna – Eestis mõõdeti 10,4 kraadi sooja,” ütles Merilain, kelle sõnul on viimastel aastakümnetel sarnane soe detsembri algus olnud vaid 1986. aastal, kui Tartus mõõdeti 7,4 kraadi õhusooja.
Tavapäraselt ulatub Eestis ööpäeva keskmine õhutemperatuur detsembri alguses 1,2 – 2 külmakraadini. Merilaini sõnul jätkub soe ilm ka lähipäevil, kuigi päikesepaistet jääb eilsega võrreldes vähemaks. Ilm läheb sünoptikute ennustuse kohaselt külmemaks detsembri keskel.
MM/BNS

Veere sadama juhataja ametist lahti

0

“Mis ma valesti tegin või mis mulle süüks pannakse, ma ei tea. Ega praeguses ajas ei saa ju solvuda, kui omanik sellise otsuse teeb, ma ei lähe seda küsima ka,” ütles Oskar Jõgi.
Jõgi ütles Meie Maale, et sai eile hommikul vahetult enne kümmet teada, et kümnest on uus mees platsis ja amet tuleb tollele üle anda.
Jõgile pakuti nõuniku kohta ja anti järelemõtlemisaega esmaspäevani.
“Käin täna saunas ära, mõtlen järele ja teen otsuse,” ütles Jõgi, kelle andmetel on ta Saaremaal ainus kõrgema merejuriidilise haridusega inimene.
AS – i Hiiu Kalur juhataja Toomas Kõuhkna sõnul on juhataja vahetus tavaline äriline rotatsioon, kus ei juhita üle teatud aja, vaid antakse oma teadmised üle uuele juhile. Kas selline rotatsioon veel paljusid Hiiu Kaluri tootmisjuhte ees ootab, vastas Kõuhkna pärast mõningast viivitust eitavalt.
Uus Veere sadama juhataja on kalandusega tihedalt seotud Ilmar Piilmann, kes oli kahe aasta eest Hiiumaa rannikul uppunud kalalaeva Vegas üks omanikke. Ka ennast mereharidusega meheks nimetanud Ilmar Piilmann ei osanud eile Meie Maale öelda, mis tal tuleb Veere sadama juhatajana teha eelkäijast teisiti.
Oskar Jõgi märkis, et kõik kaheksa aastat, mis ta Veere sadama juhataja oli, lõpetas firma kasumiga. Kasumis on ettevõte ka tänavu. “Oma tööd olen võtnud südamega, kahju, et palju tööd jäi pooleli,” lisas Oskar Jõgi.
“Mulle on öeldud, et ma ei osanud maa käest – kätte müüki kontrolli all hoida,” rääkis Oskar Jõgi probleemidest Veere sadama detailplaneeringu tegemisel. AS Veere Sadam soovis omandada sadama naabruses asuvat hektarilist maatükki, kuid jäi sellest ilma.
“Seda aga tehti minu selja taga. Hooneregistris on Veerel mahapõlenud maja vundament vormistatud Aarne Salongi nimele, kes ostis selle seitsme kalamehe käest ära mõttega, et avaldada sadamale survet kala laadimistasu kaotamiseks. Nüüd on laadimistasu kaotatud, usun, et saame maa nüüd ära osta,” arvas Jõgi.
Oma nime mitte avaldada soovinud kogenud meremees ütles Meie Maale, et mujal maailmas pole kombeks panna sadamajuhiks laeva uppumise ja kolme mehe hukkumisega kaudselt seotud isik.
VELJO KUIVJÕGI

Laevakompanii küsib riigilt 40 lisamiljonit

0

“Kui raha ei ole, siis sõita ei saa,” lausus Saaremaa Laevakompanii tegevdirektor Tõnis Rihvk.
“Meie kalkulatsioonide kohaselt oleks dotatsiooni vaja järgmisel aastal suurendada 40 miljoni krooni võrra, sest dollari tugevnemisega on kütuse hind väga palju tõusnud. Kahjuks pole meie võimuses määrata dollari kurssi või mõjutada OPEC – i (naftat eksportivate riikide organisatsioon – toim) otsuseid.”
Rihvki sõnul võib laevakompanii sõltuvalt toetussumma suurusest piirata reiside arvu.
“Tuleb vaadata tõele silma, kas reise vähendada või tuleb kardinaalseid meetmeid kasutada,” ütles ta.
“Kui ei ole võimalik sõita, siis ei ole võimalik sõita ja kõik.”
Tänavu eraldas riik praamiliikluse toetamiseks 52 miljonit krooni. Rihvk ei osanud öelda, kui palju reise saaks laevakompanii järgmisel aastal teha, kui toetussumma jääks samaks.
Sel nädalal teede – ja sideministeeriumis toetuse üle läbirääkimisi pidanud Saare maavanem Jüri Saar lausus, et toetussumma peaks kindlasti kasvama.
“Midagi tuleb ette võtta, kas reise vähendada või piletihinda tõsta. Meie oleme ainult need kannatajad, kes saavad sõita või ei saa,” ütles Saar. Tema sõnul ähvardab laevakompaniid pankrot, kui toetus ei suurene.
Teede – ja sideministeeriumi asekantsler Rene Treial ütles, et ministeerium otsustab laevakompaniile antava toetuse üle pärast seda, kui firma majandustegevust kontrolliv audiitorfirma Pricewaterhouse Coopers on töö lõpetanud.
“40 miljonit krooni suurem toetussumma ei tundu uskumatuna, sest laevakompanii asi on küsida, teede – ja sideministeeriumi asi vastu vaielda,” lausus Treial.
OLIVER RAND

Teater koondab pooled töötajad

0

“Mitte midagi täpset me paika ei pannud, fantaseerisime lihtsalt, millist kaadrit meil teatris tulevikus vaja oleks,” ütles Tartus Mikiveriga kohtunud linnateatri direktor Väino Uibo.
Tema sõnul tuleb Mikiver varsti Kuressaarde, et kõikide teatriinimestega nelja silma all kohtuda ning nendega rääkida.
“Käime majas ringi ja vaatame konkreetselt, kuidas maja peaks funktsioneerima hakkama ja missugune kaader lõplikult paika jääb,” ütles Uibo Meie Maale.
Direktori sõnul on kindel, et koondamine tuleb.
“Osa töökohti tuleb tõesti koondada, osade inimeste funktsioonid peavad muutuma,” märkis Uibo, kelle hinnangul võib koondamine oodata umbes pooli praegustest teatri palgal olevatest inimestest.
Linnateatri palgal on üheksa inimest, koristaja ja piletöörid töötavad väljakutse alusel. Direktor ise on Kuressaare linnavalitsuse palgal.
TIIU TALVIST

Saaremaa ralli jääb tuleval aastal sõitmata

0

1974. aastast sõidetud Saaremaa ralli jääb tuleval aastal esimest korda ära, sest kahel viimasel aastal Saaremaa Rallit korraldanud Kogula Auto – moto klubi on Rahvusvahelisele Autospordi Liidule kummagi aasta eest võlgu 17 000 krooni, maksmist ootavad ka kalendrimaksud Eesti Autospordi Liidule.
Eesti Autospordi Liidu peasekretär Priit Pallo ütles, et kuigi võistluskalendris on 26. – 27. oktoober reserveeritud, ilmselt Saaremaal tuleval aastal rallit ei toimu.
“Need kuupäevad ei ole Saaremaa rallile,” märkis Pallo. Hetkel pole veel teada, kus rallit sõidetakse, kuid suurt huvi on üles näidanud Pärnu.
Priit Pallo sõnul on ka hiidlased ralli korraldamise vastu huvi üles näidanud.
“Nad võiksid ju teha, aga väiksema ralli kui Saaremaal, sest Hiiumaal ei saa teha nii pikka rada,” selgitas Pallo.
“Äri mõttes on välismaalastele ja televisioonile ükspuha, mis saarel ralli toimub. Kui tekib korralik materiaalne baas saab ka korraliku ralli teha.”
Pallo möönis, et kui saarlased raha leiavad, on neil võimalus ralli siiski läbi viia, sest registreerimise viimane tähtaeg on märts.
“Kuid rahvusvahelisse kalendrisse registreerimisega on juba niikui nii hiljaks jäädud,” lausus Pallo.
Saaremaa ralli direktor aastatel 1996 – 1998 Üllar Seeman ütles ralli ärajäämist kommenteerides, et kui kohalikud ärimehed ja omavalitsused ei ole asjast huvitatud, siis vägisi midagi teha on raske.
“Ega see asi niisama ära ei lõppenud,” märkis Seeman. Kurb, kui üks pikemate traditsioonidega spordiüritus ära jääb, lisas ta.
Kahe viimase aasta Saaremaa ralli direktorilt Tarmo Tassilt ei õnnestunud Meie Maal eile kommentaari saada.
2001. aastal sõidetakse Eestis seitse rallit: jaanuaris “Eesti talv”, mais “Tallinna ralli”, juunis “Vändra ralli” ja “Valge daami ralli”, septembris “Paide ralli” ja “Lõuna – Eesti ralli”, oktoobrikuu ralli toimumise koht on lahtine.
ALVER KIVI

Omavalitsuste liit jagas stipendiumid

0

SOL – i stipendiumikomisjoni esimees Heli Maajärv tõdes, et tänavu oli komisjonil toetusesaajaid määrata eriti raske, kuna stipendiumi taotlejate hulk oli enneolematult suur ning kõik taotlejad oleksid olnud stipendiumi väärt.
“Teisest küljest on see aga väga rõõmustav ja näitab, et Saaremaal on palju tublisid noori,” lisas Maajärv.
Tehnika – ala üliõpilastele välja pandud Johannes Hindi nimeline stipendium läks kuue kandidaadi seast Tallinna tehnikakõrgkooli transporditeaduskonna transpordi ja logistika eriala IV kursuse üliõpilasele Katrin Kuusele.
“See eriala on Saaremaa jaoks väga perspektiivikas ja vajalik ning lisaks sellele, et Katrinil on väga hea õppeedukus, on tema erialane tegevus seotud samuti Saaremaaga,” põhjendas komisjoni esimees valikut.
Oskar Kallase nimelise stipendiumi, mis on mõeldud humanitaar -, sotsiaal – ja kunstierialade õppuritele, saab Veiko Lember, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna avaliku halduse õppetooli magistrand.
“Sellele stipendiumile esitati kolmteist taotlust, kuid Veiko puhul sai otsustavaks see, et tal on väga mitmekülgne erialane ja teaduslik tegevus, millele lisandub ka väga hea õppeedukus ja kõrgel tasemel sporditegemine,” selgitas Maajärv.
Johann von Luce nimeline stipendium määrati Andra Indriksonile, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dermato – veneroloogia eriala residendile. Sellele stipendiumile esitas taotluse seitseteist loodus -, arsti – ja põllumajanduserialade üliõpilast – magistrandi.
Maajärve sõnul esitas Andra Indrikson korraliku taotluse, kus põhjendas stipendiumisoovi vajadusega muretseda erialast kirjandust ning täiendada end Rootsi ja Soome haiglates. “Lisaks on ta koostanud rahvusvahelisel tasemel teadustöö ja palju publikatsioone, samuti on tal väga kõrge õppeedukus,” lisas Maajärv.
Stipendiumid antakse üle pidulikul tseremoonial 27. detsembril. SOLi aastastipendiume antakse tänavu välja neljandat korda, 15 000 – kroonine toetus on mõeldud Saare maakonnast pärit magistrandidele või vähemalt kolmanda kursuse üliõpilastele, kes on olnud edukad oma õpingutes ja erialases tegevuses.
TIIU TALVIST

Kaali meteoriidikraater võib olla arvatust noorem

0

Taani teadlased väidavad äsja Ameerika Ühendriikide teadusajakirjas Meteoritcs and Planetary Science avaldatud artiklis, et taevakeha kukkus Saaremaale vahemikus 400 – 370 aastat enne Kristust.
Seitse aastat tagasi Kaali lähedal Piila soos proove võtnud taanlased määrasid meteoriidi vanuse iidses turbasambla kihis leiduva iriidiumi jälgede järgi.
Plaatinametall iriidium on Maal haruldane, meteoriitides aga küllaga esinev element. Iriidiumi leidus turbakihis, mis radiosüsiniku dateeringu kohaselt moodustus umbes 2400 aasta eest.
Taani rahvusmuuseumi teadlase Bent Aaby eestvõtmisel toimunud ekspeditsioonil osales ka Geoloogia Instituudi teadlane Siim Veski.
Õietolmuanalüüsi asjatundja Veski sõnul tõestab kosmilise katastroofi toimumist just sel ajal asjaolu, et samas turbakihis, kust leiti iriidiumi, kaob kultuurtaimede õietolm ära. See tähendab, et inimesed, kes tegid kõvasti põldu, millegipärast mõnisada aastat hiljem enam seal põldu ei teinud, rääkis Veski.
Iriidiumidateeringu tõestuseks tõi Veski ka fakti, et Kaali järve põhja esimeses settes on kõrge iriidiumisisaldus.
Senine kraatrite sünniaja dateering pärineb akadeemik Anto Raukaselt. Selle kohaselt tekkisid Kaali kraatrid 7586 – 67 radiosüsiniku aastat tagasi. Raukas ei uskunud Taani teadlaste väiteid, et kraatrid võisid tekkida palju hiljem.
Raukas dateeris meteoriidi langemisaja tillukeste plahvatuskerakeste alusel, mida leidub ohtralt just 7500 aasta vanustes setetes. Kerakesed on raua – ja niklirikkad ning seega meteoriitset päritolu.
“Iriidiumi võib maapinnale pudeneda ka siis, kui mõni meteoriit üle lendab,” ütles Raukas, viidates võimalusele, et 2400 aasta eest võis taevakeha lihtsalt Saaremaast üle lennata.
Lennart Meri viitas 1976. aastal oma raamatus “Hõbevalge” võimalusele, et kreeka reisimees Pytheas külastas aastal 325 e.m.a. Saaremaad just seetõttu, et oli kuulnud taevakivi plahvatusest.
MM
BNS

Tesman ajalehe Äripäev ehitusfirmade TOP-is viies

0

Moonsund Shipping on sel aastal 12. kohal, eelmisse ajalehe koostatud edetabelisse firma sisse ei mahtunud. Tesman oli eelmises TOP – s kohal nr 81.
Kuressaare firma AS Karukell on TOP – is 27. kohal, 43. – 44. kohal on AS EBC Ehitus ja 45. – 46. kohal AS Kuressaare Ehitus.
Äripäeva TOP – i mahtus ka AS Saare Erek (83.).
Esikohale platseerus Tallinna firma Uus Ehitus RC AS, teisel kohal on EVR Koehne AS ja kolmandal AS Talter.
AS – i Tesman käive oli möödunud aastal 62 305 000 krooni ning firma teenis 2 510 000 krooni kasumit.
MM

Tele 2 odavaim

0

Maavanemad annavad üle haldusreformi ettepanekud

0

Saaremaale jääks kava kohaselt praeguse 16 omavalitsuse asemal kolm: 12 000 inimesega lääne – ja 10 000 elanikuga idavald ning 16 000 elanikuga Kuressaare.
Siseministri moodustatud komisjon annab maakondade ettepanekutele ekspertarvamuse ja töötab välja lahendusi haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks iga piirkonna kohta eraldi. Haldusreformi ettepanekud esitab siseminister valitsusele aprilli alguseks. Selleks ajaks peaksid selgunud olema ka omavalitsuste rahastamise alused ja funktsioonid.
Samaaegselt maavalitsuste ettepanekute analüüsiga töötab siseministeerium välja haldusterritoriaalse reformi seaduse eelnõu, mis valmib järgmise aasta maiks.
Omavalitsuste arvu muutmise ettepanekud

VIIMASED UUDISED