1.7 C
Kuressaare
Pühapäev, 24. oktoober 2021
Avaleht Blogi Lehekülg 9189

Kohus saarlasest röövli üle lükkus edasi

0

Lääne maakohtusse ei ilmunud ei Indrek Aus, kes polnud kätte saanud kohtukutset, ega ka Igor Soom. Kuigi mõlemad viibisid röövi päeval kohtualusega ühes autos, osalevad nad protsessil kannatanutena.
Süüalune pole raharöövist seni ülekuulamistel sõnagi rääkinud. Kohtunik Ilve Metsa sõnul ei ole kuigi tavaline, et süüalune keeldub ütlustest. Tavaliselt tahavad nad end kaitsta, õigustada või süüd leevendada. Röövi ja relva kasutamise eest võib kohus süüalusele määrata vähemalt kuueaastase vanglakaristuse.
40aastane Salong röövis mullu 28. mail Ühispanga Lihula kontorit. Jätnud oma kaaslased autosse, tõmbas mees maski pähe, läks panka, tulistas seal huupi revolvrist ja nõudis raha. Pangatöötaja ei kaotanud pead ja andis röövlile rahanuku. Politseikoer tabas sündmuskohalt põgenenud mehe samal õhtul.
Kohus Arvi Salongi üle jätkub 10. aprillil. Elektrotehniku haridusega Salong elas Kihelkonnal, mees on abielus ja kahe alaealise lapse ise. Salong on vahi all alates mullu 28. maist.

Kuressaare kolledzh hakkab koolitama elektroonikuid

0

Tallinna Tehnikaülikooli juhte huvitas eile Kuressaares toimunud nõupidamisel, kas maakonna juhid on huvitatud tehnoloogilise õppekallaku, täpsemalt elektroonika eriala toomisest Saare maakonda. TTÜ Kuressaare Kolledzhi direktori Maret Panga (fotol) sõnul otsustati edasi minna kahe konkreetse projektiga: kolledzhi infrastruktuuri arendamine ja õppekava väljatöötamine koostöös Euroopa erinevate koolidega. Elcoteci ja Altroni juhid toetasid elektroonikahariduse toomist Kuressaarde, sest mõlemad firmad vajavad selle ala koolitusega töötajaid.
Uue eriala avamine võib Maret Panga arvates tulla kõne alla paari aasta pärast.
Missugustes ruumides kolledzh edasi arenema hakkab, ei ole veel selge, kuid Panga sõnul kaldub valik praegu Kuressaare Ametikooli ruumide kasuks. Oma seisukoha peab ütlema veel ka haridusministeerium. Linnavalitsuse poolt ühe variandina pakutud 4. lasteaia hoone Uuel tänaval ei vasta kolledzhi vajadustele ei suuruselt ega ruumiasetuselt, ütles Pank Meie Maale.
SVEA AAVIK

Kuressaare võõrustab suvel maailma tippkergejõustiklasi

0

Kergejõustikuklubi Saare juhatuse liikme Raivo Kallase kinnitusel oodatakse 23. juulil toimuvale võistlusele naiste maailma teivashüppe eliiti, kaasa arvatud 4.60-ga austraallannast maailmarekordiomanikku Emma George

Kaarma võimud koonduvad peagi linna ühte majja

0

“Läbirääkimised käivad ühe ja teise kohaga, aga põhimõtteliselt peaks vallavalitsuse koht olema linnas,” ütles Meie Maale Kaarma vallavolikogu esimees Urmas Lehtsalu (pildil). Praegu asuvad Kaarma võimud kolmes kohas: vallavalitsus koos abivallavanemate, sotsiaaltalituse ja vallasekretäriga asub Pärna tänaval, maakorraldajad ja ehitusspetsialistid Kudjapel ja raamatupidamine Kaisveres.
“Tahame märtsikuust kehtestada korra, et valla spetsialistid võtavad teatud punktides teatud päevadel inimesi vastu. Kudjapele pole mõtet, aga jutt käib Aste ja Eikla kandist. Seal käiks vallavanem või sotsiaalnõunik,” rääkis Lehtsalu.
Kuna ühinenud vallavalitsuse linna kolides jääb endine vallamaja Pärna tänaval väikeseks ja maja on ka küllaltki amortiseerunud, oleks Lehtsalu sõnul üks variant juurdeehituse tegemine, mis aga oleks üpris kulukas. “Linna tuleks siiski võimalikult ruttu kolida, sest ametnike kolmes kohas tagaotsimine on inimestele tülikas,” märkis Lehtsalu.
Kaarma vallavalitsus toimib praeguses koosseisus, kuni ühinemisest on möödunud üks aasta. Seejärel selgub, keda on edaspidigi vaja, keda mitte.
Öörahu saabub kell 23
Viimasel Kaarma volikogu istungil võeti vastu avaliku korra, heakorra ning koerte ja kasside pidamise eeskirjad. “Seal on ära toodud, et omanikud peavad oma maad ja teeääred korras hoidma ning on ära fikseeritud, millal öörahu tuleb – kell üksteist õhtul. Pärast seda ei tohi enam suurt lärmamist olla ja kaaskodanikke ei tohi segada,” rääkis Lehtsalu. Pidude pidamise kohad asuvad elamutest pisut eemal, nii et elanikke ei tohiks peomüra segada.
Kehtestati ka kasside ja koerte pidamise kord. “Neid ei tohi lasta hulkuma. Kui hoolealune tekitab kaaskodanikele probleeme, peab omanik kahjud hüvitama,” selgitas Lehtsalu. Korterelamutes peab loomaomanik saama kokkuleppele teiste majaelanikega. Vastutuselevõtmine toimub haldusseadustiku järgi ja korrast kinnipidamist kontrollivad veterinaarametnikud ning volikogu poolt volitatud inimene.
SVEA AAVIK

Evestuse maalid Eesti Rahva Muuseumis

0

Meri rõõmustas randlasi hinnalise ehituspuiduga

0

Esimesed teated mässavalt merelt Karala, Loonalaiu ja Vilsandi alla uhutud neljameetristest prussidest tulid teisipäeval. “Tuli kümneid tihusid. Kõik roheliste viisnurkade ja kirjadega korrektselt markeeritud puit, mis ilmselt ei ole eestimaist päritolu,” rääkis Vilsandi rahvuspargi direktor Arvo Kullapere.
Et väärtuslik tarbepuit kuivale tassida ja kodudesse vedada, oli Kihelkonna ja Lümanda kandi rannameestel mitu päeva rassimist. “Kes käis väikese auto ja haagisega, kes traktoriga, mõni mees vedas lauad niisama eemale kadakate vahele kokku, et siis kevade poole neile järele tulla,” rääkis eile Karala mees Aarne Juulik.
Tema hinnangul võis paarikümnekilomeetrisel rannaribal vedeleda kokku umbes viiskümmend tihu saematerjali. Kõik oli kena servatud materjal, ikka sellised suuremad ja paksemad prussid, rääkis rannamees. “Igal aastal võiks selline “reostus” korra randa tulla,” arvas Juulik naljaga pooleks ja lisas, et väikestes kogustes annab meri üht-teist alatasa välja.
Arvo Kullapere nentis, et sel aastal on meri olnud iseäranis tormine, pole olnud nädalat 25-35meetrise tuuleta. “Seetõttu pole mingi ime, et lahtistelt kaubaalustelt midagi merre pudeneb,” tähendas ta ja sõnas, et alanud läänetorm võib puitu veelgi randa uhuda.
Kihelkonna volikogu juhtiv Kullapere möönis, et omavalitsused on asunud välja töötama dokumente, mis reguleeriksid haakriku korjamist, kuid erilist edu siiani selles osas saavutatud pole. “Vilsandi rahvuspargi territooriumil randa tulnud puidu kokkukorjamise suhtes pole me mingeid takistusi kohalikele inimestele teinud,” sõnas Kullapere, viidates näiteks rahvuspargi alale jäävale Roopa lahele, kust ta rannameestel lasi hulga kaldaletulnud prusse ära viia.
Viimati sai Karala ranna rahvas priske puidunoosi seitse-kaheksa aastat tagasi, mil meri suure lasti paberipuitu kaldale heitis.
MEHIS TULK

Tornimäe koolis mängiti Kuldvillakut

0

Küünlapäeval mängiti Tornimäel V-IX klassi õpilastega Kuldvillakut. Mängujuht oli kooli huvijuht Marjaana Prii, aja- ja punktiarvestust üritasid pidada õpetajad ja direktor Andres Hanso. Mängus osales 12 võistkonda ja seetõttu tuli mängida kaks vooru. Teemad olid võetud mitmest ainevallast: kunstiõpetus, vene ja eesti keel, matemaatika, linnud, A-tähega, ajalugu, muusika, sport, sünonüümid. Küsimuste seas oli ka Tartu rahuga seonduvaid. Punktiskaala ulatus 5st 25ni. Parimaks vastajaks oli Marin Miller V klassist, kes koos Kaidi Leinaruga kogus 55 punkti. Teise koha sai 15 punktiga võistkond, kus osalesid Jan Tamm, Raido Välison, Argo Aar. Need võistkonnad pääsesid ka edasi võistlema.
Laupäeval aga osales 42 Tornimäe kooli õpilast naeruteraapia kursusel, mille viis läbi Ülle Närska Puhja Gümnaasiumist. Naeru-, liikumis- ja imiteerimismänge mängides stressist vabaks saanud lapsed olid ülimalt rahul.
AIMI PITK

Täna täitub Euromaja viies tegevusaasta

0

Teiste kaugemate ja lähemate külaliste hulgas Euromaja sünnipäeval viibiv Varsinais-Soome Liidu esindaja, Pargase piirkonna juhatuse liige Ole Bergen on Euromajaga juba pikka aega koostööd teinud ja kiidab igati selle asutuse tegevust. Bergeni sõnul on see nii Eestis kui ka Euroopa maades üks ainulaadne maja, sest ta hõlmab oma tegevusega nii saari kui ka Lääne-Eestit, pakkudes mitmesuguseid vajalikke kontakte.
“Kaie Rõõm on nii energiline inimene, ta tunneb paljusid inimesi, mitte ainult saartel. Sellest on väga palju kasu. Kohe saab teada, kuidas projekte teha, missuguse programmi kaudu abi saab.” Bergen näeks hea meelega, et Euromaja kontaktid laieneksid peale Põhjamaade ka Saksamaale.
Euroinfo on tähtis
neile, kes teevad koostööd teiste maadega. “Et inimesed teaksid, et nad mitte ainult ei maksa makse, vaid ka saavad selle eest midagi. Kui oskad raha küsida, siis sa seda saad. Kui ei, jääb raha Brüsselisse,” iseloomustas Bergen euroinfo vajalikkust. Oluline on ka see, et saada teavet, kuidas olulised sõlmprobleemid mujal riikides on lahendatud. Näiteks meil praegu aktuaalne saarte ja mandri vahelise ühenduse kallinemine. “Õudne” kostis Bergen selle peale, et praamipiletihind siin veelgi tõusis. Soome saarestikus ei maksa praamisõit midagi, sest seda loetakse maanteepikenduseks, mida doteerib riik.
Euromaja direktori Kaie Rõõmu sõnul on temalt kõige rohkem küsitud programmide rahastamise võimaluste kohta. “Praegu on uued Euroopa Liidu programmid avanemas ja ma olen saatnud informatsiooni valdadesse. Mul on viis-kuus kõnet päevas, kus küsitakse täpsustusi, kuidas saada raha, kuidas fondidele kirjutada,” ütles ta, lisades, et Lääne-Eesti on Euroliidust rohkem raha saanud kui ükski teine piirkond Eestis.
1994. aasta augustis Saaremaal toimunud Lääne-Uusimaa ja Lääne-Eesti ühisseminaril tuldi välja ideega asutada rahvusvahelise koostöö koordineerimiseks organisatsioon Euromaja. Idee leidis toetust Lübeck-Travemündes toimunud Läänemere maade regionaalse koostöö teisel ning Läänemere riikide üldplaneeringu ja arengu ministrite kolmandal konverentsil. Euromaja loomisele aitas oluliselt kaasa Läänemere saari ühendav organisatsioon B7 ning Euromaja tegevust on toetanud PHARE CBC programm.
SVEA AAVIK

Lennuühendus mandriga taastatakse

0

Kuressaare lennujaam juhataja Mati Tang ütles Meie Maale, et esialgu taastatakse lennuliiklus varem kehtinud graafiku järgi. Esmaspäevahommikuti lendab Pärnu lennufirma Air Livonia 17-kohaline lennuk Kuressaarest Tallinna, reedel tehakse aga kaks reisi, hommikul Kuressaarest Tallinna ja õhtul Kuressaarde tagasi. “Arvatavasti märtsist-aprillist tuleb juurde esmaspäevaõhtune reis Tallinn-Kuressaare,” lisas Tang.
Kui varem maksis pilet 215 krooni, siis homsest tuleb Kuressaare-Tallinna lennupileti eest välja käia 235 krooni. Edasi-tagasipilet maksab 365 krooni. Kuni 12-aastased lapsed saavad ühe otsa pileti kätte 120 krooni eest, edasi-tagasipilet maksab 195 krooni. Õpilased ja üliõpilased saavad õpilaspileti ettenäitamisel ühe suuna pileti kätte 190 krooni eest ja edasi-tagasipilet maksab 310 krooni. Sülelastele on reis tasuta.
Pärnu lennufirma Air Livonia on keskmiselt 61-protsendilise täituvusega lennureise korraldanud juba kolm aastat.

Linnateatrile lubati toetuseks miljonit

0

Linnapea Jaanus Tamkivi sõnul kinnitasid kultuuriminister Signe Kivi ja ministeeriumi kantsler Margus Allikmaa, et Kuressaare teater võib tänavu riigilt saada kokku umbes miljon krooni, millest poole moodustab riigieelarveline teatritoetus, mis linna ja riigi vahel sõlmitud esialgse lepingu kohaselt pidi olema 1,2 miljonit. “Kui hoolega vaadata, siis on eelmine kultuuriminister lepingus meiepoolse sõnastuse “riik kohustub toetama” muutnud sõnadeks “riik kohustub riigieelarvest vahendeid taotlema”. Ministeerium on seda raha muidugi ka taotlenud, aga üldises rahapuuduses seda summat nii meie kui teistel teatritel tublisti kärbiti,” rääkis Tamkivi.
Lisaks teatri toetuseks eraldatavale poolele miljonile kroonile on võimalik saada raha ka teatri arendustegevuseks, see summa peaks ministri ja kantsleri hinnangul olema umbes 250 000 krooni. “Üks tee lisaraha saamiseks on kirjutada ministeeriumile väljatulevate etenduste peale projektid, nõnda võiks teater saada lisaks veel 250 000 krooni. Mina sain meie vestlusest niimoodi aru, et kokku moodustab riigi toetus siis ligikaudu miljoni,” sõnas Tamkivi.
Linnapea sõnul ollakse ministeeriumis seisukohal, et kui riik annab raha, siis peab riik ka teadma, mis ta selle raha eest vastu saab. “Selles mõttes on see projektide kirjutamine mingil moel isegi õige – projekt näitab täpselt ära, mis tasemel asi tulemas on ja kas seda tasub rahastada. See sunnib teatrit rohkem pingutama, aga ma usun, et vaatajatel on sellest kasu.”
Linnateatri direktor Väino Uibo kardab, et projektide kirjutamise teel saadav raha võib olla kõige nõrgem lüli teatri rahastamise ahelas. “Lootus raha saada on olemas, aga mina ei usu enne mitte millessegi, kui see on meil käes. Me läheme selle peale muidugi välja – kui nad selle variandi välja pakuvad, siis tuleb nii teha, ega meil muud teed ei ole.”
Esialgses lepingus ära toodud summast puudu jääv 200 000 krooni võib Uibo sõnul teatri plaanid siiski kuigivõrd segamini lüüa. Rahapuudus tõotab ära jätta nii mõnedegi külalisnäitlejate ja -lavastajate kasutamise Kuressaare teatri tulevastes etendustes. “See on just see, milles ma nägin teatri arenguperspektiive. See nullitakse nüüd ära, samas aga tahetakse näha, et teater hakkab tugevalt kaasa rääkima teiste Eesti teatrite taustal,” on Uibo kultuuriministeeriumi regionaalpoliitikast arusaamise üle nõutu.
TIIU TALVIST

VIIMASED UUDISED