1.7 C
Kuressaare
Pühapäev, 24. oktoober 2021
Avaleht Blogi Lehekülg 9149

Väikelaevade registreerimine muutus lihtsamaks

0

Veeteede Ameti vaneminspektor Hugo Ink tundis muudatuse üle heameelt: “Lähed lahele sõudma, aga kui jaks otsa saab, võid vabalt mootori jõul tagasi tulla, kuigi passi järgi on alus registreeritud sõudepaadiks.” Teine hea asi on see, et sellised väikeste abimootoritega kuni 7 m pikkused aerupaadid ei kuulu pärast esmast ülevaatust enam järgnevatele ülevaatustele, kui omanik ei vahetu, ütles Ink. Tema sõnul peab laevaomanik ise jälgima, et laeva pass ja päästevahendid on korras, laeva registreerimisnumber kantud paadi, päästerõnga ja aerude peale jne. Ink lisas, et kui mõned väikelaevad olid enne registreeritud auto järel veetavatena, siis nüüd peab kõigil kodusadam olema.
Tänavu 1. juuliks peavad kõigil laevadel olema uued numbrid, mis selle ajani antakse tasuta, pärast 1. juulit tuleb aga numbri eest maksta 300 krooni, ütles vaneminspektor. Eelmisel aastal selgitas Saaremaa Omavalitsuste Liidu volikogu esimees Raimu Aardam paadiomanikele, et see on riigi mure, kui ta teatud kohustusi ühe ameti alt teisele üle annab. Nüüd on riigihärrad vea omaks võtnud: kes eelmisel aastal paadi registreerimisel maksid 300 krooni, saavad selle tagasi. Kes aga seadust ei täida (tähtaeg 1. juuli 2000. a), maksab nüüd, pärast 1. juulit selle summa.
Muutuvad ka laevanumbrid: seni kandsid meie maakonnas registreeritud sõudepaadid tähist ESS (Eesti, Saaremaa, sõudepaat), nüüd SSA (Saaremaa, sõudepaat ja A-seeria). Mootorpaatide ESM-tähis asendatakse SMA-ga.VELJO KUIVJÕGI

Noortevahetusprogrammis osaleb kolm Kuressaare neidu

0

Ameerika linna Fayetteville

Invaühing pakub käsitöötegijatele teenimisvõimalust

0

Saare maakonna invaühingu esimees Maire Peirumaa ütles, et ehkki invaühing oli rahapuuduse tõttu sunnitud Lossi tänavale planeeritud käsitööpoe ehitamisest loobuma, saavad turistid ja kõik teised käsitööhuvilised sel suvel siiski Kuressaare kesklinnast puuetega inimeste käsitööd osta. Nimelt õnnestus invaühingul linnavalitsuselt saada käsitöö näitusmüükide korraldamiseks sobivad ruumid Tallinna tn 11 majas.
Et käsitöö tegemist ja müümist paremini korraldada ning käsitöötegijate ja tööde hulgast paremat ülevaadet saada, kutsutaksegi sel reedel invaühingu majja kokku kõik need, kes sooviksid käsitööd teha ja seda uude kauplusse müügile tuua.
Peirumaa sõnul on müügile oodatud iga liiki näputöö – sokid, kindad, rahvuslikud kudumid, õmblus- ja tikkimistööd, meeste käsitöö jne. Käsitööesemeid hakatakse invaühingu majas vastu võtma alates maikuu teisest nädalast, uus kauplus avatakse mai keskel. “Kauplus annab invaliididele võimaluse käsitöö müügiga pisut lisaraha teenida, sest iga päevaga läheb invaliidide elu meie riigis aina raskemaks,” märkis Peirumaa.
Invaühing pakub võimalusi eluga paremini toime tulla
Peale käsitöö müügi korraldamise pakub Saaremaa invaühing puuetega inimestele teisigi võimalusi oma eluga paremini toime tulla. Invaühingust saab praegu väga odavalt osta mähkmeid, samuti saab sealt osta ja laenutada liikumisabivahendeid – keppe, karke, ratastoole, käimisraame, spetsiifilisi abivahendeid jne.
Samas saavad spordihuvilised invaliidid kasutada käte ja jalgade treenimiseks mõeldud seadmeid ning igal tööpäeval kell 11-15 on invaühingu hoovil avatud väga odavate kasutatud riiete ja jalanõude müük kõigile soovijatele.
7.-9. juulini korraldatakse Karujärvel taas vabariiklikud liikumispuuetega inimeste suvepäevad, millest on välja kujunenud üks invaühingu aasta kõige tähtsamatest üritustest. Peirumaa sõnul on suvepäevadele oodatud ka kõik Saaremaa invaühingu liikmed, registreerumine algab maikuu viimasel nädalal ja osavõtumaks inimese kohta on 80 krooni. “Ootame väga ka selliseid inimesi, kes tahaksid liituda suvepäevade korraldustoimkonnaga, sest sellise suure ürituse organiseerimine ei ole kerge töö. Üldse ootame meie majja kõiki hea tahte ja suure südamega inimesi, kes meie tegemisi ja toimetamisi tunnustaksid ja meid aitaksid, sest riigipoolsele abile lootma jäädes võiks meie ühing lihtsalt välja surra,” lausus ta lõpetuseks.
TIIU TALVIST

Linnavalitsus kutsub sõduritele raamatuid kinkima

0

Sel aastal tähistab Eestimaa emakeelse raamatu 475. aastapäeva. Trükisõnal on meie rahva iseteadvuse tõusul ja hariduse väärtustamisel olnud eriline roll. Viimaste aastakümnetega on raamat muutunud nii tavaliseks ja igapäevaseks nähtuseks, et alles kirjasõna puudumisel mõistame raamatu tähtsust. Kindlasti ei suuda ka infoajastu imelaps internet troonilt tõrjuda vana head raamatut ja kirjasõna levik paberkandjal jätkub 21. sajandilgi.
Paraku raamatuid ei jätku veel praegugi kõikidele ja kõikjale. Suurt nõudlust ajakohaste ja vajalike raamatute järele tuntakse Eesti kaitseväes. Sõdurpoisse ja sellest sügisest esmakordselt sõjaväkke minevaid tudengitest ajateenijaid ootavad ees napid raamaturiiulid juhusliku valiku ning ajast ja arust kirjandusega. Nagu kaitseväe ohvitserid isegi tunnistavad, on väeosades puudus laenutatavast trükisõnast ja värskemast kirjandusest. Põhjus on selge – iga ajateenija kultuurihuvi rahuldamiseks kulutatakse aastas keskmiselt 216 krooni ja 70 senti, millest tuleb kinni maksta nii kino- ja teatrikülastused kui raamatute tellimised.
Et kustutada sõjaväe kirjasõna põuda, algatas ajaleht Postimees tänuväärse raamatute kogumise aktsiooni “Kingi sõdurile raamat!”. Kuressaare linnavalitsus toetab kiiduväärt algatust ja kutsub kõiki saarlasi, ennekõike aga kuressaarlasi vajalikus ettevõtmises kaasa lööma. Parimate soovidega kingitud või lahkelt annetatud raamat Eesti Kaitseväele võiks olla sobiv algus meie igaühe eesti raamatu aastale.
Annetatud raamatuid oodatakse mai lõpuni Kuressaare linnavalitsuses, Tallinna tn 10 (tel 33 593), või Saaremaa Riigikaitse osakonas Väljaku tn 5 (33 888).
Et annetus ei jääks anonüümseks, varustatakse iga kingitud raamat mälestusviidaga, kuhu kantakse kinkija nimi.

Linnavalitsus soovib Uue ja Kitzbergi tänava nurgale parklat

0

Enne lähenevat turismihooaega taas esile kerkivate parkimismurede lahenduste otsimisega tegeldi Kuressaare linnavalitsuse hiljutisel istungil. Ühe võimalusena näevad linnajuhid parkla ehitamist Uue ja Kitzbergi tänava nurgale, kus linnapea Jaanus Tamkivi selgituste kohaselt tuleb aga enne lammutada endine hambapolikliiniku hoone, mis seniajani ilmastiku ja vandaalide meelevalla all tühjalt seisab. “Meile on linlased mitmeid kordi märkusi teinud, et kui kaua linn seal joodikutel ja poisikestel konnata laseb,” ütles linnapea.
Linna liikluskorralduskava kohaselt soovitavad ka liikluskorraldajad samasse kuni kaheksakohalist bussiparklat. Muinsuskaitsespetsialist Tõnu Sepa sõnul ei oma Uus t 2 kahekorruseline puithoone erilist arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust. Vastupidi, ta arvab, et vanalinna liikluskorralduse seisukohalt vähendaks Uue tänava parkla ehitamine ka vanalinna liikluskoormust.
Oleme kaalunud endisesse hambapolikliinikusse sotsiaalkortereid ehitada ja veel paar aastat tagasi oli hoonekarbist huvitatud üks ühistu, meenutas Jaanus Tamkivi, lisades, et praegu on linnale odavam sotsiaalkortreid Kuressaarest osta kui lagunenud majast elamispindu välja ehitama hakata. Linnapea sõnul oleks paari aasta taguse ekspertiisarvamuse kohaselt Uus t 2 majakarbi kaheksaks korteriks välja ehitamine läinud maksma 3,5 miljonit krooni. Korteri maksumuseks kujunenuks seega üle 400 000 krooni. Linnapea hinnangul saaks aga kohalikult korteriturult märksa odavamaid kortereid soetada.
Millise seisukoha linnale kuuluva Uus t 2 hoonekarbi suhtes võtab linnavolikogu, selgub volikogu tänasel istungil.

Välismaalastest uusasukad trügivad Saaremaa rannakaitsealale

0

1998. aasta jõulude eel Saaremaal Kihelkonna vallas randunud ning sinna 2,5 hektarit maad ostnud Läti metallikompanii Skonto Metals president Jurijs Simonenkovs on keskkonnaministeeriumilt suvemaja jaoks tänaseks juba 50 meetrit rannale lähemale kaubelnud, kuid tahab nüüd veel.
Kihelkonna vallavanem Aivar Kallas ütles, et lätlasest ärimees ei taha Tagamõisa poolsaarele mingit lossi ehitada, kuid mets olevat ette jäänud. “Ta lähtub ikka looduskaitse seisukohalt ja ei taha metsa maha võtta,” selgitas Kallas. “Mõned sellised üksikjuhud veel on, et tahetakse rannale lähemale ehitada, kuid kõigile vastu ei ole tuldud. Läheme ka nüüd sinna mõõtma, ainult maakaardi taga istudes ei taha otsustada.”
Saare maavalitsus on viimase nelja aasta jooksul välja kirjutanud 164 luba välismaalastele maad müüa ning kuigi enamus neist on läinud soomlaste kätte, on uusmaasaajate hulgas ka rootslasi, hollandlasi ning austraallasi.
1998. aastal said toona Saare maavalitsuse all tegutsenud keskkonnakaitsjad valusa tagasilöögi, kui soomlasest maaomanik Raine Tarima ehitas Torgu vallas Kaunispe külas liivaluidete nõlvale sauna, mis paberite järgi pidi vaid tagasihoidlik tööriistakuur olema. Mõne aja päras kerkis samasse Lindmetsa luidetele veel kaks kämpingut ning veel täna nimetab Saaremaa keskkonnateenistuse looduskaitse spetsialist Mari Koppel seda kui keelutsooni ehitamise musternäidist. “Majad on endiselt püsti, kuigi me selle vastu protestisime ning vald tegi soomlasele korralduse ehitised juba eelmise aasta 1. maiks likvideerida,” rääkis Koppel. “Soomlased panevad oma maja kaitsevööndi püsti, ise sealjuures veel väites, et on suured looduskaitsjad.”
Ühte välismaalaste seas populaarsemat, Torgu valda juhtiv Arvi Heinmaa möönis, et uute maaomanikega on probleeme. Seda siis, kui nad ehitavad oma krundile tara ümber, häirides nii sealt läbi käima harjunud kohalikke elanikke. “Politseid ei ole siiski seni vaja läinud,” sõnas ta.
Uue vallavanemana ei osanud Heinmaa aga vastata küsimusele, miks soomlase majad ettekirjutusest hoolimata veel püsti on. “Olen alles uus ja ei tea veel kõike, peab vaatama, kas see on ajutise iseloomuga või mis,” lausus ta. “Aga tundub, et see on unustatud asi.”
Inspektor Koppeli sõnul on see tüüpiline: alguses tehakse kära, siis kired vaibuvad ning majad antakse ametlikult käiku. “Seaduse järgi on küll õigus taotleda ka rannakaitsealasse ehitamist, kuid minu arust jagab keskkonnaministeerium lube liiga lahtise käega,” sõnas ta. “Praegu on üks selline näide. Soomlane maksis käsiraha ära, meie ütlesime küll, et sinna ei saa ehitada, sest tegemist on üleujutatava alaga, kuid soomlane pressis oma vahendaja kaudu peale ning ministeerium andiski loa.”
Kui Koppeli hinnangul võib niimoodi maad müües Saaremaa rannikualad varsti maha kanda, siis poolteist aastat seal soomlastele maamüüki vahendanud kinnisvarafirma Kulla Kinnisvara maakleri Tõnu Paju sõnul seda ohtu küll pole. “Eestlane lihtsalt ei müü kõike ära,” lausus ta. “Paremad rannad ja sadamad on ikka kohalike käes.”
Ometigi on Mari Koppeli sõnul just kohalikud maainimesed need, kes otsivad rahahädas oma maatükile ostjad ning käivad maavalitsuses tulevase omaniku eest palumas, et saaks loa rannakaitsealasse ehitada. “Üks inimene vandus ja nuttis, et tahab isa maad tagasi, kuid hiljem lõi soomlane sinna oma putka üles,” rääkis ta. “Hiljuti käis mul nädalavahetusel Soomest tuttav külas ja ta sai selle aja jooksul kolm pakkumist

Lühidalt

0

Praeguste soojade ilmadega on meie vetes kala väheks jäänud. Muhu kalurid said kastmõrdadest mõnikümmend kilo räime, aga märgid näitasid, et hülged on mõrras söömas käinud. OÜ Tehumardi ERR kalur Eino Ruttu ütles Meie Maale, et tema käis eile hommikul mõrda vaatamas, sai 11 silku, 4 emakala ja hulga muda. Ka traallaevadel on viletsad saagid, mõni päev tulevad kalalaevad päris tühjalt Veere sadamasse. EU vetesse said lõpuks 7 tursalaeva ja 13 traali püügiloa, needsamad, kes ka möödunud aastal seal püüdsid. Tursalaevad saavad kokku 400 tonni turska püüda, põhiliselt kilu püüdvatele traallaevadele jäi 150 tonni tursalimiiti kaaspüügina. Traallaev Lipton andis eile Taanis ära esimese kalakoguse – üle 50 tonni kilu kalajahuks ja ligi 2,5 tonni turska. See on laeva kahe ööpäeva püük ja kaaspüügina on lubatud püüda 10% turska, tegelikult tuleb aga poole vähem.
Taritulased laulsid koos soomlastega
Laupäeva õhtul korraldati Taritu rahvamajas suur sõpruskontsert, kus koos kohalike lauljate ja tantsijatega esines ka Mikkeli piirkonna ühendkoor Soomest.
35 külalislauljat olid õppinud eesti keeles laulma “Sireli, kas mul õnne?” ja kokku esitati 11 laulu. Taritu segakoor jälle omakorda laulis soome keeles kaks laulu – “Kaunis oled, sünnimaa” ja “Oo, mu neiukese sinisilmad!” Vahepaladeks esitas Taritu segatantsurühm Lender mõned rahvatantsud.
Pärast ühislaulmist jätkus koosviibimine kohvilauas. Külalised tundsid huvi kohaliku elu-olu vastu, pikemalt tutvustati neile paikkonna kultuuritraditsioone ja rahvariideid. Tõlgina tegutses Külli Luup, kes omalt poolt aitas palju kaasa, et kohtumisõhtu teoks sai. Keskööni keerutasid soomlased koos kohaliku rahvaga 2 Fats muusika järgi tantsida. Lahkumisel esitasid külalised Taritu taidlejatele küllakutse Soome.
Valjala koolis oli laste lauluvõistlus
Igakevadisel Valjala laste lauluvõistlusel osales tänavu 25 noort solisti I-VI klassini.
Lauljad võistlesid kolmes vanuserühmas. I-II klassi õpilaste hulgas olid parimad Merili Heinsalu, Liis Ligi ja Allar Eist. III-IV klassi õpilastest tulid võitjateks Maia Kolk ja Kristi Neemesto. V-VI klassi laululaste hulgast valis zhürii välja neli paremat, kelleks olid Seila Kastein, Andre Paitse, Anneli Sepp ja Merli Rifk.
Laulud õpetas lastele selgeks muusikaõpetaja Maris Kuusk ja võistlejaid hindasid valla esindajana Malle Raamat, kooli vilistlane Kersti Rosin, õpetaja Ulvi Põldema, direktor Arvo Paiste ja huvijuht Ingrid Paiste. Valjala vallavalitsus, jõusöödatehas ja Meierei pood pidasid noori lauljaid meeles kingituste ja maiustustega. Pärast aga korraldati ühine kringlisöömine, kus kõik kohalolijad said suu magusaks.
Valjala õpilased tähistasid jüripäeva maalinnal
Jüripäeva paiku kogunesid Valjala põhikooli õpilased kohalikule maalinnale, kus süüdati jürituli ja korraldati hulgaliselt sportlikke võistlusi ning maastikumäng.
Võistujooksmisel ümber maalinna olid tüdrukutest kiiremad Maria Mägi ja Anni Kull ning poistest Kristjan Kallas ja Hannes Lõhmus. Üles maalinnale jõudsid esimesena tüdrukutest Meelika Peäske ja poistest Hannes Lõhmus. Vanemate klasside õpilased aga moodustasid kümneliikmelised segavõistkonnad ja jooksid maalinnalt mööda metsaradu ning külateid aleviku keskusse kuni koolimajani välja.
III klassi õpilased rääkisid lõkke ääres jürikuu rahvakalendri tähtpäevadest, pikemalt tehti juttu jüripäeva tähendusest meie rahva ajaloos. Lapsed küpsetasid lõkketulel vorstikesi, pärast nopiti sinililli ja tunti rõõmu kenast kevadpäevast.

Kas kalapüügilimiit tulevikus oksjonile?

0

Eelmise nädala neljapäeval pidasid Saare maakonna kalurite ühenduste esindajad maha ligi neljatunnise arutelu ja muudatusettepanekuid kogunes üle kümne. Üks valusamaid on

Märten Tootmaa sai Eesti Mini-Misteriks

0

Pühapäeval peeti Tallinnas korraga üheksandat Mini-Missi finaalvõistlust ja esimest üle-eestilist Mini-Misteri võistlust. Finaalis osales kokku 8 poissi ja 8 tüdrukut, Saaremaa esindajad olid tüdrukutest Kerli Aasamets ja Katrin Nõgu, poistest Märten Tootmaa, Karl-Jörgen Viskus, John Kaju ja Andre Paiste.
Poistest osutus kahe kodus ette valmistatud vooru (andekuse- ja fantaasiavoor), jõu- ja ilunumbrite demonstreerimise ning emadepäeva lilleseade valmistamise põhjal kõige edukamaks SÜG-is õppiv Märten Tootmaa, kellele anti välja esimene Eesti Mini-Misteri tiitel. “Nii kõrget tiitlit pole sellelt võistluselt Saaremaale toodudki, möödunud aastatel on meie minimissid jõudnud esimesteks kaunitarideks,” nentis finaalvõistluse zhüriisse kuulunud Tiia Leppik, Saaremaa Mini-Missi ja -Misteri valimiste korraldaja.
Hästi läks ka Kuressaare Põhikooli poisil Karl-Jörgen Viskusel, kes kuulutati Mini-Misteri konkursi I printsiks. Ehkki ka kõik teised Saaremaa lapsed esinesid tublisti, kõige kõrgemate tiitliteni nad sedakorda ei jõudnud.
“Eriti tublid ja julged olid Saaremaa poisid. Eks neil olnud sellevõrra lihtsam, et meil valitakse maakondlikku misterit juba mitmeid aastaid, teistes maakondades sellist kommet ei ole,” sõnas Tiia Leppik.TIIU TALVIST

Läätsa tööstusel hakkab raske aeg mööda saama

0

“Seda, kui kahe nädala jooksul läheb Alka-koorem toodangut välja, müügiks nimetada ei saa. Aga nii oli jaanuaris, veebruaris ja märtsis,” rääkis Viks Meie Maale. “Töölisi me koju ei saatnud ja neil palkasid ei vähendanud. Töötasime pidevalt kahes vahetuses ja nüüd on meie oma laod toodangut täis.”
“Hetkel on meil üle kümne vagunitäie kalakonserve ja maikuu teisel nädalal läheb suur osa sellest kaubast müüki,” on Läätsa kalatööstuse juhataja Heiko Viks kindel. “Me ei hakka ju 17 USA sendiga sprotikarpi müüma, meie kõige madalam hind on olnud 18,5 senti, see ka tänu kõrgele dollarikursile,” lisab ta.
Läätsa eelmiste omanike ajast on kaluritel teatud kõhklusi kala eest raha saamisel. Kuidas Hiiu Kaluri kontserni tütarettevõttel maksmisega lood on? “Oleme üksteist kuud siin Läätsal tegutsenud, algul oli meil kaluritele maksetähtaeg üks kuu, aga alates 1. märtsist on see kolm kuud. Hetkel me maksegraafikus ei ole, aga 20. aprillil tehti meile rahaülekanne Ukrainast. Seoses pühadega peaks raha meile laekuma selle nädala lõpuks ja hiljemalt maikuu teisel nädalal oleme jälle graafikus,” selgitab Heiko Viks. “Esimest korda võtsime Hansapangast arvelduskrediiti aprillikuu algul ja sellega loodame maikuu alguseni välja tulla. Uhkust tunneme selle üle, et sajaprotsendiliselt oleme töötajatele palga õigel päeval välja maksnud. Meie kahjuks räägivad aga kõiksugu kõlakad Eesti kalanduse raskest seisust. Muidugi on meil raske, aga me peame vastu,” selgitab Viks ja toob näiteks ühe äsja saadud kirja. Kui Kohtla-Järve trükitööstus Unio andis Läätsale seni etikettide tegemisel kuuajalise maksetähtaja või arvelduskrediiti 70 000 krooni ulatuses, siis nüüd viitavad nad raskele majandusseisule Eesti kalanduses ja tahavad ettemaksu, pakkudes samas 10-protsendilist hinnaalandust. “Seis ei ole lootusetu, oleme tahtnud vaikselt seda üle elada. Me saame selle probleemiga hakkama,” räägib Viks.
Eelmisel nädalal pidas Hiiu Kaluri nõukogu oma kuukoosoleku Läätsal. Millega omanikud rahul polnud? “Toodangu müügiga. Oleme uusi turge otsinud, aga näiteks Valgevenesse on raske müüa. Sealsed seadused ei luba firmadel ettemaksu teha, aga ilma me ei julge. Nemad pakkusid välja pangagarantiid, aga ükski Lääne pank Valgevene panku ei aktsepteeri. Kasahstani loodame rohkem müüma hakata,” vahendab kalatööstuse juhataja.
Küsimus kuulduste kohta Viksi lahkumisest kalatööstuse juhi ametist ajab mehe naerma. “Olen ka ise seda kuulnud, aga pole mitte kordagi lahkumisavaldust andnud. Pidin aprilli keskel kaks nädalat olema välismaal, selle vormistasin küll puhkuseks, kuid puhkamisega siiski tegu polnud,” selgitab ta.
Läätsa kalatööstuse tootmisjuht Aivar Aru nendib, et kõlakad ja kuulujutud mõjutavad väga tugevasti firma töölisi. “Ajalehelugu võetakse suurema tõena kui tööl nähtud seisu. Oleme kaluritega pidevalt kontaktis, iga päev räägime rahast, me oleme äriettevõte ja maksame ostetud kauba eest. Me ei lülita telefone välja ega jookse kellegi eest ära, me kuulume Hiiu Kaluri kontserni,” on Aru sõnum.
Juba on rannakalurid kastmõrrad merre viinud ja esimese kalagi saanud. Esialgne hinnaprognoos, millega Läätsa tööstus hakkab Saare- ja Muhumaa rannakaluritelt räime ostma, on 1.30 -1.40 krooni kilo.
Heiko Viks võtab jutu kokku: “Täna on meil ladudes kaupa omahinnaga sama palju, kui me ise võlgu oleme, aga külmkala varu suvekuudeks on veel lisaks. Riigimaksud on meil kõik makstud.”VELJO KUIVJÕGI

VIIMASED UUDISED