9.4 C
Kuressaare
Neljapäev, 23. september 2021
spot_img
Avaleht Blogi Lehekülg 9148

Arengukava koostamiseks viiakse läbi kuressaarlaste küsitlus

0

Järgmise nädala teisel poolel tahab linnavalitsus arengu?majandusosakonna initsiatiivil esmakordselt Kuressaares korraldada linlaste küsitluse. Osakonnajuhataja Urmas Treiel rääkis, et kuressaarlaste vaateid on kavas selgitada mitmetes linnale olulistes arenguküsimustes ja kogutud andmeid tahetakse arvestada arengukava kirjutamisel.
Ankeedi ühe koostaja Ingrid Tiltsi sõnul saab ankeetides avaldada oma arvamust linna kõige valusamate murepunktide kohta, samuti teha valikuid linnale vajalike objektide kohta. Lisaks etteantud valimile saab ankeedis lisada ka oma arvamuse. Tilts märkis, et küsitlus kavandatakse läbi viia kahe nädala jooksul ja arvamust avaldama oodatakse täiskasvanud kuressaarlasi, aga ka noori. Ankeedid jõuavad igasse postkasti Kuressaares loodetavasti juba järgmise nädala lõpuks, lisaks levitatakse neid ka linna gümnaasiumides, postkontoris, päevakeskuses ja suuremates kauplustes. Täidetud ankeete ootavad samas küsitluskastid, mida iga paari päeva järel tühjendatakse. Ingrid Tilts avaldas lootust, et linlased küsitluses aktiivselt kaasa löövad, kuna see on võimalus koos linna tulevikku kujundada.
Urmas Treiel andis nõupidamisel ülevaate arengukava majandusgrupi ettepanekutest. Üldplaneeringu osas näevad majandusmehed uue kaubandus?teeninduskeskuse väljaarendamise võimalust Tallinna ja Mooni tänava nurgale. Samuti peavad nad Treieli andmeil endiselt perspektiivikaks raviturismi arendamist ja näevad vajadust planeerida linnas koht veel ühele sanatooriumile või mudaravikeskusele. Igati toetas arengukava majandusgrupp linnakeskuse kompleksset väljakujundamist.
Teatava üllatusena üldplaneeringu töögrupile selgus majandusspetsialistide prognoosidest, et linna tööstuspiirkond ei vaja laiendamist. Treieli sõnul leiti, et linna majanduse areng toimub pigem teeninduse kui tööstuse arvelt. Samas vajab linn hoopis rohkem atraktiivset eramukruntide piirkonda, kuhu tuleks meelitada rohkem maksujõulist elanikkonda. Kuressaares on küllalt soodne ja turvaline elukeskkond, mille väärtusi peaks julgemini ära kasutama, märkis Treiel. Juba praegu on tema sõnul märgata kruntide hinna tõusu puhkeala läheduses.
Järgmisel linnaarengu nõupidamisel tehakse kokkuvõtteid linna elamufondi olukorrast ja turismi edendamise võimalustest.
REET TRUUVÄÄRT, Kuressaare linnavalitsuse pressiesindaja

Lasteaia toetuseks allkirju kogunud bussijuht sai hundipassi

0

Pärast Kuressaare linnavolikogu veebruari keskel vastu võetud otsust sulgeda sügisest kesklinnas asuv lasteaed, asus Kuressaare linnaliine sõitev bussijuht Kirsch (63) lasteaia sulgemise vastu olevatelt reisijatelt allkirju koguma. Kirschi poeg käib samas lasteaias ja allkirju palus tal koguda poja kasvataja.
Veebruari viimasel päeval kutsus Vello Kirschi enda juurde tema tööandja, bussifirma Neomobile omanik Kari Makkonen, kes soovis bussijuhilt allkirjade kogumise kohta selgitusi. Kirsch kirjutaski seletuskirja, kuid siiamaani ei tea ta kindlalt, kes allkirjade kogumist nii suureks patuks pidas, et mehe tööandjale kaebas.
Eelmisel neljapäeval teatati Kirschile, et ta on lahti lastud. Põhjenduseks toodi usalduse kaotamine, sest väidetavalt rikkus ta töö ajal kõrvaliste asjadega tegeldes töödistsipliini.
Kirschi väitel on tema lahtilaskmise taga ka linnapea Jaanus Tamkivi, kes olevat Kari Makkonenile helistanud ja vallandamist nõudnud.
Kari Makkoneni kinnitusel ei ole bussijuhi vallandamise taga mingil juhul linnapea Tamkivi, vaid mees sai hundipassi tema suhtes tulnud kaebuste tõttu. “Reisijad on meile kaevanud, sest neile ei meeldinud tema käitumine,” lausus Makkonen. “Ta sundis inimesi allkirja kirjutama ja ei müünud nendele enne piletit. Ta on ise süüdi, süüdi ei ole reisijad ega linnavalitsus.”
Makkoneni sõnul on bussijuhi kohta kaebusi tulnud ka varem.
Linnapea Jaanus Tamkivi sõnul rääkis ta Kari Makkoneniga alles pärast seda, kui Vello Kirsch oli juba lahti lastud. “Osa inimesi käis linnavalitsuses signaali andmas, et bussides väga agressiivselt korjatakse allkirju, umbes nii, et kui allkirja ei pane, siis bussi ei saagi,” osutas Tamkivi.
“Mind lihtsalt huvitas, kas firmajuht on sellest teadlik,” põhjendas Tamkivi Makkonenile helistamist. Linnapea kinnitas, et juhul, kui Vello Kirsch oleks tol hetkel veel ametis olnud, ei oleks ta mingil juhul mehe vallandamist nõudnud. “Nõuda, et inimene selle pärast lahti lastaks, oleks liiga karm,” sõnas Tamkivi ja kinnitas, et ei pea bussijuhi vallandamist õigeks.
Kuni eelmise nädalani andsid lasteaia sulgemise vastu allkirja kaheksakümmend neli inimest, sulgemise poolt vaid üks. “Ma ei ole kelleltki allkirja välja pressinud, kuid leidus inimene, kellele see ei meeldinud ja minu kohta esitati kaebus,” tähendas Vello Kirsch. “Minu teada ei ole allkirjade kogumine mingi kuritegu, elame ju n-ö õigusriigis.”
Üle viie aasta linnaliinide bussijuht olnud Kirsch väitis, et ei rikkunud allkirjalehte bussis hoides kuidagi töödistsipliini. “Sama hästi võiks ju Kilumets kõik kaupluste töötajad lahti lasta, sest poodides on ka allkirjalehed ülal,” viitas ta.
Eelmisel nädalal Saaremaa töövaidluskomisjonis vallandamise vaidlustanud Vello Kirsch nõuab enese Neomobilesse tööle ennistamist.
ANDRES SEPP

Õpetajad omandasid uusi õpetamismeetodeid

0

Koolituskeskuse Osilia juures tegutsenud kursust juhendasid Kahtla Põhikooli reaalainete õpetaja Heli Maajärv ja Orissaare Gümnaasiumi emakeeleõpetaja Signe Söömer, kes ise alustasid uusi õppemeetodeid tutvustava programmi omandamist kolm aastat tagasi Tallinnas Avatud Eesti Fondi ja Omanäolise Kooli Arenduskeskuse korraldatud kursusel ameerika õppejõudude juhendamisel. Nüüd läbivad nad Avatud Meele Instituudi juures samateemalist magistriõpet. “Püüdsime lõppenud kursusel oma teadmisi siinsetele õpetajatele edasi anda. Iga õpetaja sai siit algideid ja mõtteid, mida ta sai ise edasi arendada ja oma ainega kohandada,” ütles Maajärv.
Saaremaa Ühisgümnaasiumi emakeeleõpetaja Sirje Kreisman hindas lõppenud kursuse õpetajatööle väga vajalikuks. “Olen hakanud tunnis aega ratsionaalsemalt kasutama. Ma ei raiska aega loengutele, vaid otsin meetodeid ja nõkse, kuidas oma ainet paremini edasi anda. Olen hakanud väärtustama teksti ja nüüd oskan end panna rohkem ka õpilase rolli.” Kreismani kogemuse kohaselt on uus õpetamismeetod andnud ka praktilisi tulemusi, päästes näiteks tema ühe klassi riigieksami kirjandi. Uued õppemeetodid ei lase tema sõnul õpilasel juba omandatud teadmisi unustada, vaid aitavad need vajalikul puhul mälusopist välja kaevata.
Orissaare Gümnaasiumi keeleõpetaja Elle Mäe sõnul andis kursus talle palju ideid klassijuhatajatööks. Sama kooli matemaatikaõpetaja Viive Kelder ütles, et kui alguses tundus, et matemaatikas on uusi meetodeid raske kasutada, siis endalegi üllatuseks sai ta õpitut kasutada nii tunni elavdamiseks kui õpilastele õpitu kinnistamiseks.
“Kursus annab õpetajatele uusi teadmisi sellest, kuidas laste jaoks tundi mitmekesisemaks muuta, kuidas oma ainet uutmoodi õpetada ja kuidas lapsi rohkem mõtlema panna,” selgitasid kursuse juhendajad.
Esimesel Saarema õpetajatele mõeldud integratiivsete õppemeetodite alasel kursusel osales 21 väga erineva aine ja vanuseastme õpetajat üle maakonna. Kursus kestis kokku 180 tundi. “Kõik õpetajad püüdsid siin omandatud võtteid oma tundides kasutada ning koostasid selle põhjal ka kursuse lõputöö. Kõigi eelduste kohaselt alustame sügisel uue samalaadse kursusega,” lausus Maajärv.
TIIU TALVIST

Undva sadama juurde viiv tee peaks saama asfaldiga kaetud

0

Maanteeameti peadirektori Riho Sõrmuse arvates on tee juba praegu piisavalt lai. Juurde tuleks mõnel pool ehitada vaid 1-2 meetrit. Samuti on vana tee piisavalt tugeval kruusa- ja paekiviseljandikul ning ei vaja seega suurt täitmist. Valmis tee oleks seitse meetrit lai ja kaetud asfaldiga.
Selleks, et saada tee-ehituseks riigi raha, tuleb kõigepealt Undva bussipeatusest sadamakohani viiv teeosa valla omandist riigiteede nimekirja lülitada. Seejärel on maanteeametil vajalikud lähtetingimused, et kuulutada välja konkurss projekteerimisele ja ehitamisele.
Riho Sõrmuse arvates võtavad kõik need protseduurid aega nii kaua, et suure tõenäosusega tee-ehituseni sel aastal ei jõutagi. Järgmise aasta riigieelarvesse tuleks aga tee-ehituseks vajalikud summad juba sisse kirjutada. “Arvatavasti on otstarbekas ehitada tee kahes etapis – esimesel aastal muldkeha ja teisel kattekonstruktsioonid,” lisas Sõrmus.
Tee maksumuseks võiks kujuneda umbes 3 miljonit krooni kilomeeter, mis teeks seitsme kilomeetrise pikkuse lõigu kohta 21 miljonit.
Kuna kogu tee sadamast Kuressaarde tuleks viia asfaldi alla, on plaanis korda teha ka ülejäänud kruusatee lõigud. Seal kujuneks kilomeetri maksumuseks miljon krooni.
HELI SALONG

Õpilaste vändatud videoklipp rändab Euroopasse

0

Eile esitleti Kuressaare ametikoolis õpilaste vändatud videoklippi lõhekala teekonnast püügist restoranilauani. “Ülesanne oli meie maal mingi toote söömise ja serveerimise tutvustamine,” ütles toitlustuskorralduse ja kokanduse õpetaja Eve Holsmer.
Kuigi klipp on ise vaid kümneminutiline, on selle taga nii turismi-, restorani- kui kokanduseriala õpilaste suur töö. Lugu kulgeb nii sujuvalt, et ei oskaks arvatagi, et selle on valmis teinud õpilased, nimelt Margus Müür dekoori 2. kursuselt ja Jaanus Müür koka eriala 3. kursuselt. Lõhe valmistas ja serveeris Kristo Malm koka eriala 4. kursuselt, kes pälvis nädalavahetusel toimunud kokkade konkursil prantsuse ekspertkokkade tunnustuse. Kaasa lõid turismi eriala õpilased, kes tutvustasid filmi alguses Kuressaare linna ja tema vaatamisväärsusi. Kogu jutu on õpilased klipile rääkinud inglise keeles.
Ettevõtmine sai teoks Comeniuse projekti raames. Toitlustuskorralduse õpetaja Eve Kärblane märkis, et kogu klipp valmis õpilaste eneste tööna, millest on kasu aastaid. Filmiklippe tehakse veel teistestki kulinaartoodetest. Ametikooli abistasid Pidula kalakasvatus, kus kogu tegevus kalapüügiga algab, ja Deisi restoran.
Rahvusvaheliste projektide koordinaatori Martha Hubbardi sõnutsi on tegemist juba neljanda Euroopa Liidu stipendiumiga. Pilootprojektis arendatakse toitlustuse tutvustamist kaugõppe teel. Sestap saadetakse omafilmitud videoklipp teistesse maadesse ja saadakse vastu nende töö. Partnerid on Soomes, Iirimaal, Lätis ja Leedus. Ametikoolil on käsil muidki välisprojekte, millest on õpetajate hinnangul õppetöös tublisti kasu.
SVEA AAVIK

Rahvaloendajate read täienesid

0

Tänavu 31. märtsist 9. aprillini Eestis toimuva rahva ja eluruumide loenduse korraldajaks on Statistikaamet ja selle kohalikud bürood. Saare Maakonna Statistikabüroo kaasab loenduse läbiviimisse 201 inimest.
Möödunud nädalal toimunud loendajate juhendajate koolituse lõpetas reedel sooritatud testiga 36 inimest, kellest eilsest asus tööle 33. Kolm reservi jäänut on kohustatud asuma tööle kohe vajaduse tekkimisel.
Nüüd on lisaks varem ettevalmistatud kümnele inimesele – loendusringkonna juhatajatele ja nende asetäitjatele – loenduse ettevalmistustööle kaasatud juba 43 inimest.
20. märtsist algab rahvaloenduse esmaste läbiviijate – loendajate koolitus. Loendajateks koos reserviga tuleb välja õpetada üle 170 inimese.
Loendustöö läbiviimiseks on soovi avaldanud ligi 30 inimest rohkem, kui selleks vaja.
Statistikabüroo tänab kõiki, kes on oma abi pakkunud, kuid keda kahjuks rakendada pole võimalik.
JUUNO JALAKAS statistikabüroo peaspetsialist rahvaloenduse alal

Kõige paremaid teatripraade küpsetatakse ametikoolis

0

Teatrikuud ja kokandust ühendaval Saaremaa kokkade konkursil Teatripraad a la Carte osalesid Kuressaare kuurhoone, Carina baari, Budweiseri ja Nimeta pubi ning Kuressaare ametikooli kokad, üksiküritajana võttis võistlusest osa Ain Veerpalu. Kokkade tööd hindava zürii koosseisu kuulusid Olümpia hotelli peakokk Imre Kose, Pädaste mõisa omanik ja peakokk Imre Sooäär, Kotka merekoolis õppivate laevakokkade õpetaja Helena Taina ja Orissaare kokk-kelnerite kooli õpetaja Aivar Õispuu.
Iga konkursil osalenud võistleja esitas züriile maitsmiseks-hindamiseks teatriteemalise nimetusega eelroa, põhiroa ja järelroa, saalis istunud publik sai maitsta laudkonnale loositud koka valmistatud roogi. Teatrilisi vahepalasid pakkus Saaremaa Rahvateatri pantomiimitrupp.
Pärast toitude maitsmist ning pikka ja põhjalikku arutelu võttis zürii võistluse kokku. “Võib öelda, et sel konkursil oli tegemist heade maitseleidude paraadiga: iga kokk oli leidnud midagi, millega üllatada,” lausus Imre Kose. “Konkursiroogade tase oli hüplik: mõned leiud olid geniaalsed ja viisid taseme kõrgele üles, samas kukkus see jälle päris madalale. See tegi hindamise raskeks. Samas oli see züriile väljakutse, et kui kõrgele on võimalik ühe väikese saare gourmet-latt tõsta. Tuleb tunnistada, et ehkki kohal ei olnud kõiki siinsete tipp-restoranide kokki, tõusis latt üllatavalt kõrgele,” tõdes Imre Sooäär. Tema arvates oleksid kõik Saaremaa kokad pidanud ära kasutama suurepärase võimaluse ametivendadega mõõtu võtta. “Ehkki selline peenem toidutegemine koondub suurematesse linnadesse, näitas konkurss, et ka väikestes kohtades on võimalik kõrget taset saavutada.”
Võistluse peapreemia said Kuressaare ametikooli neljanda kursuse noormehed Kristo Malm ja Allar Oeselg. “Ametikooli noorte kokkade valmistatud õhtusöögi kõik kolm käiku, eriti esimene ja kolmas, olid stabiilselt tsipakene teistest üle. Eriti suur pluss oli see, et pakuti meile kõigile tuttavaid toiduaineid (kaalikas, punapeet, tomat, õun) täiesti uues ja huvitavas kuues,” tunnustas Sooäär. “Esikoharoad olid kokkade noorust arvestades valmistatud uskumatult heal tehnoloogilisel tasemel,” märkis Kose.
Noored kokad Kristo Malm ja Allar Oeselg tunnistasid Meie Maale, et nende jaoks esimesele koolivälisele kokanduskonkursile tuldigi võidumõtetega, ehkki nii mõnedki konkurendid oma hea tasemega neile üllatuse valmistasid. “Tahtsime pakkuda just kodumaisest toorainest valmistatud toite,” osutas Malm. “Rõhusime võimalikult lihtsusele, et road ei oleks üle koormatud,” lisas Oeselg.
Teise preemia võitis Budweiser pubi kokk Erki Siplane, kelle loomingust tõstis zürii eriti esile suitsulõhest ja sealihast valmistatud pearoa, mis võlus hindajaid oma uudse ja intrigeeriva toiduainete kombinatsiooni ning peene esitlusega.
Kolmanda preemia ning eripreemia menüü terviklikkuse ja stabiilselt hea esinemise eest sai Ain Veerpalu. “Tema oskas oma menüü kokku seada nii, et iga eelnev roog andis vihjeid järgmisele,” ütles Kose.
“Minu arvates on selliste ürituste laiem tähendus väärtustada neid, kes toidukultuuri edendamisega tegelevad. Sellised konkursid tõstavad vaieldamatult ka kokkade ametiuhkust,” hindas ta esimese Saaremaa kokkade konkursi õnnestunuks.
Ürituse peakorraldaja Ellen Teemus andis edasi tänusõnad kõigile osalejatele, hindajatele ja abilistele ning lausus: “Esimese taolise ürituse õnnestumine lubab kaaluda teatri- ja kokandusteema ühendamist edaspidigi. Suvel ehk sätime Kuurhoone ette üles teatrigrilli ja korraldame võistluse lihagrillijatele.”
TIIU TALVIST

Kõljala mõisniku bussid lõpetavad reisid

0

3. märtsil väljakuulutatud Eesti Bussi pankrot mõjutab ka saarlaste Tallinna-reise. Mitu korda hommikune 9.30 Tallinnast ja kell 15.15 Kuressaarest väljuv buss veel sõidab, ei osanud Meie Maale eile keegi öelda. Pankrotihaldur Kalev Mägi vastas, et buss sõidab kindlasti veel teisipäeval ja kolmapäeval.
“Helistame igal hommikul, kas buss on välja tulnud, muidu ei tea uskuda,” sõnas AS Kuressaare Autobussijaam juhataja Asta Leppik. Kuuldavasti ei ole Tallinna-Kuressaare nende liinide hulgas, mida elus püütakse hoida ning kui Eesti Bussi Kuressaare-liin lõpetab, ei ole Lepiku sõnul seda keeruline mõne teise firma bussiga asendada, kui liinid lähevad konkursi alla. Kas liinilubade osas tuleb konkurss, otsustatakse järgmisel nädalal.
“Keegi ei tea, mis homme saab, kõik on äraootaval seisukohal,” kirjeldas bussijuhtide olukorda Meie Maale Enn Paulus, kes eile Tallinna-Kuressaare liinil sõitis. Kuna 12 liini on praegu parematele bussidele alles jäetud, loodab ta bussijuhina edasi töötada. Lõuna-Eesti bussijuhtide toetusavalduses kolleegidele seisab: “Bussijuhid ei tohi pankroti pärast tööta jääda ja reisijatel ei tohi vajalikud käigud tegemata jääda.”
Eesti Buss, mis teenindab ligi kolmandikku Eesti kaugbussiliinidest, võlgneb koos viivistega maksuametile umbes 15 miljonit krooni, kokku on ettevõttel võlgu 20 miljonit krooni. Raha ei jätku enam kütuse ostmiseks. Firma erastati 1994. aastal taanlasele Fleming Anderssenile, kellele Saaremaal kuulub tühjana seisev Kõljala mõisahoone.
SVEA AAVIK

Saarlane Villu Sepp tuli seitsmevõistluses Eesti meistriks

0

Kõrgushüppes kahel korral matile maandudes põlve vigastanud värske Eesti meister, Mereakadeemias tüürimeheks õppiv 20aastane Villu Sepp ütles Meie Maale, et tal oli teise võistluspäeva ees tõsine hirm. “Kui hommikul tõusin, oli päris valus käia,” tunnistas atleet, kelle sõnul õnnestus võistlus pärast väikest ravi ja jala kinniteipimist siiski ilusasti lõpetada. “Kuigi jalg tegi kergelt valu terve teise päeva, võistlemist see oluliselt ei seganud.”
Treener Andres Laide sõnul oli noormees pärast vigastust üsna kohkunud olemisega, sest võistluse jätkamine oli küsimärgi all. “Aga kui Villu soenduse ära tegi ja arstid põlve korralikult kinni olid teipinud, sai edasi võistelda,” märkis ta.
Sepa sõnul tuli tõsiselt pingutada ka viimasel alal, 1000 m jooksus, peakonkurent Sven Simuste rünnaku tõrjumiseks. “Polnud seal nalja midagi,” märkis sportlane.
Nii treener Andres Laide kui Villu Sepp ei varjanud, et Erki Noole, Indrek Kaseoru ja Aivo Normaku eemalejäämisel mindi võitma meistritiitlit. “Vorm oli suhteliselt hea ja ka tulemused näitasid seda,” lausus Sepp, kelle sõnul oleks võinud kaugushüppe õnnestumisel loota isegi kõrgemat punktisummat. “Läksin natuke alt, sest ei saanud hoojooksu korralikult klappima,” kurtis spordimees. “Kolmandal katsel, kui kõik oli korras, astusin kahjuks üle.”
Sepp möönis, et paremad tulemused oleks võinud saada ka kuulitõukes ja teivashüppes. Rahul on ta isiklike rekorditega 60 m ja 1000 m jooksus. “Eriti 60 m jooksuga,” toonitas ta.
5321 (7,01, 6.82, 11.64, 1.98, 8,25, 4.25, 2.57,06) punkti kogunud Villu Sepale järgnesid Sven Simuste 5295, Marti Sooäär 5194 ja Madis Kallas 5155 punktiga.
ALVER KIVI

Tuul ja lumi seiskasid eile raadiosaated ja pangaautomaadid

0

Orissaare Raadio- ja Televisioonijaama vahetusinsener Neeme Vaheri sõnul katkesid Orissaares paariks tunniks Raadio 2, Sky, Viker- ja Klassikaraadio saated. Pealelõunal aga oli kõiki peale Sky juba kuulda. Eesti Telefoni pressiesindaja teatel uuriti eile sidehäirete ulatust ja tegeldi rikete kõrvaldamisega.
Pealelõunal oli häiritud ka pangaautomaatide ja -kontorite töö. “Umbes poole ühest kuni veerand viieni oli sidekatkestus Haapsalus ja sel ajavahemikul ei töötanud pangasüsteem,” ütles Meie Maale Ühispanga Kuressaare kontori direktor Aivar Sõrm, lisades, et edasine töökord võib sõltuda ilmast. Sõrme hinnangul ei saanud pangale tekkida muud kahju peale moraalse, kuid loomulikult võisid kahju kannatada kliendid. “Sularaha sai ka sellel ajal kätte, kui vaja oli. Pangaülekanded läksid ikka oma rada pidi,” märkis Sõrm. Hansapanga Kuressaare kontori andmeil häiris pealelõunane elektrikatkestus ka nende automaatide tööd.
Häireid esines ka analoogtelefonidel. Andmesidesõlme rike kõrvaldati Eesti Telefoni esindaja sõnul kell 16.10.
Tugev tuul ja lumesadu viisid saartel rivist välja ka 55 elektritrafopunkti, Eestis kokku oli neid eile õhtupoolikul rivist väljas 300.
Parvlaevareisid katkesid tormi tõttu
33 meetrit sekundis puhunud tormituul peatas eile keskpäeval Kuivastu-Virtsu vahelise praamiliikluse.
“Kell üks päeval jäime Kuivastu poole seisma. Ilmateated lubavad tormi vaibumist alles öösel,” rääkis Meie Maale Regula kapten Jaak Kärm. Hommikul sõitis Kuivastu-Virtsu liinil ka Harilaid, aga tugev lõunatuul tegi liiklusele Suures väinas lõpu kogu päevaks. Väina keskel oli laine kõrgus kapteni sõnul 2-3 meetrit. “Lõunakaarte tuuled on Kuivastu- Virtsu liinil tavaliselt ikka kõige ebasoodsamad, kuid 33 meetrit sekundis olnuks ükskõik mis suunast praamisõiduks liig,” ütles Kärm.
SVEA AAVIK

VIIMASED UUDISED