1.7 C
Kuressaare
Pühapäev, 24. oktoober 2021
Avaleht Blogi Lehekülg 9147

Purjus politseiniku juhitud autos hukkus neiu

0

Saare politseiprefekti Kalle Laaneti sõnul käisid Valjalas elav Rando Rahu (22) ja kaks tema sõpra Liana juures pühapäeva õhtul saunas, pärast seda läks Rahu koju. Ülejäänud seltskonnal oli plaan minna edasi pidutsema Orissaarde, kuid kuna neil oli bensiin otsa lõppenud, helistasid noored politseinikule ja palusid, et too läheks ööpäev läbi lahti olevast Tagavere tanklast kütust tooma.
Kuigi Rahu oli purjus, võttis mees tema käsutuses oleva Saare politsei Volkswagen Polo ja seltskond suundus 15 kilomeetri kaugusel asuva Tagavere poole. Rahu kõrvale istus üks meestest, tahaistmetele teine mees ning Liana.
Õnnetus toimus vahetult enne kella kahte öösel umbes kuus kilomeetrit Valjalast Kuivastu poole, kus auto juhitavuse kaotas, teelt välja paiskus ja vasaku küljega vastu teeäärset valli põrkas. Neiu paiskus autoaknast välja ja sai surma, ülejäänud autosviibijad pääsesid tühiste kriimustustega.

Muhu kalatööstus võib taas müüki minna

0

OÜ Rovania juhatuse esimees Tarmo-Raivo Linntamm ütles, et ebaõnnestunud on laenu taotlemine Hansapangast, Hansa Liisingust ja Ühispangast. Läbirääkimised on käimas kolmanda pangaga, mille nime ei soovinud Linntamm avalikustada. “Kui saame laenu, siis teeme edasi. Kui ei saa, siis paneme kinni ja hakkame otsima ostjat,” sõnas Linntamm. Tema sõnul sisaldas OÜ Rovania äriplaan 10 miljoni krooni eest Muhu kalatööstuse ostmist ja esialgseid käibevahendeid.
Linntamm kinnitas, et omanik on investeerinud Muhu Kalatööstuse renoveerimisse 3,72 miljonit krooni. “Oleme tagunud kõik oma firma vabad vahendid Muhu kalatööstusesse, aga samal ajal firma kõik teised projektid seisavad,” ütles Linntamm.
Muhu kalatööstuses töötab 150 inimest, neist kolmveerand on aprillist palgata puhkusel. Märtsis müüs tööstus toodangut 1,4 miljoni krooni eest ja aprillis 400 000 krooni eest. Linntamm sõnas, et müük on vähenenud, kuna puudub raha toorme ostmiseks.
Muhu kalatööstus on viimase viie aasta jooksul pankrotistunud kaks korda. Kohus kuulutas kalatööstuse maksejõuetu omaniku AS-i Nirkon pankroti välja mullu juuli algul. Tehases jäi tootmine seisma 1998. aasta algul ning tootmine taaskäivitus tänavu veebruaris.BNS

Toidumürgitus tõi Janek Sildojale Bulgaarias nulli

0

Esmakordselt suurtel tiitlivõistlustel osalenud Janek Sildoja ütles Meie Maale, et seedehäireid põhjustanud pooltoores ja verine liha, mida anti terve nädal kolm korda päevas, võttis jõu ja koordinatsiooni. “Pea käib siiamaani ringi ja süda on paha,” kurtis atleet, kelle sõnul oli kehvast toidust probleeme paljudel tõstjatel.
Kuigi Janek Sildoja ei läinud Bulgaariasse rekordijahile, lootis ta normaalse tulemuse kirja saada. Kehakaalus kuni 77 kg võistelnud atleedi 117 kg rebimises ja null tõukamises tegid Sildoja nõutuks. “Algraskused võtsin juba poole vähemaks, aga koordinatsioon ja kõik olid kadunud,” tunnistas tõstja, kelle sõnul sai ta tõukamises küll 145 kg üles, kuid raskust korralikult fikseerida ei õnnestunud. “Nulle tuli võistlustel kõvasti.”
Vaatamata võistluse ebaõnnestumisele on Sildoja tuleviku suhtes optimistlik. “Pole mõtet sellise asja pärast sporditegemist nurka visata, seda enam, et ei ole ise süüdi,” täheldas tõstja, kelle sõnul ammutas ta siiski kamaluga kogemusi. “Kaaluga läksin alt,” märkis ta. “Oleks pidanud võistlema kehakaalus kuni 69 kg.” Sildoja tunnistas ka, et võistlusnärv oli üsna suur. “Eeskätt võttis kõhedaks suur saal,” tõdes atleet, kelle sõnul oli see harjumatu, sest Eestis tuleb treenida keldris, kus sein on kohe meetri kaugusel. Kindlasti lubas Sildoja jätta meelde kõik toiduga seonduva.
Teine Eestit esindanud atleet, Andrus Utsar, kes samuti kõhuhädade käes vaevles, sai kehakaalus kuni 94 kg 317,5 kg kuueteistkümnenda koha.ALVER KIVI

Nõiad pidutsesid ja sportisid

0

Volbritraditsiooniks saanud nõidade rattaralli marsruudil Kuressaare-Nasva meelitas tänavu rajale 66 väikest ja suurt nõida. Seitsme kilomeetri pikkuse kihutamise kiireimaks nõiaks osutus Nasvalt pärit Tarmo Madisson, kes kulutas distantsi läbimiseks pisut üle 13 minuti.
Nõiaelust vabal ajal Kuressaare Ametikoolis õppiv Tarmo jalgrattaga linnas koolis ei käi. “Nasva vahel saab ikka rattaga ringi aetud, eks see trenn mulle võidu tõi,” arvas võitja. Kuressaare-Nasva nõiarallist on ta osa võtnud kolm korda.Teise koha sai tänavu Veiko Sepp ja kolmandaks jäi üle-eelmise aasta võitja Villu Veel.
Eelmise aasta volbriralli võitja Madis Vahter läbis rallidistantsi koos oma poja Juhaniga ja jäi sedakorda esikolmikust välja. Neljas tulemus meest aga ei heidutanud: “Kui oleksin üksi sõitnud, oleks võinud veel punnida. Aga kaks meest on kaks meest ja ma ei hakanud end eriti tapma,” sõnas ta.
Pärast ralli lõppemist süüdati Nasva klubi õuel volbrilõke ja hakati nõiapidu pidama. Nõiarallist osavõtjate vahel loositi välja traditsiooniline maiuspala – uhiuus jalgratas.
Rongkäik Illikule
Teise Saaremaa otsa nõiad kogunesid pühapäeva õhtul Orissaare alevi keskele. Nõidade rongkäik koos ekstreemsete sõidukite ja päevakohaste lauludega suundus alevi südamest Orissaare külje all asuvale Illiku laiule, kus süüdati hiigelsuur volbrilõke ja peeti nõidade võistlusi ning tantsiti nõiatantse.
Tornimäe lasteaias tantsisid pisikesed nõiad
Esmaspäeva õhtul kella seitsmeks olid kõikidest Tornimäe lasteaia suurematest hoolealustest ja töötajatest saanud punaste põskede ja ninadega uhketes kostüümides lõbusad nõiad, kes lõkke ümber nõiajutte rääkisid ja nõialaule laulsid, uusi mänguasju välja nõidusid, lasteaia avaral mänguväljakul saapa- ja luuaviskamise võistlust pidasid ning lõpuks üheskoos lõkke ääres sooja suppi sõid. Kui lõke kustutatud, mindi mängutuppa ja hakati joonistama lõbusaid nõiapilte. Koos lastega panid kasvatajad ahju küpsema maitsva nõiakringli, millest enne uinumist kõhud täis söödi, sest see öögi tuli pisikestel nõidadel lasteaias magada. Tegemist oli omanäolise ja lastele volbripäeva tutvustava üritusega, mis ka juhataja Lea arvates igati õnnestus.
TIIU TALVIST ja AIMI PITK

Narvalased avastasid Saaremaad ja eesti keelt

0

Ametikooli õppealajuhataja Viiu Kose sõnul tuldi Narvast vahetuse korras Kuressaarde õppima ärijuhtimise, müügisekretäri, toitlustus- ja reisikorralduse erialadele. Samal ajal oli Narva Kaubanduskoolis 8 Kuressaare Ametikooli õpilast. Kuressaare Ametikooli ärikoolituse juht Piret Pihel, kes oli ka üks projekti autoreist, jäi õpilastega rahule. Tema sõnul polnud erinevalt esialgsetest kartustest programmi kuigi keeruline kokku panna. “Tase ei olnudki nii väga erinev,” märkis ta.
Vahetusõppe projekti üks eesmärke oli muulaste integreerumine ja eesti keele praktiseerimine. Esimesel nädalal õpetati narvalastele 60 tunni ulatuses eesti keelt. Praktiline õpetus toimus vastavalt erialale erinevates asutustes. “Olin praktikal Saaremaa Laevakompaniis, tegin sekretäritööd. Suurendasime oma sõnavara, saime palju informatsiooni Saaremaa kohta – enne ei teadnud me sellest kohast midagi,” rääkis Irina Suvorova, kes õpib Narva Kaubanduskoolis ärikorraldust ja raamatupidamist ja loodab pärast kooli lõpetamist saada tööle oma abikaasa arvutimüügifirmasse.
Lisaks õppetööle täiendasid narvalased oma eesti keele oskusi vestlusringis ametikooli õpilastega, käisid ekskursioonidel, jalgrattamatkal, turismitalus kevadpühi pidamas, saunas ja tegelesid keraamikaga. Mitmed tüdrukud tahavad ka järgmisel aastal Saaremaale õppima tulla. SVEA AAVIK

Lühidalt

0

Hellamaa raamatukogu korraldas neljapäeval eesti raamatu aasta alguse tähistamiseks kirjanduspäeva Hellamaa algkooli lastele. Raamatukogu juhataja Anne Leesla rääkis Meie Maale, et kirjandusüritusel käisid Hellamaa algkooli I ja III klassi lapsed. “Kõigepealt rääkisin neile, mis asi on eesti raamatu aasta ja miks seda korraldatakse. Põhjalikumalt käsitlesime Saare maakonnast pärit lastekirjaniku Henno Käo loomingut,” rääkis Leesla. Pärast Käo loomingust katkendite lugemist korraldati lastele kirjandusviktoriin, mille võitjateks III klassi arvestuses tulid Kristi Tamberg ja Kaido Päästel. I klassi lastest tundis kõige paremini kirjandust Kätlin Palu. Järgmise eesti raamatu aasta üritusena planeerib Hellamaa raamatukogu kahasse Liiva raamatukoguga 19. mail Muhumaal vastu võtta kirjanik Vello Lattiku. “Tema viimane raamat “Muhumaa kuumad naised” on igavene jama ja tobedalt kirjutatud. Lattik teab ise ka, et ta saab siinsetelt lugejatelt negatiivse vastureaktsiooni. Sellele vaatamata on ta lubanud Muhusse tulla,” sõnas Leesla.
Suletava lasteaia lapsed istutasid ringtee äärde kadaka
Kuressaare 4. lasteaed tähistas eile Maa päeva kadaka istutamisega ringtee muruplatsile Kuressaare-Kuivastu maantee alguses. “Tahtsime selle kadaka istutada meie lasteaia mälestuseks,” ütles Meie Maale 4. lasteaia juhataja Els Trei. Juba kuuendat aastat läbi viidud rituaali kohaks ei olnud seekord lasteaia õu, kuna linnavolikogu otsustas 27. aprillil lasteaia 1. juulist sulgeda. Kadaka istutamist juhendas linna heakorraspetsialist Kaljo Ellik ja kohal oli kogu lasteaiapere. Aastatega kujunenud Maa päeva pidamise traditsiooni kohaselt kostitati kõiki osalejaid värske leiva ja võiga.

KGs kestavad koolinoorte VII kultuuripäevad

0

Eile alanud Saaremaa koolinoorte kultuuripäevadel osalevad maakonna viieteistkümne kooli ja kahe huvikooli õpilased. Võistlustulle astuvad solistid, duetid ja ansamblid, huumorikavad, keskkoolinäitemängud ja koolimoed. Kahe päeva jooksul tuuakse publiku ette üle seitsmekümne erineva etteaste.
Eile võistlesid omavahel põhikooliealised vokaalsolistid, poisteansamblid, duetid, neidude- ja segaansamblid, samuti gümnaasiumide näitemängud. Õhtu lõpetas pidu, kus esmakordselt kultuuripäevade ajaloos astusid üles koolinoorte vokaal-instrumentaalansamblid.
Täna võtavad omavahel mõõtu gümnaasiumiealised solistid, reklaami- ja huumorikavad, noorema astme ansamblid ja koolimoe kollektsioonid.
Tänavustel kultuuripäevadel on võrreldes varasemate aastatega teisiti see, et kultuuripäevadesse ei ole kaasa haaratud põhikoolide näitemänge, samuti on vähem gümnaasiumide huumorikavu.
“Midagi eriti uut me sel aastal siiski välja mõelnud pole, koolinoorte kultuuripäevad on omal ajal nii hea ideega välja mõeldud üritus, et ta püsib oma traditsioonilistel radadel ja mõjub samas igal aastal uudsena,” ütles Meie Maale kultuuripäevade peakorraldaja, maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna huvihariduse peaspetsialist Valve Heiberg.
Kultuuripäevade lõputseremoonia ja auhindade jagamine algab täna kell 14.45 Kuressaare Gümnaasiumis.TIIU TALVIST

Kuressaare teenetemärgi pälvib Pauliine Kremm

0

Linnavolikogu otsustas neljapäeval üksmeelselt omistada Kuressaare linna teenetemärgi teenekale pedagoogile ja aktiivsele linnakodanikule Pauliine Kremmile.
Ettepaneku teenetemärgi omistamiseks Pauliine Kremmile esitas Kuressaare Gümnaasium, kelle ettepanekut toetas Saaremaa Ühisgümnaasium.
Teenetemärgi pidulik üleandmine Raekojas on kavandatud linna sünnipäevale maikuu alguses.

Volikogu jättis lasteaia sulgemise otsused jõusse

0

Maavanem Jüri Saare poolt seadustega vastuolus olevaks kuulutatud otsuste tühistamiseks tegi volikogule taotluse Kuressaare 4. lasteaia hoolekogu, kuid volikogu leidis, et vahepeal ei ole ilmnenud uusi asjaolusid, mis lasteaia suhtes tehtud otsuseid mõjutaksid. Seetõttu jäi volikogu oma otsuste juurde ega rahuldanud nende tühistamise taotlust, teatas Meie Maale linnavolikogu kantselei juhataja Irene Valge, kelle sõnul täiendas volikogu maavanema ettepanekul lasteaia sulgemise otsuseid. Uutes aktides on pika ja põhjaliku tekstina lahti kirjutatud asjaolud, miks leiti ühe lasteaia tegevus olevat ebaotstarbekas, mis omakorda viis 4. lasteaia tegevuse lõpetamise otsuseni.
Maavanem vaatas aprilli algul üle ja seadis kahtluse alla mõlemad kesklinna lasteaia sulgemist käsitlevad linnavolikogu aktid, otsused “Koolieelsete lasteasutuste reorganiseerimine” ja “Kuressaare IV lasteaia tegevuse lõpetamine”. Jüri Saar leidis, et otsused on vastuolus Kuressaare linna arengukavaga aastateks 1998-2000, sest seal ei ole ette nähtud ühegi lasteaia tegevuse lõpetamist selles ajavahemikus.
Kesklinna lasteaia sulgemine võimaldab väidetavalt sügisest tõsta teiste lasteaednike palka ja suurendada investeeringuid ülejäänud haridusasutustesse.

Meie välisautoritest pälvivad tunnustuse Juuno Jalakas ja Tõnu Vaher

0

“Ükski malesündmus ei tohi kajastamata jääda”
Juuno Jalakas on Saaremaa mees alates 1960. aastast, mil ta lõpetas Tartu ülikooli majandusteaduskonna ja Kuressaarde tolleaegsesse tarbijate kooperatiivide rajooniliitu tööle suunati. Alates 1963.a. on ta töötanud statistika süsteemis, olles pikemat aega, kuni 1998. aastani, kohaliku statistikaorganisatsiooni juhataja. Pärast seda hakkas Jalakas tegelema rahvaloenduse ettevalmistamise ja läbiviimisega Saaremaal.
Juuno Jalakas on aastaid olnud aktiivne maletaja, osalenud pidevalt turniiridel ja jõudnud välja I järguni, tulles ühel korral ka Saaremaa meistriks. Pikemat aega on ta tegelenud noormaletajate õpetamisega. 1981.a. moodustatud Saaremaa Maleklubi juhatuse liikmena sai Juuno Jalakas ülesande informeerida ajakirjandust maakonna maleelust, millega ta on hästi hakkama saanud. Viimastel aastatel on maleuudiste põhiliseks avaldamiskohaks olnud Meie Maa. Näiteks üksi käesoleva aasta esimese kolme kuu jooksul on Juuno jõudnud kirjutada meie lehte 13 male-teemalist kirjatükki.
“Olen oma ülesande siis täitnud, kui olen saanud kõik selle, mis malerindel toimunud, lugejatele edasi anda. Tähtis on vaid jälgida, et ükski malesündmus maakonnas ei jääks vahele.”

VIIMASED UUDISED