-0 C
Kuressaare
Esmaspäev, 17. jaanuar 2022
Avaleht Blogi Lehekülg 3

PEREKONDLIK: 6. – 13. jaanuarini

0

Registreeritud peresündmused Saare maakonnas 6. – 13. jaanuarini.

Saarlase visaduse ja kadaka sitkusega, selline on mahemunatootja Tanel Tang

0
Mahekanakasvataja Tanel Tang: viljahind on iga ostupartiiga kerkinud. FOTO: Meriliis Metsamäe

Mitukümmend aastat tagasi oli Saaremaal kanafarm, mis suutis katta maakonna munavajaduse. Uuendusmeelse majandijuhi Heino Uusi erinevaid nimesid kandnud Kaarma kolhoosi linnufarm ühes broilerikasvatusega pidi alla andma põllumajandusreformi järgsele ajale ja uutele nõudmistele, mistõttu import hõivas kogu siinse turu.

Murika küla Tuhkana ja Tõlli küla Maksima allikatel

0
Allikas Tuhkana rannas. FOTO: Maie Meius

Eelmise aasta kaks viimast allikaretke tegime Pammana poolsaarel Murika külas asuvatele Tuhkana allikatele ja Tõlli külas asuvale Maksima allikale.

Kirikuteated

0

EESTI EVANGEELNE LUTERLIK KIRIK
Kaarma
16.I kl 15 – jumalateenistus armulauaga (pastoraadis e talvekirikus).
Karja
16.I kl 11 – missa (pastoraadis).
Kihelkonna
16.I kl 11 – jumalateenistus kirikus.
Lisainfo koguduse kodulehel www.kihelkonnakogudus.ee
Kuressaare
kuressaare@eelk.ee, www.eelk.ee/kuressaare
13.I kl 16.15 – noortetund koguduse majas.
13.I kl 19 – alliansspalvenädala palvetund kirikus, kõnelevad Simon Graf ja Rando Metsamaa.
16.I kl 11 – jumalateenistus armulauaga. Teenib õp Anti Toplaan.
16.I kl 11 – laste pühapäevakool koguduse majas.
16.I kl 13 – kirikukohv koguduse majas, külaline Saaremaa Gümnaasiumi direktor Ivo Visak.
17.I kl 17.30 – meesteosadus koguduse majas.
17.I kl 18 – koguduse kool.
18.I kl 14.30 – naistering koguduse majas.
20.I kl 16.15 – noortetund koguduse majas.
20.I kl 18 – piiblitund koguduse majas.
Kärla
16.I kl 13 – jumalateenistus pastoraadi saalis armulauaga.
Mustjala
NB! Alustame peagi leerikursusega, soovijail palun tulla kirikusse või kirjutada: mustjala@eelk.ee
Püha
16.I kl 15 – jumalateenistus armulauaga talvekirikus. Teenib õp Anti Toplaan. Laste pühapäevakool pastoraadis.
18.I kl 19 – koguduse kool.
Valjala
16.I kl 11 – jumalateenistus armulauaga (pastoraadis e talvekirikus).

JUHTKIRI – Süda valutab

6
Väga raske on mõista, mis saab ajendada kaitsetut loomakest linnast välja linnuvaatlustorni viima ja sinna omapäi jätma. Omaniku põhjendus, et tema lemmikloom vajas värsket õhku ning vaadet, viitab tõsisele probleemile, mille lahendamisel pakuvad inimestele abi professionaalid ehk meedikud. Ja seda abi paistab omanik vajavat. Jahmatavast sündmusest teavitatud politsei küll kriminaalmenetlust ei alustanud, ent vanemuurija kinnitas, et sellist käitumist ei saa tolereerida. Seetõttu on sama raske kui teo motiive mõista seda, et kassike omanikule, kes väidetavalt teo toime pani, tagastati. Seda enam, et põllumajandus- ja toiduamet alustas väärteomenetlust loomakaitseseaduse paragrahvi alusel, mis käsitleb looma suhtes lubamatu teo toime panemist. Miks ei võinud õnnetu loom jääda Saaremaa Lemmikloomade Turvakodusse menetluse lõpuni? Asjaolu, et loomaga nõnda käitunud isikul on kõrgharidus, ei puutu kohe kuidagi asjasse – inimlikkuse ja vastutustunde kraade ülikoolides ei anta. Ent teadmine, et selline inimene tegeleb lastega, teeb mitmes mõttes murelikuks. Tõesti, süda valutab… 14. jaanuar 2022

Poliitikahoroskoop 2022: kas TINA või „uus normaalsus”?

0
Anu Toots. FOTO: pealinn.ee / Raul Malmstein. FOTO: Andres Haabu / aripaev.ee
Uuesti moodi läinud 1980-ndate neoliberaalide, täpsemalt Margareth Thatcheri poolt käibele toodud meem „TINA – there is no alternative“ [turumajandusele ja dereguleerimisele]. Täna on sellele omaaegsele imperatiivile pandud aga taha hoopis küsimärk. /…/ Aasta 2022 saab olema riigikogu valimisi ettevalmistav aasta ja see paneb pitseri kõigile peamistele toimetustele. Eesti poliitilist reaalsust ja poliitikamaastikku mõjutab see mitut moodi. Sharpminder on juba kaks aastat avaldanud kriitilisi ja nõudlikke lugusid suurte valdkondade – tervishoid, pensionid, hõivepoliitika, pikaajaline hooldus – rahastamise teemadel. Kahe aastaga pole siin sisuliselt midagi muutunud ja ei muutu ka algaval aastal. Otseseks põhjuseks poliitilisele seisakule on valitsusparteide kartus ärritada potentsiaalseid valijaid uute maksude või vanade tõstmisega, sest ilma lisarahata paraku ühtki olulist muudatust teha pole võimalik. See poliitilisest äritsüklist tingitud arengupeetus võib saada läbi sügiseks 2023. Märksa kestlikum probleem on aga tervikliku visiooni puudus Eesti suurematel erakondadel. Nn tõenduspõhise poliitikakujundamise lainel tellitakse analüüse mõttekodadelt, need kipuvad aga olema analüüsi autorite nägu. Nii oli Arenguseire Keskuse maksustsenaariumide raport sekkuva riigi poolt ja pigem mõõdukalt vasakpoolne, sama kontori tehtud pikaajalise hoolduse reformiplaan aga räigelt neoliberaalne. Kõrghariduse osas pole valitsusel üldse visiooni ja nii ilmutaski end meedias ootamatult Gunnar Okk, kutsudes raputama tolmust puhtaks seitse aastat vana (ja juba toona auklikuks tulistatud) ideepaberit. See kõik on Sharpminderi meelest kurb, sest aeg ei oota. Oluliste reformide edasilükkamise hinna maksavad lõpuks kinni ettevõtjad ja kodanikud; Eesti tervikuna võib vajuda veelgi sügavamale keskpärase ühiskonna lõksu, mis ei köida omasid ega võõraid talente. Roheteema kui poliitiline konflikt Politoloogide ja ajakirjanike seas valitseb vaikimisi seisukoht, et valimisvõitlus tugevdab ühiskonna põhikonflikte – rikkad ja vaesed, pealinn ja ääremaad, eestlased ja venelased, traditsionalistid ja „liberastid” koonduvad selgemalt oma laagritesse ja hakkavad teravusi ütlema. Võimalik, et kohalikel valimistel lõid need põhikonfliktid vähem välja kui keskvõimu tasandil (meenutagem kasvõi ideoloogilist vastandumist äsjaste Vabariigi Presidendi valmiste ajal). Aga tundus, et seekord olid valijad eriti ükskõiksed ideoloogiliselt teravate loosungite vastu. /…/ Üle ega ümber ei saa rohepöörde teemadest. Rohestumise tendentsi oli päris selgelt näha juba 2021 aasta kohalikel valimistel – roheteemad olid erakondade valimisprogrammides ja ka koalitsioonilepingutes üks kaalukamaid osi. Samas puudub neis poliitika, ehk prioriteetide seadmine, valikute tegemine, rahaliste ressursside hankimine või vähemasti nende vajaduse planeerimine. Aga ühel hetkel seisavad valitsejad ikka karmi reaalsuse ees – kas arendada kohalikke lennujaamu või nõudluspõhist ühistransporti? Mil määral kompenseerida rohepöörde kulusid ja kellele? Kas ehitada tuumajaam ja kui, siis kelle õuele? Parteide väljavaated riigikogu valimistel Täna, mil Eesti ägab kõrgete energiakulude koorma all, ei usu enam keegi, et roheteemad on poliitiliselt neutraalsed, et sellest võidavad kõik ja kaotajaid polegi. Distributive dilemma on rohepöörde üks võtmeküsimusi, mis tähendab sedagi, et vasak- ja parempoolsus jääb poliitikasse ikka alles. Prognoosime, et just rohepöörde temaatikast võib saada algava aasta üks peamisi poliitilisi konflikte. Toetusprotsendid on kolmel parteil – Reformierakonnal, Keskerakonnal ja EKRE-l, pikemas ajahorisondis võrdsustunud ja seega on TINA-aeg suure küsimärgi all. Kui varem jagasid võimu omavahel kaks suurt erakonda, siis nüüd on pilt teine. Kolme suure võitlusse võib sekkuda veel ka Eesti 200, kuid nende jõudmine samasse kaalukategooriasse on pigem vähetõenäone. Problemaatiline tundub ka Kersti Kaljulaidi kasutamine „võiduratsuna”, sest tema populaarsus valijaskonnas on ambivalentne ja mis sama tähtis – ekspresidendile ei sobi pakkuda vähemat kui liidrikohta, aga kes partei juhtidest oleks ise valmis kõrvale astuma? Pikaaegse TINA-partei Reformierakonna puhul on üha raskem aru saada, missugusel platvormil ja millise Eesti eest see täna seisab? Ideeliselt peaks nad tahtma õhukest riiki, kuid Kaja Kallase valitsus on hoopis välja käinud halduslikult ülikuluka energiakulude kompenseerimise süsteemi; samuti peaks olema tegu ettevõtluslembese parteiga, ent mitmete sektorite ärimeestele on koroonakriisis külmalt selg pööratud. Lisaks nõrgale valitsemissooritusele on parteisisesed erimeelsused üha tuntavamad. Kui septembris kirjutasime Reformierakonna sisepingetest, saime kaela süüdistused valetamises. Täna, kui Ansip on korduvalt Kaja Kallast kritiseerinud, on raske sisepingeid maha salata. Lisaks, kui süveneda Andrus Ansipi ja Kaja Kallase sõneluste sisusse, siis ilmneb, et tegu pole lapsiku jonniga nagu üritab meid veenda peaminister, vaid maailmavaateliste erisustega. Ansipi viimastest sõnavõttudest vaatab vastu euroopalik arusaam heaoluriigist – kõik maksavad makse, kõik saavad hüvesid; keskklass on praeguse ühiskonnakorralduse alustala. K. Kallase vaated, kelle „õukonda” kuuluvad maaimavaateliselt selgelt ka Pentus-Rosimannus ja Ligi, on seevastu üpris arhailised ja näevad heaoluriiki kui valitsusele kuuluvat rahakotti, kust kõige vaesemetele kitsilt kopikaid poetatakse. Teine suur erinevus Ansipi ja Kallase vahel on selles, kuidas kriisiajal valitseda. Ansip läks annaalidesse lendlausega „kui see on kriis, siis sellises kriisis ma tahaksingi elada“, K. Kallase jaoks on aga kriisid üks suur häda ja õnnetus. Ansip julges kriisi tipus (2010) heast õigusloome tavast mööda minna ja tõsta kiirkorras käibemaksu, Kallas vastupidist sammu teha ei julge. Tähed soosivad sotse? Kes siis veel, lisaks friends & family seltskonnale, võiks Reformierakonnale teravaid sõnumeid saata? See ei saa olema enam Keskerakond, kes on muutunud Kaja Kallase kabineti kahvatuks sussisahistajaks. Tähtede seis võib kujuneda soodsaks hoopis sotsidele, kes on samuti pikalt identiteedikriisis vaevelnud. Viimastel kuudel on parteis näha selgemat lahknemist lumehelbekeste ja põhivoolu sotside vahel, mis esmalt kulmineerub parteijuhi valimistel 5. veebruaril. Lumehelbekesed tegelevad süütute teemadega nagu toidukapid ja rattateed, Lauri Läänemets aga maksude ja õiglase ümberjagamisega. Läänemets võiks olla SDE tõsiseltvõetav uus liider, kes suudab tekitada palju ebamugavust konkurentidele ja päästa sotsid varjusurmast. Reform näib Läänemetsa kartvat, sest miks muidu on Reformi raskekahurvägi (Keit Pentus-Rosimannus, Kaja Kallas) agaralt Lauri Läänemetsa ettepanekuid meedias pareerima asunud? Poliitika-aasta 2022 pakub seega nii vanast rutiinist lahti ütlemist kui ka „uut normaalsust”. Kui Sharpminder oleks jõuluvana mänginud, siis oleks ta igale parteile kingikotti peegli pannud. Peeglist saab tõtt vaadata või ka küsimusi küsida. Vanasõna ütleb aga, et kui täiskuuööl peegliga ristteele minna, siis näeb seal oma tulevase koalitsioonipartneri nägu. Autorite loal refereeritud blogist Sharpminder. Loe täismahus www.sharpminder.com

Meie Maa 14. jaanuar 2022

0
  • Kass jäeti karistuseks linnuvaatlustorni lõksu
  • Energiatoetuste taotluste esitamisel suurt tungi ei olnud
  • Melissa Rei esindab Saaremaad „Tähtede lava“ saates

 

Saaremaa kultuuripreemiad 2021 said jagatud

0
Hendrik Krummi nimelise kultuuripreemia laureaat Ain Anger. FOTO: Meriliis Metsamäe

Täna anti Kuressaare kultuurikeskuses Saare maakonna kultuuriaasta lõpetamisel üle Kultuurkapitali Saaremaa ekspertgrupi 2021. aasta ja Saaremaa valla preemiad tublidele kultuuritegijatele.

Saaremaa Kultuuripärli pälvis kergejõustikutreener Andres Laide, kes läbi sporditarkuse ja inimlike väärtuste kasvatab meistreid. „Hea on teada, et sporti ka kultuuri osaks peetakse,“ sõnas Laide, kelle sõnul ilma Kulkata ei oleks ka häid sportlasi.

1994. aastal loodud Hendrik Krummi nimelise kultuuripreemia väärikate laureaatide sekka lisandus kuulsaim saarlane maailma ooperilavadel, ooperilaulja Ain Anger. „Hea on teada, et oled oma kuulsuse tipus jäänud iseendaks“, ütles muusikaõpetaja Mari Ausmees oma endist õpilast Ain Angerit iseloomustades.

Ain Angeri sõnul on ta tunnustuse eest väga tänulik ja lisas muiates, et kui ta New Yorgis esines, siis oli pandud tema päritoluks Kihelkonna. Lisaks öeldi talle, et vaata kui julgelt pandud. “Kui teistel olid sellised suured kohad nagu Londonist, siis temal Kihelkonna,” meenutas Anger.

Peab veel paar aastat vastu

Elutööpreemia 2021 pikaaegse ja kõrgetasemelise töö eest Saaremaa kultuuriloo uurimisel pälvis Tallinnas sündinud Saaremaa muuseumi teadur Olavi Pesti, kes keelelist täpsust ja sõnaosavust kõrgelt hindavana on koostanud ja toimetanud üle 30 raamatu.

Pesti nentis muiates, et ta sai vihjest aru küll, aga paar aastat peab veel vastu. „Mõned kirjatööd on veel tegemata. Raamatut saab kirjutada üksi, viimasel ajal teevad seda edukalt paljud, aga need mis ma olen kokku pannud, üksi ei tee. Tänan kõiki autoreid, kelle hulgas on väga palju saarlasi ja ka mandriinimesi ja lugejaid, sest tänapäeval on suur probleem, et kirjutajad on rohkem kui lugejaid,“ kõneles Pesti muhedalt.

6 aastapreemia laureaati

Laiahaardelise muusikalise tegevuse ja Saaremaa rütmi-ja improvisatsioonilaagrisse panustamise eest sai vabakutseline saksofonist Maria Faust.

Saaremaalt pärit väga isikupärase käekirjaga hingeminevate tõsielufilmide autor, kes dokumentaalide kõrval on nüüd kätt proovimas ka mängufilmide tegemisel – Eeva Mägi. Aastapreemia digipädevuse arendamise eest õpetamise ja kultuuri jagamise eesmärgil uudsetes oludes sai Orissaare muusikakooli direktor Martti Nõu ja aastapreemia ainulaadse ja omanäolise tantsuetenduse „Mo käes“ loomise ja lavale toomise eest pälvisid Kadri ja Juhan Kanemägi. Aastapreemia muusikamaastiku rikastamise eest autorialbumiga „Padrikus“ sai noorte laulusolistide ja ansamblite juhendaja Pilvi Karu ning aastapreemia väljapaistva loomingulise tegevuse ja pedagoogilise töö eest muusikaõpetaja Õie Pärtel.

Tunnustus kahele raamatukogutöötajale

Kulka auhindade kõrval tunnustati ka raamatukogutöötajaid. Maakonna mulluse parima raamatukoguhoidja tiitlit kannab Laimjala raamatukogu juhataja Aive Sepp ja parim lasteraamatukoguhoidja on Tornimäe haruraamatukogu juhataja Rita Lauge.

Saaremaa abivallavanem Koit Voojärv ütles, et meil on õnne, meil on kirglikke kultuuritöötajaid, kes on küllusliku talendiga rikastatud.

„Meie piirkonnas on sündinud maailma nimed, meie piirkonnas on ka neid, kes seda väga hinnata oskavad. Teie olete need, kes teevad Saaremaa suureks,“ lausus Voojärv.

Lisaks rahalistele preemiatele oli kingituseks sajandi saarlase Ivo Linna plaat koos autogrammiga. Muusikalist meelelahutust pakkusid Muhust pärit, Viimsi valla kultuuriosakonna juhatajana töötav saksofonist Villu Veski ja akordionil Tiit Kalluste.

SAAREMAA KULTUURIPÄRL 2021 – ANDRES LAIDE

HENDRIK KRUMMI NIMELINE KULTUURIPREEMIA 2021 – AIN ANGER

ELUTÖÖPREEMIA 2021 – OLAVI PESTI

AASTAPREEMIAD 2021

MARIA FAUST – laiahaardelise muusikalise tegevuse ja Saaremaa rütmi-ja improvisatsioonilaagrisse panustamise eest

PILVI KARU – muusikamaastiku rikastamise eest autorialbumiga „Padrikus“

ÕIE PÄRTEL – väljapaistva loomingulise tegevuse ja pedagoogilise töö eest

EEVA MÄGI – hingeminevate dokumentaalfilmide eest, mis peegeldavad Saaremaad mõtlemapanevate nurkade alt

MARTTI NÕU – digipädevuse arendamise eest õpetamise ja kultuuri jagamise eesmärgil uudsetes oludes

KADRI JA JUHAN KANEMÄGI – ainulaadse ja omanäolise tantsuetenduse „Mo käes“ loomise ja lavale toomise eest

PARIM RAAMATUKOGUHOIDJA – AIVE SEPP

Südamega tehtud töö oma lugejate ja kogukonna heaks

PARIM LASTERAAMATUKOGUHOIDJA – RITA LAUGE

Nädalalõpp 14. jaanuar 2022

0
  • Kolm aastaringset eesmärki – uni, sammud ja pulss
  • 2022. aasta kala on ahven
  • Jää- ja lumekahjud autodel

 

Kass jäeti karistuseks linnuvaatlustorni lõksu

10
Kass linnuvaatlustorni piirde äärel. FOTOD: MTÜ Saaremaa Lemmikloomade turvakodu

Põllumajandus- ja toiduamet alustas haldusmenetlust möödunud nädalavahetusel Kuressaares Tuulte Roosi linnuvaatlustorni platvormi piirde äärele lõksu jäetud tõukassi juhtumi kohta.

VIIMASED UUDISED