-0 C
Kuressaare
Esmaspäev, 17. jaanuar 2022
Avaleht Blogi Lehekülg 2

Tänak ja Õunpuu said Eesti Autospordi Liidu teenetemärgid

0
Ott Tänak teenetemärki vastu võtmas. FOTO: Eesti Autospordi Liit

Eesti Autospordi Liit (EAL) andis Tallinna raekojas üle alaliidu teenetemärgid teenekatele autosportlastele ja teistele Eesti autospordi arengusse panustanud inimestele.
Teenetemärk on tunnustus autospordialase erakordse saavutuse või silmapaistva tegevuse eest autospordi erinevates valdkondades.

Leedo müüs saladuslikult Hiina puitmajatehase

5
meie maa

Puitmaju tootev Saare Erek on müünud oma jõulise kasvuga alustanud Hiina tütarfirma, kirjutab Äripäev.

GALERII: Rüsijää Jõiste rannahoonet esialgu enam ei ohusta

0
Laupäeva pärastlõunal oli Jõiste randa kuhjunud rüsijää toonud kohale üsna mitu uudistajat. Rannahoonet ohustanud jää oli selleks ajaks suudetud ohutusse kaugusesse tõrjuda.

Maakonnad saavad regionaalarengutoetust

0
meie maa

Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) avasid taotlusvooru, kust arendusorganisatsioonid saavad taotleda vahendeid maakondlike arengustrateegiate tegevusteks 2022. aastal.

Valla eelarve eelnõule üheksa muudatusettepanekut

0
Madis Kallas. Foto: Merillis Metsamäe

Vallaeelarve eelnõule laekus üheksa ettepanekut, mille kohta on vallavalitsus kujundanud oma seisukoha. Saaremaa valla 2022. aasta eelarve eelnõu teine lugemine toimub vallavolikogu 27. jaanuari istungil.

JUHTKIRI – Pane õlg alla!

1
Ajal, kui koroona on jälle peale tungimas ja haigestumus suureneb, tuleb tegutseda ja panustada. Saare maakonnas on vaktsineerimiskuur lõpetatud 20 891 inimesel, ehk vaktsineeritud on 67,6% elanikkonnast. Sellega jääme me maha Hiiu-, Jõgeva-, Järva-, Tartu- ja Viljandimaast. Mõeldes oma lähedastele, sõpradele ja sugulastele peame panustama veelgi aktiivsemalt. Vaktsiine jagub ja kõik on oodatud. Kõhkluste ja kahtluste korral rääkige oma perearstidega ja usaldage teadust. Kaks pikka aastat on COVID-19 meie elu seganud, meid on piirangud ära tüüdanud ja nüüd tegutseme ühiselt selles suunas, et elu taas võimalikult kiirelt normaalsetele rööbastele suunata. Tahame Saaremaal, Muhus ja Ruhnus elada ilma hirmuta ja vabalt. Siin aga ei piisa sellest, kui panustab osa kogukonnast, õla peavad panema alla kõik. Võtame ennast kokku ja teeme ära! 17. jaanuar 2022

Mis juhtus Kasahstanis?

0
Toomas Alatalu. FOTO: ohtuleht.ee
Alustan küsimusega – mis nime kannab Aasia mandri ja Sahhalini saare vahele jääv väin? Loodan, et mõned teavad – Tatari väin. Ent miks pani Aasia idarannikut uurinud Prantsuse maadeavastaja La Pérouse väinale 1787. aastal säärase nime, seda veel enne Napoleoni sõjakäiku Moskvasse 1812. aastal? Vastus on lihtne – Euroopas polnud ettekujutust sellest, mis asus Moskvast idas. Pärast mongolite retke Euroopasse teati mongoli-tatari, hiljem tatari-türgi riikidest Aasias ja kuna 1644. aastal sai Hiina troonile mongoli päritolu dünastia, siis oli loogiline eeldada, et küllap neist põhjas on tatarlased. Ehk siis tõdegem – eurooplased ei tea Moskvast idapool toimuvast tegelikult midagi, mida kinnitab tänanegi suur vaikimine Kasahstanis toimuva asjus – pole piisavat ettekujutust seal toimuvast. Suurem vereaun jäi ära Paraja ootamatusena on Euroopa Julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni OSCE tänaseks rahvusvähemuste ülemkomissariks moslem. Eks vanemad inimesed mäleta hästi esimest meest sel ametikohal, hollandlast Max van der Stoeli, kelle peamureks oli vene kolonistide õigustega varustamine. Nüüd teeb sama Kasahstani diplomaat Kairat Abdrahmanov (novembris 2021 esitas raporti vene vähemuse olukorrast Lätis). Kuna varem olid sel ametikohal kristlased, siis viitas kasahhi valimine mõistagi moodsa trendi järgimisele. 24. detsembril tehti uus etteruttav käik – Kasahstanis tühistati surmanuhtlus, mis OSCE ruumis kehtib nüüd veel vaid Venemaal ja Valgevenes. Läks kõigest nädal ja Kasahstani president Tokajev, kes 2011–13 juhtis ÜRO Genfi keskust, oli see, kes andis avalikult korralduse likvideerida kõik terroristid ja marodöörid, kuna nad pole mitte keegi ja kuuluvad hävitamisele (viimane kõlas 10. jaanuari kõnes). Ja tulistatigi ja tapeti. Kahtlane siiski, et tapetud protestijaid oli vaid 206 pluss 19 korrakaitsjat, nagu Kasahstani peaprokurör Reutersi vahendusel laupäeval teatas, sest Tokajev ise rääkis sellest, et teatud ususektidel on kombeks laipu vastase kätte mitte jätta ja surnukuurid olla tühjaks tassitud. Mõistagi on Euroopa täna jahmunud ja omamoodi õnnelik, et Putin saatis väed kohale ja suurem veresaun jäi ära. Kui šokeerivalt jätkata, siis Tokajevi sõnul oli Almatõ linna ründajaid 20 000 ja 12. jaanuari ametlikel andmeil oli vahistatuid 9200 ehk siis teise numbri põhjal võib nagu esimest usaldada! Peamine – kes nad olid? Võrrelgem esmalt Kasahstani tema naabrite Kõrgõzstani, Tadžikistani ja Usbekistaniga, mis on üle elanud korduvaid veriseid rahutusi. Üheksa miljoni elanikuga Tadžikistani president (aastast 1992) Emomali Rahmon ütles äsja, et nemad kaotasid kodusõjas 150 000 inimest. 19 miljonilise Kasahstani, mida tervelt 35 aastat (alates märtsist 1984) juhtis Nursultan Nazarbajev, trumbiks on olnud tõsiste (seni ohvreid 20–50) rahvustevaheliste konfliktide puudumine, ehkki erinevaid rahvuseid elab riigi pinnal rohkem kui naabrite juures. Käivitas Astana protsessi Seda paljus tänu Nazarbajevi oskusele asju ajada ja suhelda. See jäi USA poliitikutele silma juba NSV Liidu lagunemise aegu, kus oli oht, et minnakse igaüks ise suunas. Pärast kolme slaavi õe ehk Ukraina, Venemaa ja Valgevene liidrite otsust teha lõpp NSV Liidule, kogunesid viis moslemi venda ja tegid Nazarbajevi eestvedamisel otsuse selle ühendusega liituda, sest „sinna kuulub ka Ukraina.” Põhjapanev detail. Edasi läks nii, et USA riigisekretär käis Almatõs ja seejärel Kiievis ning siis tulid otsused Kasahstani ja Ukraina iseseisvuse üheaegsest tunnustamisest. Kasahstani elanike põhimassi moodustavad sunnid, ameeriklased on aga juba pikalt tülis šiiadega, kes valitsevad Iraanis ja Süürias. 2003. aastal hakkas Nazarbajev korraldama erinevate religioonide juhtide kogunemisi Kasahstanis, mis oli uus sõna reaalse tolerantsi tekitamises. 2005. aastal, kui tekkis oht, et Euroopa suurriigid ei suudagi pidurdada Iraani tuumaprogrammi, kutsus sunni Nazarbajev šiiad ja kristlased enda juurde ja leping tuli. Seesama, mida praegu üritatakse taastada, sest USA eelmine president Trump astus lepingust välja. Nazarbajev oli mees, kes käivitas ka kõnelused Süüria kodusõja lõpetamiseks (Astana protsess). Kui sellele lisada uue pealinna rajamine steppi, selle muutmine rahvusvaheliseks äri ja finantskeskuseks (Singapur stepis), siis peaks olema ka mõistetav kogu muu maailma respekt tema suhtes. Sestap väldib Tokajev Nazarbajevi kritiseerimist ja tema kodumaal viibimist kinnitas Valgevene diktaator diktaator Lukašenka. Miks tema võimuaeg sääraselt lõppes? Kapitalism, mille Nazarbajev juurutas, teeb paratamatult ühed väga rikkaks ja teised jätab vaeseks. Kriiside ajal on esimesed kärmed võtma maksimumi, mis infoajastul ei jää kellelegi märkamatuks. Nazarbajevit austati tema tegude pärast, ent üks ja sama seltskond võimu juures, – võim aga sünnitab alati korruptiivsust –, oli vastuolus mujal toimuvate vahetumistega. Opositsioon nõudis võimuvahetust Peamine, et Kasahstani jõudis kohale ka islami radikalism. USA-s ja Euroopas on pikalt alatähtsustatud islami kalifaadi tegutsemist, ehkki ei-tea-kust-ilmunud teisi usu- ja kultuurivoolusid eitavad vägivallatsejad olid 2013. aastal ühtäkki peremehed Iraagis ja Süürias. Sealt mindi moslemi-maailma ja kuna Euroopa oli viimastele uksed avanud, jõudis terroritöö sinnagi. USA kapituleerumine ja lahkumine Afganistanist augustis 2021 tähendas muuhulgas ka sealsete vanglate uste avamist ja kui ilmnes, et pühasõdalased ei mahu samale pinnale koos talibidega, siis mindi uutele jahimaadele. Paljud ka kodumaale. Rahulikus Kasahstanis oodati oma tundi, mille tekitas kütusehindade tõus. Tokajev reageeris küll kiirelt valitsuse tagandamisega, ent poliitiline opositsioon nõudis juba võimuvahetust ning algas võimuhoonete põletamine. Seda paljuski tänu radikaalide salategevust tolereerinud ja soosinud ametnikele. Igal juhul oli telekaadrites nähtud mass hämmastavalt ühtemoodi riides ja orienteerus kiirelt muutunud oludes. On teada, et masse toodi Almatõsse mujalt ja on väidetud, et isegi kinnipidamiskohtadest. Ligi 10 000 kinnipeetut on piisav arv ja loodame, et kunagi ikkagi saab teada kes on kes. Kasahstanil aga seisab ees riigi näo ja prestiiži taastamine.

Põdesin haiguse läbi, aga tõendit ei saanud

1
Sirje Rüütel Boudinot, Alar Aab ja Kaari Saarma. FOTO: Mari-Liis Lents / objektiiv.ee
Ma pole ainuke. Sarnaseid inimesi on Eestis sadu tuhandeid. Eestis on läbipõdenuid suure tõenäosusega juba üle poole elanikkonnast. Olgu kohe öeldud, et ma kardan haiguseid ja olen ka koroonat vältida püüdnud. Olin sel sügisel kaks korda haige gripilaadsete haigusnähtudega. Esimesel korral oli kiirtest negatiivne. Ja mu mees oli terve kui purikas. Teisel korral oli kõik teisiti. Mehel oli nohu esimest korda aastate jooksul. Tema pole minusugune põdurake, kes aastas mitu korda haigestub. Mehe nohu oli siiski kadestusväärselt kerge. Ta naeratas mulle õnnelikult nina luristades poolteist päeva ja terve ta oligi. Just siis jäin mina haigeks, aga mitte nii nagu tavaliselt. Seekord toimus kõik väga intensiivselt ja kiiresti. Vaid kahe tunniga muutus mu hea enestunne üleni valutavaks kehaks koos meeletu nohu, kinnise nina ja kõrge palavikuga. Värisesin üle keha hoolimata kuumast joogist koos kurkumi ja pipraga, mis tavaliselt hiiliva haiguse eemale peletab. Pööraste sümptomite tõttu (mul on millega võrrelda, kuna haigestun kergesti) kahtlustasin koroonat. Olime ka kohtunud vaktsineeritud lähisugulastega, kel tuvastati koroona. Olgu ette öeldud, et üks neist põdes haigust enda kohta väga raskelt. Kuna aja PCR-testile sain alles järmiseks päevaks, ei jäänud ma diagnoosi ootama, vaid alustasin raviga kohe. Keelatud ravi Vastavalt tuhandete arstide soovitustele, kelle patsiendid enamasti haiglasse ei jõua, peab uute tüvede puhul raviga alustama kohe pärast sümptomite teket. Viivitades jõuab viirus paljuneda ja risk haiguse ägenemiseks kasvab. Seega võtsin vastavalt FLCCC-arstide ravijuhisele 18 mg ivermektiini (0,3 mg/kg) pärast sööki. Lisaks 30 min pärast sööki 100 mg tsinki, 1 g C-vitamiini ja 4000 IU D-vitamiini. Palavikualandajat ei võtnud. Pihustus Otrivini mõlemasse ninasõõrmesse, et saaks hingata ja magada. Järgmisel päeval oli enesetunne oluliselt parem, kuigi tavaliselt on mul teine haiguspäev hullem kui esimene. Kas mind aitas usk? Või oli ravi siiski tõhus, nagu miljonid inimesed kogevad? Ravim, mida peetakse ohutumaks paratsetamoolist, on nüüd lavastatud „ohtlikuks hobuseravimiks“. Tegemist on siiski inimravimiga, mida juba enne pandeemiat on inimesed kasutanud 35 aastaga ligi 4 miljardit doosi. Ivermektiini kõrvaltoimeid on vastavalt uuringutele ja inimeste reaalsele kogemusele üldjuhul kerged või mõõdukad ja mööduvad. Õhtul võtsin kindluse mõttes veel 12 mg keelatud ravimit (vitamiine olin võtnud hommikul) ja 100 mg tsinki. Järgmisel päeval 48 tundi pärast sümptomite teket olin täiesti terve. Isegi nohu, millega maadlen tavaliselt vähemalt nädala, oli läinud. Nohu pole mul kunagi ei kerge ega lühike. Aga hommik oli kurb, sest PCR-test oli meil mehega mõlemal negatiivne. Kuidas siis nii? Kas test võis eksida? Uut testi me ei teinud, sest ma ei pea eetiliseks toita toimuvat tsirkust maksumaksja raha eest ainult tõendi saamiseks. Ehk olin koroonas mõni nädal varem, kuigi kiirtest oli negatiivne? Tõsi, ka siis polnud mul testi maal olles kohe käepärast ja ka siis võtsin päev pärast mõõdukaid sümptomeid eelmainitud ravivahendeid, aga ivermektiini seekord 12 mg ja vaid ühel korral. Terveks sain ka sel korral harjumatult kiiresti ja nohu kadus 2-3 päevaga. Varajane ravi on maailmas kasutusel Sarnaseid lugusid on mulle kirjutatud mitusada. Tõsi, tean ka mõnda juhtumit, kus inimene oli nädala palavikus ega saanud enda arvates ravimist abi. Ent haiglasse on jõudnud ainult kaks inimest, kellel oli võimalik ravimit võtta tänu toetavale pereliikmele, ent nad otsustasid seda mitte teha kartes „mürgist loomaravimit“. Me ei pea tegema järeldusi pelgalt üksikjuhtumite põhjal, sest ivermektiini toimet koroonaviiruse vastu on näidanud ligi sada uuringut ja ravim on kasutusel Covid-19 vastu vähemalt 40-s riigis (sh USA-s ja Jaapanis) ja 24-s riigis ametlikult soovitatud. Nende uurigute kohta, kus ravimõju pole selge, on endine BBC uurija Sonia Elijah kirjutanud põhjaliku artikli. Samuti käsitleb ta uuringute väidetavat võltsimist. Enam kui 15 000 arsti ja meditsiiniteadlast on koondunud varajase ravi edendamiseks. Laia viirusvastase toimega ivermektiin on rakukultuuris näidanud mõju paarikümne viiruse vastu. Võimalik, et ravimist on abi ka gripi ja mitmete muude viirushaiguste puhul. Ent mõju muude viiruste puhul pole piisavalt uuritud. Vaevalt ka hakatakse uurima ravimifirmade ja suurte fondide poolt rahastatud uuringutes. Ravimitööstus pole huvitatud sellest, et üks odav ja ohutu ravim tõrjuks turult teisi ravimeid ja vaktsiine, sh uusi covid-ravimeid, mille hind on ivermektiinist mitusada korda kõrgem, ent mille ohutusuuringud on kestnud vaid loetud kuud. Uute ravimite erakorralise müügiloa tingimuseks on muude ravimite puudumine. Antikehad kinnitavad läbipõdemist Et teada saada, kas põdesin koroonat negatiivsetest testidest hoolimata, lasin mõõta antikehi paar kuud hiljem. Professionaalsest huvist lasin teha testi Taltechi teadlastel, kes mõõdavad nii S- kui N-valgu antikehi. Vaktsineeritutel on vaid S-valgu vastased antikehad, ent läbipõdenutel on lisaks S-valgule ka N-valgu antikehad. Meil mõlemal mehega oli nii S- kui N-antikehad selgelt positiivsed, aga antikehad gripi vastu puudusid. Meil on laia spektriga immuunsus ja oleme topeltvaktsineeritutest oluliselt ohutumad nii endale kui teistele. Sellegipoolest ei saa me tõendit. Ainus võimalus tõendi saamiseks oleks lasta end vaktsineerida. Ent seda me ei tee mitmel põhjusel: 1. Läbipõdenute risk koroona tõttu haiglasse sattuda on olematult väike. 2. Läbipõdenutel esineb vaktsineerides märgatavalt rohkem kõrvaltoimeid kui neil, kes pole viirusega kokku puutunud. 3. Vaktsineerimine 2-3 kuud pärast läbipõdemist ei anna mingit kasu ja on tervisele ohtlik. Tundub, et kriisijuhid on otsustanud karistada neid, kes pole õigel hetkel PCR testi teinud. PCR test võib jääda tegemata mitmel põhjusel: sümptomid puuduvad; puudub transport, et testima sõita või ei soovita teisi nakatada; ninaneelu proovi kardetakse; ühel pereliikmel on positiivne test ja teised pereliikmed ei lähe testima samade sümptomitega. Lisaks on palju juhtumeid, kus haigestunud peres enamike testid on positiivsed, ent üks jääbki negatiivseks. Miks peaks läbipõdenu riskeerima oma tervisega pelgalt bürokraatia tõttu? Positiivne antikehatest on piisav tõend läbipõdemise kohta ja kuna on teada, et läbipõdenud üldjuhul haiglasse ei satu, oleks ootuspärane neile anda määramatu tähtaajaga tõendi. Alles siis, kui on näha, et läbipõdenuid hakkab haiglasse rohkem jõudma, tuleks määramatu tähtaeg üle vaadata. Terve kriisi ajal on läbipõdenuid haiglasse jõudnud mõnikümmend, aga vaktsineerituid vaid mõne kuuga üle tuhande. On neid, kelle haigestumisest on möödas üle aasta, ent antikehade tase on endiselt sama või kõrgem kui aasta varem. See viitab uuele kokkupuutele viirusega, sest tavaliselt antikehad langevad aja möödudes. Vaktsineerimist edendav Gavi allianss väidab, et tugevamad kõrvaltoimed läbipõdenuna näitavad seda, et keha tunneb viiruse ära, ja nende pärast ei pea muretsema. Ent Gavi ei põhjenda seda, miks uuel kokkupuutel viirusega ei teki enamikul mingeidki sümptomeid, ent antikehade määr suureneb. Tervisepagulased Ma ei saa nautida koos teiste passiomanikega „uusnormaalset“ elu. Kõige enam tunnen puudust ujumisest ja saunast. Keha kannatab juba kuid, aga saan hakkama. Ent kõigil ei ole nii hästi. Tean lugusid sellest, kuidas inimesed on sunnitud katkestama oma õpingud, loobuma armastatud tööst, kolleegidest, sest ei soovita läbipõdenuna end vaktsineerida. On neid, kelle Synlabi testi antikehade tase on 1000 -10 000, aga tõendit ikkagi ei saa. Sõbra 20-aastane kaasasündinud südamerikkega tütar, kelle antikehade tase oli üle tuhande ühiku ka pool aastat pärast läbipõdemist, mil lõppes passi kehtivus, ei julgenud end vaktsineerida. Passi pikendamine arstide juures ei õnnestunud. Neiu oli sunnitud katkestama õpingud, sest ainuke võimalus loengutes osaleda oli maskiga, aga selline eristumine oli tema jaoks psühholoogiliselt raske. Praegused, erakorralise müügiloaga covid-vaktsiinid on teistsugused varem laialt kasutatud vaktsiinidest. Näiteks on vaktsiinide järgselt teatatud rekordarv südame ja veresoonkonna terviserikkeid, millest osa on lõppenud surmaga. Ühendkuningriigis on südame ja veresoonkonna haigustes märgatav kasv – 300 000 uut haigusjuhtu. Lisaks ligi 10 000 surma, mis pole seotud covidiga ja mis liigitatakse ülemäärase suremuse alla. Enamik neist olid põhjustatud vereringehäiretest, nagu infarkt ja insult. Kodus surevate inimeste arv on kasvanud 30% ja tihti on põhjuseks südame seiskumine. Üle maailma on jalapealt kokku kukkunud sadu sportlasi südame ja veresoonkonna terviserikete tõttu. Paljudes riikides oli mullu liigsuremus. Kas sel kõigel on seos vaktsiiniga, on selgitamisel. Nelja südameoperatsiooniga neiu ei tahtnud võtta riski olla üks nendest juhtumitest, kelle vaktsiinijärgse terviserikke põhjus kirjutatakse kaasuva haiguse arvele. Äsja hurjutas Ravimiameti spetsialist inimesi 16-aastase neiu ja 23-aastase mehe vaktsiinijärgse surma võimendamises. Spetsialist rõhutas mõlema kaasuvat haigust. Miskipärast ei mainitud meedias poole sõnagagi seda, et müokardiidi tõttu surnud meest poleks tohtinud läbipõdenuna süstida pärast 5 kuud, ammugi kahe süstiga. Meid, sisepaguluses ootajaid on tuhandeid. Küll tuleb aeg, mil otsused muudetakse teaduspõhiseks. Iga kriis läheb mööda, massipsühhoos taandub, mõistuspärasus naaseb. Aga valede, pealesurutud otsustega kaotatud tervist tagasi ei saa. Ps. Soovitame vaadata ka pressikonverentsi, milles esinesid sõnavõttudega arstiteadlane Alar Aab, PhD, immunoloog  Sirje Rüütel Boudinot, PhD ja Kaari Saarma, MSc https://www.youtube.com/watch?v=qUlH5Zh05ac

Hinnarallist ja selle mõjudest räägivad meie igapäevase toidu tootjad

0
Tõnu Post. FOTO: Valmar Voolaid

Ei möödu ainsatki päeva, kui meedias ei kajastata elektrihindade ulmelist tõusu. Mitmeid kordi päevas ja kõikvõimalikes allikates. Ja seda õigustatult.

Maailmameister Andres Kuusk loorberitel ei puhka

0
Andres Kuusk üleeile oma pealinna servas asuva maja ees poseerimas. FOTO: erakogu

Andres Kuusk on selline mees, kellega võib rahuliku südamega luurele minna, sest ta säilitab alati külma verd. Andrest tuntakse eelkõige mõttespordi viievõistluse neljakordse maailmameistrina, samas Tartu ülikoolis omandatud doktorikraad pole Saaremaa mastaabis samuti päris tavapärane saavutus.

VIIMASED UUDISED