19.5 C
Kuressaare
Teisipäev, 9. august 2022
Avaleht Blogi Lehekülg 2

Kirikuteated

0

EESTI EVANGEELNE LUTERLIK KIRIK
Karja
23.IV kl 11 – talgupäev Karja kiriku juures.
Kihelkonna
24.IV kl 11 – jumalateenistus kirikus.
NB! Oleme alustanud kevadise leerikursusega, soovijatel palun endast teada anda
kihelkonna@eelk.ee või 5177350. Lisainfo koguduse kodulehel www.kihelkonnakogudus.ee
Kuressaare
kuressaare@eelk.ee, www.eelk.ee/kuressaare
21.IV kl 19 – sõna- ja palveõhtu kirikus.
24.IV kl 11 – jumalateenistus armulauaga, teenib õp Anti Toplaan.
24.IV kl 11 – laste pühapäevakool koguduse majas.
24.IV kl 13 – kirikukohv koguduse majas, külalised Helle Kahm ja Ellen Kask.
25.IV kl 17.30 – meesteosadus koguduse majas.
25.IV kl 18 – koguduse kool.
26.IV kl 14.30 – naisteosadus koguduse majas.
27.IV kl 17.30 – leeritund koguduse majas.
28.IV kl 16.15 – noortetund.
28.IV kl 18 – piiblitund koguduse majas.
Kärla
24.IV kl 13 – jumalateenistus kirikus.
NB! Alustame kevadise leerikursusega, soovijail kirjutada karla@eelk.ee või tel. 5177350
Muhu
24.IV kl 14 – jumalateenistus armulauaga (kirikus).
Mustjala
24.IV kl 15 – jumalateenistus kirikus. Püha
24.IV kl 15 – jumalateenistus armulauaga talvekirikus. Teenib õp. Anti Toplaan.
27.IV kl 19 – koguduse kool.
29.IV kl 17.30 – kiriku ümbruse korrastamise talgud.
Valjala
24.IV kl 11 – jumalateenistus armulauaga
(pastoraadis e talvekirikus).

Kooskäimise õnnistused

0
Õhtu juhatas lauluga sisse ans Collecta. Juhendaja Ülle Reinsoo, pildil paremalt esimene, õpetas kõigile kiirelt selgeks laulu, mida ühiselt ka lauldi. FOTO: Anti Toplaan
Ülestõusmise II pühal kogunesid Saaremaa erinevate koguduste juhid ja vaimulikud Rene Reinsoo kutsel Kihelkonna kiriku pastoraati, et üle hulga aja kohtuda oikumeenilise osaduse raames ühise osaduslaua ümber. Selle, kuni neli korda aastas toimuva kohtumise formaadi kutsus omal ajal kokku Kihelkonna koguduse eelmine õpetaja praost emer Elmar Reinsoo, kes pälvis selle eest ka kirikute nõukogu tunnustuse. Kui Elmar Reinsoo andis EKN liikmeskirikute kohaliku osaduskonna koguduste kokkukutsumise eestvedamise aastate eest edasi EKBL Siioni koguduse vanempastorile Herman Mäemetsale, siis tema omakorda andis selle eelmise kohtumise raames edasi Rene Reinsoole. EKN-i eelmine president Andres Põder ja peasekretär Ruudi Leinus omistasid Kirikute Nõukogu nimel Herman Mäemetsale Saaremaal oikumeenilise töö tegemise eest tänukirja Psalm 133 sõnadele: Vaata, kui hea ja armas on see, et vennad üheskoos elavad! See on nagu kallis õli pea peal, mis nõrgub alla habemesse, Aaroni habemesse, mis nõrgub alla tema rõivaste palistusse, ja nagu Hermoni kaste, mis langeb maha Siioni mägedele. Sest sinna on Issand seadnud õnnistuse, elu igaveseks ajaks. Tunnustuse üle andnud nelipühi kiriku piiskoppi Alur Õunpuud õnnitles 50. sünnipäeva puhul osalejate nimel külalisi võõrustanud Rene Reinsoo. Kohtumise muusikalise osa täitis alati noorusliku kõlaga ansambel Collecta, mille dirigent Ülle Reinsoo kasutas võimalust, et korraga oli kokku tulnud suure koori jagu inimesi ning õpetas kõigile selgeks enda poolt seatud koorilaulu. Lauakõne pidas Saaremaa vaimulikest vanim, Herman Mäemets 2. ülestõusmispüha tekstile Lk 24: 13-35. Kohtumisel kõneldi Saaremaale saabunud Ukraina sõjapõgenike olukorrast ja sellest, kuidas Reeküla metodist kogudus on saavutanud nendega hea kontakti ning olude sunnil Saaremaale sõja eest põgenenud on leidnud sooja vastuvõtu kohaliku koguduse poolt. Põgenike üldisest olukorrast rääkis Helle Kahm. Põgenike hariduselus osalemise võimalustest rääkis abivallavanem Koit Voojärv, kes pani osalejatele südamele olla tulijate suhtes avatud meelega aga mitte jätta märkamata ka kohalike inimeste muresid ning elada kaasa nende rõõmudele.

PEREKONDLIK: 13. – 20. aprillini

0

Registreeritud peresündmused Saare maakonnas 13. – 20. aprillini.

JUHTKIRI – Kes minevikku ei mäleta…

11
“Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta,” ütles luuletaja Juhan Liiv enam kui sajand tagasi. See mõte on aktuaalne ka täna, sest õpitakse ju eelkõige iseenda ja ka teiste kogemuste läbi. Ajalugu peab tundma, sest minevikus toimunud sündmustel ja protsessidel on kalduvus suuremal või vähemal määral muutununa ajas korduda ja neist on mõndagi õppida. Samas on väidetud sedagi, et ajaloo õppetunde pole olemas, sest ikka ja jälle pidavat inimesed kordama vanu, ammu tehtud vigu. Siiski on mineviku meenutamine ja ka jäädvustamine oluline, sest ilma selleta ei ole me valmis selleks, mis tuleb. Seetõttu on tänuväärne, et leidub inimesi, kes oma põhitöö kõrvalt leiavad aega ja tahtmist tegeleda ajaloo jäädvustamisega, olgu selleks siis vaimse ja ainelise kultuuripärandi hoidmine ja edendamine või Saaremaal toimunud sõjasündmuste uurimine ja tutvustamine. Seda eriti nüüd, kui pärast 77 aastat kestnud rahu Euroopas taas täiemõõduline sõda märatseb. 17. sajandil elanud Prantsuse peapiiskop, teoloog, luuletaja ja kirjanik François Fénelon on öelnud, et minevikku võib parandada tulevikuga. Jätkuks meil vaid tarkust oma tulevikku minevikus toimunu tundmise läbi parandada. 22. aprill 2022

Talupojatarkuse eiramine maksab kätte

5
Vambola Paavo. FOTO: Albert Truuväärt / Pealinn
Viimastel kuudel toidupoodi sattunud on märganud kui palju on aastaga  võrreldes kaup lettidel kallinenud. Isegi selle aasta jaanuariga võrreldes on hinnatõus märgatav. Majandusanalüütikute sõnul jääbki kaup kalliks, head ajad on möödas. Kõike ei saa ajada tarneraskuste ja Ukraina sõja kaela. Milleski oleme ise ka süüdi. Teravilja külvipind on täna veidi üle 374 000 hektari. Mina ei ole spetsialist ütlema, on seda palju või vähe. Arvatavalt oli see number 1980. aastate lõpul, kui tegutsesid veel majandid, kindlasti suurem. Kindlasti on külvipind vähenenud. Kui täna mööda Eestit ringi sõita, silmab päris palju söötis põlde, kuhu võiks midagi külvata ja kartulit maha panna. Paraku seisab hinnaline maa tühjana. Vahepealsetel aastatel oli kasumlik kasvatada rapsi. Sellega teenis rohkem kui teravilja eest. Rapsiõli kahjuks ei toida ja seda kasutad vaid praadimisel kui sedagi. Mina isiklikult Eesti rapsiõli selle tugeva kõrvalmaitse tõttu pole ostnud, eelistan  oliiviõli. Seal kus võiks müürina kõrguda teravili, vaatavad paljudes kohtades vastu päikesepaneelid. Roheline elekter on Brüsseli poolt soositav. Nüüd ütleb majandusminister, et probleeme on toodetava päikeseelektri tarbimisvõrku lülitamisega ja tõmmatakse pidurit. Päikesepaneelid ka rahvast ei toida. Õnneks näeb Saare-ja Muhumaal “potjomkinlust” vähe. Saarlased ei ole kainet mõistust kaotanud. Eraldatus suurest maast on sajandite jooksul pannud kõike ise tootma, nii vilja kasvatama kui kala püüdma. Elamiseks vajalik peab kohapealt tulema. Pole näinud siinkandis söötis põldusid. Ekstreemolukorras suudavad muhulased ja saarlased  hinge sees hoida. Ülejäägi saab mandrivurledelegi anda. Eestis tervikuna ei tasu väiketootmine ära. Samas näeb Leedus maakohtades ringi sõites ammusest ajast tuttavaid piimapukke ja toimivad piimaringid. Maal peetakse lehmi, piim müüakse kombinaatidele. Kõik on võimalik suurtootmise kõrval. Leedulased varustavad ennast igas olukorras. Sama on Poolas. Sealgi pole piimapukid kadunud. Pan viib lika-lõka traktoriga suured nõud tee äärde. Igal küljes talu nimi. Mõni aeg hiljem toimetab paakauto piima kombinaati. Poolas ja Leedus peetakse väiksemates taludes  loomi ja needki realiseeritakse lihakombinaatides. Asulates kohtab väikeseid lihakarne, eriti Poolas. Vorstid ja singid on värsked, otse kohapeal valmistatud. Liha isuäratav ning värske. Eestis hävitati müstiliste euronormidega väikesed lihatööstused 20 aastat tagasi. Oleme mugandunud ja tantsinud Brüsseli pilli järgi. Lasknud pastakast imetud ettekirjutustel väiketootmise hävitada. Ja siis imestame miks Leedus ja eriti Poolas on toit odavam kui meil. Eestlane väärtustab ja hindab oma tööd üle. Ka teistel maksab tootmine ning mitte vähe. Meie põllumees võiks tuua väetised lõunanaabritelt, mitte kaugest Euroopast. Siiani panustati odavale Valgevene ja Venemaa toodangule. Nüüd on see ahel katkenud. Oma väetisetehased Kohtla-Järvel panime 1990. aastate keskel kinni. Hiljuti tekkis mul tõsine sõnasõda ühe ametnikuga, kes uskumatu aga tõsi naiivselt väidab – Eestis peabki kõik kallis olema sest meie rahvaarv on väike . Mitte midagi tootva bürokraadi loogika, kes teeb tööd kellast kellani ja pastakast imeb oma eksistentsi õigustamiseks projekte. Segases maailmas ja oma toidujulgeoleku kindlustamisel on oluline kulude allatoomine ning esmavajaliku valmistamine kohapeal.

Meie Maa lõpetab homsega ilmumise

56
Meie Maa kuulutuste osakonna uks sai aastate jooksul tuttavaks paljudele saarlastele. FOTO: Valmar Voolaid
„Peab tunnistama, et tegemist on väga raske otsusega, aga midagi ei ole teha,“ ütles lehe omanik, väliseestlasest saare juurtega 81-aastane Arne Pagil, kes on olnud ajalehe Meie Maa ja Saaremaa Raadio OÜ omanik kõige kauem, seda 29 aastat. „Muidugi on kurb,“ ohkas Pagil. Ta tundis muret, et kõige rohkem kaotavad siiski tellijad, sest kui üks leht ära kaob, ent samas sa oled just seda lehte kogu aeg lugenud, siis on raske teist lehte lugema hakata. „Leht kajastas ju Saaremaa elu ning kõik lood olid minu jaoks huvitavad,“ kinnitas ta. Arne Pagil ostis ajalehe Raul Pikkanilt. Saaremaa on Rootsis elava Arne Pagili südames ning kindlasti plaanib ta tulla siia ka sel suvel. Üle 40 aasta Saaremaal ajakirjanikuna töötanud Heli Salongile oli Saaremaa ajakirjandus esimene töökoht ja ta on töötanud nii Kommunismiehitajas, Saaremaa Raadios kui Meie Maas. „Meie Maa lõpuga kaob üks ajastu. Eestimaal ei ole arvatavalt sellist kohta, kus veel toimiksid koos väike trükikoda ja toimetus. See on omalaadne kompleks, mis tegutsenud üle poole sajandi. Trükikojas on alles tõeline ajalugu, tinalaomasin ja tinalaotähed, giljotiinimasinad. See on kõik selline vana ja arhailine ja need on olnud kunagi kõik töös,“ rääkis Salong. Ta meenutas, et trükikoja kõrvale tekkis toimetus, mida siis aastate jooksul laiendati. Kahe maja vaheline läbikäik ehk galerii tekkis siis, kui peatoimetajaks oli Endel Prooses. „Keeletoimetajad ei viitsinud üle õue käia ja palusid galerii ehitada,“ meenutas Heli Salong, kelle sõnul ongi enamus tema mälestusi seotud just selle maja ja trükikojaga. „Nüüd saab see ajastu otsa. Meil oli vanamoodne kabinetsüsteem, ei olnud üks suur ruum, kus kõik koos ja puudub privaatsus.“ Salong lisas, et muidugi on üks asi lehe lõppemine ja sellega seonduv kurbus, kuid samas tähendab see ühe ajaloolise etapi lõppemist. Nüüd on moodsad trükikohad ja online veebid, sellist vana ei ole enam kusagil. Oluline objektiivsus Vahepeal Meie Maa ilmumine küll katkes, kuid taasilmus leht 2. juuni 1989. aastal. Taasilmunud lehes esimeste seas töötanud Luule German meenutas, et kui ta kunagi Arne Pagililt küsis, et miks ta seda lehte tahab välja anda, siis olevat Arne vastanud, et kui mõni mees paneb oma raha naistesse, mõni mängib kaarti või mõni paneb raha hobuste võidusõiduajamisse, siis tema tahab lehte teha. Pagili jaoks oli oluline, et leht kajastaks sündmust ja elu-olu objektiivselt. „Ja see oli igati piisav põhjendus,“ sõnas German, kes loeb senimaani mõlemat kohalikku ajalehte. „Meie Maa oli sisukas ja huvitav leht,“ sõnas German. Üle 23 aasta Saaremaa Raadios töötanud endine Meie Maa ajakirjanik Veljo Kuivjõgi ohkas samuti, et meel on kurb, kuid nentis, et ega pikalt nutta pole vaja. „Oli näha, et lehe langus on juba aastaid olnud. Juba siis, kui oli Meie Maa sajas sünnipäev, oleks võinud olla lehe pidulik lõpp,“ rääkis Kuivjõgi. Ta jätkas, et see ei ole maailma lõpp, et üks leht ära kaob, neid on ka enne kadunud. „Aga oluline on just see, et Meie Maa on nii paljudele aastakümneid palju tähendanud ja et ta oli veel selles majas, kus kunagi ka Kommunismiehitajat tehti. Nii-öelda ajalooga majas. Aga eks elu läheb edasi,“ võttis Kuivjõgi lõpetuseks positiivse tooni. Looming ei lõpe Kauaaegne lehe lugeja Leo Filippov tänas kõiki tegijaid selle eest, et Meie Maa on ikka olnud lugejatele hariva sisuga ajaleheks, kus on käsitletud ka loodushoiu- ja keskkonnateemasid. „Arhiveerige oma töö nii, et Meie Maa nime ja traditsiooni järgija saab kiiresti ja kergesti teie pärandile toetudes jätkata. Saaremaa ajaloos on ennegi nii olnud, et lehed tulevad ja lähevad, aga ikka tullakse tagasi. Ring käib ära, aga looming ei lõpe. Saarlastel on sellist vaimu ja jaksu läbi aegade jätkunud. Uute kohtumisteni,“ soovis Filippov. 24 aastat ajalehes klienditeenindajana töötanud Esta Räämet avaldas tänu kõigile lehelugejatele ja tellijatele meeldiva koostöö eest. Seda teeme meiegi. Suur aitäh, et olite meiega!

Jüriöö märgutuled süttivad taas

0
meie maa

Täna kell 21 süttivad üle kogu Eesti Jüriöö Märgutuled, millega näitame, et vaba Eesti elab!
Paides asuv Ajakeskus Wittenstein kutsub kõiki kogukondi nii maal kui linnas osalema üle-eestilisel suursündmusel “Jüriöö Märgutuled 2022 – Vaba Eesti elab” Sel aastal toovad motomehed märgutule praamiga ka Saare maakonda.

Ruhnu saab kaubeveoks täiendavat raha

4
meie maa

Ruhnu vallavalitsus ja rahandusministeerium leppisid kokku, et Ruhnu saab riigilt raha, et osaliselt katta kaubaveo korraldamise kulusid.

Fred Vendel ja Jaan Tammsalu said teenetemedali

0
Jaan Tammsalu.

Muinsuskaitsekuu avamisel tunnustas Eesti muinsuskaitse selts saarlasi Fred Vendelit ja vaimulikku Jaan Tammsalu seltsi teenetemedaliga.

Häirekeskus alustas uute põhimõtete järgi abi välja saatmist

0

Häirekeskus alustas uute kriteeriumipõhiste ohuhinnangute kasutamist hädaabinumbri 112 teadete vastuvõtmisel. Uus süsteem aitab senisest tõhusamalt selgitada välja abivajaja probleemi.

VIIMASED UUDISED