Mööbli kokkupanekuga on sama lugu nagu Rubiku kuubikuga – mõnele inimesele üle mõistuse keeruline töö, aga teine heidab mööbli komponentidele ja juhenditele ühe pilgu ning paneb riiuli piltlikult öeldes kinnisilmi kokku. Ehk mis ühele lapsemäng, see teisele korralik katsumus!
Sestap on raske ette aimata, millise mööblieseme ülesseadmine osutub keeruliseks ja milline asi saab kokku justkui möödaminnes. Siiski, üks asi on küll kohe selge: kui päevakorras on mööbli paigaldus, siis on kriitiline hinnata adekvaatselt nii oma võimeid kui ka tööks vajaminevaid abivahendeid.
Millal paluda abi?
Mida hinnalisema ja komplekssema mööbliga on tegemist, seda hoolikamalt peab mõtlema, kas oled ikka ise võimeline töö edukalt lõpuni viima. Kui pole sada protsenti veendunud, et nii mööbli kokkupaneku kui ka selle ülesse seadmisega ainult omal käel toime tuled, siis on igal juhul mõistlik abi otsida.
Näiteks on köögimööbli paigaldamine üsna keeruline ettevõtmine. Köögimööbel on väga eriotstarbeline sisustuslahendus, kuhu on integreeritud hulk tarvikuid ja mööblifurnituure, mille korrektselt paika saamine on mööbli funktsionaalsuse saavutamiseks hädavajalik.
Lihtsama öökapi, kirjutuslaua või riiuli kokkupanemisega saab veidigi tehnilist taipu omav inimene üldjuhul hakkama ja enamasti on mööbli kokkupanemiseks vajalikud tööriistad koos poltide ja mutritega komplektile lisatud. Samuti ei ole nende monteerimisel tarvis detaile kokku liimida ning ega peale poltide-kruvide kinni keeramist suurt muud polegi teha vaja.
Küll aga võivad mõned tehniliselt lihtsalt kokkupandavad mööbliesemed olla suuremõõdulised ja rasked ning siis ei saa mööblitüki tervikuks seadmisel takistuseks mitte tehniliste oskuste nappus, vaid füüsilise jõu ja abikäte puudus.
Vana mööbel eest ära
Kahjuks ei luba tihtipeale mehelik ego või valehäbi vajalikku abi otsida ning mööbli kokkupanemiseks spetsialistide poole pöörduda.
Naised on selles osas palju pragmaatilisemad ja taipavad kiiremini, et uue mööbli paigaldus ei alga detailide lahtipakkimisest ega lõppe kapi-riiuli ettenähtud kohta paigutamisega. Sest enne kui mööblit monteerima hakata, peab see ju kuidagi pärale jõudma, trepist üles ja uksest sisse saama. Rääkimata sellest, et pärast mööbli kokkupanekut tuleb tegeleda pakkematerjalide kokku kogumise ja ära viimisega.
Lisaks unustatakse vahel uue mööbli soetamise tuhinas ära, et ka vana mööbli utiliseerimine tuleb paralleelselt uue mööbli ülespanekuga joonde ajada. Kui kogu protsessile veidi laiema pilguga peale vaadata, võib endalegi ootamatult avastada, et ühe väikse mööblieseme väljavahetamine on palju keerulisem logistiline ja tehniline ülesanne, kui algselt võis eeldada.
Tööks valmis!
Seega enne kui asuda ükskõik millist mööblieset kokku panema, tasub veenduda, et kodus on olemas kõik vajalikud tööriistad. Samuti teha kindlaks, et ostetud mööbel on ikka täies komplektis ja füüsiliselt absoluutselt terve.
Enne töö kallale asumist võiks lugeda rahulikult tehnilised juhised läbi ning seada vastavalt juhistele valmis ja järjekorda kõik tarvikud ja mööblidetailid. Järgmine samm on tekitada tuppa mööbli kokkupanekuks piisavalt vaba ruumi, sest poole kokkupanemise pealt vaid osaliselt kinnitatud mööbli liigutamine võib osutuda võimatuks või selle isegi lõhkuda.
Suuremõõdulise mööbli puhul tasub kaasata juba ennetavalt oma plaanidesse piisavalt abijõudu. Soovitav on spetsialistide poole pöörduda, sest sõpra appi kutsudes seaks tahtmatult osa vastutusest tema õlule ning ebaõnnestumise korral tunneksite mõlemad end ebamugavalt. Professionaalset abi kaasates saab seevastu meelerahu ja kindlustunde, et kõik sujub tõrgeteta ning korrektselt tootja juhiste järgi kokku pandud mööbel kestab pikka aega.