2008. aastal ja seejärel 2010. aastal Saaremaalt avastatud Salme laevamatused kujutavad endast ainulaadset ja märkimisväärset arheoloogilist leiukohta, mis pakub jätkuvalt väärtuslikku materjali interdistsiplinaarseks uurimistööks. Värskesse ingliskeelsesse kogumikku kuulub kolmteist artiklit, mis käsitlevad leiukoha erinevaid aspekte ning näitavad, et Salme kompleks pakub endiselt palju uurimisvõimalusi. Teose „The Salme Ship Burials: Two Eighth-Century Mass Graves on Saaremaa Island, Estonia. Recent Research“ („Salme laev matused: kaks kaheksanda sajandi massihauda Saaremaalt. Hiljutised uurimused“) koostajad on Lembi Lõugas ja Heidi Luik.
Artiklid jagunevad viide põhiteemasse. Esiteks selgitavad maastiku-uuringud (sealhulgas kultuurmaastiku käsitlused), millised olid kohaliku ühiskonna, keskkonna ja rannajoone tingimused matuste toimumise ajal. Teiseks annab relvade – eriti kaunistatud mõõkade – analüüs teavet käsitööoskuste ja kaugete sidemete kohta. Kolmandaks pakuvad isiklikud esemed, nagu mängunupud, kammid ja sõled, ülevaadet maetud sõdalaste igapäevaelust ja kultuurist. Neljandaks, et rekonstrueerida vanu laevu ja paremini mõista nende ehitust, kasutavad teadlased tänapäevaseid meetodeid nagu näiteks 3D-modelleerimist ja fotogramm-meetriat. Lõpuks näitavad inim- ja loomaluude uuringud, et maetud mehed surid tõenäoliselt vägivaldselt, ning annavad teavet nende tervise, toitumise ja päritolu kohta. Koerte ja röövlindude olemasolu viitab sellele, et neil oli matusekombestikus eriline tähtsus.
Kokkuvõttes toob suureformaadiline värvitrükis kogumik esile Salme uurimise interdistsiplinaarse iseloomu ning rõhutab, et leiukoht on jätkuvalt oluline allikas eelviikingiaja ja varase viikingiaja ühiskondade, sõjapidamise ja matusekommete mõistmiseks.