Euroopa Liidu palga läbipaistvuse direktiivist rääkides jõuab jutt kiiresti ettevõtjate halduskoormuseni. Saaremaa ühe suurema tööandja Incap Electronics Estonia kogemus näitab aga teist poolt: läbipaistvamad palgapõhimõtted võivad aidata suurendada töötajate usaldust ja tugevdada tööandja mainet.
Incap Electronics Estonia administratsiooni- ja finantsjuhi Ene Tampuu esimene reaktsioon direktiivile oli positiivne. „Direktiivi eesmärk on suurendada läbipaistvust ja toetada õiglast tasustamist. Ettevõtetel aitab direktiiv oma palgapõhimõtteid paremini struktureerida ja selgitada,“ ütleb Tampuu.
Incapis ei ole direktiiv toonud kaasa põhimõttelisi muudatusi, kuid ettevõte vaatab üle oma värbamisprotsessid. Tampuu peab üheks olulisemaks muutuseks seda, et töölesoovija saab enne töövestlust teada ametikoha töötasu või selle vahemiku. „See muudab värbamise läbipaistvamaks ja aitab luua võrdsemaid võimalusi kõigile kandidaatidele.“
Enamik Saaremaa ettevõtteid on väikesed
Saaremaa ettevõtluse mastaapi vaadates muutub ka direktiivi mõju selgemaks. Statistikaameti andmetel tegutseb Saare maakonnas üle 3500 ettevõtte, millest 3371-s töötab alla kümne inimese. Veel 128 ettevõttes on 10–49 töötajat, 24 ettevõttes 50–249 töötajat ning vaid kolmes ettevõttes üle 250 töötaja.
See tähendab, et direktiivi kõige ulatuslikumad aruandluskohustused puudutavad Saaremaal otseselt vaid üksikuid suuri ettevõtteid. Samas ei piirdu direktiivi mõju suurte tööandjatega. Töötasuvahemike teatamine värbamisel, objektiivsete tasustamispõhimõtete kujundamine ja töötajate suurem õigus saada teavet palga kujunemise kohta mõjutavad järk-järgult kogu tööturgu. Ja just siin võib Saaremaa tööandja jaoks peituda võimalus.
Tööjõu pärast ei konkureerita enam ainult naabriga
Saaremaa ettevõtted ei konkureeri töötajate pärast enam ainult omavahel. Hea spetsialist võib valida tööandja Tallinnast, Tartust või Pärnust, minna tööle Soome või teha kaugtööd ettevõttele, mille kontor asub hoopis mujal.
Seetõttu ei ole küsimus enam ainult palganumbris. Üha olulisemaks muutub see, kas inimene saab aru, kuidas tema töötasu kujuneb ja millistel alustel on võimalik rohkem teenida. Väikestes ettevõtetes on palgaotsused sageli kujunenud aastate jooksul. Juht tunneb oma töötajaid, teab nende oskusi ja vastutust ning paljud otsused sünnivad usalduse pinnalt.
See võib olla väikese ettevõtte tugevus, kuid ka nõrkus. Kui töötaja ei mõista, miks uus kolleeg teenib rohkem või miks tema enda palk ei ole aastatega muutunud, tekivad oletused. Probleem ei pruugi olla isegi palganumbris, vaid tundes, et otsuste tegemise põhimõtted pole selged.
Incap: alguses lisatöö, pikemas vaates võimalus
Ka Tampuu ei eita, et direktiiv tähendab ettevõtetele tööd juurde. „Esialgu tähendab see kindlasti mõningast lisatööd, kuid pikemas perspektiivis näeme selles eelkõige võimalust suurendada töötajate usaldust ja tugevdada tööandja mainet,“ ütleb ta.
See on Saaremaa tööturul oluline argument. Piirkonnas, kus vajalike oskustega inimesi ei pruugi olla lihtne leida, võib tööandja maine mõjutada otseselt seda, kas inimene ettevõttesse kandideerib ja sinna ka pikemaks ajaks jääb.
Läbipaistvam värbamine annab kandidaadile juba enne töövestlust võimaluse hinnata, kas pakutav töötasu vastab tema ootustele. Ettevõttele võib see omakorda tähendada vähem olukordi, kus alles värbamisprotsessi lõpus selgub, et kandidaadi ja tööandja palgaootused on täiesti erinevad.
Suurim küsimus: mille eest me tegelikult palka maksame?
Tampuu hinnangul ei ole direktiivi rakendamise põhiküsimus Saaremaa eripära. „Ilmselt ei olene see sellest, kas Eesti või Saaremaa, väljakutsed on ettevõtetel samad. Luua tuleb selged ning objektiivsed tasustamispõhimõtted.“ See võib osutuda direktiivi üheks sisuliselt keerulisemaks osaks. Öelda, et ettevõttes makstakse õiglast palka, on lihtne. Hoopis keerulisem on vastata küsimusele, mille järgi õiglane palk kujuneb.
Kas määrav on töökogemus, vastutuse suurus, erialased oskused, haridus, töö keerukus või tulemused? Miks saavad kaks näiliselt sarnast tööd tegevat inimest erinevat tasu? Millistel tingimustel saab töötaja liikuda järgmisele palgatasemele? Kui need vastused on ainult ettevõtte juhi peas, on neid raske töötajatele põhjendada. Kui põhimõtted on läbi mõeldud ja kirjeldatud, muutuvad ka palgaotsused arusaadavamaks.
Väikese ettevõtte puhul ei pea see tähendama keerulise personalisüsteemi loomist. Alustada võib sellest, et kirjeldatakse ametikohad ning pannakse paika, millised oskused, vastutus ja tulemused töötasu mõjutavad.
Väiksus võib olla Saaremaa eelis
Saaremaa ettevõtete väiksust nähakse sageli tööturu nõrkusena, kuid palgasüsteemide korrastamisel võib see olla hoopis eelis. Väikeettevõte saab oma põhimõtteid muuta kiiremini kui suur rahvusvaheline organisatsioon. Ei ole vaja kooskõlastada kümnete osakondade või eri riikide personalipoliitikat. Mõnikord piisab sellest, et juhtkond lepib kokku selged tasustamise alused ja oskab neid oma inimestele põhjendada.
Palgaläbipaistvus ei tähenda seejuures, et kõigi töötajate personaalsed palgad muutuvad avalikuks. Küll aga peab tööandja olema senisest paremini valmis selgitama, millistel objektiivsetel alustel töötasu kujuneb. Just siin võib regulatsioonist saada juhtimise tööriist.
Kohustus või konkurentsieelis?
Palga läbipaistvuse direktiivi võib käsitleda kui järjekordset Euroopa regulatsiooni, mis sunnib ettevõtteid protsesse üle vaatama ja otsuseid senisest rohkem dokumenteerima. Aga sellel on ka teine külg. Kui tööotsija teab juba enne vestlust, millist töötasu talle pakutakse, väheneb teadmatus värbamisel. Kui olemasolev töötaja mõistab, mille järgi tema palk kujuneb, on juhil lihtsam oma otsuseid põhjendada. Ning kui tasustamispõhimõtted on selged, võib suureneda usaldus tööandja vastu.
Incap Electronics Estonia näebki direktiivis lisatöö kõrval pikemaajalist võimalust. Saaremaa ettevõtjale võib küsimus seega olla vähem selles, kuidas uus kohustus võimalikult väikese vaevaga ära täita, ja rohkem selles, kuidas kasutada muutust enda kasuks. Väikesel tööturul, kus head töötajad on hinnas ja tööandja maine levib kiiresti, võivad selged tasustamispõhimõtted osutuda märksa suuremaks konkurentsieeliseks, kui esmapilgul paistab.