Kodu on kõige turvalisem koht, mistõttu kipume unustama, et mitmed igapäevased tooted võivad peita endas kahjulikke kemikaale, mis võivad pikaajalisel kokkupuutel tervist ohustada. Alustades puhastusvahenditest ja lõpetades köögitarvetega – mitmed tooted võivad sisaldada mürkaineid, mille mõju me sageli ei teadvusta.
Kodukeemia
Ilmade jahenedes veedetakse jälle üha enam aega tubastes tingimustes. Seetõttu muutub tihedamaks ka kodukoristus. Ikka ja jälle tuleb plekkide eesmaldamiseks appi võtta kanged puhasvahendid. Levinumad puhastusvahendid on valgendaja ja desinfitseerimisvahendid, mis sisaldavad kloori ja ammonikaaki, mille kasutamisel kanduvad õhku kahjulikud aurud. Tervisele võivad tagajärjed olla halvad, näiteks võib tekkida nii pearinglus, allergia kui ka tõsisemad tervisekahjustused. Peale koristamist tasuks pinnad kemikaalijääkidest ära puhastada ja tuba pikalt tuulutada ning võimalusel võiks kasutada looduslikumaid alternatiive.
Teflonpannid
Teflonkattega pannid ja potid on eestlaste köögis populaarsed abimehed eelkõige nende mittenakkuva pinna tõttu. Samas erinevad uuringud on näidanud, et teflonpinna kuumutamisel võib eralduda selliseid mürgiseid aineid nagu perfluorooktaanhape (PFOA). Seda kemikaali seostatakse erinevate terviseprobleemidega, sealhulgas vähi ja hormonaalsete häiretega. Teflon koguneb tasapisi meie organismi ja võib kaasa tuua pikema kuluga haigusi või häireid. Seetõttu julgustab aina enam teadlasi ja keskkonnakeksperte inimestel vahetada teflonriistad välja roostevabast terasest köögitarvete vastu.
Õhuvärskendajad
Õhuvärskendajad ja ruumilõhnastajad on kogunud viimastel aastatel aina enam populaarsust, kuna aitavad tuua koju meeldivat, värsket lõhna. Paraku sisaldavad nad rohkem keemilisi ühendeid, kui arvatakse. Suurem osa õhuvärskendajatest sisaldavad formaldehüüdi ehk metanaali, mis on tugev allergeen. Teine peamine õhuvärskendajates kasutatav aine on fenool. Need keemilised ühendid võivad põhjustada hingamisprobleeme, nahalöövet ja hormonaalseid häireid. Seetõttu soovitatakse aina enam valida ökoloogilisi ruumilõhnastajad või õhuvärskendajaid ning samuti saab kasutada eeterlikke õlisid, mis on palju ohutumad.
Sigeretid
Kuigi Eestis on avalikes kohtades siseruumides suitsetamine keelatud, on inimesed harjunud siiski mugavuse tõttu suitsu tegema siseruumides või aknal. Sigareti põlemisel tekkiv suits sisaldab tuhandeid aineid, millest ligi 100 kemikaali on ohtlikud ning võivad põhjustada mitmeid terviseprobleeme, sealhulgas vähki, südamehaigusi ja kopsupõletikku. Samuti mõjutavad vingugaas, butaan ja ammoniaak passiivseid suitsetajaid. Nii enda kui lähedaste tervise hoidmiseks tasuks loobuda suitsetamisest. Kui loobumine on keeruline, on võimalus loobumisel asendada sigaretid mõne alternatiiviga nagu nikotiinipadjad või kuumutatava tubaka toode, mis ei põle ega tekita suitsu ning sisaldab seeläbi väiksemas koguses kahjulikke aineid.
Deodorandid
Paljud ilutooted sisaldavad kemikaale, mis võivad pikaajalisel kasutamisel põhjustada terviseprobleeme. Näiteks enamus deodorante sisaldab alumiinimühendeid, mis blokeerivad higinäärmete tööd ja hoiavad seeläbi kaenlaalused kuivad. Kui aga higikanalid on pidevalt ummistatud, suureneb rinnavähi ja neuroloogiliste haiguste risk. Samuti esineb deodorantides parabeene, mis võivad põhjustada hormonaalseid häireid. Lisaks sisaldavad paljud deodorandid sünteetilisi lõhnaaineid, mis võivad põhjustada allergilisi reaktsioone ja nahaärritust ning isegi peavalusid. Kõige ohtum on valida looduslikud deodorandid, nagu näiteks soolapulk või ökodeodorandid, mis on valmistatud looduslike vahade ja eeterlike õlide baasil.
Nii kodukeemia, ilutooted, õhuvärskendajad kui ka köögitarvikud võivad sisaldada meie tervisele kahjulikke aineid, samuti on endiselt levinud toas suitsetamine, millega eralduv vingugaas ja tõrv on üks suurimaid toaõhu saastajaid. Kuna sügisilmad sunnivad inimesi aina enam kodudes aega veetma, on oluline olla teadlik toodete koostisosadest ja mõjudest meie tervisele.
