21 C
Kuressaare
Neljapäev, 5. august 2021
Avaleht Blogi

GALERII: Avati 8. admiral Pitka luurevõistlused

0

Kolmapäeval kuulutati Kuressaares Vabadussõja ausamba juures avatuks 8. admiral Pitka luurevõistlused. Juba samal õhtul läksid linnulennult pea 100 km rajale 26 neljaliikmelist võistkonda üheksast riigist.

Trimmerdaja peab surema!

0
Stseen etendusest. Vasakult Andres Raag, Loviise Kapper, Merilin Kirbits ja Lee Trei. Käib arutelu, kuhu võis üks nuga küll kaduda. FOTO: Mari-Liis Nellis

Riigikogu liikmel on sünnipäev. Suurt pidu ei tehta – vaid sugulased ja nende abikaasad.Pidu peaks tulema rahulik perepidu, aga pankurist sugulane on uurimise all, poolõel on pakilised võlad kaelas ning riigikogulase ja pankuri naised pole kah just tasakaalukuse etalonid. Ja kusagil aia taga keegi trimmerdab…

Rakvere Teatri kontsertlavastus tuleb Saaremaale

0
FOTO: Rakvere teater
Rakvere Teatri „Lihtsalt, rõõmuks” on nagu pealkirigi ütleb, sündinud laulvate näitlejate soovist pakkuda publikule ühte üdini rõõmsat ja mõnusat õhtut. Selleks on kontsertlavastuses esitamiseks välja valitud oma lemmiklood, nii Eesti estraadiklassikast, poplugudest kui ka maailmaparemikust – Artur Rinnest Vaiko Eplikuni, sekka Queen ja The Beatles. Rõõmsad ja lüürilised laulud toovad naeratuse suule ja viivad kuulajad seiklema elu ja armastuse radadele. „Lihtsalt, rõõmuks” räägib sõprusest, meeste ja naiste vahelistest suhetest, mõistmisest ja mittemõistmisest, koostegemise rõõmust. Laval on viis meest ja üks naine ning õhtu möödub vallatu koketeerimise saatel. Tahad või ei, aga laul teeb rinna rõõmsaks. See on lavastus sellest, mis liigutab inimest kurbuses ja rõõmus, üksinduses ja armastuses – muusikast. Lavastuse idee ja teostuse taga on Toomas Suuman, Silja Miks, Margus Grosnõi, Madis Mäeorg, Imre Õunapuu, Vootele Ruusmaa (külalisena) ja Teno Kongi (külalisena). Etendused esmaspäeval, 9. augustil Orissaare kultuurimajas ning teisipäeval ja kolmapäeval, 10. ja 11. augustil kell 19 Kuressaare Teatris.

Noorte süstimine ootab läbimurret, maalapsed ei tohi kaitseta jääda

35
FOTO: riigikogu.ee
Uus kooliaasta läheneb. Küllap panevad kerkivad koroonanäitajad, karmid nakatumisprognoosid ja visalt edenev vaktsineerimine ärevalt põksuma enamike lapsevanemate ja ka väga paljude koolinoorte südamed. Kas koolid jäävad ikka sügisel avatuks või ootab taas ees distantsõpe? Kuidas pidada vastu, kui uuesti tuleb kogu kodune elu ümber korraldada? Kuidas hoida laste vaimset tervist ja täita nende hariduslikke lünki? Põhjust muretsemiseks on küll ja veel. Juuli viimasel nädalal katkestas peaminister Kaja Kallas oma puhkuse ja nentis ilmselget tõsiasja, et vaktsineerimise tasemega ei saa kuidagi rahul olla. Ehk siis tunnistas, et valitsus ei ole hakkama saanud. Üks suuremaid murepilvi laiub praegu laste kohal. Üha rohkem noori nakatub, aga samas ei ole valdav osa neist ikka veel ühtegi kaitsesüsti saanud. 12-aastaste ja vanemate võimalikult laiaulatuslik vaktsineerimine on võtmetähtsusega küsimus mitte ainult tavapärase õppe juurde naasmise, vaid kogu ühiskonna avatuna hoidmise mõttes. Maapiirkonnad vaeslapse rollis Kui uurida õpilaste vaktsineerimise statistikat, siis esirinnas on Tartu ja nii-öelda vaeslapse rollis maapiirkonnad. See on ka mõistetav, sest suuremates linnades on vaktsineerimist palju hõlpsam läbi viia. Segadust ja teadmatust on nii haridusinimeste kui emade-isade seas. On neid vanemaid, kes on saanud koolist kirja palvega tulla oma lapsega süstima, aga ilmselt veelgi enam on neid, kellega pole ühendust võetud. Koolijuhid ja omavalitsused on pikalt oodanud riigilt tugevat ja ühtset sõnumit, mis puudutab õpilaste vaktsineerimist, aga veelgi enam on nad oodanud selle korraldamisel praktilist tuge. Kõige selle taustal hämmastab haridus-ja teadusminister Liina Kersna kaua kestnud leigus. Minister ärkas alles juuli viimastel päevadel, kui pahameel vaktsineerimise nigelate numbrite ja infopuuduse pärast päris suureks paisus. Läbimurre laste vaktsineerimise osas tuleb saavutada kõikjal Eestis. Samuti tuleb kiiremas korras tasandada piirkondlikke erisusi ja tõsta vaktsineerimise tempot iseäranis seal, kus seni on lapsi tagasihoidlikult süstitud. Suurendab hariduslikku ebavõrdsust Vastasel juhul ähvardab meid oht, et septembris käib Tallinna ja Tartu koolides tavapärane õppetöö, aga väiksemates linnades ja maal elavad lapsed peavad jääma koju kaugõppele. Kõige muu kõrval suurendaks see hariduslikku ebavõrdsust. Laste huvihariduse kärpega lööb valitsus niigi just maaomavalitsuste ja maalaste pihta. Et kõik lapsed saaksid koolis käia, et klassiuksed jääksid neile terveks uueks õppeaastaks lahti, tuleb ühiselt pingutada valitsusel, omavalitsustel, koolidel, meditsiinisüsteemil ja lastevanematel. Ilma viimaste nõusolekuta alaealisi ei süstita. Tunnustan kõiki õpetajaid, kes on end vaktsineerinud. Ja õnneks on valitsus aru saanud ka lasteaiaõpetajate vaktsineerimise tähtsusest. Meie kõigi kätes on, et pandeemia kolmas laine mööduks võimalikult väikeste kannatuste hinnaga. Kordan üle vana tõe – massiline kaitsesüstimine on kõige tõhusam pandeemia alistamise viis. Üleöö koroona- ja vaktsiinieitajate „kangelaseks“ kerkinud kultuuriminister Anneli Ott töötab praegu vastu kõigile neile õilsatele eesmärkidele. Ootan tänase koalitsiooni liidritelt Kaja Kallaselt ja Jüri Rataselt Anneli Oti korrale kutsumist. Ülipiinlik lugu sõgedat juttu ajava ministriga, kes on kogu valitsusele jala ette pannud, lausa karjub kiire lahenduse järele.

Incapi käive kasvas esimesel poolaastal 52%

1
Incap grupi president Otto Pukk, kes mullu oktoobris Kuressaare tehases uut tootmisliini avamas käis, on haaret. Paremal tehase juht Greg Crace. FOTO: Valmar Voolaid

Saaremaal tegutseva Incapi elektroonikaettevõtte emafirma esimese poolaasta tulemused näitavad erakordseid kasvunumbreid. Võrreldes möödunud aastaga on Incapi käive kasvanud 52% ja ärikasum 130%.

Iga president on omal kohal

10
FOTO: Meriliis Metsamäe
Arvan, et Eestil on presidentidega seni vedanud. Iga mees või naine on olnud õiges kohas ja täitnud seda rolli ajal, mis just temale sobivaim oli. Loomulikult seadis Lennart Meri kohe lati väga kõrgele. Lennart oli juba kirjanikuna visioonimees ja tema sügavus ning kõrge mõttelend üheskoos sobisid presidendile just tema presidentuuri ajal väga hästi. Lennart sai presidendiks ajal, kui kõigepealt valis presidenti rahvas ja vaatamata sellele, et rahva eelistus langes Arnold Rüütlile. Kuna aga ka Rüütel valdavat enamust rahva häältest ei saanud, tegi lõpliku valiku riigikogu ja otsustas Lennarti kasuks. Arnold Rüütel pidi ootama, aga sai järgmisena oma väljateenitud ameti ja ametiraha, olles rahvalik ja maalähedane president. Oma hallipäise vanaisaliku olemusega meeldis Rüütel paljudele. Peale Rüütlit sai presidendiks Toomas Hendrik Ilves. Sarnaselt Merile oli temalgi eelnev välispoliitiline kogemus. Kuna Eesti oli just liitumas Euroopa Liidu ja NATO-ga siis Lennarti pandud seeme sai Toomas Hendrik Ilvese poolt hästi kastetud ja väetatud. Järgmise presidendi valimisega oli veidi keerulisem. Viis aastat tagasi oli kandidaate nagu seeni peale vihma, iga erakond käis välja vähemalt ühe. Ei riigikogus ega valijameeste kogus ükski neist valitud ei saanud. Mina ja Jaanus Tamkivi olime valijamehed Kuressaare linnast. Meil olid natuke erinevad seisukohad presidendikandidaatide osas. Mina olin arvamusel, et ükski toona valijakogusse esitatud kandidaatidest ei ole väga hea. Tamkivi toetas Siim Kallast, mis oli ka loomulik, sest tema oli ju ennekõike Reformierakonna kandidaat. Ausalt öelda nendest poliitilistest kandidaatidest oligi Kallas tugevaim ja parim. Käis isegi Saaremaal valijameestega kohtumas ja vestlemas. Valimiskogu viljatu töö Valijameeste kogu siiski presidenti valida ei suutnud ja pall veeres taas riigikokku. Siis läks juba aruteluks uute kandidaatide osas. Kuigi minu valijamehe töö oli tehtud, hing rahu ei andnud. Nii pakkusin kohe toonasele riigikogu esimehele Eiki Nestorile välja ühe uue nime – Tarmo Soomere. Juba siis pidin oma valikut ka selgitama, paraku temast presidenti ei saanud. Minu arvates oleks Tarmo Soomere Lennarti mastaapi president, aga hoopis teistsugune ja just selline, millist meil praegu vaja oleks. Mitte üksnes ei kaaluks, vaid soovitaks Et Soomere on akadeemik ja Teaduste Akadeemia president, annab talle oma kaalu. President vajab aga rohkem sügavust kui kaalu. Ja seda on Tarmo Soomerel omajagu. Temas saavad kokku füüsik ja lüürik, täppisteadlane ja inimhinge sügavusse kiikaja. Paljudele on ehk üllatuseks, et Soomere on omal ajal toimetanud kristlikku ajalehte ja olnud aktiivne koguduse liige. Tema silmadest vaatab praegugi vastu poisilik uudishimu. Maailma kõiksuse imepärasus ei jäta teda külmaks. Soomere tunnetab seda imepärasust kogu oma värvigammas. Ta teab ja rõhutab, et inimene oskab loodust seletada palju paremini kui iseennast. Soomerel on anne keerukaid asju lihtsalt ja mõistetavalt lahti seletada. Praegune aeg, mil peame seisma silmitsi kliimamuutuste ja digitaalse reaalsuse pealetungiga, vajab riik just sellist presidenti. Seepärast ma teda nüüd, neli aastat hiljem, mitte üksnes ei pakuks välja ega kaaluks, vaid soovitaks.

Lugeja küsib, jurist vastab

5
Lugeja küsib: tegutsen ettevõtjana ehk olen osaühingu juhatuse liige ning samas oma ettevõtte ainus töötaja. Sain tööinspektsioonilt teavituse, et pean esitama enda töökeskkonna riskianalüüsi tööelu infosüsteemi ehk TEIS-i. Kas see on uus nõue, mis eesmärgil ja kellele see vajalik on? Vastab tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu: juhatuse liige, kes teeb ühtlasi oma ettevõttes tööd, peab oma töökeskkonnaga töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) mõistes tegelema juba alates 1. juulist 2003. aastast, kui selline seadusemuudatus juhatuse liikmete töö osas jõustus. Lisaks jõustus käesoleva aasta 1. märtsist seaduses säte, mis kohustab tööandjat töökeskkonna riskianalüüsi esitama töökeskkonna andmekogusse või edastama tööinspektsioonile. Pärast 1. märtsi koostatud riskianalüüsidega tuli seda teha riskianalüüsi lõpetamisel ning varem tehtud kehtiva riskianalüüsiga hiljemalt 1. septembriks. Juhatuse liige, kes teeb oma ettevõttes ainuisikuliselt tööd on korraga mitmes rollis ehk äriõiguslikult on ta juhatuse liige, kuid tööõiguslikult korraga ise nii tööandja kui töötaja. Seaduse eesmärk lähtub ka põhimõttest, et kõikide tööd tegevate isikute ohutus ja tervise kaitse tuleb ühises töökeskkonnas tagada. N-ö ühemeheettevõttes on töökeskkonna riskide hindamine vajalik nii töötava juhatuse liikme enda, kuid vahel ka temaga koos tegutsevate töötajate või teenuseosutajate tervise ja ohutuse tagamiseks. Juhatuse liikmed võivad teha oma ettevõttes väga erinevat tööd, sh olla korraga korstnapühkija, pottsepp, kokk ja kondiiter. Need on kõik tööd, mille tegemisel mõjutavad inimese tervist erinevad töökeskkonna ohutegurid. Kui oma töö riske hästi tunda, saab nende mõju ennetada ja/või maandada ehk ennetada nii ajutist kui püsivat tervise kahjustumist. Kui aga peaks siiski juhtuma, et just töö tõttu on inimesel kujunenud juba haigus ehk kutsehaigus, siis selleks, et määrata õige diagnoos ja ka ravi või rehabilitatsiooniteenus, on töötervishoiuarstil oluline teada, mis on inimest tema tööelus mõjutanud. Siin ongi abiks töökeskkonna riskianalüüsi tulemused. TEIS-i üles laaditud töökeskkonna riskianalüüse säilitatakse riigi poolt ehk töökeskkonna andmekogus ning tööandjal lasub kohustus tagada, et infosüsteemis oleks kehtiv töökeskkonna riskianalüüs. Teavituskirja saavad tööandjad, kellel oli 27.07.2021. a seisuga töötamise registrisse kantud vähemalt üks töötaja. Pikemalt sel teemal ka tööinspektsiooni kodulehel. Lisainfot riskianalüüsi kohta loe Tööelu portaalist.

JUHTKIRI – Kardetud lõpp sai vormistuse

2
Saaremaa Võrkpalliklubi tänavusel hooajal mängimas ei näe ja keegi ei oska veel öelda, kas sellega on meeskonna ajaloole joon alla tõmmatud. 2017. aastal bravuurikalt Eesti spordimaastikule sisenenud klubi langetasid võlad, mida ei suudetud tasuda. Eelmise hooaja keskel alanud agooniale lahendust ei leitud ja enam kui poole aastaseks veninud saaga sai lõpu, mida paljud ennustasid. Klubijuhi katteta lubadused kokkuvõttes tulemuseni ei viinud. Paraku pole see tagasilöök üksnes klubile, vaid plekk kogu Saaremaa spordile ja klubi mastaapsust arvestades halb märk ka rahvusvahelisel tasemel. Kui seni oli maine laitmatu, siis Saaremaa Võrkpalliklubi kadumine areenilt on tagasilöök ka kogukonnale, sest just see meeskond tõi rahva saali nii kodus, kogu Eestis kui ka piiri taga. Oma lemmikutele elas kaasa paljude elualade esindajaid, kes mängu ajal meeskonnaga ühes rütmis hingasid. Samas on asjaosalistel üleval veel suured võlad ja pole välistatud ka kohtutee. Igal juhul tuleb teha tõsine analüüs, miks nii edukas meeskond nii näotul kombel püünelt lahkus. Tuleb arutada, kas laiapindsem toetajate hulk, kogukonna ja valla suurem panus oleks olnud lahendus. Võib-olla ühiselt lahendust otsides on paljude lemmikud järgmisel hooajal platsil tagasi. 4. august 2021

Saaremaa võrkpalliklubile helisesid hingekellad

2
VIIMASEKS JÄÄNUD HOOAJAL: Saaremaa võrkpalliklubi viimane peatreener, kreeklane Ioannis Kalmazidis (keskel) peab oma meestega nõu. Pildile on jäänud (vasakult) hooaja jooksul parematele jahimaadele lahkunud austerlane Alexander Tusch (kuklaga), poolakas Nikodem Wolanski, brasiillane Evandro Dias De Souza, lätlasest üldkehalise ettevalmistuse treener Arturs Tinte, saarlasest kapten Keith Pupart ja saarlasest libero Alari Saar (kuklaga). FOTO: Kati Sokko

Saaremaa võrkpalliklubi ei registreerinud end Credit24 meistrivõistlustele, kuna klubi ei tasunud tähtajaks maksuvõlga ja president Ivar Alti katmata lubadused kandis tuul olematusse.

Tõll võib 10. augustil liinile naasta

0
Parvlaeva Tõll parandustööd BLRT tehases on suures osas tehtud. Foto: praamid.ee

21. juulil Kuivastu sadama kaid ramminud ja seetõttu kahjustada saanud parvlaev Tõll on Virtsu-Kuivastu liinilt eemal tõenäoliselt 10. augustini.

VIIMASED UUDISED