14.7 C
Kuressaare
Laupäev, 25. september 2021
spot_img
Avaleht Blogi

Karl Hermani üllatusterohke unistuste päev ja vabatahtlike pühendunud töö

0
Minu unistuste päeva tegevustesse kaasatakse terve pere ja nii said südamlikust nädalavahetusest osa ka Karl Hermani vennad. Ühiselt poseeriti Tallinnas Telliskivi loomelinnakus kosmoseteemalise graffiti-seina ees. Muideks, Herman on suur kosmosehuviline. FOTO: erakogu

Enne vabatahtlike teema juurde asumist tahan meenutada üht enda suurt üllatust üheksa aastat tagasi, kui Karl Herman oli kolmeaastane. See juhtus Kaarmal Jaan Tätte esinemisel.

Madis Nurms ja paarsada sorti päevaliiliaid Asuka külas

0
Madis Nurms armastab juulikuistel hommikutel tõusta hästi vara, et avastada uusi päevaliilate õisi. FOTO: erakogu

Vahel ei pea inimese tegemistega väga pikalt kursis olemagi, kui juhuslik kohtumine ja avastamine, kui palju üllatavat võib teises inimeses peidus olla. Nii juhtus minuga, kui ma sain lähemalt tuttavaks Madis Nurmsiga (37), kes on lavastanud oopereid ning kasvatab kirglikult päevaliiliaid siinsamas Saaremaal.

PEREKONDLIK: 16. – 22. septembrini

0

Registreeritud peresündmused Saare maakonnas 16. – 22. septembrini.

Mesinik, kes armastab laia haaret

0
Raul Orglaan. FOTO: Meriliis Metsamäe

Homne päev, 25. september, on „Maale elama!” päev. Ka tänane intervjueeritav, põline tallinlane, on tosina aasta eest abikaasa ja lastega (tänaseks neli) kolinud abikaasa sünnimaale. Olgu see lugu pühendatud Orglaani pere kõrval ka kõikidele, kes on sellise sammu astunud ja kellel see veel mõtetes settimas.

Kirikuteated

0

EESTI EVANGEELNE LUTERLIK KIRIK
Jämaja
26.IX kl 14 – jumalateenistus Jämaja kirikus. Teenib Tõnu Veldre.

Muutused Nelikaare koguduse juhtimises

1
Nelikaare koguduse uus pastor Simon Graf, koos abikaasa Kretega vasakul koos Alur ja Marvi Õunpuuga. FOTO: Ain Vares

19.09.2021 toimus Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku (EKNK) Kuressaare Nelikaare koguduses pidulik jumalateenistus, mille raames õnnistati ametisse uus koguduse juht Simon Graf.

JUHTKIRI – Palume võrdust

1
„Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ on riigikogus vastu võetud 2014. aastal, kus muu hulgas sätestati suund kõrgharidusega kultuuritöötajate ja kutsekvalifikatsiooniga atesteeritud spetsialistide miinimumtöötasu tõstmiseks täistööaja korral Eesti keskmise palga tasemele. Saaremaa vallas on 16 rahvamaja. Ehkki tänavu teise kvartali Eesti keskmine palk on statistikaameti andmetel 1538 eurot, ei küüni enamiku maakonna rahvamajade juhatajate brutopalk veel 1000 euronigi ning vaid viiel juhatajal ulatub pisut üle selle. Ometi on viimase aastaga mitmed Saaremaa valla rahvamajade juhatajad tõstnud oma kutsestandardi SA Kutsekoja poolt kehtestatud kõrgeima astmeni. Paljud rahvamajade juhid ja kultuurikorraldajad on oma majades üksi ja tegelevad ka nähtamatute töödega nagu haldus, remont, rent, dokumentatsioon jpm. Juhul, kui kõik valla rahvamajade juhatajad töötavad täistööajaga, on rahvakultuuri seltsi esindajate ootus palgatase vähemalt ühtlustada ju igati mõistetav. 24. september 2021

Valimistest Venemaal, Krimmis ja mujal

0
Toomas Alatalu. FOTO: ohtuleht.ee
Valimistulemus Venemaal oli küll ette teada, aga jagus ka huvitavaid üllatusi stiilis „tegijal juhtub”. Delfi tellis minult pühapäeva, 19. septembri õhtuks kommentaari, panin sinna kirja ka Venemaa telekanalil olnud osalusprotsendi – 41,6%. Tekstis mainisin, et 2011. aastal oli osalus 60% ja 2016. aastal 48%. Valimised lõppesid kolme tunni pärast, ent järgmisel hommikul anti osaluseks 51,7%. Kuna minu kirjatöö ajaks oli enamik oblasteid hääletanud ja viimastel tundidel käivad kõikjal vähesed, siis ma ei oska selgitada, kuidas see osalus 10% võrra kasvas. Teine huvitav tõdemus on see, et lõplikel andmetel sai Jedinaja Rossija 28,06 miljonit häält (324 kohta) samas, kui viis aastat varem 28,52 miljonit (343 kohta). Ehk siis rohkem hääletajaid, ent pooldajaid pool miljonit vähem. Kommunistid said eelmiste valimistega võrreldes 3,5 miljonit lisahäält (57 kohta 42 asemel), Spravedlivaja Rossija ligi miljoni juurde ( 27 kohta 23 asemel) ja Žirinovski liberaalid kaotasid 3 miljonit (21 kohta 39 asemel). Pühapäeva õhtul ületas 5% barjääri ka partei „Uued inimesed” (13 kohta), kellest on tuntud kaks – partei asutaja (märtsis 2020), kosmeetikafirma Faberlic omanik Aleksei Netšajev ja endine Jakutski linnapea Sardana Avksentjeva. Tegemist on jakuuditariga, kes linnaametnikuna hakkas vastu võimuparteile ja võitis selle kandidaati 2018. aastal. Linnapeana sai ta tuntuks kohaliku (kullatootjate) eliidi Moskvas olnud luksautode pargi mahamüümisega, viis linnaasutused üle odavamatesse ruumidesse, hääletas Venemaa põhiseaduse paranduste vastu, protestis tuntud šamaani vahistamisi, kes mitu aastat üritas jalgsi Moskvasse jõuda, et „saatana sigitist Kremlist välja ajada” ja sunniti k.a algul ametist lahkuma. Oli õnn, et ta leidis liitlase liberaalse Netšajevi näol, kes vajas tuntud nägusid. Mõistagi ei tee üks inimene 450-liikmelises riigiduumas ilma, ent vähemalt on hea teada säärastest tegijatest. Lisaks mainituile said ühe mandaadi kolm väikeparteid ja viis omaalgatuslikku kandidaati. Vaid pool elanikkonnast Riigiduuma kõrval valiti ka kubernere. Mainitavatest kolmest esindavad esimesed nn satelliitparteidele antavaid valitsemisalasid. Habarovskis võitis Putini poolt välja valitud liberaal ehk siis Žirinovski mees Mihhail Degtjarjov (57%) ja Uljanovski oblastis kommunist Aleksei Russkih. Tuulas aga Putini endine ihukaitse ülem ja Krimmi hõivamise erioperatsioonide juht Aleksei Djumin. Toda 49-aastast meest kutsub Putin ise aeg-ajalt Aljošaks ja teda peetakse üheks võimalikuks troonipärijaks. Teiseks ihukaitsest tulnud favoriit oli 55-aastane eriolukordade minister Jevgeni Zinitšev, kes äsja hukkus õnnetult ja kelle kirstu juures Putin pikalt palvetas. Jätsin kuberneride ja oblastite puhul osalusprotsendi mainimata, ent 19. septembri õhtul oli see enamuses 30–35% kandis ehk madal ja tuleb reede, 24. september ära oodata, mil lubati öelda kõik ametlikud tulemused. Ühte osalust siiski mainin – Krimm, kust tuli ka ametlik kinnitus 47% esmaspäeva õhtul kell 18.00. Paneb mõtlema – kõige tulisem koht Vene välispoliitikas ja propagandas, kõik olla tahtnud minna Venemaa koosseisu, toimuvad valimised ja vaid pool elanikkonnast osaleb! Ning pole teada, kui suur oli võimupartei toetus. Seejuures tasub meeles pidada, et Türgi oli kärme kinnitama, et kuna ta ei tunnusta Krimmi võtmist Venemaaa koosseisu, siis ei tunnusta ta ka sealseid valimisi. Sama on teadupärast öelnud europarlament ja NATO. Venemaal või välismaal? Mis aga puutub välismaal elavate Venemaa kodanike aktiivsusesse, siis need avaldas teisipäeval 21. septembril Venemaa välisministeerium. Neid olla olnud 192 000 ehk vähem kui 2016. aastal (205 000 – viimaste hulgas oli ka 11 000 Eesti Vabariigi elanikku). Paljud neist seekord Venemaa Föderatsiooni kodaniku kohust täitsid pole teada, aga telepildi põhjal neid jagus. Kuna kahe passi omamine pole mingi saladus, võib arvata, ent nende hulgas oli ka Eesti poliitilises elus kaasalööjaid. Rääkimata sellest, et Eestis saavad välismaa kodanikud hääletada kohalikel valimistel, mis ju kohe toimuvad. Igal juhul käisid Moskva poolt kontrollitud alade ehk siis Abhaasia Vabariigi, Lõuna-Osseetia Vabariigi ja Transnistria (Venemaa ametkonnad väldivad Pridnestrovje Moldova ehk eesti keeles Dnestri-äärne Moldaavia Vabariik nime kasutamist) presidendid koos saatjaskonnaga avalikult hääletamas nende territooriumitel olevates Venemaa ametlikes esindustes. Sama tegid ka nn Donetski ja Luhanski rahvavabariikide juhid. Ehk siis huvitav seis küll – oled nagu iseseisva riigi president, aga hääletad teise riigi parlamendi koosseisu. Lisaks suur osa elanikkonnast k.a Gruusia andmeil olla Lõuna-Osseetia 50 000-st Venemaa kodanikust käinud hääletamas vaid 11 000, Abhaasia 200 000-st 13 000 ja Transnistria 250 000-st 53 000. Ida-Ukrainas loodi segane seis, sest lisaks kohapeal hääletanuile viidi osa bussidega Venemaale hääletama ehk siis – kus need hääled kirja läksid: Venemaal või „välismaal”? Toon need arvud selleks, et oleks hoomatav Eestis hääletanute arv, kui see kunagi avaldatakse, sest vähemalt Venemaa välisministeeriumi antud koguarvus – 192 000 välismaal – tuleb kindel olla. Riigiduuma koguneb ilmselt juba järgmisel nädalal ja siis saab näha, kas peaminister Mišustin ja välisminister (aastast 2004) Lavrov jätkavad. Moskva igal juhul teatas, et Lavrovil pole kavas New Yorgis USA ametivenna Blinkeniga kohtuda. Aga eks näe.

Ametikool sai süüdistuse vaktsiinieirajate survestamises

13
Kuressare ametikooli direktor Neeme Rand kinnitas, et kellegi töösuhet vaktsineerimise eiramise tõttu lõpetatud pole, kuid vaktsineerimine on siiski hädavajalik. Foto: Meriliis Metsamäe

MTÜ Haridusvaldkonna Esinduskoda heidab Kuressaare ametikoolile ette nagu oleks juhtkond survestanud töötajaid ennast vaktsineerima ja vastasel juhul ähvardanud keeldujaid töösuhte lõpetamisega.

End naftaplatvormitöötajaks valetanu pettis vanurilt raha välja

1
Politsei.

Eakas Saaremaa naine langes nädalapäevad tagasi kelmi ohvriks, kui too pakki sularahaga vanuri hoiule pakkudes pettis temalt välja 1900 eurot.

VIIMASED UUDISED