1.7 C
Kuressaare
Esmaspäev, 24. jaanuar 2022
Avaleht Blogi

Tänakule jäid Monte Carlos jälle tühjad pihud

0
KATKESTAMISE PÕHJUS: Ott Tänaku Hyundai rammis Monte Carlo MM-ralli 11. kiiruskatsel libedas ülamäekurvis kergelt kaljut, mistõttu sai kahjustada auto esiosa, purunes ka rehv ja radiaator. KUVATÕMMIS: Lorenzo Romani Youtube

Saarlasest autoralli maailmameister Ott Tänak oli üleeile sunnitud katkestama Monte Carlo ralli, sest 11. kiiruskatsel sõitis ta vastu kaljuseina ja lõhkus nii rehvi kui radiaatori. Eile ta samuti rajale ei tulnud. Ralli võitis 9-kordne maailmameister Sébastien Loeb.

Mai Narva Saaremaal kaotust ei kogenud

0
Suurmeister Mai Narva laupäeval Kuressaares Raul Seppeli vastu avakäiku tegemas. FOTO: Gunnar Usin
Üleeile toimus Saare maakonna keskraamatukogu lugemissaalis Paul Kerese 106. sünniaastapäevale pühendatud malepäev. Eesti nimekaim malemees sündis nimelt Narvas 7. jaanuaril 1916. Esmalt rääkis endine Eesti olümpiakoondise liige Henrik Haavamäe Paul Keresest ja malest üldisemalt. Seejärel andis Eesti naiste esinumber, naiste rahvusvaheline suurmeister Mai Narva simultaani. Mängima oli tulnud seitse maletajat, kelle hulgas olid Saaremaa viimaste aastate parimad Rain Kilumets ja Ilkka Mustonen. Rõõmu tegi ka noormaletajate Raul Seppeli ja Mart-Sander Aru osalemine. Seitsmest maletajast said 22-aastase Mai Narva vastu viigi neli meest: paljukordne Saaremaa meister Rain Kilumets, Saaremaa soomlane Ilkka Mustonen, noorte maleringi juhendaja Gunnar Usin ja Saaremaa gümnaasiumi 10. klassi õpilane Raul Seppel. Teised pidid kaotusega leppima. Mai Narva tuli 2014. aastal tuli Batumis kuni 16-aastaste neidude arvestuses Euroopa meistriks. Hetkel õpib ta Coca-Cola malestipendiumi toel USA-s Marylandi ülikoolis psühholoogiat.

TV 10 olümpiastarti teine etapp peetud

0
Neljapäeval Kuressaare spordikeskuses toimunud TV 10 Olümpiastarti Saaremaa II etapil selgitati Saare maakonna parimaid tõkkejooksus, kaugushüppes ja teivashüppes. Nooremate tüdrukute 60 m tõkkejooksu võitis Liisi Aadussoo Salme põhikoolist ajaga 10,3. Järgnesid Nete-Mei Kähari (Kärla PK) 10,4; 3. Lisell Laul (OG) 10,6. Teisi tulemusi. Nooremate poiste 60 m tõkkejooks: 1. Joosep Puht (Muhu PK) 9,9; 2. Joonas Puiestee (Hariduse kool) 10,8; 3. Risto Nurk (Leisi kool) 10,8. Nooremate poiste teivashüpe: 1. Joosep Luht (Muhu PK) 2.17, 2. Joonas Puiestee (Hariduse kool) 1.57. Vanemate tüdrukute 60 m tõkkejooks: 1. Marili Paimre (Nooruse kool) 10,2; 2. Kärt Reinart (Tornimäe PK) 11,1; 3. Lisete Õitspuu (Salme PK) 12,1. Vanemate tüdrukute kaugushüpe: 1. Lisell Laul (OG) 4.52, 2. Liisi Aadussoo( Salme PK) 4.42, 3. Nete-Mei Kähari (Kärla PK) 4.16. Vanemate poiste 60 m tõkkejooks: 1. Karl Martin Kremm (Nooruse kool) 9,3; 2. Uku Rüütel (OG) 10,2; 3. Arkos Raian King (Leisi kool) 10,6. Vanemate poiste kaugushüpe: 1. Karl Martin Kremm (Nooruse kool) 5.03, 2. Uku Rüütel (OG) 4.81, 3. Arkos Raian King (Leisi kool) 4.41.

Edward Laane soovitab vaktsineerida riskigruppe

0
Edward Laanel on koroona osas autoriteetsed seisukohad. FOTO: Meriliis Metsamäe

Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane hinnangul on vaktsineerimine soovitav eelkõige riskigruppidele ja PCR testimine on õigustatud eelkõige nendele inimestele, kes vajavad haiglaravi.

NATO tagasikeeramine 1997. aastasse on mõeldamatu ja seda ei juhtu

0
President Alar Karis. FOTO: www.president.ee
Möödunud neljapäeval küsis ajakirjanik ühe teleintervjuu alustuseks „Millal algab sõda?“. See näitab, et meie inimesed on mures. Kolm kriisi – koroonaviirus, hüppeliselt kasvanud energiaarved, julgeolek – toovad igaüks eraldi ebakindlust ja kõik kokku võib-olla isegi hirmu. Oma välisvisiitidel, viimati Rootsis, olen tajunud, et tegelikult on mures kogu Euroopa, otsides pingeid lõdvendavat dialoogi. Ma ei tea aga vastust ajakirjaniku küsimusele. Muidugi soovin, et diplomaatilised pingutused kannaksid vilja ja sõda ei algagi. Samas, olukord Ukraina ümber on Venemaa tegevuse tõttu äärmiselt pingeline. Lootes, et Venemaa ei alusta Ukraina vastu uut rünnakut, ei tea me tegelikult, mis lähinädalatel ja -kuudel juhtub. Eesti koos liitlastega jälgib pidevalt ja tähelepanelikult olukorda, meil on selleks silmad ja kõrvad, me oleme valmis reageerima kiiresti ja täpselt. Keegi ei dikteeri Aga mida ma tean, on see, et Eesti on teinud kõik, et meie julgeolek oleks kindlustatud ja me ei peaks tundma hirmu. Eesti on Euroopa Liidu ja NATO riik. Venemaa ei ründa Euroopa Liitu ja NATO-t. Kuid Venemaa nõudmine „keerake ajalugu tagasi 1997. aastasse või muidu…“ on poliitiline rünnak NATO vastu. Ja sellele rünnakule seisame me kindlalt vastu. Pärast 1997. aastat liitusid NATO-ga Albaania, Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Montenegro, Poola, Põhja-Makedoonia, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi, Ungari. 14 riiki, peaaegu pool NATO nüüdsetest liitlastest. Ajaloo tagasikeeramine 1997. aastasse ehk NATO ittalaienemise eelsesse aega on mõeldamatu ja seda ei juhtu, sest sellist otsust NATO ei tee. See tähendaks NATO, kuid samuti Euroopa Liidu tegevuse lõppu, sest paljud riigid kuuluvad mõlemasse organisatsiooni. Kindlasti on väljaspool neid liite riike, kes NATO ja EL-i lagunemist soovivad, selle nimel tegutsevad, ähvardavad, esitavad ultimaatumeid. Ei lähe läbi. Venemaa võiks veelkord mõelda, miks need 14 riiki tahtsid NATO-ga liituda, miks nad nägid NATO-s enda julgeoleku kaitset ja kelle eest nad kaitset otsisid. Nii nagu NATO liitlased ei ürita dikteerida, kes võivad kuuluda Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni või kuidas täpselt nemad enda julgeolekut tohivad tagada, ei pea meie võimalikuks, et keegi dikteerib, kes Euroopas võivad ja kes ei või kuuluda NATO-sse ja mida võib NATO enda liitlaste kaitsmiseks teha. Eesti pole üksi Me ei varja, et Venemaa tegevuse tõttu on oluline valmistuda NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamiseks alliansi idatiival, selle planeerimisega praegu koos liitlastega tegelemegi. Sama oluline on hoida liitlaste Atlandi-ülest ühtsust, kus Euroopa ja USA on ühemõtteliselt koos. Loomulikult oleme liitlastega valmis dialoogiks Venemaaga, kui Venemaa seda tegelikult tahab ja on omakorda valmis olukorda Euroopas deeskaleerima. Aga taaskord, me ei hakka arutama, kuidas lammutada NATO. Toetan igati Eesti valitsuse tegevust praeguses julgeolekukriisis, kus koalitsioon leppis kokku riigikaitse arendamise täiendavad sammud lähiaastateks, mis tugevdavad meie kaitsevõimet, heidutust ja suurendavad Eesti panust NATO kollektiivsesse kaitsevõimesse. See on üks näide, kuidas Eesti kindlustab enda ja kogu NATO julgeolekut. Loodan, et sellist poliitikat toetavad kõik parlamendierakonnad. Aastavahetuse pöördumises ütlesin, et kartus ja hirm ei aita, ei koduste ega rahvusvaheliste murede puhul. Kordan veelkord: Eesti ei ole üksi ja Eesti ei jää üksi, kui oskame näha maailma enda ümber, märgata ohte, aga ka võimalusi. Ja mis sama oluline, Eesti ei jäta oma sõpru üksinda, kui nemad abi vajavad.

Nädal tõi koolides 56 positiivset koroonatesti

0
FOTO: www.fda.gov
Üldharidus- ja kutsekoolides toimunud kiirtestimiste käigus tuvastati sel nädalal 3899 positiivset testitulemust, mida on üle kolme korra rohkem kui möödunud nädalal. 21. jaanuari seisuga oli Saare maakonnas positiivseid kiirteste kokku 56. Üldhariduskoolide alla 12-aastaste hulgas 17, 12+ õpilaste hulgas 32 ja koolide töötajaid 4. Kutsekooli õpilased andsid 3 positiivset testi. Haridus- ja teadusministri Liina Kersna sõnul levib väga laialdaselt koroonaviiruse omikroni tüvi ning ka õppeasutustes on nakatumine kiirelt kasvanud. „Näeme, et valdav enamus kiirtesti positiivsetest tulemustest on tulnud ootuspäraselt Harjumaalt, kus on ka kõige rohkem inimesi, ja ka Tartumaalt. Aga nakatumiste tõusu saab täheldada ka Pärnumaal ja Lääne-Virumaal,“ selgitas minister Kersna. “Soovitame kindlasti kogu koolipere kiirtestimisi järgmisel nädalal jätkata – kaks korda nädalas kõrge nakatumisega piirkondades ning vähemalt korra nädalas ülejäänud piirkondades,” selgitas Kersna. Valitsuse otsusega saavad koolilapsed ja -noored alates esmaspäevast, 24. jaanuarist lõpetada eneseisolatsiooni senise PCR-testi asemel 5. päeval tehtava antigeeni kiirtestiga. Uus kord puudutab kõiki üldharidus-, kutse- ja huvikoolide õpilasi ning noorsootööasutusi külastavaid noori, kes ei ole vaktsineeritud ega COVID-19 haigust läbi põdenud. Muudatuse eesmärk on vähendada PCR testimise koormust. „Testimine ja selle paindlik korraldamine on pandeemias hädavajalikud, et nakatunuid varakult tuvastada ning nakkusahelaid katkestada,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Kasvav nakatumine koroonaviiruse omikrontüvega on pannud PCR-testimisele suure koormuse, mistõttu on mõistlik keskenduda sümptomitega inimeste testimisele. Koolides aitavad tõhusalt eesmärki täita kiirtestid, mida kasutatakse viiruse leviku tõkestamiseks üha laialdasemalt ka paljudes ettevõtetes ja riigiasutustes,” täiendas ta.

Saaremaa vallasekretäriks valiti Aivar Rahno

0
meie maa

Saaremaa vallasekretäriks valiti viie kandidaadi seast Riigikantselei istungiosakonna juhataja Aivar Rahno, kes asub Saaremaa Vallavalitsuses tööle veebruari esimeses pooles.
Aivar Rahno on 25 aastat olnud ametis Riigikantseleis: aastatel 1996–2000 riigisekretäri abina, 2000–2003 riigisekretäri nõunikuna ja 2003. aastast istungiosakonna juhatajana.

JUHTKIRI – Palju õnne Tõllule!

0
Vähe on vist neid saarlasi, kes mandril käies poleks üle Suure väina sõitnud parvlaevaga Tõll. Sinist värvi aluse saabumine Kuivastu või Virtsu sadamasse on avanud meile tee sõita mandrile külla või tööle ja tulla tagasi koju. Maailma ajaloo mõistes on viis aastat viiv. Ühele parvlaevale, kes saarte elanikke ja nende külalisi teenindanud, on see kindlasti tähtpäev, mis väärib märkimist. Üldjoontes on ju reisijad jäänud sõidu kvaliteediga rahule, kuid see ei tähenda, et ei saaks paremini. Kindlasti on sellised plaanid ka operaatoril TS Laevadel. Nii saame üheskoos soovida õnne ja jätkuvat sitkust reisijate teenindamisel, olgu väljas maruilm või lõõskav päike. Saaremaal või Muhus toimuvate suurürituste ajal loodame me, et täiskäik on alati sees, järjekorrad on väikesed ja ülesõit ohutu. Parvlaeva liiklus on saarlastele eluliin ja selle elus hoidmisel on Tõllul koos Piretiga hindamatu ülesanne. Nii soovime, et kui täituvad kümme aastat ja maakerale on uued ringid peale tehtud, siis on Tõll sama värske ja sama suures tööhoos kui täna. 24. jaanuar 2022

Meie Maa 24. jaanuar 2022

0
  • Saaremaa vallasekretäriks valiti Aivar Rahno
  • Väikese väina tamm on teinud loodusele palju halba
  • Saaremaa Kultuurkapital jagas toetust

 

Saaremaa Kultuurkapital jagas toetust

0

VIIMASED UUDISED