13.8 C
Kuressaare
Kolmapäev, 22. september 2021
spot_img
Avaleht Blogi

Ouman kasvatas tarnetõrgetest hoolimata müügitulu

1
Ouman Estonia juhatuse liikme Erik Keerbergi sõnul on mullu juulis valminud juurdeehitises täpselt ruumi uue liini jaoks, millesse ettevõte tuleval aastal investeerib. FOTO: Meriliis Metsamäe

Ehkki koroonapandeemia saabumine Eestisse eelmisel kevadel tõi kaasa ootamatusi majanduselus, on Ouman grupil läinud planeeritust paremini nii mullu kui käesoleval aastal.

Lugeja küsib, jurist vastab

0
Lugeja küsib: Meie ettevõtte autojuhid ei kuulu ametiühingusse. Nüüd muudeti just kollektiivlepingu seadust. Mida peaksime bussijuhtidele palga maksmisel arvesse võtma? Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja: Üldine reegel on, et kui veoettevõtja on Autoettevõtete Liidu liige või kui tema töötaja on Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu liige, siis peab tööandja maksma siseriiklikke vedusid tegevale autojuhile veoseveo üldtöökokkuleppes kokkulepitud töötasu. Seda tuleb maksta ka juhul, kui tööandaja ega töötaja ei ole liidu ega ametiühingu liige, aga töölepingus on viide kollektiivlepingule ehk pooled on kokku leppinud selle rakendamises. Lisaks tuleb arvestada, et rahvusvahelisi vedusid teostavad ettevõtted peavad täitma konkreetse riigi miinimumtasu nõudeid, kuhu nad kaupu veavad. Lisalugemist sel teemal leiab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel. 13. septembril võttis Riigikogu vastu kollektiivlepingu seaduse muudatused, mis näevad ette karmimad reeglid kollektiivlepingu tingimuste laiendamisele. Edaspidi võivad kollektiivlepingu laiendamises kokku leppida vaid need ametiühingud, kuhu kuulub 15 protsenti selle tegevusala töötajatest või kus on vähemalt 500 liiget ning tööandjate liit, kelle liikmed annavad tööd vähemalt 40 protsendile vastava tegevusala töötajatele. Praegu kehtivad tingimused võivad kaotada kehtivuse selle aasta lõpus. Seega võib juhtuda, et uuest aastast seni kehtinud kollektiivleping töötajale enam ei laienegi. Tööandja peab töötajatele täpselt teada andma, kas ja milline kollektiivleping talle laieneb. Kollektiivlepingu seaduse muudatused jõustuvad juba lähinädalatel, jälgi Riigi Teatajat https://www.riigiteataja.ee/index.html

JUHTKIRI – Aitäh, Läänemeri

0
Kuulus prantsuse romaanikirjanik ja luuletaja Victor Hugo on öelnud, et on asju, mille maalimiseks me pole suutelised – ka päike kuulub nende hulka. Küll aga on saarlased selle heledaima Maalt nähtava tähe osavalt turundusvankri ette rakendanud ja nii kannab Kuressaare juba viiendat aastat päikesepealinna tiitlit. Põhjusega ja faktidele tuginedes. Sest mis võiks olla veel toekam allikas kui keskkonnaagentuur, mille uuritud andmete järgi pole meie kaunil kodumaal paremat paika kui Saaremaa, kuna siin on teiste Eesti ilmavaatlusjaamadega võrreldes päikeselisi tunde oluliselt enam. Sagedasem päikesepaiste on üks paljudest trumpidest, millega mandrirahva ees edvistada ning mis teisel pool suurt väina alatasa kadedust tekitab ja küsima paneb: millega need saarlased ometi selle ilusa ilma ära teeninud on? No ju siis millegagi ikka on! Aga peamine „süüdlane”, mille tõttu meile aasta jooksul kõikse rohkem klaarimat taevast ja päikesepaistet nautida antakse, on Läänemeri – saarlase elu, valu ja võlu. 22. september 2021

Meie Maa 22. september 2021

0
  • Kelmile koodid andnud naine jäi rahast ilma
  • Sõitjad ei käi tõuksidega alati sõbralikult ringi
  • Saaremaa on Eesti päikselisem piirkond
  • Ouman kasvatas tarnetõrgetest hoolimata müügitulu

 

Küsimused ja vastused elektri börsihindade kohta

3
Dajana Tiitsaar. FOTO: erakogu
Elektri börsihind on viimastel nädalatel purustanud uusi hinnarekordeid ja pannud paljusid peresid muret tundma. Püüan allolevalt anda vastuseid klientide enim küsitud küsimustele ja selgitada, miks kõrged hinnad tekivad, keda need mõjutavad ning mida saab ise ära teha, et elektribörsi hinnamõju minimeerida. Miks elektrihind nii kõrge on? Siin ei ole ühte põhjust, vaid tegurite kombinatsioon. Tänavu on nõudlus elektri järele olnud suur nii talvel, mil oli pakast, kui ka suvel, kus elektrit kasutati jahutuse eesmärgil. Samuti on majanduskeskkond aktiivne – tarbimine on 8% suurem kui mullu. Kogu klientide tarbitav elekter ostetakse Põhjamaade ja Baltikumi ühiselt elektriturult. See tähendab, et elektri hind ei kujune ainult sellest, millised elektrijaamad töötavad Eestis, vaid regioonis tervikuna. Sel aastal on meie turupiirkonnas olnud vähem tuult ja vähem sademeid ehk hüdroenergiat. Suurem tootmise koormus on langenud gaasi- ja kivisöejaamadele, mille omahind on kallim. Seda nii kõrgema CO2 hinna tõttu kui ka gaasi hinna mitmekordse kallinemise tõttu. Lihtsustatult: kui ei saa töötada odavad elektrijaamad, töötavad kallimad. Mõjutab börsipaketti Keda siis kõrge börsihind mõjutab? Elektrihinnast rääkides tasub meeles pidada, et kõrged börsihinnad puudutavad ainult börsipaketi valinud kliente. Üle poole Eesti Energia klientidest on oma elektrihinna fikseerinud ning seetõttu pole elektribörsi hinnakõikumistest mõjutatud. Börsipaketi valinud klientidel tasub olla börsihindadest teadlik, et odavamast hinnast kasu lõigata ja kallima hinnaga tundidel tarbimist vähendada. Börsihind muutub turul iga tund ja ka kodune elektriarvesti peab tarbitud elektri üle tunnipõhist arvestust. Eesti Energia kliendid saavad jooksvaid elektri börsihindasid ja enda tarbitud elektri kogust vaadata Eesti Energia mobiiliäpist. Paljud börsipaketiga liitunud kliendid kasutavad seda infot selleks, et ajastada oma kodumasinaid (pesumasinat, boilerit, elektrikerist) tööle kõige soodsama hinnaga tunnile ning seeläbi säästa. Kaaluda paketivahetust Mida elektritarbija kliendina teha saab? Erakliendina tasub kaaluda üha hoolikamalt läbi, kas eelistada fikseeritud hinnaga paketti või võtta hinnakõikumiste risk ning otsustada börsihinnast sõltuva paketi kasuks. Üha rohkem on aga neid, kes soovivad pikaajalist kindlust hinnakõikumiste vastu ja selleks on hea lahendus hakata ise päikesepaneelide abil elektrit tootma. Tarbides kohapeal toodetud elektrit jääb ostmata kallis võrguelekter, kus on sees võrgutasud, aktsiis ja maksud. Päikesepaneelide paigaldamine on üks lihtsamaid viise hakata ise rohelise elektri tootjaks. Üldiselt on võimalik päikesepaneelidega vähendada elektriarvet poole võrra. Kuidas energiakuludelt kokku hoida? Energiat on lihtsate nippide abil võimalik kokku hoida igas majapidamises. Enamik energiasäästulahendusi võivad märkimisväärselt väiksema arve tuua juba järgmisel kuul. Ökonoomsem küttesüsteem Suurim säästupotentsiaal peitub just küttes, sest kuna Eesti kliimas peab kütma ligi pool aastat, kulub sinna ka kõige rohkem energiat. Eramajades on küttekulude alandamine tihti võimalik ökonoomsema küttesüsteemi kasutuselevõtuga. Näiteks tasub kaaluda elektrikütte asendamist maaküttega, vana õliradiaatori või elektripuhuri asendamist energiasäästlikuma õhksoojuspumbaga. Tehtud investeering võib end ära tasuda üpris kiiresti. Lisaks tasub otsa vaadata vanematele kodumasinatele, mis neelavad tänapäevaste masinatega võrreldes kordades enam elektrit. Kõrges elektrikulus võib süüdi olla nii vana televiisor kui ka pidevalt töötav nõrga energiaklassiga sügavkülmik. Vahetades 20-aastase külmiku uue A++ külmiku vastu saab aastas säästa paarkümmend eurot. Läbimõeldult energiatarbimist analüüsides ja lahendusi ellu viies saab samm-sammult arveid igas kodus väiksemaks muuta ja külmadele ilmadele rõõmsa ja rahuliku meelega vastu astuda.

Kaisa Ling on August Sanga nimelise tõlkeluule auhinna üks nominente

0
Kaisa Ling on Saaremaalt pärit muusik, bluusitar, kultuuriajakirjanik, kriitik ja kirjandusteadlane. FOTO: erakogu

Saaremaalt pärit muusik Kaisa Ling on üks neist, kes püüab August Sanga nimelist tõlkeluule auhinda. Auhind määratakse tõlgitud luuletuse eest, mis on ilmunud viimase aasta jooksul.

Koroonaaegset lugemist – „See sõbralik maailm”

0
Saaremaa vanim pidevalt tegutsev vabakutseline ajakirjanik Enda Naaber üllitas hiljuti väikese jutukogumiku „See sõbralik maailm”. Autoriteks on luuletaja Ingel Tael, kes on saare naistele tuttav ajakirja Eesti Naine kauaaegse tubli ajakirjaniku Milla Mägina. Saarlastele on teada – tuntud ka Pärnu noormees Toomas Kuter, kes on korduvalt Saare- ja Muhumaa rahvast rõõmustanud kontsertidel kaunite vene romanssidega. Ja muidugi mõista kuressaarlased Anne-Marie Suurpere ja koostaja Enda Naaber. Kogumikukese lugudest kumab kodusoojust ja turvalisust. Pikaleveninud koroonaaeg on räsinud meid kõiki, eriti linnaelanikke, kes on kaua istunud oma nelja seina vahel. Asjata pole tõusnud nende osakaal, kes otsivad maakodu rajamise võimalusi. Lemmikloomad on paljudele inimestele läbi aegade andnud turvatunnet, eriti neile, kel puuduvad lähedased või on nad kaugel. Lemmikloom vajab hoolitsust ja tähelepanu, kes oskab mitmekordselt ka vastata oma kiindumusega. Kogumikku lugedes tundub, et parimaks loomapsühholoogiks osutub Anne-Marie Suurpere, kes nendib oma jutustuse „Mihkel” lõpus: „Ja nii saab üks enda poolt kasvatatud, hästi koheldud ja hästi hoitud arukas ning sõbralik loom osaks sinu kodust, osaks sinu elust, osaks sinust enesest.” Suure soojusega kirjeldab ka Milla Mägi oma pojale kingitud kollit, kes sai nimeks Semu ja kasvamise käigus muutus Semmuks. Koer, kellest sai sõber pere kõigile liikmetele, seda täiesti erineval moel. „Rõõm, särav rõõm oli peamine, mida ta kõigi meie tegemistesse tõi… Mõnikord ilmub Semmu ikka veel. Unedes.” Väärtuslik maailm Toomas Kuter kirjeldab Marusjat valge kasukaga, mida ilmestasid mustad laigud, kes ei sarnanenud ühegi teise kassiga Lasnamäel. Lugu on pisut ulmeline, aga miks mitte mõtiskleda kasside ülemaailmsest võrgustikust. Ja Marusja Lasnamäe üheksakordse paneelmaja kuuenda korruse korterist annab selleks Toomas Kuteri mõtiskluse kaudu ka võimaluse. Ta on lisanud ka luuletuse „Pärdik ja madu”, mille on noodistanud Andranik Kechek. Loodame, et Toomas oma kauni baritoniga läheb edaspidi ka mõnesse Kuressaare lasteaeda väikesi saarlasi lauluga lõbustama. Enda Naaber on aegade jooksul loodusest ja loomadest palju kirjutanud nii proosas kui luules. Tema lemmikud on muidugi koerad, aga ka ahvid, siilid, öökullid, lepatriinud, linnud… „Avastage maailma, loodust! Kõik on nii imeline. Ja siis ühel päeval leiate, et isegi ämblikuvõrku purustada on patt. Te leiate, kui väärtuslikus maailmas me elame. Kui palju on elus armastust, kui palju sõpru meil on.” Kes siis veel nii pateetiliselt loodusest kirjutaks kui inimene, kes suure kire ja järjekindlusega propageerib rohelist mõtlemist ja rohelist elulaadi Saare- ja Muhumaal. Koroonaaja üksinduses ja eraldatuses on hea lugeda lemmikloomadest, veel parem neid oma sõpradeks pidada. Ainu Kään, koroonapagenduses muhulane

Kuressaare Raegaleriis Eve Kruuse maalinäitus

0
Reedel, 10. septembril olid kõik kunstihuvilised oodatud Kuressaare Raegaleriisse, kus toimus Eve Kruuse maalinäituse “Ainus planeet hingamiseks” avamine. Eve Kruuse (s 1959) on sündinud ja kasvanud Harjumaal, Pillapalus. Lõpetanud Tallinna Ülikooli ning täiendanud end EKA Avatud Akadeemias klassikalise maali alal. Kruuse pole jõudnud kunsti tegemise juurde klassikalist teed pidi, vaid tal kulus selleks aastakümneid, ta on töötanud kultuuritöötajana, olnud vallavalitsuse ametnik, ajakirjanik ja projektijuht. Maalima hakkas oma sisemisel sunnil ning alates 2017. aastast on seljataga kümmekond isiknäitust ning osalemised ka Eesti Maalikunstnike Liidu ja Tartu Kunstnike Liidu näitustel. Eve Kruuse peab kunsti visuaalseks poeesiaks, mida tuleks enam hinge kui silmadega vaadata, milles sisalduv pole ainult ilus ja hea. „ Ainus koht hingamiseks“ on näitus, mis käsitleb üksikindiviidi suhestumist ühiskonnaga, loodusega, teiste inimestega. „ Mind köidab loodus. Mitte ilusad klantspildid hõrkude vaadetega, vaid inimene kui osa loodusest. On ängistav vaadata kui hävituslikult inimkond käitub, seda nii üksikisiku kui ka globaalsel tasandil. Justkui oleks meil lihtne võimalus, peale selle planeedi hävitamist siirduda elama mujale, mõnele teisele planeedile. Enne järgmise hävitusliku otsuse langetamist on kasulik meeles pidada, et ainult siin, planeedil Maa, saab inimene hingata. See on teadaolevalt ainus koht, kus me püsime elus,“ on Kruuse sõnum oma vaatajatele. Eve Kruuse maalib peamiselt õli- ja akrüülvärvidega lõuendile, vahel kasutab alusmaterjalina ka vana puitu, kus puit muutub otsekui teiseks loojaks . Viimasel ajal teeb ta katsetusi segatehnika vallas, kombineerides enda pildistatud fotosid akrüül- ja õlimaalidega. „Objektid või nähtused maalidel ei ole alati midagi äratuntavat, neid on kas sedavõrd abstraheeritud st, et mõnd tunnust on mõtteliselt eraldatud ja üldistatud või on objekti sedavõrd ligidalt või kaugelt vaadeldud, et see on muutunud abstraktseks mänguks,“ avab Kruuse oma loomingu protsessi tagamaid. „Tähtis pole see, mida sa maalid, vaid see, miks sa maalid,“ on öelnud maalija Eve Kruuse, kellel kulus maalimise juurde jõudmiseks aastakümneid. Näitus jääb avatuks kuni 9. oktoobrini.

Tule raamatukokku ja vali endale sobiv öökapiraamat!

0
Euroopa säästva arengu nädala (20.-26.09.2021) raames toimub Eesti raamatukogudes kampaania „Tund enne und mobla peost, naudi teost!“ Raamatukogu julgustab hea une nimel vähendama ekraaniaega ning nautima ehedat elamust raamatuga! Näitame selle nädala jooksul üheskoos raamatukogu olulist rolli inimeste vaimse tervise ja targa riigi ning eesti keele jätkusuutlikkuse tagamisel. Toome koos oma lugejatega üleriigiliselt pildile lugemise tähtsuse loovuse arendamisel ning vaimse tervise ja keskendumisvõime parandamise. Meie üleskutse sisu: hea une nimel vähendame ekraaniaega ja naudime ehedat elamust raamatuga, mida saab, teadagi, laenata raamatukogust! Raamatukogud kui taaskasutuse lipulaevad! Laenutades raamatu raamatukogust säästame raha, ruumi ja energiat ning vähendame ühiselt tarbimist, toetades tervislikku, säästvat ja taskukohast eluviisi.

Sõitjad ei käi tõuksidega alati sõbralikult ringi

2
Põõsasse visatud tõukeratas. FOTO: Ahto Jakson

Kuigi enamik Bolti elektriliste tõukerataste kasutajaid käivad Kuressaares sõiduvahendiga korrektselt ümber, leidub siiski neid, kes suhtuvad tõuksi vaenulikult või jätavad selle suvalisse kohta.

VIIMASED UUDISED