10.8 C
Kuressaare
Laupäev, 28. mai 2022

Talupojatarkuse eiramine maksab kätte

Viimastel kuudel toidupoodi sattunud on märganud kui palju on aastaga  võrreldes kaup lettidel kallinenud. Isegi selle aasta jaanuariga võrreldes on hinnatõus märgatav. Majandusanalüütikute sõnul jääbki kaup kalliks, head ajad on möödas. Kõike ei saa ajada tarneraskuste ja Ukraina sõja kaela. Milleski oleme ise ka süüdi. Teravilja külvipind on täna veidi üle 374 000 hektari. Mina ei ole spetsialist ütlema, on seda palju või vähe. Arvatavalt oli see number 1980. aastate lõpul, kui tegutsesid veel majandid, kindlasti suurem.

Kindlasti on külvipind vähenenud. Kui täna mööda Eestit ringi sõita, silmab päris palju söötis põlde, kuhu võiks midagi külvata ja kartulit maha panna. Paraku seisab hinnaline maa tühjana. Vahepealsetel aastatel oli kasumlik kasvatada rapsi. Sellega teenis rohkem kui teravilja eest. Rapsiõli kahjuks ei toida ja seda kasutad vaid praadimisel kui sedagi. Mina isiklikult Eesti rapsiõli selle tugeva kõrvalmaitse tõttu pole ostnud, eelistan  oliiviõli.

Seal kus võiks müürina kõrguda teravili, vaatavad paljudes kohtades vastu päikesepaneelid. Roheline elekter on Brüsseli poolt soositav. Nüüd ütleb majandusminister, et probleeme on toodetava päikeseelektri tarbimisvõrku lülitamisega ja tõmmatakse pidurit. Päikesepaneelid ka rahvast ei toida. Õnneks näeb Saare-ja Muhumaal “potjomkinlust” vähe. Saarlased ei ole kainet mõistust kaotanud. Eraldatus suurest maast on sajandite jooksul pannud kõike ise tootma, nii vilja kasvatama kui kala püüdma.

Elamiseks vajalik peab kohapealt tulema. Pole näinud siinkandis söötis põldusid. Ekstreemolukorras suudavad muhulased ja saarlased  hinge sees hoida. Ülejäägi saab mandrivurledelegi anda.

Eestis tervikuna ei tasu väiketootmine ära. Samas näeb Leedus maakohtades ringi sõites ammusest ajast tuttavaid piimapukke ja toimivad piimaringid. Maal peetakse lehmi, piim müüakse kombinaatidele. Kõik on võimalik suurtootmise kõrval. Leedulased varustavad ennast igas olukorras. Sama on Poolas. Sealgi pole piimapukid kadunud. Pan viib lika-lõka traktoriga suured nõud tee äärde. Igal küljes talu nimi. Mõni aeg hiljem toimetab paakauto piima kombinaati. Poolas ja Leedus peetakse väiksemates taludes  loomi ja needki realiseeritakse lihakombinaatides. Asulates kohtab väikeseid lihakarne, eriti Poolas. Vorstid ja singid on värsked, otse kohapeal valmistatud. Liha isuäratav ning värske. Eestis hävitati müstiliste euronormidega väikesed lihatööstused 20 aastat tagasi. Oleme mugandunud ja tantsinud Brüsseli pilli järgi. Lasknud pastakast imetud ettekirjutustel väiketootmise hävitada. Ja siis imestame miks Leedus ja eriti Poolas on toit odavam kui meil. Eestlane väärtustab ja hindab oma tööd üle. Ka teistel maksab tootmine ning mitte vähe.

Meie põllumees võiks tuua väetised lõunanaabritelt, mitte kaugest Euroopast. Siiani panustati odavale Valgevene ja Venemaa toodangule. Nüüd on see ahel katkenud. Oma väetisetehased Kohtla-Järvel panime 1990. aastate keskel kinni. Hiljuti tekkis mul tõsine sõnasõda ühe ametnikuga, kes uskumatu aga tõsi naiivselt väidab – Eestis peabki kõik kallis olema sest meie rahvaarv on väike . Mitte midagi tootva bürokraadi loogika, kes teeb tööd kellast kellani ja pastakast imeb oma eksistentsi õigustamiseks projekte. Segases maailmas ja oma toidujulgeoleku kindlustamisel on oluline kulude allatoomine ning esmavajaliku valmistamine kohapeal.

5 KOMMENTAARID

guest
5 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Vahur Reede
Vahur Reede
1 month ago

Üldiselt nõustun Vambola Paavo seisukohtadega aga ühe pisikese nüansiga ei ole nõus. “Õnneks näeb Saare-ja Muhumaal “potjomkinlust” vähe. Saarlased ei ole kainet mõistust kaotanud.”

Ilmselt viitab Vambola Paavo vürst Grigori Potjomkini tegevusele Vene keisrinna Katariina II ringreisi ajal Novorossias 1787, kus ta lasi püstitada külade makette, et jätta muljet, nagu valitseks üldine heaolu.

Tänapäeval on see “potjomkinlus” lihtsalt suhtekorralduslik trikk ja kirjutise lõpuosas kirjeldab ta asja ka ise ära: ” Mitte midagi tootva bürokraadi loogika, kes teeb tööd kellast kellani ja pastakast imeb oma eksistentsi õigustamiseks projekte”

Saarlastel on talupojamõistust – ei vaidle aga terve Saaremaa “vald” oma olemuselt on ” Mitte midagi tootva bürokraadi loogika, kes teeb tööd kellast kellani ja pastakast imeb oma eksistentsi õigustamiseks projekte” – projektipõhisus, mitte põhimõttekindlus!!!

Kirjutises on ka sõna “Brüssel” – see meenutas mulle mu enda tehtud üldistust, et kui Brüsselist tuleks matusetoetuse meetme taotlusvoor, siis Saaremaa vald teeks projekti “Suitsiiditalgud – Teeme Ära!”, et sealt raha saada võimalikult palju.

Andu
Andu
1 month ago

Ää sa kua plääguta sii niipailu midad. Veta pihu hoogu maha ning mine loodusesse oma närve kosutama.

Vahur
Vahur
1 month ago

𝐉𝐚𝐦𝐚 𝐨𝐧 𝐬𝐞𝐥𝐥𝐞𝐬, 𝐞𝐭 𝐚𝐩𝐫𝐢𝐥𝐥𝐢𝐬 𝟐𝟎𝟐𝟐 𝐭𝐮𝐧𝐧𝐞𝐦𝐞 𝐦𝐞 𝐬𝐞𝐝𝐚 𝐡𝐢𝐧𝐧𝐚𝐦õ𝐣𝐮, 𝐦𝐢𝐝𝐚 𝐩õ𝐡𝐣𝐮𝐬𝐭𝐚𝐬 𝐬𝐞𝐞 𝐞𝐥𝐞𝐤𝐭𝐫𝐢 𝐦𝐞𝐞𝐥𝐞𝐭𝐮 𝐤𝐚𝐥𝐥𝐢𝐧𝐞𝐦𝐢𝐧𝐞 𝐞𝐞𝐬𝐤ä𝐭𝐭 𝐝𝐞𝐭𝐬𝐞𝐦𝐛𝐫𝐢𝐬 𝟐𝟎𝟐𝟏. 𝐌𝐢𝐥𝐥𝐢𝐬𝐞𝐝 𝐬𝐚𝐚𝐯𝐚𝐝 𝐚𝐠𝐚 𝐨𝐥𝐞𝐦𝐚 𝐬õ𝐣𝐚 𝐦õ𝐣𝐮𝐝? 𝐒𝐞𝐝𝐚 𝐧ä𝐞𝐦𝐞 𝐯𝐚𝐬𝐭 𝐬ü𝐠𝐢𝐬𝐞𝐥. 𝐀𝐫𝐯𝐚𝐭𝐚 𝐯õ𝐢𝐛, 𝐞𝐭 𝐫𝐚𝐬𝐤𝐞𝐭𝐞𝐤𝐬 𝐚𝐞𝐠𝐚𝐝𝐞𝐤𝐬 𝐭𝐮𝐥𝐞𝐛 𝐯𝐚𝐥𝐦𝐢𝐬 𝐨𝐥𝐥𝐚 𝐚𝐠𝐚 𝐭𝐞𝐢𝐬𝐚𝐥𝐭 𝐭𝐚𝐬𝐮𝐛 ü𝐥𝐞 𝐦õ𝐞𝐥𝐝𝐚, 𝐞𝐭 𝐦𝐢𝐥𝐥𝐢𝐧𝐞 𝐨𝐧 𝐬𝐞𝐞 𝐫𝐚𝐬𝐤𝐮𝐬𝐭𝐞 𝐤𝐚𝐚𝐥𝐮𝐤𝐚𝐮𝐬𝐬, 𝐦𝐢𝐥𝐥𝐞𝐠𝐚 𝐨𝐦𝐚 𝐫𝐚𝐬𝐤𝐮𝐬𝐞𝐢𝐝 𝟏-𝐬𝐭 𝟏𝟎𝐧𝐢 𝐡𝐢𝐧𝐝𝐚𝐦𝐞. 𝐊𝐚𝐬 𝟏𝟎 𝐞𝐡𝐤 𝐤õ𝐢𝐠𝐞 𝐫𝐚𝐬𝐤𝐞𝐦 𝐨𝐥𝐮𝐤𝐨𝐫𝐝 𝐨𝐧 𝐬𝐞𝐞 𝐤𝐮𝐢 𝐞𝐢 𝐬𝐚𝐚 𝐬üü𝐚 õ𝐡𝐭𝐮𝐥 𝐤𝐨𝐥𝐦𝐞 𝐤ä𝐢𝐤𝐮 𝐯õ𝐢 𝐦𝐮𝐮𝐝𝐚𝐛 𝐬õ𝐝𝐚 𝐦𝐞𝐢𝐞 𝐦õ𝐭𝐥𝐞𝐦𝐢𝐬𝐭 𝐣𝐚 𝟏𝟎 𝐨𝐥𝐞𝐤𝐬 𝐬𝐢𝐢𝐬 𝐤𝐮𝐢 𝐦𝐞𝐢𝐞 𝐡𝐨𝐨𝐯𝐢 𝐭𝐚𝐠𝐚 𝐯𝐞𝐧𝐞 𝐭𝐚𝐧𝐤𝐢𝐝 𝐤õ𝐦𝐦𝐮𝐭𝐚𝐤𝐬𝐢𝐝? 𝐌𝐢𝐧𝐚 𝐚𝐫𝐯𝐚𝐧, 𝐞𝐭 𝐧𝐢𝐢𝐤𝐚𝐮𝐚 𝐤𝐮𝐢 𝐦𝐞 𝐬𝐚𝐚𝐦𝐞 𝐯𝐚𝐛𝐚𝐥 𝐦𝐚𝐚𝐥 𝐞𝐥𝐚𝐝𝐚 𝐩𝐞𝐚𝐤𝐬 𝐬𝐞𝐞 õ𝐧𝐧𝐞𝐬𝐤𝐚𝐚𝐥𝐚 𝐢𝐤𝐤𝐚 𝐯õ𝐢𝐦𝐚𝐥𝐢𝐤𝐮𝐥𝐭 𝐞𝐞𝐬𝐩𝐨𝐨𝐥 𝐨𝐥𝐞𝐦𝐚.

𝐒𝐚𝐚𝐫𝐞𝐦𝐚𝐚 𝐤𝐨𝐧𝐭𝐞𝐤𝐬𝐭𝐢𝐬 𝐨𝐧 𝐦𝐮𝐢𝐝𝐮𝐠𝐢 𝐧𝐚𝐞𝐫𝐮𝐯ää𝐫𝐧𝐞 𝐦𝐢𝐧𝐠𝐢𝐬𝐭 𝐯ä𝐢𝐤𝐞𝐭𝐨𝐨𝐭𝐦𝐢𝐬𝐞𝐬𝐭 𝐫ää𝐤𝐢𝐝𝐚, 𝐤𝐮𝐢 𝐢𝐬𝐞𝐠𝐢 𝐦𝐞𝐢𝐞 𝐤õ𝐢𝐠𝐞 𝐬𝐮𝐮𝐫𝐞𝐦 𝐭𝐮𝐫𝐮𝐩𝐥𝐚𝐭𝐬, 𝐞𝐡𝐤 𝐊𝐮𝐫𝐞𝐬𝐬𝐚𝐚𝐫𝐞 𝐤𝐞𝐬𝐤𝐥𝐢𝐧𝐧𝐚 𝐭𝐮𝐫𝐠 𝐬𝐢𝐬𝐚𝐥𝐝𝐚𝐛 𝐭𝐢𝐩𝐩𝐡𝐨𝐨𝐚𝐣𝐚𝐥 𝐚𝐢𝐧𝐮𝐥𝐭 𝐩𝐮𝐮𝐥𝐮𝐬𝐢𝐤𝐚𝐭𝐞𝐦üü𝐣𝐚𝐢𝐝 𝐣𝐚 𝐯𝐚𝐡𝐞𝐥 𝐬𝐞𝐤𝐤𝐚 𝐤𝐨𝐥𝐦𝐞 𝐦𝐚𝐚𝐬𝐢𝐤𝐚𝐦üü𝐣𝐚𝐭. 𝐊𝐮𝐬 𝐨𝐧 𝐯ä𝐫𝐬𝐤𝐞 𝐥𝐢𝐡𝐚 𝐣𝐚 𝐤𝐚𝐥𝐚? 𝐉𝐚 𝐦𝐚 𝐞𝐢 𝐦õ𝐭𝐥𝐞 𝐬𝐞𝐝𝐚 𝐤𝐨𝐥𝐦𝐞 𝐫ä𝐢𝐦𝐞𝐠𝐚 𝐤𝐚𝐥𝐚𝐩𝐨𝐨𝐝𝐢 𝐬𝐞𝐚𝐥 𝐧𝐮𝐫𝐠𝐚 𝐭𝐚𝐠𝐚 𝐯𝐚𝐢𝐝 𝐢𝐤𝐤𝐚 𝐦𝐚𝐬𝐬𝐢𝐥𝐢𝐬𝐭 𝐤𝐚𝐮𝐩𝐥𝐞𝐦𝐢𝐬𝐭? 𝐕𝐚𝐡𝐞𝐬𝐭 𝐬𝐞𝐤𝐤𝐚 𝐤𝐚 𝐦õ𝐧𝐢 𝐯ä𝐥𝐢𝐬𝐦𝐚𝐢𝐧𝐞 𝐤𝐚𝐥𝐚𝐥𝐢𝐧𝐞, 𝐞𝐡𝐤 𝐦õ𝐧𝐢 𝐤𝐚𝐥𝐦𝐚𝐚𝐫? 𝐊𝐮𝐬 𝐧𝐞𝐞𝐝 𝐨𝐧? 𝐀𝐫𝐯𝐞𝐬𝐭𝐚𝐝𝐞𝐬 𝐤𝐮𝐢𝐝𝐚𝐬 𝐬𝐞𝐥𝐥𝐢𝐬𝐞𝐝 𝐚𝐬𝐣𝐚𝐝 𝐫𝐚𝐡𝐯𝐚𝐬𝐭 𝐤ö𝐢𝐭𝐚 𝐯õ𝐢𝐤𝐬𝐢𝐝, 𝐬𝐢𝐢𝐬 𝐦𝐢𝐤𝐬 𝐞𝐢 𝐨𝐥𝐞 𝐧𝐞𝐞𝐝 𝐥𝐞𝐭𝐢𝐥? 𝐊𝐮𝐬 𝐨𝐧 𝐡𝐨𝐫d𝐢𝐝𝐞 𝐤𝐚𝐮𝐩𝐚 𝐯ä𝐫𝐬𝐤𝐞𝐭 𝐣𝐮𝐮𝐫- 𝐣𝐚 𝐤öö𝐠𝐢𝐯𝐢𝐥𝐣𝐚? 𝐄𝐭 𝐤𝐚𝐬 𝐯õ𝐭𝐚𝐝 𝐋𝐞𝐢𝐬𝐢𝐬𝐭 𝐦õ𝐧𝐞 𝐩𝐨𝐫𝐠𝐚𝐧𝐝𝐢 𝐯õ𝐢 𝐡𝐨𝐨𝐩𝐢𝐬 𝐌𝐮𝐡𝐮𝐬𝐭? 𝐌𝐢𝐤𝐬 𝐞𝐢 𝐨𝐥𝐞 𝐬𝐞𝐝𝐚 𝐯𝐚𝐥𝐢𝐤𝐮𝐭? 𝐑ää𝐤𝐢𝐦𝐚𝐭𝐚 𝐦𝐮𝐧𝐚𝐝𝐞𝐬𝐭- 𝐯𝐮𝐭𝐢𝐬𝐭 𝐤𝐮𝐧𝐢 𝐣𝐚𝐚𝐧𝐚𝐥𝐢𝐧𝐧𝐮𝐧𝐢 𝐯ä𝐥𝐣𝐚. 𝐊õ𝐢𝐤𝐞 𝐯õ𝐢𝐤𝐬 𝐣𝐮 𝐤𝐚 𝐦𝐞𝐢𝐥 𝐩𝐚𝐤𝐤𝐮𝐝𝐚. 𝐏𝐨𝐭𝐞𝐧𝐬𝐢𝐚𝐚𝐥𝐬𝐞𝐝 𝟑𝟎 𝟎𝟎𝟎+ 𝐤𝐥𝐢𝐞𝐧𝐭𝐢, 𝐥𝐢𝐬𝐚𝐤𝐬 𝐭𝐮𝐫𝐢𝐬𝐭𝐢𝐝. 𝐋õ𝐩𝐞𝐭𝐮𝐬𝐞𝐤𝐬 𝐤𝐚 𝐯ä𝐫𝐬𝐤𝐞𝐝 𝐬𝐚𝐢𝐚𝐤𝐞𝐬𝐞𝐝 𝐣𝐚 𝐤ü𝐩𝐬𝐞𝐭𝐢𝐬𝐞𝐝… 𝐏𝐮𝐡𝐚𝐬 𝐤ä𝐭𝐭𝐞 𝐯õ𝐭𝐦𝐢𝐬𝐞 𝐚𝐬𝐢. 𝐌𝐢𝐧𝐮𝐬𝐮𝐠𝐮𝐧𝐞 𝐯𝐚𝐧𝐚 𝐢𝐧𝐢𝐦𝐞𝐧𝐞 𝐩𝐞𝐚𝐛 𝐬𝐢𝐢𝐬 𝐧𝐨𝐨𝐫𝐢 𝐣𝐮𝐡𝐭𝐢𝐦𝐚 𝐚𝐬𝐮𝐦𝐚 𝐯õ𝐢? 𝐌𝐢𝐤𝐬 𝐞𝐢 𝐬𝐮𝐮𝐧𝐚 𝐬𝐞𝐝𝐚 𝐯𝐚𝐥𝐝? 𝐌õ𝐭𝐭𝐞𝐤𝐨𝐡𝐭!

𝐇𝐢𝐧𝐝𝐮 𝐬𝐞𝐞 𝐦𝐮𝐢𝐝𝐮𝐠𝐢 𝐚𝐥𝐥𝐚 𝐞𝐢 𝐭𝐨𝐨𝐤𝐬 𝐚𝐠𝐚 𝐯𝐚𝐡𝐞𝐬𝐭 𝐨𝐧 𝐡𝐢𝐧𝐧𝐚𝐬𝐭 𝐧𝐚𝐭𝐮𝐤𝐞𝐧𝐞 𝐭ä𝐡𝐭𝐬𝐚𝐦 𝐚𝐬𝐢 𝐤𝐚. 𝐒𝐞𝐞 𝐨𝐧 𝐤𝐯𝐚𝐥𝐢𝐭𝐞𝐞𝐭. 𝐊𝐮𝐢 𝐬𝐚 𝐬𝐚𝐚𝐝 𝐧𝐚𝐭𝐮𝐤𝐞𝐬𝐞 𝐤𝐚𝐥𝐥𝐢𝐦𝐚 𝐚𝐬𝐣𝐚 𝐞𝐞𝐬𝐭 𝟏𝟎 𝐤𝐨𝐫𝐝𝐚 𝐩𝐚𝐫𝐞𝐦𝐚 𝐤𝐯𝐚𝐥𝐢𝐭𝐞𝐞𝐝𝐢, 𝐬𝐢𝐢𝐬 𝐯õ𝐢𝐝 𝐣𝐮 𝐢𝐬𝐞 𝐦õ𝐞𝐥𝐝𝐚 𝐤𝐮𝐦𝐛 𝐤𝐚𝐬𝐮𝐥𝐢𝐤𝐮𝐦 𝐨𝐧.

Andu
Andu
1 month ago
Vasta  Vahur

Mis sina, sitik, sirised
ning, porikärbes, porised,
sul pöle äälta ägiseda
ega rindu rögiseda!
Vana ägi on sul ääleks,
törs mauks, saabas kurguks,
rattarumm sul sitaauguks!

Anti S . Suvetaja
Anti S . Suvetaja
1 month ago

Teitel on õigus! Ja pagana õigus! Äi ole aga hinnad veel laes, need alles teel sinna. Põhjusi mitmeid- aga peamine tarbimine ületab tootmise olgu see siis haigusest, sõjast või lihtslt mugavusest!
Elu metel segamini kut soodom ja komoora, rahvast tuleb juurde aga töötegijaid, see töökäsi, pole ikka!

12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised