10.8 C
Kuressaare
Laupäev, 28. mai 2022

Rauni juht räägib selle kevade omapäradest

Kevad ja looduse tärkamine on paljude inimeste meelis-aastaaeg. Rõõmustavad esimesed kevadmärgid, kui raagus puud hakkavad rohekat jumet võtma. Mõne aja pärast pistavad ninad kõdukihi alt välja esimesed sinililled, mis päikeseliste päevadega metsaalused sinetama panevad. Praegu ilutsevad nad koos ülastega. Selline ilu on pika kaamose järel kui palsam hingele.

Nüüd, kui kevad on suure hilinemisega troonile astunud, oli esimene küsimus Rauni POÜ juhile Aive Keskülale: mida orased näitavad? Oli ju lumeta talv? Ja milline olukord on taimede turgutamisega ehk väetistega? „Üldiselt oleme päris positiivses meeleolus. Juba kolm nädalat tagasi vaatasime, millised põllud välja näevad ja saime üsna kindlalt öelda, et taliviljad on ilusti üle talve elanud. Ei leidnud ühtegi põldu, mis oleks vaja üle külvata. Kuna meie suund on olnud taliviljade tugeva ülekaalu poole, siis sügisel on tehtud ära suur töö, meie taliviljade osakaal on ca 70% teraviljade pinnast. Seetõttu on tõepoolest igal talvel olnud kultuuride talvitumine meie mõtetes. Oht ju oli, kuna talv oli lumevaene. Õnneks suurt külma ei tulnud, nii et oleme positiivsed,” vastas Aive Kesküla.

„Mõned põllud on isegi väga ilusad, kas ka sügisel, seda ette ei tea. Taimed on kasvuhoo sisse saanud, panime esimese väetise märtsi lõpus, kui oli korraks soojem moment. Nüüd alustasime ka läga veoga, mis on vabapidamislauda üks produktidest. Oleme alati läga põldudele rammuks andnud. Masin paneb selle kohe mulda, mitte ei jäta mullapinnale auruma. Praegu ongi läga vedu. Ja lind laulab… Mai algul läheb suviviljade külviks ja seejärel ka maisi külviks. Ütlen nii, et praegune on hoovõtmine, ootame soojemaid ilmasid.”

Juba juulis alustati Raunis väetiste ettetellimisega ja kevadine väetisevaru jõudis aasta lõpuks suures osas kohale. Aive tunnistas, et siis ei osatud arvata, et hinnad nii suuresti kerkivad. Kevadel väetisega probleeme pole, aga sügisväetisi hangitud veel ei ole. „Näeme, kuidas ajad ja asjad arenevad. Arvan, et sügisel tuleb päris karm hetk just sisendite osas.”
Ettevõtte juht märkis, et inimesed on olemas ja masinapark töökorras. Masinapargi remondimuresid ei ole. „Praegu on traktoritega väga lihtne, regulaarne tehnohooldus käib kohapeal. Kaasaegsete traktorite puhul ei saagi ise midagi ära teha, haakeriistad tuleb aga meie meestel ise korras hoida.

Elektri hinnatõusu mõju on piimafarmis ilmselt vägagi märgatav. Milline on piimatootmise hetkeolukord? „Piima tootmisega läheb Raunil suhteliselt stabiilselt. Sisendid on siiski mõjutanud, sest rapsi hind on teinud suure tõusu. Kui paar aastat tagasi maksis rapsi(kook) 250 – 260 euri tonnist, siis nüüd 500 euro kanti. Aga seda pole saadagi, kui pole fikseerinud ehk tellinud. Kui vaatasin ja võrdlesin piima- ja rapsihindu, vähendasime natuke ka rapsi koguseid söödaratsioonis, mis tegi piimakoguses ka mõningase languse.
Üldiselt oleme tootmisega siiski stabiilsed. Elektrihinna olime kallinemise algul fikseerinud, oleme otsusega rahul, ehkki suvel võib tegelik hind olla odavam kui meie kokkulepitud hind. Aga nüüd hakkab tootmiskulusid tõstma kütuste hind, mis on aasta-paari tagusega võrreldes mitukümmend protsenti kallim.”

Ettevõtte juhi sõnul saadi põllumajanduses kasutatav erikütus varem kätte 60 – 70 sendiga, siis nüüd on see euro kandis. Praktiliselt poole kallim.

„Aga ka piima eest saadav hind on tõusnud ja on loota, et tõuseb mais – juunis veelgi, sest piima napib. Ka sõjaline olukord mõjutab meie elu ja tootmist. Seega sügisel on tõehetk, milline olukord on suure põllumajandustoodanguga riigis – Ukrainas.”

Ukraina tööjõudu ei ole Raunil ühelgi aastal olnud, sest oma inimeste töökätega on seni kõik ära tehtud. Tööjõupuudus on neile võõras teema. „Ma kummardan Kärla, Kõljala, Mereranna jt ettevõtjate ees, kes on sealset tööjõudu kasutanud ja ka praegu neile peavarju ja tööd annavad, sellega inimesi aitavad. Minul on niimoodi läinud, et kõik töötegijad on oma inimesed.

Ütlen ka seda, et Rauni tahab kindlalt edasi areneda ja ettetulevad takistused ületada, selle nimel me oma meeskonnaga töötame. Kuigi täna on ehituse peale isegi keeruline mõelda, aga küll olukorrad paranevad. Vanarahvatarkus ütleb, et kõik läheb mööda. Läheb hea mööda ja läheb halb mööda ja tulevad uued head ja halvad, kuid tegutseda tuleb ilma paanikata. Nii, nagu Pipi, kes oli alati heas tujus. Raskest olukorrast ülesaamisel aitab ka hea nali, aga kui see on üle meie peade, nagu sõjaolukord, siis huumor suurt ei aita. Aga saab ju mõelda ka nii, et iga raskus on õppetund. Tööaastatega kogunevate kogemuste baasil saab aastaid võrrelda ja analüüsida ning endale rasketel aegadel ka motivatsiooni leida,” ütles alati positiivne firmajuht Aive Kesküla.

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised