18 C
Kuressaare
Esmaspäev, 8. august 2022

Spekulatsioon on spekulatsioon

Erakordsed sündmused maailma poliitilisel maastikul on viinud toormete ja energia hinnad uskumatutesse kõrgustesse. Nafta hind on kolme kuuga sisuliselt kahekordistunud, nikli maailmaturu varasem hind, mis oli umbes 30 000 eurot tonn, ületas hiljuti 100 000 euro piiri. Neid näiteid võiks tuua lõpmatuseni.

Vana kooli majandusmehed, kes lähtuvad arusaamast, et turg reguleerib kõike, ketravad oma mantrat ja samas kiruvad kõrget bensiini hinda … Kas turg ikka suudab peegeldada reaalset nõudluse-pakkumise vahekorda ehk teisisõnu sekkuda ei ole vaja, sest turg reguleerib end ise?

Tänapäeva nutiajastul saab iga taksojuht või mesinik olla n-ö investor ja osta-müüa aktsiaid või teisi börsil kaubeldavaid futuure ning kaupu reaalajas. Enam ei ole vaja seda teha läbi vahendaja või täpsemini öeldes – investor saab ise läbi vahendusfirma portaali kaubelda. Varem oli süsteem kohmakam ja aeglasem.

Üle maailma on inimesed ja firmad viimase 40–50 aastaga saanud palju rikkamaks. Firmadel on palju rohkem vabu vahendeid, mida saab eraldada oma põhitegevuse arendustest ning paigutada need vahendid hoopis börsile.

Mis on investeerimine?

Paljude meelest on see mingi vara ostmine, mida saab hiljem kallimalt maha müüa. Kuum teema on krüptorahasse investeerimine. Aga kas see ikka on investeerimine? Investeerimine on pigem pikaajaline rahapaigutus varasse, mis toodab sulle lisandväärtust. Näiteks kinnisvarasse, mis annab omanikule igakuist renditulu. Või investeering ettevõttesse ehk ettevõtte aktsiate ostmine, mis võimaldab saada igal aastal dividenditulu.
See, mida tihti peetakse investeerimiseks, on tegelikult spekuleerimine ehk ma ostan näiteks ühe bitcoini selle lootusega, et homme saaksin selle kallimalt oma naabrimehele maha müüa. See bitcoin ei anna mulle ei üüritulu, dividende ega ka välja laenates intressitulu. Bitcoin ise ei tooda midagi.

Tulles tagasi alguse juurde, siis viimase aja hinnad ei ole tingitud sellest, et maailmamajandus on tohutult kasvanud – nii, et nõudlus ületab nafta, nikli või mõne teise toormaterjali tootmisvõimsuse.
Need kõrged hinnad on spekulatiivse tulu teenimise eesmärgil üles pumbatud. Sama me nägime detsembris ka elektri hinnaga.

Eesti toodab suurusjärgus 1000 MWh ja meie tarbimine tippajal on umbes 960 MWh ehk nii palju kui toodame, sama palju kasutame ka ära. Miks siis elektri hind nii hüplik on? See on ikka ja jälle spekuleerimise tagajärjel. Niisamuti on spekuleerimise tulemusel CO2 kvoodi hinnad aetud üles, mis omakorda kergitab elektri hinda.

Ettevõtte väärtus oleneb ennekõike sellest, kui palju ta suudab toota omanikele omanikutulu ehk dividende, aga spekulatiivne raha viib reaalse pildid tasakaalust välja. See omakorda põhjustab turgudel väga suuri kõikumisi. Kokkuvõttes saab öelda, et spekulatiivse tegevuse tulemusena lähevad ettevõtete aktsiahinnad ebarealistlikult kõrgeks.

Spekulatsiooni maks

Warren Buffetti äripartner Charlie Munger ütles, et kui tema oleks maailma kuningas, siis ta kehtestaks spekuleerimisele maksu. Kindlasti korrastaks see oluliselt börsihindu.
Börsil kaubeldavate aktsiate või toorainete hinna kõikumised jääksid väiksemaks, hinnad kajastaksid majanduse reaalset olukorda. See omakorda võtaks maha paanikahood, mille tulemusena väheneksid hinnarallid kaubanduses ja riigikassa täitmine maksude näol oleks stabiilsem.

Täna on ettevõtjad, kes investeerivad ettevõtte arendamisse, oluliselt ebavõrdsemas seisus võrreldes spekuleerijatega, sest ettevõte maksab iga tehingu pealt 20% käibemaksu, aga börsil spekuleerija ei maksa ühegi müügitehingu pealt sentigi riigimaksu. Teiseks – ettevõtte arengusse investeerimine on täna palju kulukam ja riskantsem võrreldes sama ettevõtte aktsiatega spekuleerimisega.

Aktsiad on oluliselt likviidsemad, võrreldes sama ettevõtte seadmega, mida on kasutatud tootmises või teenuste osutamiseks. Ehk ettevõtja, kes panustab teenuste või kaupade tootmisse, luues seejuures töökohti ja arendades uusi tooteid, on kogukonnale oluliselt tähtsam ja peaks olema eelistatud seisus võrreldes spekuleerijaga.

Tegelikkuses “karistatakse” ettevõtjat suure maksukoormusega. Spekuleerija, kes ei loo mingit lisandväärtust ühiskonnale, on kui püha loom, kelle tegevust ei maksustata. Selline olukord vajab kiiret ülemaailmset muutmist, sest see ei ole jätkusuutlik mudel.

Hinnalagi börsile?

Kui mina oleksin maailma kuningas, siis lisaksin veel ühe meetmena teatud toorainetele (nt nafta, gaas, metall) hinnalae maailmaturul. Oletame, et ühe barreli nafta tootmise omahind on 5 eurot. Nafta pumpaja kasumiootus ja investeeringute vajadus uutesse projektidesse oleks umbes 15 eurot barreli kohta. Seega naftabarreli eest oleks mõistlik hind 20 eurot.

Nafta börsihinna kauplemise lagi võiks olla näiteks 80 eurot. Selline hinnalagi jätab piisava ruumi kauplemiseks ning tagaks omanikule korraliku kasumi. Samas tagab hinnalagi majanduse suurema prognoositavuse, stabiilsema inflatsiooni, võtab OPECilt ja teistelt kartellidelt ära võimaluse hinnaga manipuleerida. Seega, pilt oleks reaalsem ja majanduskeskkond rahulikum ka sellises ekstreemses olukorras nagu hetkel maailmas.

Suuresti ma olen nõus, et turg reguleerib end ise ja mida vähem reegleid, seda parem. See kõik võis toimida ideaalselt 20–30 aastat tagasi, kuid kõik meie ümber on pidevas muutumises. Internetiajastu on kardinaalselt muutnud börside toimimist ja vale oleks jääda kinni põhimõttesse, mis külvab ebastabiilsust ja lükkab üha kiiremini käima “tõstame hindasid, tõstame palka” ehk inflatsiooniratta.

Ilmus Äripäevas 8. aprillil.

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised