10.8 C
Kuressaare
Laupäev, 28. mai 2022

Põdesin haiguse läbi, aga tõendit ei saanud

Ma pole ainuke. Sarnaseid inimesi on Eestis sadu tuhandeid. Eestis on läbipõdenuid suure tõenäosusega juba üle poole elanikkonnast. Olgu kohe öeldud, et ma kardan haiguseid ja olen ka koroonat vältida püüdnud.

Olin sel sügisel kaks korda haige gripilaadsete haigusnähtudega. Esimesel korral oli kiirtest negatiivne. Ja mu mees oli terve kui purikas. Teisel korral oli kõik teisiti. Mehel oli nohu esimest korda aastate jooksul. Tema pole minusugune põdurake, kes aastas mitu korda haigestub. Mehe nohu oli siiski kadestusväärselt kerge. Ta naeratas mulle õnnelikult nina luristades poolteist päeva ja terve ta oligi.

Just siis jäin mina haigeks, aga mitte nii nagu tavaliselt. Seekord toimus kõik väga intensiivselt ja kiiresti. Vaid kahe tunniga muutus mu hea enesetunne üleni valutavaks kehaks koos meeletu nohu, kinnise nina ja kõrge palavikuga. Värisesin üle keha hoolimata kuumast joogist koos kurkumi ja pipraga, mis tavaliselt hiiliva haiguse eemale peletab.
Pööraste sümptomite tõttu (mul on millega võrrelda, kuna haigestun kergesti) kahtlustasin koroonat. Olime ka kohtunud vaktsineeritud lähisugulastega, kel tuvastati koroona. Olgu ette öeldud, et üks neist põdes haigust enda kohta väga raskelt. Kuna aja PCR-testile sain alles järgmiseks päevaks, ei jäänud ma diagnoosi ootama, vaid alustasin raviga kohe.

Keelatud ravi

Vastavalt tuhandete arstide soovitustele, kelle patsiendid enamasti haiglasse ei jõua, peab uute tüvede puhul raviga alustama kohe pärast sümptomite teket. Viivitades jõuab viirus paljuneda ja risk haiguse ägenemiseks kasvab. Seega võtsin vastavalt FLCCC-arstide ravijuhisele 18 mg ivermektiini (0,3 mg/kg) pärast sööki. Lisaks 30 min pärast sööki 100 mg tsinki, 1 g C-vitamiini ja 4000 IU D-vitamiini. Palavikucalandajat ei võtnud. Pihustus Otrivini mõlemasse ninasõõrmesse, et saaks hingata ja magada.

Järgmisel päeval oli enesetunne oluliselt parem, kuigi tavaliselt on mul teine haiguspäev hullem kui esimene. Kas mind aitas usk? Või oli ravi siiski tõhus, nagu miljonid inimesed kogevad? Ravim, mida peetakse ohutumaks paratsetamoolist, on nüüd lavastatud „ohtlikuks hobuseravimiks“. Tegemist on siiski inimravimiga, mida juba enne pandeemiat on inimesed kasutanud 35 aastaga ligi 4 miljardit doosi. Ivermektiini kõrvaltoimeid on vastavalt uuringutele ja inimeste reaalsele kogemusele üldjuhul kerged või mõõdukad ja mööduvad.

Õhtul võtsin kindluse mõttes veel 12 mg keelatud ravimit (vitamiine olin võtnud hommikul) ja 100 mg tsinki. Järgmisel päeval 48 tundi pärast sümptomite teket olin täiesti terve. Isegi nohu, millega maadlen tavaliselt vähemalt nädala, oli läinud. Nohu pole mul kunagi ei kerge ega lühike. Aga hommik oli kurb, sest PCR-test oli meil mehega mõlemal negatiivne. Kuidas siis nii? Kas test võis eksida? Uut testi me ei teinud, sest ma ei pea eetiliseks toita toimuvat tsirkust maksumaksja raha eest ainult tõendi saamiseks.

Ehk olin koroonas mõni nädal varem, kuigi kiirtest oli negatiivne? Tõsi, ka siis polnud mul testi maal olles kohe käepärast ja ka siis võtsin päev pärast mõõdukaid sümptomeid eelmainitud ravivahendeid, aga ivermektiini seekord 12 mg ja vaid ühel korral. Terveks sain ka sel korral harjumatult kiiresti ja nohu kadus 2-3 päevaga.

Varajane ravi on maailmas kasutusel

Sarnaseid lugusid on mulle kirjutatud mitusada. Tõsi, tean ka mõnda juhtumit, kus inimene oli nädala palavikus ega saanud enda arvates ravimist abi. Ent haiglasse on jõudnud ainult kaks inimest, kellel oli võimalik ravimit võtta tänu toetavale pereliikmele, ent nad otsustasid seda mitte teha kartes „mürgist loomaravimit“.

Me ei pea tegema järeldusi pelgalt üksikjuhtumite põhjal, sest ivermektiini toimet koroonaviiruse vastu on näidanud ligi sada uuringut ja ravim on kasutusel Covid-19 vastu vähemalt 40-s riigis (sh USA-s ja Jaapanis) ja 24-s riigis ametlikult soovitatud. Nende uurigute kohta, kus ravimõju pole selge, on endine BBC uurija Sonia Elijah kirjutanud põhjaliku artikli. Samuti käsitleb ta uuringute väidetavat võltsimist. Enam kui 15 000 arsti ja meditsiiniteadlast on koondunud varajase ravi edendamiseks.

Laia viirusvastase toimega ivermektiin on rakukultuuris näidanud mõju paarikümne viiruse vastu. Võimalik, et ravimist on abi ka gripi ja mitmete muude viirushaiguste puhul. Ent mõju muude viiruste puhul pole piisavalt uuritud. Vaevalt ka hakatakse uurima ravimifirmade ja suurte fondide poolt rahastatud uuringutes. Ravimitööstus pole huvitatud sellest, et üks odav ja ohutu ravim tõrjuks turult teisi ravimeid ja vaktsiine, sh uusi covid-ravimeid, mille hind on ivermektiinist mitusada korda kõrgem, ent mille ohutusuuringud on kestnud vaid loetud kuud.
Uute ravimite erakorralise müügiloa tingimuseks on muude ravimite puudumine.

Antikehad kinnitavad läbipõdemist

Et teada saada, kas põdesin koroonat negatiivsetest testidest hoolimata, lasin mõõta antikehi paar kuud hiljem. Professionaalsest huvist lasin teha testi Taltechi teadlastel, kes mõõdavad nii S- kui N-valgu antikehi. Vaktsineeritutel on vaid S-valgu vastased antikehad, ent läbipõdenutel on lisaks S-valgule ka N-valgu antikehad.

Meil mõlemal mehega oli nii S- kui N-antikehad selgelt positiivsed, aga antikehad gripi vastu puudusid. Meil on laia spektriga immuunsus ja oleme topeltvaktsineeritutest oluliselt ohutumad nii endale kui teistele. Sellegipoolest ei saa me tõendit. Ainus võimalus tõendi saamiseks oleks lasta end vaktsineerida.

Ent seda me ei tee mitmel põhjusel:
1. Läbipõdenute risk koroona tõttu haiglasse sattuda on olematult väike.
2. Läbipõdenutel esineb vaktsineerides märgatavalt rohkem kõrvaltoimeid kui neil, kes pole viirusega kokku puutunud.
3. Vaktsineerimine 2-3 kuud pärast läbipõdemist ei anna mingit kasu ja on tervisele ohtlik.
Tundub, et kriisijuhid on otsustanud karistada neid, kes pole õigel hetkel PCR testi teinud. PCR test võib jääda tegemata mitmel põhjusel: sümptomid puuduvad; puudub transport, et testima sõita või ei soovita teisi nakatada; ninaneelu proovi kardetakse; ühel pereliikmel on positiivne test ja teised pereliikmed ei lähe testima samade sümptomitega. Lisaks on palju juhtumeid, kus haigestunud peres enamike testid on positiivsed, ent üks jääbki negatiivseks. Miks peaks läbipõdenu riskeerima oma tervisega pelgalt bürokraatia tõttu?
Positiivne antikehatest on piisav tõend läbipõdemise kohta ja kuna on teada, et läbipõdenud üldjuhul haiglasse ei satu, oleks ootuspärane neile anda määramatu tähtajaga tõendi. Alles siis, kui on näha, et läbipõdenuid hakkab haiglasse rohkem jõudma, tuleks määramatu tähtaeg üle vaadata. Terve kriisi ajal on läbipõdenuid haiglasse jõudnud mõnikümmend, aga vaktsineerituid vaid mõne kuuga üle tuhande.

On neid, kelle haigestumisest on möödas üle aasta, ent antikehade tase on endiselt sama või kõrgem kui aasta varem. See viitab uuele kokkupuutele viirusega, sest tavaliselt antikehad langevad aja möödudes. Vaktsineerimist edendav Gavi allianss väidab, et tugevamad kõrvaltoimed läbipõdenuna näitavad seda, et keha tunneb viiruse ära, ja nende pärast ei pea muretsema. Ent Gavi ei põhjenda seda, miks uuel kokkupuutel viirusega ei teki enamikul mingeidki sümptomeid, ent antikehade määr suureneb.

Tervisepagulased

Ma ei saa nautida koos teiste passiomanikega „uusnormaalset“ elu. Kõige enam tunnen puudust ujumisest ja saunast. Keha kannatab juba kuid, aga saan hakkama. Ent kõigil ei ole nii hästi. Tean lugusid sellest, kuidas inimesed on sunnitud katkestama oma õpingud, loobuma armastatud tööst, kolleegidest, sest ei soovita läbipõdenuna end vaktsineerida. On neid, kelle Synlabi testi antikehade tase on 1000 -10 000, aga tõendit ikkagi ei saa.

Sõbra 20-aastane kaasasündinud südamerikkega tütar, kelle antikehade tase oli üle tuhande ühiku ka pool aastat pärast läbipõdemist, mil lõppes passi kehtivus, ei julgenud end vaktsineerida. Passi pikendamine arstide juures ei õnnestunud. Neiu oli sunnitud katkestama õpingud, sest ainuke võimalus loengutes osaleda oli maskiga, aga selline eristumine oli tema jaoks psühholoogiliselt raske.

Praegused, erakorralise müügiloaga covid-vaktsiinid on teistsugused varem laialt kasutatud vaktsiinidest. Näiteks on vaktsiinide järgselt teatatud rekordarv südame ja veresoonkonna terviserikkeid, millest osa on lõppenud surmaga. Ühendkuningriigis on südame ja veresoonkonna haigustes märgatav kasv – 300 000 uut haigusjuhtu. Lisaks ligi 10 000 surma, mis pole seotud covidiga ja mis liigitatakse ülemäärase suremuse alla. Enamik neist olid põhjustatud vereringehäiretest, nagu infarkt ja insult. Kodus surevate inimeste arv on kasvanud 30% ja tihti on põhjuseks südame seiskumine. Üle maailma on jalapealt kokku kukkunud sadu sportlasi südame ja veresoonkonna terviserikete tõttu. Paljudes riikides oli mullu liigsuremus. Kas sel kõigel on seos vaktsiiniga, on selgitamisel.

Nelja südameoperatsiooniga neiu ei tahtnud võtta riski olla üks nendest juhtumitest, kelle vaktsiinijärgse terviserikke põhjus kirjutatakse kaasuva haiguse arvele. Äsja hurjutas Ravimiameti spetsialist inimesi 16-aastase neiu ja 23-aastase mehe vaktsiinijärgse surma võimendamises. Spetsialist rõhutas mõlema kaasuvat haigust. Miskipärast ei mainitud meedias poole sõnagagi seda, et müokardiidi tõttu surnud meest poleks tohtinud läbipõdenuna süstida pärast 5 kuud, ammugi kahe süstiga.

Meid, sisepaguluses ootajaid on tuhandeid. Küll tuleb aeg, mil otsused muudetakse teaduspõhiseks. Iga kriis läheb mööda, massipsühhoos taandub, mõistuspärasus naaseb. Aga valede, pealesurutud otsustega kaotatud tervist tagasi ei saa.

Ps. Soovitame vaadata ka pressikonverentsi, milles esinesid sõnavõttudega arstiteadlane Alar Aab, PhD, immunoloog  Sirje Rüütel Boudinot, PhD ja Kaari Saarma, MSc
https://www.youtube.com/watch?v=qUlH5Zh05ac

21 KOMMENTAARID

guest
21 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
iver mekto
iver mekto
4 months ago

Piinatud geeniuste häälekandja MM!

Aivar Tilk
Aivar Tilk
4 months ago
Vasta  iver mekto

Ei julge oma nime kirjutada?

Sõna on vaba
Sõna on vaba
4 months ago
Vasta  iver mekto

Siin on veel väheseid kohti, kus kehtib sõnavabadus. Mitte valitsuse propaganda hääletoru nagu enamus massimeediast kahjuks.

Aivar Tilk
Aivar Tilk
4 months ago

See on väga kummaline epideemia, kus on loobutud kõigist kaasaegse meditsiini teaduspõhistest põhimõtetest: epideemia määratlusest, keha oma immuunvastuse toetamisest, terved inimesed on nimetatud sümptomiteta haigeteks, toimivate ravimite kasutamine on keelatud ja nüüd tagatipuks Tervisameti juht Härma kinnitab, et tulevad jaanoarist uued PCR testid, mis suudavad eristada corona gripist. S.t. kogu diagnostika 2 aasta jooksul on põhinenud valeandmetel!
Mis puudutab Ivermektiini, siis olen korduvalt olnud ühenduses dr. Mahesh Malleppaga Indiast. Pandeemia alguses Dr. Malleppa oli üllatunud kõrgest suremusest, mille põhjuseks olid aga uued WHO raviskeemid. Mitte kunagi polnud Indiasse toodud nii palju uusi ravimeid ja raviskeemid jäigalt ette määratud, sõltumata inimese induvidlaalsest seisundist. Siis tegi India kannapöörde ja võttis kasutusele Ivermektiini, tsingi, doksimütsiini ja C vitamiini. Kogu komplekt maksis 3 dollarit posit. Testi kohta. See tegi imet, 3 nädalaga oli pandeemia kadunud ja surevus minimaalne. WHO arstid, kes keelasid Ivermektiini kasutamise anti kohtu alla surma põhjustamisest ja põgenesid maalt.
Antikehad veres näitvad haiguse läbipõdemist ja immuunvastet haigusele. Selle tunnustamise loobumiset on otsetee sundvaktsineerimisele, mis on vägivald tervete inimeste suhtes. Siin ei ole teaduspõhisusega midagi pistmist. Akki seletab asja ära COVID määratlus- Certification of Vaccination ID- eesmärgiks on luua uus ID määratlus, mis põhineb vaktsiinide kaudu kehasse viidavatel
ainetel ja mie kaudu saab inimese liikumist jälgida. Aga siin pole meditsiini ja tervisega midagi ühist, tegemist on totalitaarse ühiskonna elemendiga.

loomaarst
loomaarst
4 months ago
Vasta  Aivar Tilk

Väited, et erinevates riikides (nt Brasiilia, Peruu, Jaapan, Slovakkia, mõni India piirkond) olevat ivermektiini kasutamisest kasu tõusnud, ei vasta aga põhjalikumal kontrollimisel üldse tõele.

Isegi ivermektiini tootja Merck on soovitanud ivermektiini Covidi korral mitte kasutada.

Kaari Saarma
Kaari Saarma
4 months ago
Vasta  loomaarst

Nii võib tõesti tunduda, kui asjasse mitte süveneda. Olen oma ajajoonel jaganud väga palju detailset infot ja artikleid ning Objektiiv on avadanud 7-8 artiklit.
Väike näide Peruu kohta:
Kümnes Peruu maakonnas toimus mullu augustis ulatuslik IVM-kampaania, mille järel 30 päeva jooksul liigsuremus langes keskmiselt 74%. Pealinnas Limas, kus IVM-i tarviati vähe, langes liigsuremus 25%. Kuude jooksul langes liigsuremus Peruus 14 korda, ent tõusis taas 13 korda pärast uue presidendi novembris 2020 kehtestatud IVM-i piirangut.
Kahjuks koos viidetega ei lase postitada.

Kaarile
Kaarile
4 months ago

Äkki rahuned maha ja ei külva enam niigi hüsteerias inimestele hüsteeriat veel enam juurde? Miks peaks keegi uskuma viroloogia nõu mingilt kartuliuurijalt?

Ylle
Ylle
4 months ago
Vasta  loomaarst

Nüü hüpoteetiliselt, et äki Merck tahab müüa enda uut kallimat ravimit. Odav vana rohi rikuks ehk ka tema äri ära.

Kas on võimalik äki, et kõige taga on majandusmudel, kus ärid peavad kasvama; sh ravimiärid..

Viiu Paalme
Viiu Paalme
4 months ago

Artikkel on veelkordne näide sellest, et õigeaegne ehk varajane ravi toimib. Selle effektiivsust on tunnistanud tuhandete arstide praktika üle maailma. Kuna on teada, et läbipõdenud on haigestumise vastu kaitstud kordades paremini kui vaktsineeritud, siis on üsna arusaamatu, miks meil ei väljastata antikehatestiga tõendit läbipõdemise kohta (tõendamise aluseks praegu on vaid positiivse PCR-i proovi andmine). Kui antikehade tiiter on tõestatud, siis ei ole vahet , kas see on tekkinud vaktsineerimise või läbipõdemise ehk loomuliku immuunvastuse kaudu. Mõlemad testimismeetodid on kõrgelt teaduspõhised ja üks ei välista teist.

Merike Seer
Merike Seer
4 months ago

Tänud Ajalehele! On hea näha, et valgustate olulist teemat ning lisate mitmekülgsust meie meediamaastikule. Olles arstiharidusega, on olnud tõesti raske mõista, et elementaarne teave viiruste ja immuunsuse kohta enam üldse ei loe. Miks me kohustuslikus korras tahame vaid vaktsineerida, kui kohustuslikus korras võiks hoopis mõõta antikehasid ja inimese oma immuunsust? Tõsi, mõistan arste, kes nägid patsientide hirmsat ellujäämisvõitlust Covid-19’ga ning selles paanikas antikehade teema jääb ehk veidi tahaplaanile. Kuid nüüd peaks olema aeg, mil me loomulikule immuunsusele ausalt otsa vaatame ning tutvume laiemalt ka teadusuuringutega sel teemal.
Ivermektiinist ma varem palju ei teadnud. Elust enesest aga tekkis hulga näiteid: paljudelt tuttavatelt ja sugulastelt USA-s kuulsin, kui hästi nad ivermektiiniga Covid’ist võitu said ilma ühegi kõrvaltoimeta. Tekkis tõesti küsimus: miks me ei taha odavast ja tõhusast vahendist isegi mitte kuulda? Selle kohta on uuringuid heade tulemustega ja mitmetes maades on laialdane positiivne kogemus.
Usume ainult vaktsiini, mille toimeid me lõpuni ikkagi ei tea. Usume jäägitult vaktsiini vaatamata sellele, et vaktsiini kohta käiv teadustöö taheti külmutada 55-ks kuni 75-ks aastaks? Miks? Mida on siis vaja varjata?
Me tahame osta kalli raha eest vaktsiini ja kalli raha eest ravimeid ning paneme käe ette kõigele muule, mis võiks riigile ja rahvale kasu tuua. Huvitav miks me nii teeme?
Vaktsiin aitas teatud hetkel vähendada haiglate koormust ja soodustas kergemat läbipõdemist. Nüüd aga tuleks kogu olukorda uuesti hinnata ning võtta aluseks just mitmekülgne teave.
Tänud, Ajalehele, et olete tõstatanud olulised küsimused? Otsigem ausaid ja õigeid vastuseid!

Kaari Saarma
Kaari Saarma
4 months ago

FDA proovis tõepoolest viivitada Pfizeri andmete avaldamisega, väites, et 15000 töötajaga asutus suudab läbi töötada (ja kriitilised andmed peita) vaid 500 lk kuus, mis tähendaks viimaste andmete avaldamist 75 aasta pärast. Õnneks asi kaevati kohtusse ja kohtuotsus kohustas FDA-d avaldama andmed 8 kuu jooksul. Ka see pole just hea tulemus, võttes arvesse seda, et FDA-l võttis vaid 3 kuud aega Pfizeri andmete läbitöötamine müügiloa andmiseks.

Lumi
Lumi
4 months ago

Pole ju teada, millisest haigestumise korrast neil antikehad pärinesid. Võibolla juba ammu asümtomaatiliselt põetud. Seega ivermektiini soovitamine pole asjakohane, sest pole tõendeid, et just see neid aitas.

Kaari Saarma
Kaari Saarma
4 months ago
Vasta  Lumi

Kriitika on oluline, aga siin on paar seika, millele tähelepanu pöörata.
1. Immunoloog järeldas kolme erineva antikeha tulemuse põhjal, et läbipõdemisest on möödas kuni 4 kuud (teatavasti N-antikehade tiiter ei püsi kaua kõrge) ja rohkem ma 2021 haige pole olnud kui 2 korda sügisel. Mehega oli meil väga sarnane tulemus, aga näiteks vaktsineeritud sugulasel ei olnud N-antikehi sama labori testis. Terves uuringus on seal u 1000 inimest, seega immunoloogil on kogemust. Enda puhul asümptomaatilist põdemist ma tõenäoliseks ei pea, sest teistega võrreldes põen alati haigusi raskemalt ja ka nakatun kergemini. Eks seda võiks kõike veel pikemalt artikli lahti seletada, aga pikkus oli niigi piiripealne.
2. Artiklis ma mitte ei soovita ivermektiini vaid räägin oma lugu. Minu haigestumine ja tervenemine toimus delta tüve leviku ajal. Tänasel päeval omikroniga pole ivermektiin enam nii oluline kui varem (mis ei tähenda seda, et ravimist abi poleks kiiremini tervenemisel). Päris kindel on aga see, et Eesti haigla- ja surmasatistika oleks hoopis teine, kui varajast ravi edendataks. Ivermektiinile lisaks on mitmeid muid ravimeid, millest on abi, ent mis on kõik maha vaikitud.

Aivar Tilk
Aivar Tilk
4 months ago
Vasta  Lumi

Jälle anonüümne komm trollilt.
Aga mis vahet on kas haigus põeti läbi assümptomaatiliselt või mitte? Kui immuunsüsteem on tugev, haigust polnud kuid kehal on informatsioon haigusest olemas ja inimene on kaitstud ja viirust ei levita.

jeh
jeh
4 months ago

Järjekordne näide, et see Kaari ongi üks MM valvekommentaatoritest.

parasiit
parasiit
4 months ago

Tuntud mediitsiiniteadlased koos tuntud hindu Maleppaga ei maini miskipärast kordagi, et ivermektiin on ammutuntud parasiite tappev ravim, mida on ka piisavalt uuritud ning ka teaduslikult selgitatud selle kõrvalmõjusid

Kaari Saarma
Kaari Saarma
4 months ago
Vasta  parasiit

Isegi käesolevas artiklis oli mitu viidet artiklitele ja uuringule, mis veenvalt näitavad, et ravimi kõrvaltoimed on üldjuhul kerged ja mööduvad.
Täpsemalt on teemat käsitletud mu varasemates artiklites.

Toots
Toots
4 months ago

See pole ju artikkel vaid arvamuslugu

soolenugiline
soolenugiline
4 months ago

hindu Maleppa, Telegram ja Objektiiv – need ei ole tõsiselt võetavad allikad

Kalev
Kalev
4 months ago

Kas nüüd ongi nii, et uhhuud ei saa mujal enam sõna, kui ainult maakonnalehtedes?

Vaatleja
Vaatleja
4 months ago
Vasta  Kalev

Ühepoolsed dogmaatilised loosungid, mida kaks aastat lugenud oleme, ei ole teadus.

12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised