10.8 C
Kuressaare
Laupäev, 28. mai 2022

Mis juhtus Kasahstanis?

Alustan küsimusega – mis nime kannab Aasia mandri ja Sahhalini saare vahele jääv väin? Loodan, et mõned teavad – Tatari väin. Ent miks pani Aasia idarannikut uurinud Prantsuse maadeavastaja La Pérouse väinale 1787. aastal säärase nime, seda veel enne Napoleoni sõjakäiku Moskvasse 1812. aastal? Vastus on lihtne – Euroopas polnud ettekujutust sellest, mis asus Moskvast idas.

Pärast mongolite retke Euroopasse teati mongoli-tatari, hiljem tatari-türgi riikidest Aasias ja kuna 1644. aastal sai Hiina troonile mongoli päritolu dünastia, siis oli loogiline eeldada, et küllap neist põhjas on tatarlased. Ehk siis tõdegem – eurooplased ei tea Moskvast idapool toimuvast tegelikult midagi, mida kinnitab tänanegi suur vaikimine Kasahstanis toimuva asjus – pole piisavat ettekujutust seal toimuvast.

Suurem vereaun jäi ära

Paraja ootamatusena on Euroopa Julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni OSCE tänaseks rahvusvähemuste ülemkomissariks moslem. Eks vanemad inimesed mäleta hästi esimest meest sel ametikohal, hollandlast Max van der Stoeli, kelle peamureks oli vene kolonistide õigustega varustamine. Nüüd teeb sama Kasahstani diplomaat Kairat Abdrahmanov (novembris 2021 esitas raporti vene vähemuse olukorrast Lätis).

Kuna varem olid sel ametikohal kristlased, siis viitas kasahhi valimine mõistagi moodsa trendi järgimisele. 24. detsembril tehti uus etteruttav käik – Kasahstanis tühistati surmanuhtlus, mis OSCE ruumis kehtib nüüd veel vaid Venemaal ja Valgevenes. Läks kõigest nädal ja Kasahstani president Tokajev, kes 2011–13 juhtis ÜRO Genfi keskust, oli see, kes andis avalikult korralduse likvideerida kõik terroristid ja marodöörid, kuna nad pole mitte keegi ja kuuluvad hävitamisele (viimane kõlas 10. jaanuari kõnes). Ja tulistatigi ja tapeti. Kahtlane siiski, et tapetud protestijaid oli vaid 206 pluss 19 korrakaitsjat, nagu Kasahstani peaprokurör Reutersi vahendusel laupäeval teatas, sest Tokajev ise rääkis sellest, et teatud ususektidel on kombeks laipu vastase kätte mitte jätta ja surnukuurid olla tühjaks tassitud. Mõistagi on Euroopa täna jahmunud ja omamoodi õnnelik, et Putin saatis väed kohale ja suurem veresaun jäi ära.

Kui šokeerivalt jätkata, siis Tokajevi sõnul oli Almatõ linna ründajaid 20 000 ja 12. jaanuari ametlikel andmeil oli vahistatuid 9200 ehk siis teise numbri põhjal võib nagu esimest usaldada! Peamine – kes nad olid? Võrrelgem esmalt Kasahstani tema naabrite Kõrgõzstani, Tadžikistani ja Usbekistaniga, mis on üle elanud korduvaid veriseid rahutusi.

Üheksa miljoni elanikuga Tadžikistani president (aastast 1992) Emomali Rahmon ütles äsja, et nemad kaotasid kodusõjas 150 000 inimest. 19 miljonilise Kasahstani, mida tervelt 35 aastat (alates märtsist 1984) juhtis Nursultan Nazarbajev, trumbiks on olnud tõsiste (seni ohvreid 20–50) rahvustevaheliste konfliktide puudumine, ehkki erinevaid rahvuseid elab riigi pinnal rohkem kui naabrite juures.

Käivitas Astana protsessi

Seda paljus tänu Nazarbajevi oskusele asju ajada ja suhelda. See jäi USA poliitikutele silma juba NSV Liidu lagunemise aegu, kus oli oht, et minnakse igaüks ise suunas. Pärast kolme slaavi õe ehk Ukraina, Venemaa ja Valgevene liidrite otsust teha lõpp NSV Liidule, kogunesid viis moslemi venda ja tegid Nazarbajevi eestvedamisel otsuse selle ühendusega liituda, sest „sinna kuulub ka Ukraina.” Põhjapanev detail. Edasi läks nii, et USA riigisekretär käis Almatõs ja seejärel Kiievis ning siis tulid otsused Kasahstani ja Ukraina iseseisvuse üheaegsest tunnustamisest.

Kasahstani elanike põhimassi moodustavad sunnid, ameeriklased on aga juba pikalt tülis šiiadega, kes valitsevad Iraanis ja Süürias. 2003. aastal hakkas Nazarbajev korraldama erinevate religioonide juhtide kogunemisi Kasahstanis, mis oli uus sõna reaalse tolerantsi tekitamises. 2005. aastal, kui tekkis oht, et Euroopa suurriigid ei suudagi pidurdada Iraani tuumaprogrammi, kutsus sunni Nazarbajev šiiad ja kristlased enda juurde ja leping tuli.

Seesama, mida praegu üritatakse taastada, sest USA eelmine president Trump astus lepingust välja. Nazarbajev oli mees, kes käivitas ka kõnelused Süüria kodusõja lõpetamiseks (Astana protsess). Kui sellele lisada uue pealinna rajamine steppi, selle muutmine rahvusvaheliseks äri ja finantskeskuseks (Singapur stepis), siis peaks olema ka mõistetav kogu muu maailma respekt tema suhtes. Sestap väldib Tokajev Nazarbajevi kritiseerimist ja tema kodumaal viibimist kinnitas Valgevene diktaator diktaator Lukašenka.

Miks tema võimuaeg sääraselt lõppes? Kapitalism, mille Nazarbajev juurutas, teeb paratamatult ühed väga rikkaks ja teised jätab vaeseks. Kriiside ajal on esimesed kärmed võtma maksimumi, mis infoajastul ei jää kellelegi märkamatuks. Nazarbajevit austati tema tegude pärast, ent üks ja sama seltskond võimu juures, – võim aga sünnitab alati korruptiivsust –, oli vastuolus mujal toimuvate vahetumistega.

Opositsioon nõudis võimuvahetust

Peamine, et Kasahstani jõudis kohale ka islami radikalism. USA-s ja Euroopas on pikalt alatähtsustatud islami kalifaadi tegutsemist, ehkki ei-tea-kust-ilmunud teisi usu- ja kultuurivoolusid eitavad vägivallatsejad olid 2013. aastal ühtäkki peremehed Iraagis ja Süürias. Sealt mindi moslemi-maailma ja kuna Euroopa oli viimastele uksed avanud, jõudis terroritöö sinnagi. USA kapituleerumine ja lahkumine Afganistanist augustis 2021 tähendas muuhulgas ka sealsete vanglate uste avamist ja kui ilmnes, et pühasõdalased ei mahu samale pinnale koos talibidega, siis mindi uutele jahimaadele. Paljud ka kodumaale.

Rahulikus Kasahstanis oodati oma tundi, mille tekitas kütusehindade tõus. Tokajev reageeris küll kiirelt valitsuse tagandamisega, ent poliitiline opositsioon nõudis juba võimuvahetust ning algas võimuhoonete põletamine. Seda paljuski tänu radikaalide salategevust tolereerinud ja soosinud ametnikele. Igal juhul oli telekaadrites nähtud mass hämmastavalt ühtemoodi riides ja orienteerus kiirelt muutunud oludes. On teada, et masse toodi Almatõsse mujalt ja on väidetud, et isegi kinnipidamiskohtadest. Ligi 10 000 kinnipeetut on piisav arv ja loodame, et kunagi ikkagi saab teada kes on kes. Kasahstanil aga seisab ees riigi näo ja prestiiži taastamine.

1 kommentaar

guest
1 Kommenteeri
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Anti S. Suvetaja.
Anti S. Suvetaja.
4 months ago

Loodame, et see “löögirühm” meile ei satu!
Ukraina sõjaohu varjus jääb paljugi märkamata!

12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised